Elu on ilus Hommikul, kui pille- Riin ärkab saab ta aru, et kõik on teist moodi. Köögist ei kostu tavapärast juttu pominat ega kohvi lõhna. Esimest korda elus on Pille- Riinu vanemad riius, ta läheb kooli kuid miski jääb siiski tema hinge kipitsema. Õhtul tagasi tulles näeb ta, et kumbki vanem ei tule koju, ta ei oska midagi arvate ega teha. Asja uurides saab ta teada, et ema on läinud Kreetale. Ja isale firmasse helistades öeldakse, et isa ülemus on Kreetal. Ta saab aru, et Puravaik ja ta ema läksid koos Kreetale, kuna nüüd tagantjärele mõeldes leiab ta ema ja isa suhtes küll imelike asju. Ta saab oma sõbrannalt Triinult teate, et kas ta tuleks teda haiglasse vaatama. Selgub, et Triinu kasuisa oli pedofiil ja kasutas teda ära. Triin ei julgenud sellest kellelegi rääkida ega keegi ei saanud ka ise aru, et midagi valesti oli. Viimane kord, kui isa
toonud.Ta vaatas oma telefoni ja märkas, et tal on 9 vastamata kõnet üks ka Sergolt (kes oli nende klassi lõuapoolik)..Sõpradele ta tagasi ei helistanud, küll aga helistas ta emale, kelle telefon oli välja lülitatud.Isaga oli sama lugu nagu emagagi.Õhtul tõusis torm ja Pille-Riin ei julgenud enam oma tuppa minna see- eest jäi ta hoopis elutuppa magama.Hommikul ärgates hakkas ta asja uurima ja nii nagu selgus oli ta ema kuuks ajaks Kreetale sõitnud!Raadiost teatati, et kooli ei pea minema, sest sinna oli öösel sisse murtud, seega jõi ta oma kohvi ära ja läks oma sõbranna Merili poole, kes elas Pille-Riiniga samas tänavas, kuid ka Merilit polnud kodus.Siis suundus ta Sergo poole arvates, et Sergo võiks midagi Merilist teada (kuna Pille-Riinile tundus, et Merili ja Sergo vahel susiseb midagi).Sinna jõudes kuulis ta, kuidas korteris oli suur lärm.Ukse kella lastes, avas ukse mingi poiss bokserite väel, keda kutsuti
Kreeta kultuuris puudusid relvad, kindlustused jm. sõjakad jooned. Kreeta kunstis kajastus rahu, ning kujutati peamiselt härja kui tähtsaima kultuselooma kujutamine. Kunstis oli domineeriv naiste kujutamine (inimestest). Kreeka: U. 2000 aastat tagasi tungisid põhjast sisse tänapäeva Kreeklaste esivanemad. Kreeklased kasutasid tõenäoliselt lahinguis hobukaarikuid, mis tagas neile üleoleku Egeuse mere piirkonnas. U. 15.saj. tungis osa kreeklasi Kreetale ja vallutas Knossose, ning hakkas valitsema kogu Kreeta saart. Uued valitsejad võtsid üle saare rahvaste kombed ja eluviisi, niiet Kreeta kultuur ei hävinenud. Kreetalaste kirja kohandati kreeka keelele, see sai nimeks lineaarkiri B. Seda osatakse lugeda. Kultuuri edasikandjateks said nüüd kreeklased ja Kreeta senine tähtsus kadus ajapikku. Ka Kreekal said majandus- ja kultuurikeskusteks lossid, mille eesotsas seisis kaks kõrget võimukandjat - valitseja ja sõjapealik
28. okt Itaalia alustab sõjakäiku Kreekasse 18. dets Hitler kinnitab Barbarossa plaani 1941 11. dets Itaalia ja 6. aprill Saksamaa ründab liitlaste Märts Aafrika korpus 7. dets Jaapan 28. märts Briti Saksamaa kuulutavad toetusel Jugoslaaviat ja Kreekat Erwin Rommeliga ründab USA laevastik võitis USA-le sõja 20. mai Saksa õhudessant Kreetale eesotsas surus britid mereväebaasi Matapani lahingus 22. juuni Saksa väed ületavad tagasi Havail Pearl Itaalia laevastikku NSVL-i piiri. Armee on jagatud Nord Harboris (Leningrad), Mitte (Valgevene, 8. dets USA ja
Nii nimetataksegi neid kükloopilisteks müürideks. · Mükeene ja Tirynsi ahhailaste kunst oli karmim ja mehisem, ülistas sõda ja jahipidamist. · Sissepääsu Mükeene kunagisse linnusesse valvavad praegugi kaks reljeefset lõvi kuulsa Lõvivärava kohal. · Läheduses paiknevad ülikute kuppelhauakambrid, millest tuntuim on nõndanimetatud Atreuse varakamber. Kreetaga seonduvad legendid · Zeus ilmus foiniikia printsessi Europe juurde härjana ja viis ta endaga kaasa Kreetale. Zeusil ja Europel sündis poeg, kelle nimeks sai Minos. Minos oli isale ustav poeg, kuid kord ei olnud ta kuulekas. Karistuseks sünnitas tema naine talle inimese keha ja härja peaga koletise Minotauruse. · Labürindis elanud Minotaurus, sõnni pea ja inimese kehaga olend oli Minose kuninga naise, Pasiphae ja sõnni ühendusest sündinud järglane. Sõnni saatis teda võrgutama Poseidon. · Ariadne lõng, mille abil pääseb labürindist Ateena kuninga poeg Theseus.
„Peloponnesose sõja ajalugu“. Hilisemad hellenismiajastu ajaloolased püüdsid eeskätt pakkuda lugejale meelelahutust. Arhailine aeg oli ka Kreeka müütide sünniaeg. Neid on loomulikult igasuguseid alustades vägitegudest lõpetades „kükloobidega“. Mõningaid lugusid räägitakse praegugi. Euroopa nimi tuleb samuti Kreeka müüdist, kus ennast sõnniks moondanud Zeus röövis Foiniikia kuninga tütre Europe ja viis ta mere taha Kreetale. Mütoloogias mängivad suurt rolli ka Olümpose jumalad, kellest on samuti liikvel palju müüte. Vanas-Kreekas olid kõik tegevused tihedalt läbi põimunud religiooniga. Tegeleti kombetalitusega ja ohverdustega, et jumalatele meelejärele olla. Usupidustuste ajal sõõdi- joodi rikkalikult. Isegi teater sai alguse veinijumala Dionysose auks peetud pidustustest, mille käigus kanti ette komöödiaid ja niinimetatud satüüridraamasid. Juba 6. sajandil kujunes välja ka tragöödiažanr
Biankaga hakkab isegi väljaspool kooli läbi käima. Ta saab tuttavaks Bianka rootsi sõpradega. Bianka kutsus ta ka Eeva sünnipäevale ja Johannes hakkas Biankaga klubis käima. Paari päeva pärast oli ajalehes, kuidas Leho Johannest petti. Tänu sellele sai ta kuulsust üle kooli ja kõik tahtsid ta sõbrad olla. Kreete tuli Taist tagasi, aga ta ei mõista, et emaga tuleb vaiksemalt rääkida. Kuna muidu vajub uuesti musta auku. Kreeta lahkub kodust ja läheb hääletades Kreetale. Johannes saab kohtust raha ja tal hakkab Biankaga midagi kujunema. Lõpuks aitab ta Zaiidi ja Zaiid ei poo ennast tänu sellele üles.
tuhandeid loomi ja nende talle polnud keegi mitmeid aastaid puhastanud. Herakles juhtis kaks jõge kokku ja pani vee voolama läbi tallide, nii et õige pea oli sõnnik minema kantud. · VI. Kuuendaks ülesandeks oli Stymphalose lindude äraajamine; need olid oma lugematu hulgaga nuhtluseks Stymphalose rahvale. Athena aitas Heraklesel linde peidupaigast välja peletada, ja kui need lendu tõusid, laskis vägilane nad maha. · VII. Seitsmes töö oli minna Kreetale ja tuua sealt ära ilus metsik sõnn, kelle Poseidon oli Minosele kinkinud. Herakles saigi looma kätte, vedas paati ja tõi Eurystheusele. · VIII. Kaheksas töö oli kätte saada Traakia kuninga Diomedese inimsööjad märad. Herakles tappis esiteks Diomedese ja ajas seejärel märad ilma mingi vastupanuta ära. · IX. Üheksandaks ülesandeks oli ära tuua amatsoonide kuninganna Hippolyte vöö. Kui Herakles kohale jõudis, võttis kuninganna
· domineerivaks sooks ühiskonnas oli naissugu Mükeene kultuur ja periood · esimesed jäljed 1550 · lineaarkiri B- silpkiri · tekstides mainitakse Zeusi ja Herat, Poseidonit, Artemist, Hermest · keskused purustati XII saj. eKr. doorlaste poolt · ühiskonnas suur osa sõjakaaskondlastel · lossid olid kaitstud müüridega ning nende ümbert puudusid suured linnad vastupidiselt kreetale. · sõjakad jooned · riigi juhiks sõjapealik Tume ajajärk · doorlased olid kultuuri poolest madalamad kuid sellegi poolest olid kasutusele võtnud raua ning seega olid sõjaliselt teistest üle. · XII saj. eKr. purustasid doorlased mükeene kultuuri keskusi · doorlaste sissetunigle järgnes varajane rauaaeg e. tume ajajärk · enam ei rajatud monumentaalseid ehitisi käsitöö oli primitiivne, välissuhted katkesid, unustati kiri
Tuntuima Ledat kujutava maali autor on Leonardo da Vinci (1452 - 1519). Leda seisab siin rüütult hiigelluige kaitsva tiiva taustal. Nende ees murul mängivad kaks imikueas poisslast, taamal paistab suur muna, kust peaks peagi kooruma Ilus Helena koos õega. 5.Sugugi vähem pole kunstnikke paelunud EUROPE röövimise motiiv. Europe oli Väike- Aasias paikneva Foiniikia kuninga tütar. Moondunud taltsaks sõnniks, ilmus Zeus merekaldal mängiva Europe juurde, röövis ta ning viis mere taha Kreetale. Seal sünnitas naine Minose, Rhadamanthyse ja Sarpedoni. Tema järgi sai nime ka Euroopa manner. Europe röövimine, Strasbourgis, Euroopa Parlamentihoone ees. 6. Kuningas Acrisiusele oli Delfi oraakel ennustanud surma lapselapse käe läbi. Seetõttu lasi
Heraklese 12 vägitegu, mis ta tegi et end pere tapmise süüst välja lunastada 1. kägistas ära Nemea lõvi 2. tappis oma nõbu abiga Hydra-nimelise üheksa peaga koletise ära 3. Püüdis elusalt kinni Artemisele pühendatud kuldsete sarvedega hirve , mida ta jahtis terve aasta 4. püüdis kinni suure metssea 5. puhastas Augeiase tallid ühe päevaga (juhtis kaks jõge kokku) 6. ajas Stymphalose linnud Ateena abiga minema 7. läks Kreetale ja tõi sealt ära ilusa metsiku sõnni 8. sai kätte Traakia kuninga Diomedese inimsööjad märad 9. tõi ära amatsoonida kuninganna Hippolyte vöö (tappis kuninganna) 10. tõi ära kolme kerega koletise Grryoni kariloomad 11. tõi ära hesperiitide kuldsed õunad 12. päästis allilmas Theseuse unustuste istmelt Menelaos- Agamemnon- Patrokles- Iphigeneia- Laester- Parnass-
Augeiasel oli tuhandeid loomi ja nende talle polnud keegi mitmeid aastaid puhastanud. Herakles juhtis kaks jõge kokku ja pani vee voolama läbi tallide, nii et õige pea oli sõnnik minema kantud. Kuuendaks ülesandeks oli Stymphalose lindude äraajamine; need olid oma lugematu hulgaga nuhtluseks Stymphalose rahvale. Athena aitas Heraklesel linde peidupaigast välja peletada, ja kui need lendu tõusid, laskis vägilane nad maha. Seitsmes töö oli minna Kreetale ja tuua sealt ära ilus metsik sõnn, kelle Poseidon oli Minosele kinkinud. Herakles saigi looma kätte, vedas paati ja tõi Eurystheusele. Kaheksas töö oli kätte saada Traakia kuninga Diomedese inimsööjad märad. Herakles tappis esiteks Diomedese ja ajas seejärel märad ilma mingi vastupanuta ära. Üheksandaks üleasndeks oli ära tuua amatsoonide kuninganna Hippolyte vöö. Kui Herakles kohale jõudis, võttis kuninganna Hippolyte ta lahkesti vastu ja lubas anda
kangelane kui ka suursuguse päritoluga esiisad, kes tõusid otse maast(paljud pidasidki ju enda suguvõsa maast pärit olevat). Kõik see moodustab suurepärase aupaiste Teeba linnale, kuid samas jäeti loosse ka hoiatus jumaliku võimu ülimuslikust inimeste üle. Jumalik arm võib muutuda üleöö ja jumaliku needuse eest ei ole pääsu. Kadmose õe Europe aga varastas pulliks maskeerunud Zeus, kes meelitas tüdruku enda selga, mille peale kiirelt mere äärde jooksis ja ujus Kreetale, kus ta ennast kotkaks muutis ja Europe Tõnis Koit Ajalugu ja arheoloogia Kreeka religioon ja mütoloogia vägistas. Vägistamise tulemusel sündisid Minos, Sarpedon ja Rhadamanthts. Euroopa sai Europe järgi oma nime, Zeusi pulliksmoondumise tagajärjel tekkis Sõnni tähtkuju ja Minosest sai Kreeta kuningas. See on üks vähestest "õnnelikest" Zeusi vägistamise lugudest, kus ohver pääseb Hera käest ja lõpetab suhteliselt edukalt.
See jätkus läbi Mükeene ja klassikalise Kreeka kristlikku aega välja. Epeiroses, Kreeka mandri äärmiselt mahajäänud osas, kus jäigalt vanadest traditsioonidest kinni peeti, eksisteeris veel ristiusu ajal Apolloni püha hiis. Seal talitas preestrinna, kes üksi templialale astuda võis, legendi järgi Delfi draakonist pärinevaid madusid. Kreetaga seonduvad legendid: · Zeus ilmus foiniikia printsessi Europe juurde härjana ja viis ta endaga kaasa Kreetale. Zeusil ja Europel sündis poeg, kelle nimeks sai Minos. Minos oli isale ustav poeg, kuid kord ei olnud ta kuulekas. Karistuseks sünnitas tema naine talle inimese keha ja härja peaga koletise Minotauruse. · Labürindis elanud Minotaurus, sõnni pea ja inimese kehaga olend oli Minose kuninga naise, Pasiphae ja sõnni ühendusest sündinud järglane. Sõnni saatis teda võrgutama Poseidon.
2) Lossid olid usukeskused ja kultuse paigasd. Losside ees oli tavaliselt suur väljak 3) Poliitilise võimu keskus Lossid olid kindlustamata. Kreeta kultuuri eripäraks on sõjakate joonte puudumine. Kunstis domineerisid naised. Oletatakse, et ühiskonda võisid juhtida naised. Mükeene kultuur Põhja poolt tungisid Kreekasse tänapäeva kreeklaste esivanemad. Nende arengu tase oli kreetalaste omast madalam. Osa kreeklasi tungis üle mere Kreetale, kus vallutati Knossos. Võeti üle kreetalaste kombed ja kiri. Ka Kreekas said keskusteks lossid, milledest tuntuim on Mükeene. Losside ümber linnu ei olnud. Losse ümbritsesid kivimüürid. Mükeene kunstis esineb sõjatemaatikat. Lossi eesotsas olid arvatavasti valitseja ja sõjapealik. Tõenäoliselt olid lossid sõltumatute riikide keskused, mis omavahel pidevalt sõdisid. Umbes 1200 e.Kr. paljud lossid purustati. Tsivilisatsioon kadus lõplikult 1100 e.Kr. alanud sissetungi tagajärjel
kastanjetitaoliselt teineteise vastu. Idee seisnes selles, et et krotaloni heli hirmutas linde, kes lendu tõusid, mille peale Herakles neid üks-haaval oma vibuga maha laskma hakkas. See ülesanne ei tundu küll väga ohtlik või ületamatult raske, kuid ainuüksi teadmine, et seda tööd saadeti tegema Herakles, peaks meile tõendama, et ülesanne käis üle jõu igale teisele kreeklasele. 7)Kreeta sõnn Seitsmenda ülesandena saatis Eurystheus Heraklese Kreetale sealse võimsa sõnni järele. Kreeta sõnni kohta on mitmeid erinevaid müüte, kuid Heraklese lugudega seostatakse kõige enam müüti, mille kohaselt Poseidon käskis Kreeta valitsejal Minosel ohverdada talle looma, kes pidi ühel päeval mere põhjast välja ilmuma. Nii juhtuski, kuid Minos oli üüratust sõnnist niivõrd vaimustuses, et lisas ta oma karja ning ohverdas Poseidonile ühe tavalise pulli. Vastutasuks muutis Poseidon looma taltsutamatuks.
Augeiasel oli tuhandeid loomi ja nende talle polnud keegi mitmeid aastaid puhastanud. Herakles juhtis kaks jõge kokku ja pani vee voolama läbi tallide, nii et õige pea oli sõnnik minema kantud. Kuuendaks ülesandeks oli Stymphalose lindude äraajamine; need olid oma lugematu hulgaga nuhtluseks Stymphalose rahvale. Athena aitas Heraklesel linde peidupaigast välja peletada, ja kui need lendu tõusid, laskis vägilane nad maha. Seitsmes töö oli minna Kreetale ja tuua sealt ära ilus metsik sõnn, kelle Poseidon oli Minosele kinkinud. Herakles saigi looma kätte, vedas paati ja tõi Eurystheusele. Kaheksas töö oli kätte saada Traakia kuninga Diomedese inimsööjad märad. Herakles tappis esiteks Diomedese ja ajas seejärel märad ilma mingi vastupanuta ära. Üheksandaks üleasndeks oli ära tuua amatsoonide kuninganna Hippolyte vöö. Kui Herakles kohale
peagi kooruma Ilus Helena koos õega. Kahjuks on selle meistritöö originaal kaduma läinud. On säilinud üksnes 16. saj. tehtud koopia. Üht säilitatakse Borghese galeriis Roomas, teist Salisburys Suurbritannias3. Sugugi vähem pole kunstnikke paelunud EUROPE röövimise motiiv. Europe oli Väike- Aasias paikneva Foiniikia kuninga tütar. Moondunud taltsaks sõnniks, ilmus Zeus merekaldal mängiva Europe juurde, röövis ta ning viis mere taha Kreetale. Seal sünnitas naine Minose, Rhadamanthyse ja Sarpedoni. Europe röövimist on sageli kujutatud antiikaja seina- ja vaasimaalidel. Hilisemaist Europet kujutavaist maalidest on tuntuimad Veronese, Tiziani, Rembrandti, Tieppolo ja Serovi teosed. Hoopis erakordne armusuhe oli Zeusil Argose kuninga Akrisiose tütre DANAEga. Delfi oraakel oli kuningale ennustanud surma lapselapse käe läbi. Mees sulges tütre maa- alusesse vaskkambrisse
arenes, pärines Vaikse ookeani üksikutelt väikesaartelt, nt Polüneesiast ja Melaneesiast. Kuna suhkruroog nõuab palju vett ja soojust, saab seda kasvatada ainult Euroopa lõunaosas, näiteks Hispaanias, Madeiral ja Portugalis. Maailma suurimad suhkruroo tootjad on Brasiilia, Kuuba, India, Filipiinid ja Mehhiko. Suhkru tootmine kasvas 15. sajandi lõpus, kui maadeavastajad tõid suhkruroo kaugemale lõunasse. Näiteks Portugali meresõitja prints Henrique tõi suhkruroo Sitsiiliast Kreetale. Algselt eraldati mahl suhkruroost käsitsi pressides. Hiljem kasutati loomade jõul töötavaid veskeid ja lõpuks hakati mahla pressima veejõu abi. Kolumbus oli suhkruroo kasvatamist õppinud Madeiral ning viis suhkruroo Ameerikasse ja Lääne-India saartele, kus seda istutati ja kasvatati suurtes kasvandustes. Toorsuhkur toimetati tagasi Euroopasse, kus seda rafineeriti ja müüdi. Pärast suhkru tootmise kasvu hakati
MÜKEENE KULTUUR Mükeene kultuur ( 1 600-1 100 eKr.) : ~1 600 eKr. Kujunes Mandri-Kreekas välja Mükeene tsivilisatsioon. Elanike etniline päritolu indoeurooplased; tänapäeva kreeklaste esivanemad. Kultuuri nimi tuleneb linnast Peleponnesose poolsaarel. Mükeene kultuuri mõjutused Kreeta Minoiliselt kultuurilt: ~15. saj. eKr, pärast Minoilise kultuuri allakäigu algust tungisid kreeklaste esivanemad Kreetale ja allutasid selle. Kreeklaste sõjalise edu aluseks peetakse sõjavankrite kasutuselevõttu. Ühiskonna- ja kultuuritasemelt madalama arengutasemega kreeklased võtsid üle kreetalaste kombed ja eluviisid ning kohandasid seda oma vajadustele. Mükeene kultuuri allakäik: ~1 200 eKr. - algas Vahemere idaosas ulatuslik rahvasterändamine. Samal ajal tungisid Kreeka lõunaossa uued kreeka hõimud ( doorlased? ) Mükeene tsivilisatsiooni lossid purustati
meelitatud ja võttis asja täie tõsidusega. Ta läks naistemajja, kus ta kohtus Mineaga.( Minea oli kreetalanna, kellel oli väga eriline ülesanne ta oli pühitsetud ja pidi minema jumala majja.) Tüdruk lõi Kaptahi ja mees palus selle peale Sinuhed minna ja vaadata olukord üle. Sinuhe läks ja rääkis Mineaga, kuidagi juhtus nii, et ta lubas ta sealt naistemajast päästa. Ka päästis ta Kaptahi surmast. Nad kolmekesi põgenesid ja käisid mitmetes paikades. Lõpuks läksid nad Kreetale. Seal oli huvitav. Sinuhe ja Minea vahel oli armastus, mis oli juba suureks kasvanud ja nad tegid egiptusekohase abielutalitluselüües kruusi koos puruks. Lõpuks läks Minea härja juurde, lubades Sinuhele sealt kuu aja pärast tagasi tulla. Talitlused tehtud ja paar päeva oodanud Sinuhe otsustas tüdruku sealt ise ära tuua. Ta avastas, et koletis oli sunud ja et preester Minotauros oli juba mitmed noorukid ja puutumata neitsikud ise tapnud. Kaptah
PÕIMLAUSE: lause lauses. Koosneb pealausest ja kõrvallausest. (1) Koosneb pealausest ja kõvallause(te)st (2) Et, sest, kuna, kui, nagu, ilma et, ja nii edasi -> KOMAGA (3) Siduvad sõnad kes, keda, millega -> KOMAGA (4) Võib juhtuda, et koma on ka ja, ning, ega, või ees Nt. Ann sõi suppi, mis sisaldas kitsejuustu, ja luges ajalehte, kus kirjutati valimitulemustest, ning mõtles puhkusest, mis viib ta Kreetale (5) Võrdluses kui ja nagu koma EI ole VERBITA LAUSELÜHEND: on alati nimetavas käändes ja eraldatakse muust lausest komadega. Nt Poiss, pastakas käes, kirjutas eksamit -des, -mata, -maks -des_____, lause____. nt. Jalutades aias, kohtasin sõpra. Lause____, -des____. nt. Kohtasin sõpra, jalutades aias. ______des lause_____. nt. Aias jalutades kohtasin sõpra. Lause________-des. nt. Kohtasin sõpra aias jalutades. 1
Sissejuhatus Nagu muudes riikides on ka Eestis väga suur reisimistuhin, enamasti reisitakse välismaale. Muidugi on ka neid väga palju, kes Eesti siseselt reisivad, aga tavaliselt tehakse seda vähem kui välismaa külastamisega. Paljud inimesed eelistavad puhkama minna just talvel kui on külm ning porine. Minnakse välismaale, kus on soe, näiteks Egiptusesse või Kreetale. Missugune on aga tavaliselt just meie oma riigi kodanik, kes läheb teisse riiki? Miks just valitakse aastaajaliselt, et nüüd lähen ja nüüd mitte. Kas tavaliselt eelistab inimene minna üksi või mitte. Arvan, et enamasti reisitakse ikka, kas koos kaaslase või perekonnaga. 3 EESTI PUHKUSEREISIJA Inimesed reisivad koguaeg, kes soojale maale, kes külmale maale. Soove on igasuguseid.
2-eurose mündi servatekst: kuus korda kordub kiri 2**, vaheldumisi püsti ja ümberpööratult. Harfi kujundas: Jarlath Hayes Kreeka euromündid 2 eurone münt- selle mündi tagapoolel kujutatakse stseeni Sparta mosaiigilt (3 sajand), kus sõnni kuju võtnud Zeus röövib Europe. Zeus on Vana- Kreeka peajumal ja Europe on printsess Siionist, kelle Zeus endale tahtis ja ka kelle järgi Euroopa ka oma nime sai. Zeus röövis Europe Kreetale, et teda endale saada ja pani oma käsilased Europet valvama. Sellest alates kannab ala, kuhu jäävad Kreeta, Kreeka ja kogu nendest lääne poole jäävad alad, Euroopa nime. 7 1 eurone münt- mündi tagapoolel on öökull, mis on kujutatud maailma vanimal rahaühikul, Vana-Kreeka nelja drahmisel. Drahmide ajalugu ulatub 7 saj. eKr, kui hakati tegema maailma esimesi münte- drahme. Hispaania euromündid
4 Ainult väikesed kultuseruumid ja vähesed sümbolid nagu sõnnisarved, kaksikkirves ja sambad ning madu, tuvi ja sõnn kui kultusloomad. Naise eriline seisund Kreeta kultuuris (vrld. Vanas Kreekas oli naistel surmanuhtlusega keelatud viibida olümpiamängudel). 1.2. Legendid Zeus ilmus foiniikia printsessi Europe juurde härjana ja viis ta endaga kaasa Kreetale. Zeusil ja Europel sündis poeg, kelle nimeks sai Minos. Minos oli isale ustav poeg, kuid kord ei olnud ta kuulekas. Karistuseks sünnitas tema naine talle inimese keha ja härja peaga koletise - Minotauruse. Labürindis elanud Minotaurus, sõnni pea ja inimese kehaga olend oli Minose kuninga naise, Pasiphae ja sõnni ühendusest sündinud järglane. Sõnni saatis teda võrgutama Poseidon.
kinni. 5) Pidi Augeiase tallid ära puhastama ühe päevaga, aga seal oli tuhandeid loomi ja tallisid polnud mitmeid aastaid puhastataud. Herakles juhtis kaks jõge kokku pane vee voolama läbi tallide, peagi oli sõnnik minema kantud. 6) Stymphalose lindude tagaajamine. Need olid sealsele tahvale suureks nuhtluseks. Athena aitas kangelasel neid linde peidupaigast välja peletada ja kui õhus olid, siis lasi maha. 7) Pidi minema Kreetale ja ära tooma ilusa sõnni, kelle Poseidon oli Minosele kinkinud. Herakles sai ta kätte, vedas paati ja tõi Eurystheusele. 8) Pidi kätte saama Traakia kuninga Diomedese inimsööjad märad. Herakles tappis kõigepealt Diomedese ja ajas seejärel märad ilma mingi vastupanuta ära. 9) Pidi ära tooma amatsoonide kuninganna Hippolyte vöö. Hippolyte võttis teda lahkesti vastu, kuid Hera rikkus kõik ära. Hera andis amatsoonidele mõtte, et Herakles tahab
1940. a. 10. juuni (2) Itaalia astub sõtta Inglismaa ja Prantsusmaaga 1940. a. 22. juuni Compiegne'i vaherahu 1940. a. 16. juuli Hitler annab käsu Suurbritannia Luftwaffe jõududega põlvili suruda 1940. a. 7. detsember Briti väed alustavad pealetungi Aafrikas itaallastele ja lõid nad puruks 1941. a. 6. aprill Saksamaa tungib Jugoslaaviasse 1941. a. 20. mai Kreeta lahing, Sakslaste õhuinvasioon kreetale. 2. Mida tähendab/mis seal toimus: Katõn Selle küla läheduses tapeti ligi 20 000 Poola ohvitseri ``kummaline sõda`` - Prantsuse-Briti vs Saksa väed, reaalset sõjategevust polnud. Välksõda Saksa sõjaplaan NSVLi vastu, pidi tungitama 20 päevaga 600km kaugusele. Blitzkrieg lightning war, väed liiguvad väga kiirelt Sitzkrieg ,,seisusõda"
Idee seisnes selles, et et krotaloni heli hirmutas linde, kes lendu tõusid, mille peale Herakles neid üks-haaval oma vibuga maha laskma hakkas. See ülesanne ei tundu küll väga ohtlik või ületamatult raske, kuid ainuüksi teadmine, et seda tööd saadeti tegema Herakles, peaks meile tõendama, et ülesanne käis üle jõu igale teisele kreeklasele. 7)Kreeta sõnn Seitsmenda ülesandena saatis Eurystheus Heraklese Kreetale sealse võimsa sõnni järele. Kreeta sõnni kohta on mitmeid erinevaid müüte, kuid Heraklese lugudega seostatakse kõige enam müüti, mille kohaselt Poseidon käskis Kreeta valitsejal Minosel ohverdada talle looma, kes pidi ühel päeval mere põhjast välja ilmuma. Nii juhtuski, kuid Minos oli üüratust sõnnist niivõrd vaimustuses, et lisas ta oma karja ning ohverdas Poseidonile ühe tavalise pulli. Vastutasuks muutis Poseidon looma taltsutamatuks.
Küproselt, kus Aphroditest kujunes armastuse ja viljakuse jumalanna ning sõjakas linnade kaitsejanna. Astarte (Aštarte) oli Foiniikia ja Süüria muistne viljakusjumalanna, kelle babüloonia vaste oli Ištar. Teda austati kogu Lähis-Idas (Väike-Aasiast läbi Süüria ja Egiptuse Lõuna-Araabiani), mainitud on teda ka Vanas Testamendis (Aštoret). Süüria kaupmeeste vahendusel jõudis Astarte kultus Küprosele, Kreetale, Sitsiiliasse (Eryx) ning Kartaagosse. Kreeklased seostasid teda Adonise- ja Europe-müüdiga. Astartel oli selgelt sõjakas ja kaitsev funktsioon, mis võis mõjutada Aphrodite kultust Korintoses. Aphroditet on peetud ka indoeuroopa koidujumalanna edasiarenduseks. Homeros ei maini Aphroditega seoses Korintost, ka mitte jumalanna sõjalist külge. Arese ja relvis Aphrodite vahel on leitud seoseid. Aresel oli Korintoses pühamu. Pindarose järgi olid nad mõnes mõttes paar.
tundsid, et neid juhib vale käsi ning hakkasid perutama, neid hirmutasid ka Skorpion ning Vähk ja teised taevased tähtkujud. Phaeton pillas suurest hirmust ohjad ning kaarik sütitas maailma põlema. Mäed, jõed, metsad kõik põlesid. Emake Maa karjed kostusid Olümposele, kus jumalad kiirelt asja korrastama hakkasid. Zeus karistas piksenoolega Phaetonit ning Phaeton kukkus surnult Eriadnose jõkke. Daidalos Daidalos oli arhitekt, kes rajas Kreetale Minotauruse labürindi ning õpetas Adrianele, kuidas Theseus sealt välja pääseb. Selle pärast lasi kuningas Minos Daidalose ja tema poja Ikarose labürinti kinni panna. Leiutaja valmistas aga kaks paari tiibu. Isa ja poeg kinnitasid need käte külge ja tõusid lendu. Ikarost oli hoiatatud, et ta ei lendaks liiga kõrgele, muidu sulatab päike vaha, mis tiibu koos hoiab. Ent Ikaros lendas siiski... ning kukkus merre. Isa lendas Sitsiiliasse, kus ta lahkelt vastu võeti
Magusa asemel tundsid nad ebameeldivat kibedat maitset. Nad ei teadnud, et suhkur veeti läbi Egiptuse kaamelite seljas. Reisi ajal imes suhkur endasse kaamelite higi, see muutiski suhkru kibedaks. Kuna magus maitse oli rikutud, oli suhkur nüüd väärtusetu. Suhkru tootmise kasv Suhkru tootmine kasvas 15. sajandi lõpus, kui maadeavastajad tõid suhkruroo kaugemale lõunasse. Näiteks Portugali meresõitja prints Henrique tõi suhkruroo Sitsiiliast Kreetale. Algselt eraldati mahl suhkruroost käsitsi pressides. Hiljem kasutati loomade jõul töötavaid veskeid ja lõpuks hakati mahla pressima veejõu abi. Kolooniad ja suhkru kasvatamine Kolumbus avastas oma reisidel, et Kariibi mere saarte kliima sobib ideaalselt suhkruroo kasvatamiseks. Ta oli suhkruroo kasvatamist õppinud Madeiral ning viis suhkruroo Ameerikasse ja Lääne-India saartele, kus seda istutati ja kasvatati suurtes kasvandustes.
Magusa asemel tundsid nad ebameeldivat kibedat maitset. Nad ei teadnud, et suhkur veeti läbi Egiptuse kaamelite seljas. Reisi ajal imes suhkur endasse kaamelite higi, see muutiski suhkru kibedaks. Kuna magus maitse oli rikutud, oli suhkur nüüd väärtusetu. Suhkru tootmise kasv Suhkru tootmine kasvas 15. sajandi lõpus, kui maadeavastajad tõid suhkruroo kaugemale lõunasse. Näiteks Portugali meresõitja prints Henrique tõi suhkruroo Sitsiiliast Kreetale. Algselt eraldati mahl suhkruroost käsitsi pressides. Hiljem kasutati loomade jõul töötavaid veskeid ja lõpuks hakati mahla pressima veejõu abi. Kolooniad ja suhkru kasvatamine Kolumbus avastas oma reisidel, et Kariibi mere saarte kliima sobib ideaalselt suhkruroo kasvatamiseks. Ta oli suhkruroo kasvatamist õppinud Madeiral ning viis suhkruroo Ameerikasse ja Lääne-India saartele, kus seda istutati ja kasvatati suurtes kasvandustes.
Kreetasse Minotaurosele toiduks saata. Heeros tõttas isa juurde, kes kostis, et parata pole midagi, sest selline olevat kuningas Minose käsk, vastasel juhul saab Ateenast Kreeta koloonia. NB! Suurenda pilti! Theseus tapmas Minotautost. Vanakreeka vaasimaal. Antiigimuuseum, München. Theseus otsustas sama laeva peale minna ja Kreetas ära käia. Aga kui ta Kreetale jõudis ja kui Minose tütar ARIADNE teda nägi, armus neiu heerosesse. Neiult kuuliski meie kangelane labürindist, milles hoiti hirmsat Minotaurost Ariadne poolvenda. Ariadne andis ateenlasest armsamale lõngakera, et mees labürindist tagasitee leiaks. Lõnga otsa kinnitasid nad labürindi ukselingi külge ja Ariadne jäi oma väljavalitut valutava südamega ootama, sest senini polnud ükski inimene labürindist elusana tagasi pöördunud. Oodata tuli tal kaua, sest kahevõitlus
3. Millised murded kujunesid Antiik-Kreekas kirjanduskeelteks? Kas oskate zanriti tuua näiteid murrete kasutamise kohta? Kreeka kirjanduskeelteks said aioolia murre (arhailine keel; osaliselt Homerose eepostes; monoodilises lüürikas), dooria murre, joonia murre (Homerose eepostes; didaktilises eeposes; Herodotose ,,Historia") ning atika murre (proosakirjanduses) 4. Kuidas on Kreeta-Mükeene ajajärk mõjutanud kreeka kirjandust? ~1900 eKr jõudsid esimesed kreeka hõimud Kreetale. Nad kohandasid kohalikku kirja lõid lineaarkirja B. Lisaks on Kreeta-Mükeene ajajärgust pärit kangelaseeposte motiivid ning see ajajärk etendas määravat osa Kreeka mütoloogia lõplikus kujunemises. Tähtsamate kreeka müütide tegevuspaigad on kohad, mis esinevad mükeene kultuuri keskustena. See ajajärk on olnud kreeka heroiliste muistendite tuumiku ajalooliseks baasiks ja need muistendid sisaldavad rohkesti mütologiseeritud ajaloo elemente. 5. Homerose eeposed
Neferneferneferiga puutub Sinuhe ka hiljem kokku. Ta otsustab naisele kätte maksta, seda enda rahustuseks. Ta viib naise laibapesijate juurde Surma Hoonesse, et nemad temaga lõbutseksid, kuid Nefernefernefer keerab ka need mehed ümber oma sõrme ja seeläbi pääseb Sinuhe karistusest puhtalt. Teine suur armastus oli kreetalasest härjatantsitar Minea. Sinuhe päästis ta Babüloonia kuninga käest, seades ohtu ka enda elu. Kuna Minea meeldis Sinuhele otsustas ta sõita naisega koos Kreetale, kuhu viimane südamest minna soovis. Nendevahelised suhted edenesid aegamööda, kujunedes lõpuks armastuseks. Kahjuks oli Minea suurim soov ohverdada end suurele Kreeta jumalale, et seda teha pidi ta jääma igavesti süütuks. Minea oli üks väljavalitutest, kellel oli au minna Jumala majja ning seal teda teenida. Kuna Minea armastas Sinuhet, siis otsustas ta seal ära käija ning siis tagasi tulle, kuigi keegi, kes jumala majja sisenenud, pole tagasi tulnud.Sinuhe,
Sinuhe aga märkas kohe, et poisi põsk oli paistes ja ta lubas kuninga Burraburiasi terveks teha. Tervendades kuninga lubas kuningas Sinuhel külastada tema lõbumaja. Samuti toimus Babüloonias 7 valekuninga päev, mil kuningaks sai Kaptah. Sel päeva kohtas Sinuhe Minead, kellesse ta armus. Minea oli pärit Kreetalt ning Sinuhe lubas naise kodumaale tagasi toimetada. Sinuhe riskis oma eluga, päästes Minea Babülooniast. Kreetale jõudes toimus Minea minek Pimedasse majja, mis kuulus Jumalale. Enne lahkumist purustasid Sinuhe ja Minea koos kannu, mis tähistas seda, et nad olid nüüd mees ja naine. Mineal oli lubatud peale ühte kuud Pimedast majast lahkuda. Minea läks Pimedasse majja Minotaurose saatel. Minotauros oli preester kes kandis kuldset härja pead. Sinuhe hing ei andnud rahu ning ta läks Pimedasse majja hoolimata sellest, et võib surra. Kaptah ei jäänud temast sammugi maha
Kõik tüdrukud silitasid sõnni, viimane aga ajas tasapisi Europe teistest eemale. Europe istus sõnni selga ja nad tormasid merekaldale ning sööstsid üle voogude. Veest kerkisid välja merejumalad, nereiidid, triitonid ja isegi Poseidon. Europe oli kohkunud ja sai aru, et sõnni puhul on tegemist hoopis jumalaga. Ta hakkas sõnni paluma, et too halastaks talle ega jätaks teda kuhugi võõrasse paika. Zeus aga ütles, et tal pole põhjust karta ja et ta viib Europe Kreetale. Kui nad Kreetale jõudsid, korraldasid Olümpose väravavalvurid Europele ,,pulmapeo". Europe sünnitas Zeusile 3 poega. HOMEROSE ,,ODÜSSEIA" ,,Eksirännakud". Odüsseias on 24 laulu. Peategelaseks on Ithaka kuningas Odysseus. Teema - Odysseuse rännak Troojast sõjast koju. Odysseus hakkab koju minema ja pahandab merejumal Poseidonit. Kõik teised kangelased on jõudnud koju, aga Odysseus mitte. Odysseus on Ogygia saarel nümf Kalypso vangis. Ployphemos (ühe silmaga). Tarkusejumal Athena suhtub
tüdruku seotust jumalaga. Nad suundusid tagasi Hetimaa poole. Sinuhe teenis ravimisega jälle palju kulda. Ta ravis ka ühe sadamavahi ülema terveks, kes pika palumise peale Sinuhele kulla asemel oma rauast noa andis, kuigi see oli keelatud, sest metalli ei tohtinud metalli, täpsemalt raudau anda või müüa. Minea demostreeis oma annet härjast saltoga üle hüpata ja härjale selga hüpata ning teenis sellega palju kulda. Lõpuks valisid nad endale laeva, et minna Kreetale, Minea kodumaale. Geograafiline mõiste: -Babüloonia (lk 234)- Babüloonia oli muistne kultuuripiirkond Kesk- ja Lõuna- Mesopotaamias, tänapäeva Iraagis. Sellele andis nime pealinn Babülon. Mõisted: -Jumal (lk 237) Jumal on paljudes usundites esinev võimas üleloomulik olend. Monoteistlikes usundites on Jumal ülim olend, kellele omistatakse universumi (sealhulgas inimkonna) loomine, säilitamine ja juhtimine. Usku Jumalasse või jumalatesse leidub enamikus kultuurides
Mõju ulatus kaugele kultuuri levikupiirist. Kultuuri uurimine algas 19. saj lõpul. 1876. a. kaevas Schliemann Mükeenes, 1880. a Orchomenoses ja 18841885 Tirynsis. Pani aluse Egeuse piirkonna arheoloogilisele uurimisele. 1886. a käis ta Kreetal. Pani paika Knossose palee asukoha Kephala künkal. Nagu Troojal ja Mükeenes, nii oli Schliemann siingi teinud eeltööd uurides kreeka klassikute andmeid. 28 1899. a tuli Kreetale inglane Arthur Evans; 19001920. a kaevas Knossost. Hiljem on uurimisega tegelenud Platon ja Marinatos. Evans töötas välja oma kronoloogia. Kultuur jagatud järgmiselt: vara-minose, kesk-minose, hilis-minose kultuur. Igal perioodil 3 alletappi (I, II, III). Tuntud ka kultuuri jagamine paleede ehitamise järgi: 3000/26001900 eKr paleede-eelne periood; esimene paleede periood 19001700 eKr; teine paleede periood 17001380 eKr; paleedejärgne periood 13801100 eKr
Tasuta ravi. Nende seltskonda peetakse vaeseks. Mitannimaale jõudmine, peatuvad Naharanis. Hatimaa. 3 ptk Reisimiseks vaja luba. Khattushashi kuninga elamispaik. Tundmatu uus metall raud. Töökodade linn (Khattushashi). Tasu eest võib naine minna teise juurde. Viljatud abielud lahutatakse. Loata ei tohtinud nõidusega tegeleda. Shubbiluliuma kuningas. Arstid on õppimata mehed. Sinuhel palju patsiente. 4 ptk Sadama valvepealiku ravimine. Härgade tantsitamine. Lahkuvad Kreetale. Keifu saar. · Minea ja Kaptah ärkavad · Minea päritolu · Mitannimaa seiklused · Hatimaa kombed · Läbi Hatimaa Kreetasse VIII Raamat PIME MAJA I ptk Merereis möödub merehaigusteta. Linn avatud merele. Pole kaitseehitisi. 2ptk Kreeta rõõmutsev maa. Egiptlastele harjumatu. Puhtus. Vannid. Vesikäimla. Kirjutatakse muusikat. Kuningas on kui võrdne. Veini joomine nii, et keegi ei jää purju. Minose palee. Minotauros ülempreestrid
Vana-kreeka üldine ajalugu Vana-Kreeka jaguneb perioodiliselt viieks: Kreeta-Mükeene periood, tume ajajärk, tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline ajajärk, hellenismiperiood. Kreeta-Mükeene Kujunes umbes 2000 1000 e.Kr. sai alguse Egeuse mere lõunaosas asuval Kreeta saarel, kus 2. aastatuhandel eKr kujunes omapärane kõrgkultuur. Selle rajajad ei olnud kreeklased, vaid teadmata päritoluga rahvas. Kreeklaste esivanemad tungisid Kreetale u 15. saj. eKr. Umbes samal ajal kandsid kreeklased kreetalaste kõrgkultuuri ka Kreeka maismaale, kus see omandas uusi jooni. Nii jaguneb Kreeta-Mükeene ehk Egeuse kultuur omavahel tihedalt seotud, kuid siiski ka erinevateks osadeks minoiliseks ehk Minose kultuuriks Kreeta saarel ja hilisemaks Mükeene kultuuriks Kreeka maismaal. Tume ajajärk kujunes umbes 1100 800 e.Kr. Iseloomulik oli eraldatus, madal
o Charles de Gaulle jätkas võitlust Hitleri vastu 16 juuli Hitleri käsk SB põlvili suruda o Spitfire hävituslennuk o Poola&Tsehhi abi Inglismaale o Hitleri I tagasilöök IIMS Okt Itaalia vs Kreeka, sai lüüa Saksamaa meelitas/sundis endaga liituma Ungari, Rumeenia, Bulgaaria 6. Aprill 1941 Saksamaa ründas ja purustas Jugoslaavia 20.mai Smaa langevarjuüksused Kreetale, Inglased taandusid *RINDED Läänerinne Belgia, Hollaand, Luksemburg, Prantsusma, Taani, Norra Vaikse Ookeani rinne Jaapan 5. II maailmasõja laienemine: NSV Liidu ja USA sõttaastumine 1941.a ning sõjategevus idarindel ja Vaikse ookeani piirkonnas. *SAKSAMAA vs NSVL 22 juuni 1941 Saksamaa ründas NSVL, Barbarossa plaan o Rahvakomissaaride Nõukogu kuulutas sõja Saksamaaga
Juba ammustest aegadest on inimesed püüdnud leida usalduslikku meetodit määramaks oma asukohta ning leidmaks teed sihtpunkti ja tagasi. Arvatavasti kasutasid koopainimesed jahile või toitu otsima minnes kivisid ja oksi oma tee märkimiseks. Esimesed meremehed järgisid hoolikalt rannajoont vältimaks avamerele sattumist. Esmakordselt avamerele seilajad avastasid, et oma teed saab tähtede järgi määrata. Näiteks foiniiklased kasutasid Põhjanaela reisil Egiptusest Kreetale. Kahjuks on tähed nähtavad vaid öösiti ja selge taevaga. Järgmiseks suureks sammuks oma asukoha määramisel olid kompass ja sekstant. Kompassi nõel osutab alati põhjapoolusele ja seetõttu on alati võimalik öelda, mis suunas liigutakse. Sekstanti kasutati taevakehade (Päike, tähed ja planeedid) täpsel jälgimisel. Tema abil sai mõõta taevakeha kõrgust kraadides horisondist ning leitud suurust kasutatigi oma asukoha määramisel. Kuid sektandi abil sai määrata vaid laiuskraadi
naistega hullamise eest vangi. Vanglad teda kinni ei pidanud ja uued teated prassingutest jõudsid kuning a kõrvu. Pentheus luuras rituaalide ajal puu otsas. Teda märgati, peeti ekslikult lõviks ning rebiti tükkideks. 25. Tähtsamad Kreeka kangelased ja nendega seonduv mütoloogia: a. Europa, - Foiniikia kuninga Agenori tütar. Zeus ilmus talle ühel päeval valge sõnnina. Europa ronis selga ning Zeus kargas merele ja ujus Kreetale. Europe sünnitas Zeusile 3 poega, nende seas Minose. Zeus kinkis talle oda, mis ise märki tabas, pronksist mehe, kes tuld puhus ja võitmatu jahikoersa b. Minos, Europe ja Zeusi üks kolmest pojast, kelle Kreeta kuningas adopteeris. Poseidon saatis talle märguandena kuningaks saamisest merelt sõnni. Minos jättis looma ohverdamata ning Poseidon needis ta ära ning Minose naine Pasiphae armus meeletult sellesse samasse härga
Heebrea lüüra ehk kinnor oli lambasoolest keeltega ning see oligi arvatavasti kuningas Taaveti ,,kannel". Tantsumuusikas kasutasid heebrealased lüüra mängimisel pektronit, aga hääle saateks näpiti keeli sõrmedega. Israeliidid kasutasid lüürat ainult rõõmu väljendamiseks seda peeti pühaks muusikariistaks ja sellel ei mängitud kunagi kurba muusikat. 1360 eKr ilmusid Egiptusesse hiiglasuured lüürad. Neid kaunistas tihti pardi pea kui märk, et need on seotud jumala Amoniga. Kreetale ilmusid lüürad 1800 eKr, edasi levisid mandri Kreekasse, kus muutusid hobuseraua kujuliseks. Kreeklased valmistasid algul kõlakaste kilpkonnakilbist. Kreekas arenes lüürast 7. sajandiks kitara, mis oli suurem ja valjema heliga, puust kõlakasti ja harudega. Kitara oli Kreeka klassikalise draama, spordivõistluste ja ametlike kultuste peamine muusikariist. Kreekast rändas lüüra Roomasse 5 saj ekr, kuid linnriigi muusikaelus ei etendanud suurt rolli. Rooma
Valitsejaks Minos. Legendi järgi elanud seal pühvli peaga inimene, kuid tänapäeval on selle lossi labürintidest leitud suure pühvli skelet. Legendi järgi viidi iga seitsme aasta tagant kreekast koletisele seitse noormest ja neidu söögiks. Ühel aastal valiti liisuga minejate noormeeste hulka ka kuningas Egeuse poeg. Viimane võttis laevale topelt purjed, mustad ja punased, mis pidavat vastavalt heisatama, kas tal õnnestub koletis tappa või mitte. Kui Egeuse poeg Kreetale viidi armus seal temasse Kreeta kuninga tütar Adriane, kes andis Egeuse pojale labürinti minnes kaasa noa ja lõnga (Adrianne lõng - nöör, millega saab labürindist hiljem välja). Egeuse pojal õnnestus pühvli peaga koletis tappa. Tagasiteel rebis torm laevalt valged purjed, ja et mitte mere hooleks jääda heisati mustad purjed, mis pididi tähendama 2 kaotust
Antiik-Kreeka ajalugu võib jaotada 5 perioodi: 1) Kreeta-Mükeene periood (u 2000-1100 eKr), 2) nn tume aeg (u 1100-800 eKr), 3) arhailine periood (u 800-500 eKr), 4) klassikaline ajajärk (u 500-338 eKr), 5) hellenismiperiood (338-146 eKr). Kreeta-Mükeene periood sai alguse Egeuse mere lõunaosas asuval Kreeta saarel, kus 2. aastatuhandel eKr kujunes omapärane kõrgkultuur. Selle rajajad ei olnud kreeklased, vaid teadmata päritoluga rahvas. Kreek- laste esivanemad tungisid Kreetale u 15. saj. eKr. Umbes samal ajal kandsid kreeklased kreetalaste kõrg- kultuuri ka Kreeka maismaale, kus see omandas uusi jooni. Nii jaguneb Kreeta-Mükeene ehk Egeuse kul- tuur omavahel tihedalt seotud, kuid siiski teatud mõttes ka erinevateks osadeks minoiliseks ehk Minose kultuuriks Kreeta saarel ja hilisemaks Mükeene kultuuriks Kreeka maismaal. Kreeta Minose tsivilisatsiooni iseloomulikud tunnused olid: lossid (tuntuim on Knossos), mis olid võimu-,
eraldiseisvaid templeid, mistõttu võisid lossid olla ka religioonikeskused. Lossid olid kindlustamata, üldse pole sellest tsivilisatsioonist säilinud kindlusi, relvi ega muud säärast. Ka kunstis domineeris rahumeelne laad. Naiste ühiskondlik positsiooni oli ilmselt märksa kõrgem kui teistes tsivilisatsioonides. Kreeklased ja Mükeene ajajärk. Sisserännanud kreeklased hakkasid mandril domineerima ja hobukaarikud tagasid nende sõjalise edu. Umbes 15. sajandil eKr tungisid kreeklased Kreetale ja vallutasid Knossose. Kreeta kultuur säilis ja kreeklased võtsid selle pea kogu ulatuses üle. Lineaarkiri A kohandati kreeka keelele ja loodi Lineaarkiri B, mida ka lugeda osatakse. Nüüd levis minioline kultuur üle Kreeka, aga selle arendajaks said nüüd kreeklased ja Kreeta kaotas oma tähtsuse. Ka Kreekas said elu keskusteks lossid, tuntuim Mükeene. Kreeka losside ümbert puudusid linnad ja olid kindlustatud, üldse olid kreeklased oma kultuuris märksa sõjakamad
Lõpuks hülgas I Medeia: Neile sündis 2 poega, kuid I abiellus Korintose kuninga tütrega. Medeia oli sokis, ja I teatas, et M ei olnud päästnud teda, vaid Aphrodite. Medeia tahtis tappa I uut pruuti, määris kauni rüü kokku mürgiga ja saatis I mõrsjale. Nii kui pruut selle selga pani, läks tema ihu põlema ning naine suri. M tappis ka oma 2 poega ning ise lendas ära. 12. pilet DAIDALOS Daidalos oli arhitekt, kes rajas Kreetale Minotauruse labürindi ning õpetas Adrianele, kuidas Theseus sealt välja pääseb. Selle pärast lasi kuningas Minos Daidalose ja tema poja Ikarose labürinti kinni panna. Leiutaja valmistas aga kaks paari tiibu. Isa ja poeg kinnitasid need käte külge ja tõusid lendu. Ikarost oli hoiatatud, et ta ei lendaks liiga kõrgele, muidu sulatab päike vaha, mis tiibu koos hoiab. Ent Ikaros lendas siiski... ning kukkus merre. Isa lendas Sitsiiliasse, kus ta lahkelt vastu võeti
ning annab I’le & isale igavese nooruse. Lõpuks hülgas I Medeia: Neile sündis 2 poega, kuid I abiellus Korintose kuninga tütrega. Medeia oli šokis, ja I teatas, et M ei olnud päästnud teda, vaid Aphrodite. Medeia tahtis tappa I uut pruuti, määris kauni rüü kokku mürgiga ja saatis I mõrsjale. Nii kui pruut selle selga pani, läks tema ihu põlema ning naine suri. M tappis ka oma 2 poega ning ise lendas ära. 12. pilet DAIDALOS Daidalos oli arhitekt, kes rajas Kreetale Minotauruse labürindi ning õpetas Adrianele, kuidas Theseus sealt välja pääseb. Selle pärast lasi kuningas Minos Daidalose ja tema poja Ikarose labürinti kinni panna. Leiutaja valmistas aga kaks paari tiibu. Isa ja poeg kinnitasid need käte külge ja tõusid lendu. Ikarost oli hoiatatud, et ta ei lendaks liiga kõrgele, muidu sulatab päike vaha, mis tiibu koos hoiab. Ent Ikaros lendas siiski… ning kukkus merre. Isa lendas Sitsiiliasse, kus ta lahkelt vastu võeti. Minos,
annaabi.ee 
