kättemaksuhimulised. Jumalad olid kui üks suur perekond. Jumalaid oli väga palju, nende täpne arv ei ole teada. Tähtsamad jumalad elasid Olümpose mäel. http://media.advisortravel.netdnacdn.com/657x340px7377920204c35877069413712173528.jpg Jumalatega suhtlemis kohad Templid, mille altaritel toodi ohvreid jumalatele. Oraaklid, kus jumalate tahet vahendas püütia. Jumalatega suhtlemis viisid Usupidustused (Nt: dionüüsiad, olümpiamängud). Müsteeriumid (Nt: Eleusise müsteeriumid, Orpheuse müsteeriumid). VanaKreeka jumalad Zeus Hera Ares Athena Apollon Aphrodite Zeus Peajumal Taeva, vihma ja äikesejumal Kronose ja Rhea poeg Zeusi kuju, mis asus Zeusi templis oli üks seitsmest maailmaimest. Atribuut või sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on tammed või tammesalud. https://encryptedtbn2.gstatic.com/images
Kontrolltöö vastused 1.Kirjuta mõiste järgi õige seletus! Sürrealism(3), postmodernism(2), sümbolism(1), realism(4), modernism(5) 1) kunstivool, mis üritab leida tõelisuse tagant ideaalmaailma 2) kõiki kunstialasid hõlmav suund 20. sajandi teisel poolel, toob esile erinevuste ja arvamuste paljususe, väärtuse 3) modernistlik kunsti- ja kirjandusvool, mis kutsub vabanema mõistuspärasusest 4) vool, mis käsitleb tegelikkust nii, nagu see näib tavainimesele 5) suund, mis taotleb uuenduslikku loomepõhimõtet 2. Leia õige raamatu nimi ja ühenda autori nimega! Jorge Luis Borges- ,,Fiktsioonid" ,,Olemise fiktsioonid" Knut Hamsun- ,,Müsteeriumid" ,,Baudolino aastat " August Strindenberg- ,,Punane tuba" ,,Leiutajad" Umberto Eco- ,,Baudolino" ...
Jumalatega suhtlemine Usupidustused - eesmärgiks oli kinnitada usku ja isaaa-armastust. Tuntumad pidustused olid dionüüsiad (toimusid märtsis) ja olümpiamängud (iga 4 aasta tagant) Müsteeriumid - Vana-Kreeka salajased usukultused. Tekkisid õpetused surematusest ning hinge taaskehastumisest. Müsteeriumite ideeline alus oli õpetus hingede hauatagusest saatusest ning müstilised rituaalid heaolu kindlustamiseks teispoolsuses. Tuntumad olid jumal Demeteri auk peetud Eleusise müsteeriumid - neis ilmnes kreeka religioonile ebaharilik idee (usk hauatagusesse õndsusesse). Demeteri saladusest osasaamiseks pidi tegema läbi 2 kordse pühitsemise, millest ei võinud teistele rääkida. Populaarsed olid ka orpheuse müsteeriumid (nim. orfikuteks). Orfikud olid omad pühad raamatud, millest osasid fragmente on säilinud. Õpetuse põhisisuks oli hinge taaskehastumine lõputute sündide ahelas - sellest võib vabastada ainult vooruslik elu.
spordivõistlustest. Neis osales kogu rahvas, sh ka naised ja orjad. Oraaklid olid vanas kreekas ennustajad. Ennustati tähtede, loomade siseelundite jms. järgi. Kuulsaim oraakel oli Delfi oraakel. Kreeklased pidasid oluliseks maist elu. Arvati, et peale surma rännatakse allilma, mida valitseb Hades ja kuhu pääseb üle allilma jõe, tänu paadimees Charon-ile ühe hõberaha eest. Seepärast oli kombeks kadunutele münt suhu panna. Müsteeriumid: Eleusise müsteeriumid: Demeter olevat oma tütre röövist masendatuna valinud peatuspaigaks Atika linna. Seda sündmust tähistati rongkäiguga Ateenast Eleusisesse. Õhtul jätkusid rituaalid vaid pühendatutele suurtes pühamutes. Pühendatuks sai igaüks kes ei olnud korda saatnud veretööd. Orpheuse müsteeriumid: Orpheus oli laulik, kes õpetas inimestele müsteeriumide pidamist. Orpheuse
- müstiline seisund (ühenduses olemise tunne Jumalaga) 10. Püha osaduskond (usklike ühendus, kogudus) Koguduste liigid: - heterogeenne kogudus – näiteks kõik ühe usukogukogukonna liikmed (kristlased, muslimid, budistid jne) - stabiilne kogudus– näiteks konkreetne kristlik kirikukogudus; või kloostrikogudus (kristluses, budismis, taoismis) - müsteeriumikogudus (teatud kinnise müsteeriumikoguduse liikmed; või islami müstikud sufid jne Näited: Eleusise müsteeriumid (Demeter, Kore) vanas Kreekas Magna Materi müsteeriumid – vanas Rooomas Mitra müsteeriumid – vana Rooma riigi sõdurite seas Religiooni ülesanded Seletav Väärtuste süsteemi loov Ühiskonda kindlustav: Tsivilisatsioon = riik ja kiri Kirja olemasolu võimaldab riiki efektiivsemalt hallata. Kiri loob kõrgkultuuri. Ent kirja sünnitas religioon (kr hieroglüüf – püha märk). Inimest psühholoogiliselt toetav Traditsiooni loov
Sisukord 1. Sisukord 2. Sissejuhatus 3. Eesti keskaeg / Söök ja jook 4. Söök ja jook 5. Elu keskaegses linnas 6. Elu keskaegses linnas / Keskaegne riietus 7. Keskaegne riietus / Hügieen, haigused ja arstiabi 8. Hügieen, haigused ja arstiabi / Teater ja müsteeriumid 9. Teater ja müsteeriumid 10. Teater ja müsteeriumid 11. Kokkuvõte 12. Materjal 1 Sissejuhatus Keskajaks nimetatakse ajalooperioodi, mis jäi vanaaja ja uusaja vahele. Keskaja alguseks peetakse üldiselt aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus ning Lääne-Rooma keisririik lakkas olemast. Keskaja lõpu ja uusaja alguse osas on aga palju vaidlusi ning ühest, üldkehtivat seisukohta pole.
Kirjandus- filosoof, Rene Descartes, Baltasar Gracian. Teater- Galderon. Afektiõpetus- õpetus inimese tundeseisundeist. Monoodia- stiil, mis väljendub ühes meloodias. Generaalbass- muusikat pidevalt saatev bassihääl, eestis torupill Afektiõpetus- õpetus inimese tundeseisundeist. Monoodia- stiil, mis väljendub ühes meloodias. Generaalbass- muusikat pidevalt saatev bassihääl, eestis torupill ja viiul, rahvamuusika, it keeles generaalbass, Basso Continuo. Ooperi eelkäijad: müsteeriumid, intermeediumid. Claudio M. Helikeel-palju pille võeti ja viiul, rahvamuusika, it keeles generaalbass, Basso Continuo. Ooperi eelkäijad: müsteeriumid, intermeediumid. Claudio M. Helikeel-palju pille võeti kasutusele, koorid, ansamblid. Temaatika- mütoloogilised kangelased, dramaatiline süzee, lõpp kurb, tundeline. Bel Canto ilus laul. Primadonna- sopraooper. kasutusele, koorid, ansamblid
Riided: kitoon- nööriga valge lina, himation-soojem, pole pükse, sandaalid. Sport: lihaselised, alasti, gümnaasion, al 776 Zeuzile Olümpia: maadlus, jooks (192m), rusikavõitlus, 5evõitlus, hobukaariukud. Abielu: peigmehe ja äia vahel otsustati, seaduslik eesmärk järglased, meestel abieluvälised suhted (hetäär), homoseksuaalsus, lesbilisus. Prostitutsioon halb. Jumalatega suhtlemine: usupidutsused, dionüüsiad (märts), olümpia; müsteeriumid (salajane usukultus) eesmärk surnuteriigis parem elu (nt Eleusise müst Demeteri auks) Kujunemine: algus maast, Prometheus (titaan) õpetas tule kasutamist, pandora (kõik paheline). Surmajärgsus: jõgi Acheron-paadimees Charon (hõbemünt). Austamine templites (preestid), pühamutes (Delfi) oraaklid K jumalad antropomorfsed, elasid Olümpose mäel (K põhjas). Pere-pantenon. 7.saj eKr Hesiodos-jumalate põlvnemine (theogonia). Suhtlemine:usupidustused ehk dionüüsiad (märts) ja
Nende eesmärk oli ette valmistada haritud preestreid ja munki. Kui antiikaegse haritlaskonna moodustasid filosoofid, siis keskajal vaimulikud. Kõige rohkem sai keskaja tulekuga kannatada antiikne teater. See hävitati varakeskajal kiriku poolt täielikult. Teater tekkis täiesti uutel alustel. Lähtepunktiks võeti jumalateenistus. Sellest tekkis liturgiline draama: piiblitekstide ettekanne dekoratsioonide ja kostüümidega. Kujunesid välja piibliainelised draamad müsteeriumid. Kui varemalt olid suuremad müsteeriumid katkendid Trooja sõjast siis nüüd kujutati pühakute imetegusid, nt. Neitsi Maarjast. Keskaja teater oli väga rahvalik, selle vastu võitlesid nii kirik kui ka kuningad. Kui varem oli teater väga võimas ja uhke asi, antiikajast on ju tuntud suured amfiteatrid, siis nüüd puudusid üldse teatrihooned. Kokkuvõttes võib öelda, et keskaeg ei olnud antiikkultuurile just kõige soosivam ajastu.
Ennustusteks jälgisid kreeklased endeid (ohvriloomade süttimine, lindude lend, ohvriloomade siseelundid jne) Olid oraaklid pühamud, kus sai jumalatelt küsimas käia. Kuulsaim oli Apolloni oraakel Delfis. Nende õigsuses ei kaheldud. Rõhku pandi maisele elule. Surm paratamatu lõpp, järgneb olesklemine Hadese riigis. Müsteeriumid laiema üldsuse eest varjatud jumalateenistused. Tuntumad Demeteri auks peetud Eleusise müsteeriumid ja Orpheuse müsteeriumid. KULTUUR Linnriigid hoolitsesid koolihariduse eest. 7. eluaastast alates. AINULT POISID! Rikkamad kodus pedagoogi käe all, vaesed koolis. Õpetati lugema, kirjutama, muusikat, luulet + gümnastika. Jõukamad jätkasid sofisti juures. Väga vara lauldi lugulaulusid kangelastest, ka tumedal ajajärgul. Tähtsaim oli trooja sõja lugu Trooja kindluse vallutamine kangelaste ühisretkel. Rändlaulikud rapsoodid. Mitme eepose autos oli pime laulik Homeros (,,Ilias" ja ,,Odüsseia")
teljele inimkehal põhineva plaani järgi, see oli ,,Inimese tempel". Templi keerukas planeering näitab, kuidas egiptlased kasutasid proportsiooniteadust, et taasluua Amoni keha ning kummardada jumalat sõna otseses mõttes tema enda sees. Abu El-Haggagi moee siseõues ehitati kohale, kus kunagi võis asuda Bütsantsi kirik. Egiptuse templid polnud mõeldud jumalatekummardamiseks kõigile inimestele. Templites toimusid pühad müsteeriumid, mille käigus preestrid ja vaaraod astusid ühendusse jumalatega. Arvatakse, et Teebas olid müsteeriumid peamiselt seksuaalse iseloomuga, sest Egiptuse loomismüüdi järgi loodi universum masturbeerimise teel. Tempel oli pühendatud Amonile kui viljakusjumalale, keda kujutati erekteerunud suguorganiga. Niiluse iga-aastase üleujutuse ajal viidi Amoni kuju paadiga mööda jõge Karnakist Luksorisse, tähistades sel viisil rituaalselt Amoni ühinemist oma naise Muti, jumaliku emaga.
teljele inimkehal põhineva plaani järgi, see oli ,,Inimese tempel". Templi keerukas planeering näitab, kuidas egiptlased kasutasid proportsiooniteadust, et taasluua Amoni keha ning kummardada jumalat sõna otseses mõttes tema enda sees. Abu El-Haggagi moee siseõues ehitati kohale, kus kunagi võis asuda Bütsantsi kirik. Egiptuse templid polnud mõeldud jumalatekummardamiseks kõigile inimestele. Templites toimusid pühad müsteeriumid, mille käigus preestrid ja vaaraod astusid ühendusse jumalatega. Arvatakse, et Teebas olid müsteeriumid peamiselt seksuaalse iseloomuga, sest Egiptuse loomismüüdi järgi loodi universum masturbeerimise teel. Tempel oli pühendatud Amonile kui viljakusjumalale, keda kujutati erekteerunud suguorganiga. Niiluse iga-aastase üleujutuse ajal viidi Amoni kuju paadiga mööda jõge Karnakist Luksorisse, tähistades sel viisil rituaalselt Amoni ühinemist oma naise Muti, jumaliku emaga.
KESKAJA TEATER. ERINEVUSED ANTIIKTEATRIGA Draama saavutas kõrgtaseme XIV XV sajandil. Antiikne teater hävitati varakeskajal kiriku poolt täielikult. Teater tekkis täiesti utel alustel. Lähtepunktiks jumalateenistus. Tekkis liturgiline draama: piiblitekstide ettekanne dekoratsioonide ja kostüümidega. Kujunesid välja piibliainelised draamad müsteeriumid. Vanim XII sajandi keskel " Aadama mäng". Lihavõtete ajal kannatusmängud ehk passioonid. XV sajandist on teada ilmalikke müsteeriume, näiteks Trooja sõjast. Ilmalikumad olid miraaklid, kus kujutati pühakute imetegusid: näiteks neitsi Maarjast. Keskaja lõpus populaarsed moraliteed, õpetlikud näidendid, mille tegelasteks olid üldistatud allegoorilised kujud. Koomilise teatri allikaks olid rahvapidustused. Jämekoomilisi lühinäidendeid kutsuti
Ooper Eelkäijad olid vanakreeka tragöödiad,keskaegsed liturgulised draamad,müsteeriumid,renessasiaegsed õukonna etendused ja madrigalikomöödiad. Esimesed barokkooperid Jacopo Peri ,,Daphne" ja ,,Orpheus ja Eurydike" Mõisted Bel canto- kõrge laulukultuur ,,kaunis laul"-kaunis toon,väljendusrikkus Primadonna- ooperi nais-peaosaline Kastraat- muu laulja Opera seria- barokiajastu tõsine ooper. Süzeed võeti antiikmütoloogiast, legendidest ja ajaloost Opera buffa- seal vastandati kõrgemast ja madalamast seisusest tegelasi Intermeedium- meelelahutuslik vahemäng Kammerlaul- ansambli või sooloesitajate loodud instrumentaal-või vokaalmuusika Kantaat- barokiajastu aaria kammermuusika.Mitmeosaline muusikateos koorile või koorile ja solistidele klaveri, oreli või orkestri saatel. Oratoorium- koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel süzeel põhinev heliteos. Süit- mitmeosaline muusikateos, mis koosneb sisulisel...
• Tallinnas oli üks kaunimaid avalikke aedu nn Roosiaed. Tallinna all-linna ja eeslinnade rahvastiku sotsiaalne koosseis ÜLEMKIHT(kaupmehed)- 800 (14%)elanikku KESKKIHT(käsitöölised)- 900-1000 lanikku(16,5%)elanikku ALAMKIHT(õllepruulid,linnateenijad,voori mehed,soolatõukajad jne)- maksukohuslased- 1300-1400(23,5%) - ei maksa makse(sellid,teenijad)- 1800-2000(33,5%) -eeslinnade elanikud- 700(12,5%)elanikku Kirjakultuur • Müsteeriumid • Värssjutustused • Rüütliromaanid • Kangelaseeposed • Pühakute elulood • Piibliteemalised näitemängud Linnakultuur • Tänavad olid kitsad • Kõrged kirikud ja ja tornidega linnamüür paistsid juba kaugelt • Usulised kõhklused • Linnakodaniku seisuse teke,linnade liidud Kasutatud kirjandus • Õpik lk.88-91 Aitäh!
- muusikud töötasid õukonna ja kirikupillides. Muusikainstrumendid: täiustati keelpille(viiul, vioola, kontrabass), tähtsaimaks soolopilliks sain VIIUL. Kuulsamad viiulimeistrid: A.Stradivari, G. Amatid. Konstrueeriti põikflööt ja fagott. Võeti kasutusele haamerklaver, populaarsed ka oboe ja plokkflööt.Ooper-orkestri, koori, solistide osalusega muusikalavastus, kus sisu edestatakse lauldes.eelkäijad: Vana Kreeka tragöödiad, keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid renessansiaegsed õukonnaetendused.Oratoorium- nagu ooperi ettekanne kõik ooperiga sama, aga puudub lavaline tegevus.Passioon- oratooriumia alaliik, mille sisuks on jeesuse kannattused. Kantaat- ilmaliku kui ka vaimuliku sisuga mitmeosalised esitajateks solistid, instrumentaalansambel ja koor. Instrumentaalorkester- 3-osaline teos (solistid ja orkester). Fuuga- polühoonilise muusika tähtsaim vorm.Tantsusüit- instrumentaalteose erinevate rahvaste tantsudest
Arvustus „Pärast matust“ Lugesin Agatha Christie krimiromaani “Pärast matust”. Raamat on ilmunud 1953. aastal. Valik langes selle raamatu kasuks juhuslikult. Sõber Erki oli selle raamatu just läbi lugenud ning soovitas seda ka mulle. Agatha Christie on autorina väga sümpaatse mulje jätnud ning seetõttu oli otsus just seda raamatut lugeda lihtne. Ma olen elus vaid mõne üksiku krimiromaani läbi lugenud, seega raamatule erilisi ootusi mul ei olnud. Raamat rääkis mõrvamüsteeriumist, mis sai alguse Richard Abernethie matusel. Härra Abernethie oli surnud ootamatult ning tema õde oli kindel, et ta mõrvati. Algul ei uksunud seda keegi, kuid kõik muutus hetkel, kui Cora, Abernethie õde, tapeti mõned päevad hiljem. Keerulist juhtumit asus uurima Hercule Poirot. Olin varem näinud Poirot` krimiseriaali televiisorist ning see tegi tolle aja õhkkonna ja tegelaste välimuse ettekujutamise palju kergemaks. Raamatu l...
Knut Hamsun (1859-1952) Kodanikunimi Knud Pedresen Sündis vaeses rätsepa ja põllumehe perekonnas Lõuna-Norras 1862 kolis pere Põhja-Norra Hakkas noorelt põllutööd tegema, kooliharidust sai vähe. Pidas ka väga erinevaid ameteid, nagu poesell, postiametnik, harjus. 18-aastasena alustas kirjandusliku tegevusega. 1878 esimene teos, talupojanovell. 1879 asus elama Taani, üritades seal kirjanikuna läbi lüüa. 1882 reisis Ameerikasse, pidades seal erinevaid ameteid. 1909 abiellus näitlejanna Marie Anderseniga ja asus elama Lõuna-Norrasse Norholmi. Elas üsna eraklikku elu. Sõja ajal toetas saksameelset valitsust Norras, kohtus ka Hitleri ja Goebbelsiga, mille eest sai 85-aastasena ka karistuse. Elu lõpul oli psüühiliselt haige. Looming Viljakas romaanikirjanik. 1890 romaan ,,Nälg" (sotsiaalne romaan naturalistlike sugemetega) 1892 ,,Müsteeriumid" 1894 ,,Paan" 1898 ,,Victoria" 1917 ,,Maa õnnistus" ülistus patriarhaalsele külaühiskonnale, 1920 N...
LINNAKULTUUR KESKAJAL Triinu Tamm Eva-Keitlin Koitmäe 11.-14. sajand kõrgkeskaeg LINNAKULTUURI KUJUNEMINE Tallinn keskajal Keskaegsete linnade ja linnakultuuri kujunemisloost võib esile tuua 4 võtmesõna: Käsitöö uuendused käsitöös, käsitöö eraldus põllumajandusest, Kaubandus kaupmeestel oli kasulik kaubelda oma tahtmist mööda, mitte feodaalide võimu all, Turvalisus linn oli kaitstud müüriga, Soodne asukoht linnad tekkisid liiklusteede sõlmpunktide lähedale. Linna 2 keskpunkti: Turuplats oli linna süda, seal toimusid üritused ja kauplemine, seal asus ka raehoone, kus käis koos linnavalitsus ehk raad. Tallinna raekojaplats · Katedraal väärtushinnangud erinesid sellest, mida kuulutas katolik kirik Tallinna Toomkirik, vanim kirikutest Tallinnas Kolm valdkonda, mis feodaaltsivilisatsioon kultuurikeskme kloostrist linna üle kandsid: Haridus...
Usk Rooma riigis Rooma jumalused Nuumen Laarid oma nurk , kus seisid nende kujukesed Igal pere oma geenius Janus sõjajumal jaanuarikuu Jupiter , Juno ja Minerva Kõige olulisem Mars märtsikuu Marsi väljak Jupiteri isa Saturnus saturnaalid Vesta vesta neitsid , surmanuhtlus Riigi osa religioonis. Preestrid ja kultus Riigi edu jumalate heasoovlikkusest Pontifex maximus prontifeksid preestrid Flamenid Augurid Annetamine väärisesemed,toit,loomade ohverdamine Rituaalide täpne järgimine Ennustamine Riiklik tegevus augurid Jumalate märguannete kaudu nende tahte selgitamine Ennustamine lindude lennu järgi Tulevikku näitas kanade söögiisu Tähtsatel puhkudel Sibülliraamatud Idamaiste ja hellenistlike jumalate ning rituaalide levik Roomas Jumalate austamine võib kasuks olla Müsteeriumid Itaalia ja läänepoolsed vahemeremaad Lähedasem ja emotsionaalsem side...
Zeusil oli aga palju järglasi teiste naistega. Zeusi püha lind oli kotkas ja püha puu tamm. Hera püha loom oli veis (veisesilmne Hera). Hera oli ka abielu jasünnituse kaitsja. Zeusi vend Poseidon oli veekogude jumal ning maavärinate ja tormide tekitaja. Poseidon atribuudiks oli kolmhark. Poseidon oli kalameeste kaitsejumal. Poseidoni püha loom oli hobune. Zeusi õde Demeter oli põlluharimisega seotud jumalanna, tema andis põllule viljakuse. Demeteriga olid seotud Eleusise müsteeriumid. Demeteri sümboliks oli viljapea. Apollon, kes algselt oli päikesejumal ja haiguste saatja, hiljem kunsti ja kultuuride kaitsja. Apollonil oli palju oraaklipaiku, millest tähtsaim asus Delfis. Ennustaja, kes Delfis tegutses nim püütiaks. Hermeneut tõlgendas ennustaja segased sõnad inimkeelde. Looduse ja loomadega oli seotud Artemis, kes on orientaalsete joontega jumalanna. Artemis on ilmselt mõjutusi saanud Kybelest. Artemise kaks püha looma olid hirv ja karu
sajandil pKr hakati keskajal teatrietendusi jälle näitlema. Enamike näidendite korraldajaks oli kirik, enamasti jõulude ja ülestõusmispühade teemalised. Kõige esimesed näidendid toimusid kirikus ja näitlejateks olid preester ja koor ning rändnäitlejad. Kui näitlejaid hakkas juurde tulema ja kirikusse enam ei mahtunud, tehti kiriku ees ning hiljem linnaväljakutel, kus hakkasid osalema ka linnakodanikud. Enamasti lavastati müsteeriume ja miraakleid, müsteeriumid olid tavaliselt tegevused piiblist ja mikraalides näideldi pühakute elulugudest ja imetegudest. Etendati ka ilmalike müsteeriume, näiteks Trooja sõjast. Kannatusmängus oli tavaliselt peaosaline jeesus näideldi tavaliselt Jeesuse piinadest ja kannatustes, mil ta löödi risti ning tema ülestõusmisest taevasse. Näideldi ka koomilisi lühinäidendeid, mida kutsutakse farsiks, neist kõige tuntuim on ''Farss isand Pathelinist'', mis on prantsuse näidend ning seda
jumalate tahet vahendas püütia (ennustaja preestrinna Apolloni templis Delfis); kuulsaim Apolloni oraakel Delfis Jumalatega suhtlemise viisid · Usupidustused, mille eesmärgiks oli kinnitada nii usku kui isamaa-armastust, st et nad olid religioossed ja riiklikud. Tuntuimad olid märtsis toimuvad dionüüsiad pidustused veinijumal Dionysose auks ning ülekreekalised olümpiamängud · Müsteeriumid olid Vana-Kreeka salajane usukultus. Ametlik religioon, mis oli pööratud näoga maise elu poole ja ei pakkunud peale surma midagi, peale kurva oleskelu Hadese riigis (vt õpik lk.127), lakkas 6.-5.saj.eKr rahuldamast osa rahvast. Tekkisid õpetused, mis rääkisid hinge surematusest ning taaskehastumisest. Müsteeriumide ideeline alus oli õpetus hingede hauatagusest saatusest ning müsitilised (salapärased) rituaalid
o Maecenas ( > metseen) kultuurisoosija o Vergiliuse "Aeneis" Rooma rahvuseepos o Ajalookirjutus: Caesar, Titus Livius 6. Rooma jumalad o Kreeklaste ja etruskide suur mõju o Algselt loodusjõudude austamine, hinged o Kreekasarnased jumalad o Preestrid (pontifex, pontifex maximus) o Ennustuskunst (linnulend, sibülliraamatud) o Idamaiste jumaluste mõju, Isis o Müsteeriumid 7. Rooma olulisimad jumalad o Zeus > Jupiter peajumal, piksejumal o Hera > Juno perekonna kaitsja o Athena > Minerva sõja- ja tarkusejum. o Ares > Mars sõjajumal o Kronos > Saturnus viljakaitsja, Jupiteri isa o Vesta kodukolde jumalanna, Vesta neitsid o Janus kahepealine alguse ja lõpu jumal 8. Ristiusu tekkimine o Palestiina olukorra arvestamine Rooma poolt
ajalugu hõlmava kronoloogilise järjestuse. Eukleides ,,Elemendid", kus sõnastas elemenetaargeomeetria põhitõed. Archimedes formuleeris hüdrostaatika (kehade veeväljasurve) seaduse. ,,Heureka!". Tiguülekanne ja sõjatehnilised seadmed. Astronomid maa on kerakujuline Aristarchos esitas helitsentrilise (päikesekeskse maailmapildi) Hakati koostama horoskoope. MUUTUSED RELIGIOONIS Jumalaga isiklikumat lähedust pakkuvad müsteeriumid. Isis sai kõige pop jumaluseks Idamaade ja kreeka uskumuste sulam.
maailm O. eelkäijaks- tragöödiad, mitmesugused müsteeriumid, madrigalkomöödiad. Maailma 1. ooperiks peetakse Jacopo Peri,,Daphne't", mis lavastati Itaalias Firenzes, teos lähtus v-kreeka tragöödiast. 17 . saj-l hakati ehitama avalikke ooperiteatreid, esimene taoline rajati Veneetsias 1637 aastal. Seni oli ooper esinduslikuks sündmuseks vaid õukonnas, nüüd võis osa võtta igaüks, kellel oli raha. Barokkooperile (17.saj.-18.saj.I pool) oli iseloomulik rikkalik ja toretsev lavakujundus ning suured esinejate koosseisud.
impordituna. Keisririigi ajal said populaarseks ning levisid laialt paljud nendest võõramaistest kultustest, näiteks Egiptuse jumalanna Isise ja Pärsia jumala Mithrase kultus. Rooma Marsi väljakul asus Isise ja Serapise tempel, mis oli ehitatud Egiptuse materjalist. Seal leidisgi aset Egiptuse jumalanna Isise kultus. Kultus ei olnud sugugi reserveeritud vaid eliidile. Tithipeale olid need just vaiksed, rõhutud ja töökad inimesed, kes müsteeriumides oma elule mõtte leidsid. Müsteeriumid ei nõudnud mingit intellektuallset arusaamist. Neis sisaldus üleskutse fantaasiale, et avaneda sügavamale arusaamisele sellest, mis on meie elus salapärane. Ka maagia ja alkeemia leidsid seetõttu müsteeriumides oma koha. Küllap meelitaski tolle aja inimesi müsteeriumide ligipääsmatus. Kõigepealt pidi inimese pühitsema preester, kes tagas, et soovijal on vajalikud teadmised müsteeriumi eesmärgist. Pühitsuse skaalal eksisteerisid eri astmed, mida mööda oli võimalik edasi liikuda
Millised muutused toimusid kreeklaste maailmapildis hellenismiajastul? Hellenistlik periood algas 330. a eKr, kui toimus Aleksander Suure vallutusretk. Tolle sõjaretke ning sellele järgnenud sõdadega kaasnes kreeklaste ja makedoonlaste massiline väljaränne Euroopast Lähis-Ida maadesse. Nende elupaigaks kujunesid sealsed vanad linnad, kuid rajati ka uusi asulaid. Kolm neist kujunesid eriti rikkaks ja rahvarohkeks linnaks: Aleksandria Egiptuses, Antiookia Süürias ning Pergamon Väike-Aasias. Paljudes eluvaldkondades toimusid olulised muutused. Riigi- ja ühiskonnakorraldus. Polised kaotasid oma senise tähtsuse, hellenistlikke suurriike valitsesid monarhid, kes võtsid eeskuju oma idamaistelt eelkäijatelt (nõuti alluvatelt jumalikku austust ning lähtuti idamaistest tavadest ka riigiasjades). Nt Egiptuses säilitati peaaegu muutumatul kujul talupoegade igapäevase töö üle teostatav riikli...
Riik & Religioon Roomlased uskusid, et nende riigi edu ja hüve sõltub otseselt jumalate heasoovlikkusest ja seetõttu pöörati võimutasandil suurt tähelepanu jumalate väärilisele austamisele. 3. Milline oli idamaiste ja hellenistlike religioonide mõju Rooma riigis ? Milles see avaldus ? Idamaiste ja hellenistlike religioonide mõju Rooma riigis vallutatud rahvad võisid oma jumalaid kummardada, kuid pidid ka Rooma tähtsamaid jumalaid austama. Tekkisid müsteeriumid. 4. Mis on ja millal ning kus tekkis kristlus ? Miks levis see Rooma riigis suhteliselt kiiresti ? Kristlus e.ristiusk monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlus levis - 1. Kuna see usk ei teinud vahet kas ollakse vaene, rikas, ori või mees. 2. Rändjutlustajad levitasid seda. 5. Kuidas Rooma võim suhtus 1-3 saj. Kristlastesse ? Miks ? Ei suhtutud hästi. 6. Millal legariseeriti kristlus ?
Eukleides- "Elemendid"- elementaargeomeetria põhialused; Archimedes- formuleeris hüdrostaatika seaduse(vannis olles), tiguülekanne, sõjatehnilised seadmed; Aristarchos- heliotsentriline maailmapilt, päike ja tähed seisavad paigal, maa tiirleb ümber päikese · astronoomidele oli selge, et Maa on kerakujuline · õpiti tundma ka astroloogiat · hakati koostama horoskoope · tõusid esile umalaga lähemat isiklikku kontakti pakkuvad müsteeriumid, tekkisid ka mõned idamaised jumalad nende eelmiste jumalate kõrvale · Isis sai Vahemeremaade kõige tähtsamaks jumalaks
- dionüüsiad (veinijumala pidustused), teatri sünd, osalevad ainult kodanikud Ülekreekalised -Olümpiamängud, osalesid hellenitest mehed, võitjatele loodi ülistuslaule(Pindaros) Olümpiaalad: Staadionijooks, pikemad distantsid, maadlus, rusikavõitlus, viievõist. -müsteeriumid: Vana-Kreeka salajane uskumus, et pärast surma ei minda mitte Hadesesse, vaid elatakse hauatagu- ses õndsuses. Orpheuse müsteeriumid hinge taaskehastumine lõputus sündide ahelas, millest võib vabaneda elades vooruslikku elu. -oraaklid: kohad, kus jumalate tahet vahendas püütia Teadusliku mõtteviisi teke. Arhailise ajajägu lõpul toimub üleminek müütiliselt maailmapildilt teaduslikule, mis põhines kogemusel ja mõistusel. Tekivad esimesed filosoofid. Filosoofia: I Loodusfilosoofide koolkond (sünd
formuleeris vee hüdrostaatika seaduse. Tema tähtsamad leiutised on nt. Tiguülekanne (vee tõstuk) ja kivi ja nooleheitjad. Astronoom Aristarchos esitas esimesena päikesekeskse (heliotsentrilise) maailmapildi. Tema teooria aga ei leidnud eriti pooldajaid, mistõttu vajus see unustusse. Õpiti tundma ka astroloogiat, koostati 12 sodiaagi tähtkujust lähtuvaid horoskoope. Hellenismiajastul muutus mõnel määral panteon, esmajärguliseks sai jumalaga lähemat kontakti pakkuvad müsteeriumid, jumalad sulandusid kokku Kreeka jumalatest ja Idamaade jumalatest.
Pompeji kuulsaim teos on põrandamosaiik Fauni villas, mis kujutab Aleksander Suure lahingut Pärsia kuninga vastu (Issose lahing). Eelkõige leidus villades maastikumaale. Neid paigutati isegi akende asemele, et luua illusiooni. Siiski oli nende perspektiiv ebaõnnestunud. Teine tuntum liik oli mütoloogiline teos- kujutati jumalaid, kangelasi. Jumalate heaks koondati sekte, kus korraldati salajasi müsteeriumeid. Tuntuimad on võib-olla jumalannade Demeteri ja Persephone müsteeriumid, mis olid rahumeelsed. Kõlvatuteks võis pidada veini- ja lõbujumal Dionysuse müsteeriumeid, kuss võis esineda enesepiinamist, alkoholi, seksuaalorgiaid ning parafiiliat (suguühe kitsedega). Leidus ka olustikumaale ning natüürmorte. Kuna maalikunsti on antiikajast siiski üpriski vähe säilinud, loetakse selle alla ka vaasimaalid. Vaasid oli antiikmaailmas mitmete otstarvetega, lisaks lihtsalt lillede hoidmisele hoiustati seal veel näiteks puuvilju, veini jms
Ooperizanri sünd 16/17.sajandi vahetusel mõjutas oluliselt 17. saj. muusikat. Ooper muusikazanrina oli küll täiesti uus, kuid tal on olnud sajandite vältel mitmeid eeskujusid: vanakreeka tragöödia, milles oli oma osa ka kooridel, kes esitasid osa ettenähtud monolooge lauldes muusikalised etendused (liturgiline draama - jumalateenistuse osa, mille tekst esitati lauldes), mis olid küll peamiselt seotud kirikuga, kuid hilisel keskajal kujunesid välja väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid. Varane ooper oli eelkõige aadlike privileeg, sest kuna ja ooperietendus oli väga kulukas, said seda endale lubada vähesed õukonnad. 1637.a. avati Veneetsias esimene ooperiteater. Kujunes välja kaks barokkooperi koolkonda: Veneetsia ja Napoli Veneetsia ooper oli dramaatiline ja vaatemänguline. Ooperis palju tegelasi, lavaefektid, süzee pärit mütoloogiast. Napoli koolkond keskendus muusikale ja laulule, mille ideeks oli kõrge laulukultuur
REALISMIST POSTMODERNISMINI 1. Missugustesse ajapiiridesse realism kirjandusvooluna paigutub? I.1830-1870: relism areneb paralleelselt romantismiga II. 1871-1917: levib paljude maade kirjandusse ja muutub uute kirjandusvoolude mõjul 2. Nimeta realismi olulisemad zanrid. Romaan, novell ja jutustus. 3. Nimeta Stendhali peateos (alapealkiri, moto). Peateos: ,,Punane ja must" (1830) Alapealkiri: ,,XIX sajandi kroonika" Moto: ,,Tõtt, karmi tõtt". 4. Kust pärineb mõiste ,,bovarism"? Mida see tähistab? Bovarism on tuletatud Flaubert'i romaani "Madame Bovary" peategelase nimest. Sõna bovarism tähistab teostumatute romantiliste unistuste hellitamist. 5. Nimeta L. Tolstoi suurromaan kaasajast. Missugustele küsimustele see vastust otsib? L. Tolstoi suurromaan kaasajast on ,,Anna Karenina".Teos otsib vastust järgmistele küsimustele: · Milles seisneb inimeses hüve ja milles kurjus? · Mis on inime...
Kreeka klassikalise perioodi ja hellenismi sarnasused ja erinevused Klassikaline ajajärk leidis aset 5.-4. sajandil eKr. Sellel ajastul oli Kreekas palju sõltumatuid linnriike. Hellenite ühtsus kujunes keele, kommete ja usundi alusel. Hellenismiperiood kestis 4.-1. sajandil eKr. Hellenismi peamised sündmused on seotud Aleksander Suure vallutustega. Kujunes välja maailmaühiskond, kus domineerisid kreeka keel ja kunst. Millised olid sarnasused ja erinevused nende kahe ajastu vahel? Klassikalisel ajajärgul olid tähtsad polised ehk kreeka linnriigid, mis olid väiksed, koosnesid kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Linnriiki valitsesid kodanikud. Hellenismi perioodil aga kaotas kreeklaste tavapärane riigikorraldus polis oma senise tähtsuse. Leian, et polis kaotas oma olulisuse sellepärast, et kõiki hellenistlikke suurriike valitsesid kreeka- makedoonia päritolu monarhid. Seega ei valitsenud linnriiki enam kodanikud...
Ta oli lihtsameelne kirjaoskamatu talupoeg, kes oli nõus Don Qoijote kannupoisiks olema, sest too lubab temast teha vallutatud saare valitseja. 7) Commedia Dell'arte-tekkis 16.sajandil omalaadne ja algupärane rahvalik teater. See avaldas suurt mõju järgnevale Euroopa draamale. 8) Inglise rahvusdraamad, teater(teatri ehitus ja etenduse käik) Inglise rahvusdraama oli mõjukamaid nähtuse Euroopa renessansis. Kujunemise allikaks olid hiliskeskaja rahvalikud moraliteed ja müsteeriumid. Seda mõjutas tugevasti veel antiikdraama. Draama muutus ühtlasi kirjandusliigiks, mis võis kõige enam mõjutada ühiskonna hoiakut. Teatri ehitus erines väga palju tänapäeva teatri ehitusest. Tegevus toimus järgemööda erilavadel. Istekohad olid publikule rõdul. Näidendis kasutati mitmesuguseid eriefekte. 9) William Shakespeare tema teosed : ,,Tõrksa taltsutus" ; ,,Suveöö unenägu" ; ,,Veneetsia kaupmees" ; ,,Palju kära eimillestki" ;
Kadunud Kreeka jumalanna Athena kuju Parthenon on Ateena Akropolil asuv jumalanna Athena tempel. See on ristkülikukujulise põhiplaaniga dooria stiilis marmorist tempel, mis valmis 447–438 eKr Pheidiase juhendamisel. Seda peetakse Vana- Kreeka klassikalise ajastu tähtsamaiks ehitusmälestiseks ja see on kogu maailmas üks tuntumaid ehitisi. Parthenon tähendab vanakreeka keeles 'neitsi elukohta', mis viitab jumalanna Athenale. Templi sees asus Pheidiase loodud aastal 449 eKr , kullast ja elevandiluust Athena kuju. Perikles lasi selle teha et tähistada ateenlaste võitu pärsialaste üle. Kuju nägu, käed ja jalad olid elevandiluust, silmad kalliskividest. Kiivri keskel oli sfinksi sarnane kuju ja mõlemal pool sfinksi olid greifid. Ateena kuju seisab sirgelt, tema kullast tuunika ulatub maani ning elevandiluust tehtud medusa pea asetseb ta rinnal. Ta hoiab umbes nelja küünrapikkust Victory(võit ing.k) kuju ühes ja oda teises käes. Jalge ees ase...
b) kammerstiil sooloaariad, duetid, teosed soolopillidele, jätkati 16. saj seltskondliku musitseerimise tavasid c) teatraalne stiil uudne ja julge, rõhutatult tundeline, kirglik väljendus, kujunes ooperis *Mis on Generaalbass? Muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia. See kuulus kõikvõimalikke vokaal- ja instrumentaalkoosseisude juurde. *Loetle ooperi eelkäijaid a) liturgiline draama b) passioonid c) intermeediumid d) müsteeriumid e) õukonnaetendused f) vanakreeka tragöödia *Kuidas on Firenze "Camerata" seotud ooperi sünniga? Ooperi idee sündis Firenze Cameratas, vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. 1590. aastatel tegutsesid selles luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor, ning lauljad Jacopo Peri ja Giulio Caccini, kes lõid Firenzes esimeste ooperite muusika. Nende põhiidee oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse
tunta. Õde ja vend ihkavad üksteise püsimist teineteise kõrval. Nii nagu terve ihaldab jääda terveks ning tugev ihaldab jääda tugevaks. Sokrates pajatab loo Erose sünnist ning miks pole Eros ei jumal ega lihtsurelik. Nimelt sigitati Eros ,,vaesuse" ja jumala poolt ning see tegi Erosest deemoni, kes nüüd on vahendaja inimeste ja jumalate vahel. See on meie universumi seesmine side. Tänu sellele sidemele on meile saanud võimalikuks igasugused nõidumised, ettekuulutused ja müsteeriumid. Tänu on emale on Eros loodud näotu kuid isa mõjul on ta jälitamas alati midagi ilusat ja head. Inimene armastab ilu. Armastus ilu vastu areneb terve inimese eluaja. Algul hakkab noor armastama füüsilist ehk välist ilu. Peale seda leiab ta inimesel olema huvitava mõtted ning tal tekib armastus teise inimese olemuse vastu. Ta oskus armastada kasvad kuni ta lõpuks hakkab armastama hingelist ilu ning füüsiline ilu ei oma enam mingit tähtsust.
Samuti olid populaarsed saatusliku armastuse lood. Teater ja näitekirjandus takerdus keskajal paljudeks sajanditeks ning parima oleku saavutas 14.-15.sajandil. Keskaegne kirik hävitas antiikse teatri, ning uudseks lähtepunktiks sai jumalateenistus. See tulenes sellest, et lihtrahvas ei mõistnud ladinakeelset jumalateenistust ning lihtsustamiseks kasutati näidendeid. Tekkis liturgiline draama. Nendest kujunesid välja piibliainelised draamad ehk müsteeriumid. Minu arvates oli keskaeg kirjanduse tekkele väga kasulik aeg. Tekkisid erinevad teosed, milleta ei oleks praegusaegset kirjandust olemaski. Armastuseteemad ja lõbusad lood muutsid nukra ajastu rõõmsameelsemaks.
juhtumitest, kirjeldab inimeste igapäevast eluolu KESKAJA KULTUUR - Keskaegse kultuuri alustaladeks olid kristlik õpetus ja moraal ning antiikaja tedmised, mida püüti kokku sobitada ristiusu õpetusega kooliharidus oli suurel määral kiriku kontrolli all, õpetus tugines Piiblile. KREEKA TEATER-Teater tekkis täiesti utel alustel. Lähtepunktiks jumalateenistus. Tekkis liturgiline draama: piiblitekstide ettekanne dekoratsioonide ja kostüümidega. Kujunesid välja piibliainelised draamad müsteeriumid. Keskaja teater väga rahvalik, selle vastu võitlesid kirik ja kuningad. Ei olnud teatrihooneid. Avalikke üritusi korraldati linna rahva ühise üritusena ja päise päeva ajal. Suurejooneline lava ja dekoratsioonid, kostüümid. Kõik tegevuspaigad korraga silma all. Lava jagunes kolme ossa: taevas, maa ja põrgu. Näitlejad enamasti asjaarmastajad. Näidendid kirjutati üheks korraks või kindlal tähtpäeval mängimiseks. Etendused olid tasuta
· Siseseinad kaeti sageli värvilise marmoriga, maalidega ja skulptuuridega. · Ehitati palju suurejoonelisi losse, kujundati avaraid väljakuid ja rajati pügatud puudega sirgete alleedega parke. · Eestis Barokki stiilis ehitised on : Kadrioru loss, Laupa mõis, Palmse mõis. Kadrioru loss, Laupa mõis, Palmse mõis. Teater: · Ooperi eelkäijad olid vanakreeka tragöödiad, keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid, renessansiaegsed õukonnaetendused ja madrigalikomöödiad. Ooper tekkis 16. sajandi lõppus. · 1637. a. avati Veneetsias esimene avalik ooperiteater · XVII saj. Nim. Hispaania ja Prantsusmaa teatri kuldseks ajastukas · Kuulsamad näitekirjanikud: Lope de Vega. Muusika: · Suur pööre Euroopa muusikapildis toimus 1600. aasta paiku. Sel ajal tekkisid kiiresti uued zanrid, eel kõige ooper , samuti algas solistide vokaal ja instrumentaal
OOPER Muusikaline lavateos , mis ühendab endas paljusid KUNSTIRIIKER : KIRJANDUS , NÄITEKUNST , TANTSU JA MUUSIKA KUNST . Ooperis ei ole muusika ainult taustaks vaid tal on määrav osa . Sündmuste ja tunnete kajastamisel . MÕISTED: LIBRETO muusikaline lavateose sisu . Ooper algab insturmentaalse avamänguga . 17. sajandil pidi avamäng looma publikul üleval meeleolu . PROLOOG - kus tegelased hakkavad tudvustama toimuva hakkavat . Vaatluste vahel on vaheajad . EPILOOG Järelesitus . AARIA Soolaul . RETSITATIIV Jutustav kõnelaul enne aariat . ANSAMBEL Mitme tegelase üheaegne laul . DUETT Kui kaks (2) inimest laulavad . Sageli kõlab kõrvuti SOOLOPARTIIDEGA ka koor mis etendab lavastuses rahvast . Koori ülesandeks massist tseenides anda . Ooperis teevad kaasa BALLETIRÜHM . Suurte ballet ooperite sünnimaaks on 17- 18 saj PRANTSUSMAA JA PARIIS . Orkestril on ooperis väga tähtis osa...
eraldumine filosoofiast Filosoofia-pöörati rohkem tähelepanu inimese hingeelule,kui riigi ja üksikisiku vahelisetele küsimustele. 1 . poseidon merejumal, tekitas maavärinaid ja torme Demeter võrusvavilja ja sigivuse ja musta mulla jumalanna. Apollon kuldjuukseline Artemis osav vibukütt,elava looduse ja metsloomade kaitsja Tragöödia kurbmäng Tragöödiade ainestik tavaliselt inimestele tuntud müsteeriumid,millest sageli toodi välja õpetlik osa,põhines mütoloogial Tuntuim kreeka tragöödia krijanik oli spohakles ,,kuningas odipius'' Komöödia on naljalugu, ainestik pilgati tavaliselt poliitikuid,sageli väga nõmedate naljadega Kreeka teatri olulisus maailam kulruuriloos kreeka teater oli üks suurimaid kultuurilisi ettevõtmisi,sellest arenes edasi teater ja näitemängud oli riigi alus. Thales- tema arvates oli kõige aluseks vesi,oli rännanud idamaadel
kammermuusikazanr kantaat (- mitmeosaline teos vokaalsolistidele ja/või koorile, harilikult saatis ka instrument). Oratoorium ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile; sisu dramaatiline või eepiline. Passioon oratooriumizanr, mis on seotud Jeesuse kannatuste looga. Tekst pärineb ühest Uue Testamendi neljast evangeeliumist. Ooperi idee sündis Firenze Cameratas, haritlaste ringis. Selle eelkäijad olid vanakreeka tragöödiad, keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid, renessansiaegsed etendused ning komöödiad. Esimeseks suurimaks heliloojaks oli Claudio Monteverdi, kelle viievaatuseline ooper ,,Orpheus" oli esimene tõeliselt terviklik ja muusikaliselt rikka väljenduslaadiga teos antud zanris. Monteverdi lõi mitmeid muusikalisi võtteid, mida hiljem ka teised heliloojad kasutasid: suure orkestri kõlavärvide otsene sidumine dramaturgiga, kujutas tegelaste karaktereid ning erinevaid tegevuspaiku. Samuti kasutas ta juhtmotiive. ,,Orpheus" teada sisu.
LINNADE VALITSEMINE JA MAJANDUS Õpik "inimene, ühiskond, kultuur - keskaeg" lk 156-167 Miks kujunesid keskajal taas linnad? Inimesed hakkasid tootma rohkem kaupu kui ise jõudsid tarbida, seega tekkisid linnad, millest said käsitöö- ja kaubanduskeskused. Kui Rooma riik hävitati, kadusid ka vanaaja linnad. Kuid rahvaarv kasvas, põlluharimisviisid ja tööriistad täiustusid ning uuendused soodustasid käsitöö eraldumist põllumajandusest. Kaubavahetus elavnes ning tekkisid kaupmehed, kes vahetasid tooteid käsitööliste ja põllumeeste vahel. Kaupmeestel oli aga tulusam elada liiklusteede sõlmpunktides ning sellistesse piirkondadesse hakkasidki kujunema linnad. Linna erinevus külast: linnas olid majad lähestikku (tulekahju korral häving suurem), linn oli rohkem rahvastatud ja üldiselt antisanitaarsem kui küla (palju inimesi koos, haigused levisid kergemini), linna võimuorganiks oli raad, linna elukorraldu...
Ooperi ja balleti sünd ning areng 17. sajandil Triin Kont Ooperi eelkäijad Vanakreeka tragöödia Keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid Renessansiaegsed õukonnaetendused ja madrigalikomöödiad Ooperi sünd Ooperi idee sündis Firenzes 16. saj lõpus. Põhiidee oli kasutada muusikat draamaetenduse mõju suurendamiseks Esimesi oopereid nimetati muusikalisteks draamadeks Tähtsaim pidi olema lugu ja muusika oli vaid üks seda lugu kandvatest kaunitest kunstidest Esimesed ooperid Esimene ooper oli Jacopo Peri "Daphne"(1597), kuid see pole säilinud Säilinud on J
eelkäijaid: 1.VANA-KREEKA TRAGÖÖDIA (antiikajast) 2. LITURGILINE DRAAMA Keskajal olid muusikalised etendused seotud peamiselt kirikuga. Arenes liturgiline draama jumalateenistuse osana kirikus esitatud etendus, kus kogu tekst esitati lauldes. Sellised etendused, tihti päris suurejoonelised, olid Itaalias populaarsed veel renessansi (14-16saj.) ajal. 3. MÜSTEERIUMID Hilisel keskajal kujunesid eelnevatest välja väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid piibliainelised etendused, kus kõneldud osad vahelduvad muusikalistega. Väga levinud oli kannatusnädala müsteerium kannatusmäng ehk passioon, milles esitati Jeesuse elu viimaseid stseene kuni tema ristisurmani. 4. INTERMEEDIUMID Muusikaliste stseenide ja pantomiimiga olid seotud renessansiaegsed (14.saj II p 17.saj algus) koorinäidendid (moralitee) ja õukonnaetendused. 16.saj esitati draamaetenduste vaatuste vahel, aga
(poolringikujuline) teatrilava · skeene - telk, kus näitlejad said oma välimust muuta · pealtvaatajate kohad asetsesid tõusvalt poolringis ümber orkestra Keskaegne teater · Draama saavutas kõrgtaseme XIV XV sajandil. Antiikne teater hävitati varakeskajal kiriku poolt täielikult. · Tekkis liturgiline draama: piiblitekstide ettekanne dekoratsioonide ja kostüümidega. · Kujunesid välja piibliainelised draamad müsteeriumid. · Keskaegsed näidendid olid seotud piibli- lugudega või kujutasid pühakute imetegusid. · Näitlejate kostüümid olid viimistletud ja rikkalikult kaunistatud. · Etendust saatis muusika. Renessansiteater · Püüti taaselustada antiikaja teatri- traditsiooni. · Hakati ehitama teatreid, millel oli hobuserauakujuline saal ning eesriidega lava. · Kasutati maalitud dekoratsioone. commedia dell`arte
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
