Esiaja kunst (§ 2 Kunsti tekkimine, § 3 Neoliitiline kunst) Millal valmistati esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Esimesed kujutised valmistati umbes 60000 aastat tagasi Kus leiduvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Euroopa kuulsamad koopamaalingud asuvad Põhja-Hispaanias, Prantsusmaal ja Austrias. Mida on teada vanimatest skulptuuridest? Teada olev vanim skulptuur on Willendorfi Veenus. Mis on megaliitilised ehitised? koondnimega haudehitis; jaguneb omakorda kolmeks erinevaks haudehitise tüübiks. Too näiteid megaliitilistest ehitistest! Tuntuim megaliitiline monument on Lõuna-Inglismaal asuv Stonehenge. See on ehitatud paar tuhat aastat enne Kristust (3100-1100 e. Kr.). Koosneb kahest suurest kivide ringist. Sisemise ringi (õieti hoburaua) moodustavad dolmenid. On veel kaks väiksemate kivide ringi. Kaugemal ümbritses rajatist kraav ja muldvall...
1. Vanakreeka kunst Arenes välja u. 600 eKr. Arhitektuuri tähtsaim ülesanne olid templid. Templite välisvaates võib eraldada kolme põhiosa krepidoma (alus, stülobaat on krepidoma ülemine aste), sammastik ja talastik koos katusega. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail; jaguneb kolmeks põhiosaks baas, tüves ja kapiteel. Kitsad püstpraod on kannelüürid ning paisutus on entaas. Arhitektuuris eristatakse kolme stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria on kõige vanem, arhailisest ajastust; jässakas ja madal. Puudub baas ning kapiteel on tagasihoidlik. Joonia stiil on hilisem; peenem, elegantsem, kapiteel on iseloomulikult rullis. Friis on enamasti kaetud reljeefidega. Korintose stiili sambad on eriti saledad ja kõrged. Kapiteeli kaunistavad taimemotiivid. 2. Kreeka ehitusmälestised Dooria stiili näiteid võib tuua Korinthosest, jumal Apolloni templist ning Paestumist, Hera ja Poseidoni templist. 6. saj. eKr kujunes v...
1. Vanakreeka kunst Arenes välja u. 600 eKr. Arhitektuuri tähtsaim ülesanne olid templid. Templite välisvaates võib eraldada kolme põhiosa krepidoma (alus, stülobaat on krepidoma ülemine aste), sammastik ja talastik koos katusega. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail; jaguneb kolmeks põhiosaks baas, tüves ja kapiteel. Kitsad püstpraod on kannelüürid ning paisutus on entaas. Arhitektuuris eristatakse kolme stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria on kõige vanem, arhailisest ajastust; jässakas ja madal. Puudub baas ning kapiteel on tagasihoidlik. Joonia stiil on hilisem; peenem, elegantsem, kapiteel on iseloomulikult rullis. Friis on enamasti kaetud reljeefidega. Korintose stiili sambad on eriti saledad ja kõrged. Kapiteeli kaunistavad taimemotiivid. 2. Kreeka ehitusmälestised Dooria stiili näiteid võib tuua Korinthosest, jumal Apolloni templist ning Paestumist, Hera ja Poseidoni templist. 6. saj. eKr kujunes v...
KREEKA KUNST Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kultuur kokku on antiikkultuur. Kreeka kultuur, sh kunst, levis kaugele väljapoole Kreekat (Väike-Aasia ps, Itaalia, Vahemere saared, Põhja-Aafrika, Musta mere põhjarannik jne) ja on seega mõjutanud kogu tänapäeva Euroopa kultuuri. Kreeka ajalugu: 1) Kreeta-Mükeene ajajärk 2000-1100 e. Kr. 2) tume ajajärk 1100-800 e. Kr. 3) arhailine ajajärk 800-500 e. Kr. 4) klassikaline ajajärk 500-338 e. Kr. 5) hellenismiperiood 338-30 e. Kr. I Arhitektuur Tähtsaim ala oli templiehitus (tempel oli jumala eluase). Templid ehitati algselt puust, hiljem kivist (marmorist). Tempel oli värvitud. peripteer klassikaline, täiuslikem templitüüp läbilõige templi otsaküljest (dooria stiil) Tempel oli akendeta. Sees, jumala juures, käisid vaid preestrid. Usurituaalid toimusid väljas. Templi ehituses olid kindlad reeglid, üksikosade suhe oli täpselt kindlak...
REFERAAT Matrikli nr. Õppeaines: Arhitektuuri ja ehituse ajalugu Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI42 Juhendaja: Piret Multer Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Käsitletavad teemad: 1. ÜRGAJA ARHITEKTUUR 2. MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR 3. EGIPTUSE ARHITEKTUUR 4. KREETA-MÜKEENE EHK EGEUSE ARHITEKTUUR 5. VANA KREEKA ARHITEKTUUR 6. VANA ROOMA ARHITEKTUUR 7. VARAKRISTLIK ARHITEKTUUR 8. LÄÄNE-EUROOPA ARHITEKTUUR VARAKESKAJAL 9. ROMAANI ARHITEKTUUR 10. GOOTI ARHITEKTUUR 11. RENESSANSS 12. BAROKK 13. ROKOKOO 14. KLASSITSISM 15. ARHITEKTUUR 19. SAJANDIL 16. ARHITEKTUUR 20. SAJANDIL A. Sissejuhatus. Käesolev referaat käsitleb õppeaines ,,Arhitektuuri ja ehituse ajalugu" etteantud teemasid. Kokku on 16 tee...
Tartu Ülikool Tartu Ülikool, mille sümboliks on kuue valge sambaga peahoone, on üks silmapaistvamaid tähiseid Eesti haridusja kultuuriloos. 1632. aastal Rootsi kuninga Gustav II Adolfi asutatud ülikool on läbi sajandite jaganud vaimuvalgust selles Euroopa kultuurikeskustest kaugele jäävas maanurgas, mille tähendus ja tuntus seostus eelkõige Tartu ülikooliga. Ülikooli ajalooline hoonestu on klassitsistliku arhitektuuri kaunimaid näiteid Eestis ning on oma kompaktsusega üheks huvitavamaks 19. sajandi ülikooliansambliks Euroopas. Kreeka arhitektuuri vaimu peegeldav ülikooli peahoone koos Toomemäel paikneva tähetorni, anatoomikumi, toomkiriku varemetesse ehitatud raamatukogu, kliinikute ja Toome sildadega on kujundanud Tartu vanalinna arhitektuurse ilme, andes linnale hellitusnimeks Emajõe Ateena. Aastail 18041809 ehitatud peahoone ja osa Toomemäe ansamblist kavandas Johann Wilhelm Krause, kes kunstiharidus...
Klassitsistlik arhitektuur Klassitsistlik arhitektuur püüdis eeskujuks võtta antiikehitisi, niihästi üldlahenduses kui ka üksikasjades. Selleks mõõdistati ehitisi ja nende varemeid Itaalias ja Kreekas. Nende põhjal anti välja käsiraamatuid, õpikuid ja tüüpprojekte, mis levisid kogu Euroopas. Valgustajate ideoloogia mõjul oli paljude arhitektide eesmärk mitte ainult ilus ehitis, vaid arhitektuuri abil ühiskonnaelu reeglipärasemaks ja mõistlikumaks muutmine. Tuntuvalt kasvas renessansiajastu arhitekti Andrea Palladio mõju, sest ka tema oli nõudnud antiikarhitektuuri reeglite täpset jälgimist. Antiigi ja Palladio mõjul armastab klassitsism kolossaalorderit (üle kahe korruse ulatuvaid sambaid) ja sammasportikust (antiiktempli otsafassaadi meenutavad väljaehitist). Klassitsism ei nõudnud siiski otsest antiigi jäljendamist, vaid antiikunstist tuletatud reeglite kasutamist. Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisili...
Rooma arhitektuur, skulptuur ja maalikunst hilise vabariigi ajajärgul. Sigrid Nurmeleht 10c. Eellugu. 8. sajandil e.Kr. tekkis Itaalias seitsmel künkal asunud küladest linnriik Rooma. Legendid räägivad, et selle linna asutajaks oli 735. aastal e.Kr. hundiema poolt üles kasvatatud Romulus. 509. aastal e.Kr kuulutas Rooma ennast pärast etruskidest kuningate kukutamist vabariigiks. Sellega algas Vabariigi varajane ajajärk, mille ajal alistati enda võimule hulga maid ja rahvaid Itaalias ning Roomast sai suurriik. 3. sajandi keskpaigaks oli vallutatud juba kogu Itaalia ja edasi suunduti igasse ilmakaarde, et oma võimsust kasvatada veelgi. Just kolmanda sajandi algusest, täpsemalt aastast 287. e.Kr., algab Rooma ajaloos ka nn. hilise vabariigi ajajärk, mis lõppeb 31. aastal e.Kr keiser Augustuse troonile tulekuga. Hilise vabariigi ajajärku on nimetatud ka Rooma hellenismi perioodiks, kuna just sel per...
KREEKA JA ROOMA EHITUSKUNST, SKULPTUUR JA MAAL Seminaritöö Kreeka kunst oli üks olulisemaid Euroopa kunstiajaloos, kuna mõjutas tänapäeva kunsti väga palju. Klassikalise Euroopa kunstiajalugu algas Kreeta-Mükeene kunstiga 3.-1. saj.e.Kr. ning oli erinevalt Kreekast palju naise kesksem. Rooma kunstiajaloo esimese huvitava osa moodustab etruskide kunst 753.-510.a.e.Kr. Nende kunst ning usulised omapärad sarnanesid väga palju ahhaialaste omale. Etruski kultuurist ja kunstist on väga vähe säilinud, sest roomlased hävitasid sellest enamuse. Homerose ehk pimedal ajastul 9.-8. saj.e.Kr. hakati pidama Olympia mänge. Arhailisel ajastul, 7.-6.saj. arenes kultuur Kreekas kiiremini ning kunstis on märgatavad erinevused eelmiste ajaloo perioodide vahel. Klassikaline periood oli kõige rohkem idealiseeritud, kiireima arenguga ja ka palju uuritud. Lõuna-Kreeka oli militaarsem ning konkreetsem, Põhja-Kreeka oli vahepealseks oma aja k...
Hellenistliku kultuuri eredamaid näiteid Hellenismiperioodile pani aluse Aleksander Suure vallutusretk. Lühikese ajaga vallutas Aleksander Suur Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani. Peale Aleksandri surma lagunes tema hiigelriik kolmeks: Egiptus, Süüria ja Makedoonia. Uueks tähtsaimaks Egiptuse linnaks sai Aleksandria, sellele lisaks ka Antookia. Süüria linnadest paistis silma Pergamon. Hellenismiperioodil toimus mitmeid muutusi arhitektuuris, teaduses ja kirjanduses. Templitega seostuvad esimesed vanakreeka arhitektuuri saavutused. Templeid ehitati enamasti marmorist ja sidumiseks kasutati metallist klambreid. Hoonete piklik põhiplaan ja kahesambaga eeskada portikus on pärit juba Egeuse ehituskunstist. Tempel ehitati kõrgemale kohale ja seda iseloomustasid sambad. Reeglina pidi templi pikiküljel olema poole rohkem sambaid kui lähemal küljel, pluss veel üks. Sammas koosnes baasist...
Sissejuhatus. Stiilide teke ja arenguetapid. Ülevaade periodiseeringust. Sisekujundus ja disain igapäevakultuuri üks osa ja ühiskondliku mõtte väljendaja. Mesopotaamia – Kahejõemaa. Mesopotaamia alade kõrgkultuuri loojateks olid Eufrati ja Tigrise suudme lähistele 4. at eKr elama asunud sumerid, kelle põhiline tegevusala – põllumajandus – tugines hästikorrastatud niisutus-süsteemile. Aastatuhandete jooksul asusid neil aladel mitmed erineva päritoluga hõimud, keda ühendas varasematel aegadel välja kujunenud kultuurivormide püsimine läbi aastatuhandete. Just see annab võimaluse antud aladel eksisteerinud erinevate riikide kultuuri vaadelda ühtse tervikuna – Mesopotaamia kultuurina. Mesopotaamia alade kultuur jaotub järgmisteks perioodideks: Sumeri ja sumeri akadi kultuur 4000.–1830. a eKr Vanababüloonia kultuur 1830.–1518. a eKr Assüüria kultuur 1500.–605. a eKr Uusbabüloonia kultuur 600.–539. a eKr Mesopota...
1. Kus asusid Egeuse kultuuri suurimad lossid? Kirjeldage neist suurimat. Asusid Knossoses, Phaistoses, Hagias, Triadas. Suurim oli Knossose palee müüt labürindist, selle lasi ehitada kuningas Minos Minotauruse jaoks. Polnud kaitseehitisi. Palju ornamente. Sambad olid alt kitsenevad, värviti punase, musta ja kollasega. Maomustrid. Nt kuninganna magamistuba. 2. Kirjeldage Knossose palee seinamaalinguid. Elav, mänglev ja maaliline laad. Hoiduti seinamaalidel ja reljeefidel stiliseerimisest ja sümmeetritaotlusest. Viljakust ja elujõudu kehastav metsik sõnn, kellest noormehed ja neiud üle hüppavad. Seinad kaetud krohviga, kuhu peale maalitud.d delfiini, maod ja kaheksajalad. 3. Kesk-ja hilisminose ajajärgu nõud. Kreeta maalikunst on vaasimaal populaarseim, hästi palju ornamentikat ja geomeetrilised kujundid. Minosel olid vaasidel spiraalid-heledad. (valged) taimed, lehed, õied, hilises- loodusmotiivid. Tumedad. Taust oli hele...
Millal tekkis ristiusk? Aastal 313 kuulutas keiser Constantinus ristiusu lubaduks. Millises tolleaegses Rooma riigi piirkonnas tekkis ristiusk? Ristiusk tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas. Mille poolest erines ristiusk roomlaste senistest usunditest? Roomlaste seniste usunditega võrreldes oli ristiusk väga radikaalne, nõudes usu ja igapäevase elu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesuse kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. Roomlaste eetikaga olid vastuolus ka kristlaste alandlikkuse nõue, käsk armastada mitte ainult oma ligimesi, vaid ka vaenlasi, eriti aga mõte, et Jumala ees on kõik võrdsed. Mida tähendab messianistlik? Kes oli Messias? Messianistlik meelsus- usk Lunastaja (Messias) peatsesse uude tulemisse, mistõttu igapäevast elu, selle väärtusi ja kohustusi peeti eriti ajutiseks ja tühiseks. Kuidas nimetati ristiusulisi veel? Ristiusulisi nimetati veel kristlasteks. Miks kiusasid Rooma valitsejad algu...
EGEUSE KULTUUR e. KREETA- MÜKEENE KULTUUR ~3000 - 1100 a eKr Egeuse kultuur tekkis Egeuse mere piirkonnas. Sinna piirkonda kuulusid:Küklaadide saarestik Kreeta saar Peloponnesose poolsaar (praeguse Kreeka idaosa) Kolm ajajärku: 1) Varajane ajajärk ~3000 2000 eKr 2) Keskmine ajajärk ~2000 1600 eKr; keskus Kreeta saar 3) Hiline ajajärk ~1600 1100 eKr; keskus Mükeene linn Eeldused Egeuse meri oli hästi laevatatav ja välja kujunes pronksiaegne mereline kõrgkultuur. Lisaks põlluharimisele tegeldi usinasti ka kaubanduse, kalanduse ja mererööviga. Egeuse mere ümbruses ei tekkinud tugeva keskvõimuga suurriiki, vaid olid väikesemad iseseisvad kogukonnad (riigikesed, linnriigid), mis omavahel tihedalt suhtlesid. Saarte elanikke kaitses sissetungijate eest meri ja laevastik, mistõttu inimesed olid rahuarmastavamad ja kultuur muretuma alatooniga, kui mandril. Religiooni kohta arvatakse, et tegu oli viljakusekult...
1. Milline on esteetika mõiste päritolu? Millised on esteetika levinumad definitsioonid? Esteetika on teoreetiline arutlus või reflektsioon meeltega tajutava kohta. On filosoofiline õpetus ilusast elus, kunstis, inimeste teadvuses vormide, kujutise ja sisulise kaudu. Sõna esteetika tuli kreeka keelest, mis tähendab tundlikkus, teadvuslik tundmine, tajumine, ma tajun, ma tunnen. 2. Mis on esteetiline kogemus? Tooge näiteid erinevatest valdkondadest. Esteetiline kogemus on terve elu ajal kogetud kogemus, mis eeldab meeleorganeid, meeletajusid, meeletajudest põhjustatud naudingut, mõnuhinnet, aga ka kannatusi ja vastu... tushinnet jne, meeletajude üle mõtlemist ja arutlemist 3. Kas argielu võib meile pakkuda esteetilist kogemust? Tooge näiteid! Kõik sõltub inimese käitumisest ja sellest, kuidas ta maailmale vaatab. Näiteks inimene, kes soovib täiuslikkust, peab õppima nägemist ...
BAROKK http://www.miksike.ee/docs/referaadid/barokk.htm Väike kunstiajalugu http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/barokk/index.htm !!! Ei tööta kahjuks! http://web.zone.ee/marjukodukas5/Barokk1.pdf http://portfoolio.varstukk.edu.ee/portfoolio.html 1. Millistes maades leiame barokk kunsti? Otseselt barokne stiil on omane ainult nendele maadele kus agaralt tegutses katoliku kirik, püüdes tagasi vallutada reformatsiooni ajal kaduma läinud kohta inimeste hingedes - seega Itaalia, Hispaania, Austria, Madalmaade lõunaosa (ehk Flandria) ja Lõuna-Saksamaa. 2. Millise võimu ja millise usuga on see seotud? Absoluutse monarhia ja katoliku usuga. 3. Mida tähendab sõna barokk? Sõna barokk tuleneb portugali k. sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärase kujuga pärli, ebatavalist, eriskummalist. 4. Iseloomusta barokk arhitektuuri ja too näiteid! Lisa pilt dokumenti! Sel ajal ehitatakse palju suurejoo...
zizzle 11 klass 2012 Barokk Küsimused kontrolltööks 11. kl 1. Mis iseloomustab barokkstiili? . Barokkstiili iseloomustab kujunduselementide ülepakutus, sirge joone vältimine, külluslik üldpilt, liikuv ja rahutu üldmulje, valguslaigud, ärev meeleolu, kontrastsed toonid, väljendusrikkus, võitlus-stseenid, lahingud, seina- ja laemaalingu ühtesulamine.Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Barokile iseloomulikud detailid: voluudid,poolsambad, pilastrid, viilud, staatuadpoolsambad, pilastrid, viilud, staatua. 2. Millal ja kus sai barokk alguse? Barokk-kunst sai alguse 16.sajandi lõpupoole Itaalias. 3. Seleta mõisted ja too näiteid: · kunstide süntees- kus ar...
Mis on kunst? Kunst on osa kultuurist, kuigi sõnal kunast on mitu tähendust. Kultuur-laiemas mõttes tähendab inimtegevust(mõtted,inimestevahelised suhted). Inimeste poolt loodud objektid sisaldavad kultuuriteabet-tegemist on selle aja tooliga näide. Kunsti erinevaid tähendusi. Kunst-meisterlikkus Kunst-võlts,mitteehtne (mustkunst) Kunst-inimeste tegevus teatavas valdkonnas(pildid,kujud,muusika) Piir lihtsate esemete ja visuaalse kunsti vahel on ajaloo jooksul muutunud (nt riidepuu ei olnud kunagi mingi kunst tänapäev on) Näiteks arvati 17-18 saj., et kunst peab ilus olema,hiljem on selline suhtumine muutunud(sest ei teate täpselt mis on on ilus-ilu vaataja silmades) Levinud ilusreegleid 1.ilusad on suurt reeglipära ja korastust omavad objektid. 2.ilus on ootamatu ja erandlik. Kes kujundavad iluhinnanguid?Kriitikud,kunstnikud,galleristid Mis on veel kunsti eesmärk? Eneseväljendus Religioossete,poliitiliste,eetiliste ideede väljend...
Mõistete töö 10.klassile Seleta mõisted ja too näiteid: · madlääni kultuur 15 000 aastat tagasi hakkasid Lääne Euroopas ürginimeste tehnilisi ja kunstilisi saavutusi nimetama nii Madeline koobaste järgi. · dolmen- Kivikalme. Need on suurtest püstistest kiviplaatidest ehitatud ning plaadiga kaetud kambrid. Sinna oli maetud korduvalt ja tihti pikema aja jooksul. Esines neoliitikumist pronksiajani Põhja-Aafrikas,Euroopas ja Aasia rannikul. · tsikuraat Kõrge massiivne torn, mis aheneb astangutega ülespoole. ( Kõige paremini on säilinud tsikuraat sumerite linnas Uris. ) Paabeli torn, · püramiid- Haudeehitis ( mastaba ) mis on loodud vaaraodele. Kui ülikute mastabad olid maa-alused kividega vooderdatud hauakambrid ning selle kohal asus kastitaoline kiviehitis , siis vaarao jumalikkust arvestades pidi tema haudeehitis olema oluliselt suurem kui ühelgi alamal. Mastaba ehitatigi kõrgem, aga kõrgustesse tõ...
AUDENTESE ERAKOOL Vana-Rooma referaat Koostaja: Ardi Randlaht Klass: 10.D klass Juhedaja: Rainer Vilumaa Sisukord Page 1 of 12 5/3/2009 10:58:45 AM Tiitelleht...................................................................................lk1 Sisukord....................................................................................lk2 Rooma regioonid, rahvas, eelajalugu.......................................lk3-5 Vana-Rooma arhitektuur, maalikunst ja skulptuur....................lk5-11 Kasutatud materjal ..........................................................................lk11 Page 2 of 12 5/3/2009 10:58:45 AM Rooma regioonid, rahvas, eelajalugu Isegi nimel «Rooma» on huv...
Millise riigi järglane oli Bütsants? Kui kaua see riik püsis? Kreeka ja Väike-Aasia, 1000 aastat Kes oli Bütsantsi kuulsaim valitsejapaar? Milline tähtis kirik ehitati nende ajal? Keise Justinianus I ja keisrinna Theodora, Hagia Sophia katedraal Milline uudne lahendus saavutati viklite abil? Suunavad kupli raskuse võimsale piilarile, ning lubavad teha arvukalt avausi Mis teeb Hagia Sophia kiriku nii monumentaalseks? Välisvaates domineerib keskmine kuppel. Tänapäeval moonutavad muhamediusuliste türklaste ehitatud kõrged saledad tornid tunduvalt kiriku esialgset välisilmet. Sisemuses on kinni kaetud maalingud ja mosaiigid, mis katsid seinu ja kupleid. Mis on tsentraalehitis? Ehitis, mis põhiplaanilt meenutas võrdhaarset kreeka risti. Seda katsid viis kuplit üks suurem keskel ja neli väiksemat ristiharude kohal. Kirjelda viiskuppelkiriku plaani. See läheneb põhiplaanilt ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline o...
Sisukord Lehekülg 1 Sisukord Lehekülg 2 Vana-Kreeka kultuur 11-8 saj e.m.a Lehekülg 3 Kultuur 8-5 saj e.m.a Lehekülg 4 Kunst-Ehitusmälestised Lehekülg 5 Kunst- Skulptuur, Maalikunst Lehekülg 6 Kunst- Hellenistlik kunst Lehekülg 7 Teater Lehekülg 8 Filosoofia, Teadus Lehekülg 9 Filosoofia, Teadus - Aristoteles Lehekülg 10 Sport- Olümpiamängud Lehekülg 11 Jumalad Lehekülg 12 Kasutatud kirjandus VANA-KREEKA KULTUUR Vana- Kreeka ühiskond kujunes pronksiajal, ajavahemikus 3200-1100 a e Kr. Sel ajal hakkasid inimesed valmistama vase ja tina sulamit - pronksi. Küklaadidel (saared) ja Kreetal elasid erinevad saarerahvad, mägisel Kreeka mandrilalal kujunes Mükeene tsivilisatsioon. Esimesed kreeklased olid põlluharijad, kes asustasid kitsaid orge ja rannikuäärseid tasandikke ning harisid maad kõikjal, kus leidus head pinnast ja värskendavat vett. Sajandeid langetasid nad puid, et teha tuld ja ehitada laevu. Laevad olid nende peamised sõiduv...
EESTI MAAÜLIKOOL Ppõllumajandus- ja keskkonnainstituut nimi Antiik Rooma maastikukäsitlus, arhitektuur, aia kompositsioon Juhendaja: nimi Tartu 2015 Rooma perioodil said alguse väga paljud maailma tänaseni mõjutavad ideed. See oli suurte mõtlejate ajastu ning antiikmaailma kõrgpunkt. Hellenistlik linnaplaneerimine ja maastik materialiseerusid Aleksander Suur valitsemisajal, asendades kreeklaste instinktiivse ja ebaratsionaalse planeeringu Rooma korrapärase planeeringuga. Roomlased tundsid ehitusmaterjale nagu marmor, kivi, savi, terrakota, tellised, puit. Esimestena hakati ka valmistama betooni. Suure materjalivaliku ja oma osavate ehitusoskustega ehitati palju tänapäevaseni säilinud hooneid. Nende ehitusvaim tegi imesid, ületades kreeklasi nii arh...
Mõistete töö 10. Klassile Kerli Loopman 10B Seleta mõisted ja too näiteid: Madlääni kultuur - 15 000 aastat tagasi hakati Lääne- Euroopas ürginimeste tehnilisi ja kunstilisi saavutusi nimetama madlääni kultuuriks Madeleine järgi. Dolmen - Hauarajatis, mis on tehtud kiviplaatidest ja ka kaetud sellega. Dolmenisse maeti inimesi peamiselt 4.-2. aastatuhat eKr. NÄIDE: dolmen Carnaci lähedal Bretagne'is. Tsikuraat - Massiivne torn,mis astangutena ülespoole aheneb. Mesopotaamia templite kõige originaalsem osa. Astangute seinad olid liigendatud eenduvate osadega ning mitmesuguste vahenditega erivärvilisteks tehtud ( nt põletatud tellis). Tsikuraadi tipus asus väike tempel ehk jumala elukoht, mida katvate glasuurtelliste helesinine värvus rõhutas veelgi tsikuraadi seost taevaste jõududega. Küllap oli teistelgi värvustel sümboolne tähendu...
Antiigipärand Euroopas Küsimused ja teemad kordamiseks 2010.a. Nende teemade alusel tuleb 5 lühivastustega küsimust (4-5 lauset). Pikem analüüsiv vastus valmistada ette 2 teema jaoks. Teemade loetelu ja vastavad teosed on AY loengukavas (ÕIS) ja loengus jagatud materjalides. Iseseisva tööna on osa vastuseid vaja ette valmistada Antiigileksikoni ja Tragöödialeksikoni alusel. Mütoloogia teemade kohta vt. õpikud kirjanduse loetelust. 1. Millises seoses on omavahel mõisted humanism ja antiik (vt. ka Antiigileksikon, HUMANISM, UUSHUMANISM? Humanistid leidsid klassikalisest antiigist absoluutsed standardid, mille järgi hinnata kultuuri ja õigupoolest kõiki inimtegevuse alasid. Saadi aru, et elu ühiskonnas ei kulge mitte ainult Jumalast seatud korra järgi, nagu arvati eelmistel sajanditel. Algas usk inimesesse, tema mõistuse jõusse ja loomingulistesse võimetesse. http://wiki.zzz.ee/index.php/Renessans...
Mida ma tean barokist ja mida uut sain teada? - 16.-18.saj, See oli algselt pilkenimi, iseloomustab sümmeetria.... Barokk kunsti ja muusikastiilina tekkis 16.sajandil Sõna barocco on pärit portugali keelest, kus ta tähendab lopergust pärlit. 18. saj keskel sai sõnast pilkenimi, mis väljendas järgmisi hinnanguid: Ebaloomulik, kummaline, ekstsentriline, liialdav jne. Muusikastiili nimetusena võeti sõna "Barokk" kasutusele eelmisel sajandivahetusel (19.saj). Muusikalist barokki on kõige lihtsam piiritleda aastatega 1600-1750 Täpsemalt saab baroki muusikat jaotada kolmeks perioodiks: varane periood kestis 1580-1630, keskmine periood kestis 1630-1680, hiline periood kestis 1680-1740 Ühtset barokkstiili muusikas ei kujunenud, erinevatel maadel olid erinevalt segunenud stiilid. Nimeta kuulsaid meistreid, too näiteid loomingu paremikust. Arhitektuur- Lorenzo Bernini ,Prantsusmaal Versai Loss, Venemaal Petergof, Eest...
Antiigipärand Euroopas Küsimused ja teemad kordamiseks 2013. a. sügis. 1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. Vastus: Taasavastati käsikirju, elustati antiikaja kirjanduszanre. Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.sajandi Ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vanakreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2. Millised on modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja -kunstile? Vastus: Antiikaja teemade ja tegelaste sidumine kaasaja valupunktidega, progress vs võõrandumine, uue (ja alternatiivse) otsingud, pidev enda ületamise püüe, kunstivoolude teke (st uue otsimine!!), indiviidi tähtsustamine! Modernismi hoiakut iseloomustavad eelkõige uue otsingud nii väljendusvahendites (kunst, kirjandus) kui ka ühiskonnas (elu- ja riigikorraldus), mis on märk modernismi...
Kunsti algus Inimsoo kunstilise loomingu vanemad mälestised ulatuvad tagasi kivIaega . Kümmned aasta tuhanded lahutavad meid sellest ajast mil kultuur seisis veel väga algelisel arengu astmel . Tolle aja inimene ei tundnud metalle oma tarbe riistad valmistas ta puust,luus ja kivist Selle pärast nimetatatksegi seda aega kivi ajaks ! me eristame vanemat keskmist ja nooremat kivi aega Vanemkiviaeg-vanema kiviaja kuntsti mälestused kuuluvad aja vahemikku mis sai alguse üle 30 000 aasta tagasi ja ulatub umbes aastani 8000 e.kr Luust kivist ja savist skulptuurid Nende hulgas on äärmiselt tugevalt toonitatud keha vormidega naise kujud Kõige huvitavamad on aga vanema kiviaja maali toesed mis katavad koobaste sinu ja lagesi Eriti rikkad leidude poolest lõuna-prantsus maa ja hispaania Koobaste seintel on kujutatud piisonit ja inimesi . Imetlus väärne on nede jooniste loomu truudus ka keerulisi liigutusi on ...
Klassitsism Eestis I Sissejuhatus Klassitsism on kunstistiil (ka stiil kirjanduses, muusikas, teatris), mis võttis eeskuju antiikajast ning rõhutas · lihtsust · selgust · reeglipärasust Klassitsistlik kunst toetub ka renessansskunstile. Lääne-Euroopas valitses klassitsism ligikaudu aastatel 17701830. 1770-1800 valitses varaklassitsism, 1800-1830 kõrgklassitsism (ehk ampiir). Eestis loetakse klasssitsismi ajaks aastaid 1780-1840. Ajalooline taust Eestis: Eesti oli osa Vene impeeriumist. 18.-19. sajandi vahetus oli kiire majandusliku arengu aeg. Arenesid kapitalistlikud majandussuhted, mõisnikud olid jõukamad kui varem. Eestis oli kaks tähtsamat keskust Tallinn ja Tartu. Tartu jaoks oli oluline, et seal 1802 taasavati ülikool. Ülikooli juures asus tegutsema ka joonistuskool (=esimene kunstihariduse omandamise võimalus Eestis!) Vene riigi pealinnas Peterburis rajati üsna suurejoonelisi klassi...
Kunstikultuuri ajalugu Ürgajast gootikani Küsimuste vastused Kunsti tekkimine ja neoliitiline kunst 1. Millal valmisid esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Kujutised, mida võib pidada kunstis valmisid umbes 40 000 aastat tagasi. 2. Millisest ajastust on küsimus? Mille järgi on see saanud nimetuse? Need on valmistatud vanema kiviaja ehk paleoliitikumi hilisemas järgus. Selle ajastu tähtsaim tööriistamaterjal oli kivi. 3. Teades, et kreeka keeles paleo = vana, meso = keskmine, neos = uus, noor ja lithos = kivi, meenuta, millisteks perioodideks jaguneb kiviaeg. 1) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum a) vanem ehk alam-paleoliitikum b) keskmine paleoliitikum c) noorem ehk ülem-paleoliitikum 2) Mesoliitikum 3) Noorem kiviaeg ehk neoliitikum 4.Kus leiduvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Prantsusmaal Lacaux's ja Põhja-Hispaanias Altmira's 5.Milliseid uskumusi peetakse koopamaalide ja kaljujoonistuste loomise ...
Rooma arhitektuur Rooma kunsti eripära avanes kõige paremini arhitektuuris, kus kasutati mitmeid ehitustehnilisi uuendusi. seoses lubimördi kasutusele võtuga hakati ehitama kaari, võlve ja kupleid. Teed sillutati kividega. Üle jõgede ehitati sillad, mis toetusid mitmekordsetele kaaristutele.(Pont du Gard'i veejuhe) materjalidest kasutati põletatud telliseid ja betooni. Roomlastele iseloomulik ehitis on triumfikaar ühe või kolme kaaravaga. Püstitati monumendiks suurte võitude ja ühiskondlikult tähtsate sündmuste puhul. Meisterlikult osati konstrueerida suuri ehituskomplekse nt foorumeid. Forum Romana pea foorum. Basilika- pikk nelinurkse põhiplaaniga hoone, mille 2 rida sambaid jaotas 3 ruumiks. Kasutati äri ja kohtu hoonena. Hiljem kujunes kiriku tüübiks. Kivisillutisega teed- olid riiklikud. Suunatud kiirtena Roomast Itaalia erinevatesse nurkadesse. Via Appia; Via Aurera; Via Flaminia jne. Anti välja teede nimistuid ja reisijuhte. ...
1)Mis pani aluse Makedoonia riigi laienemisele? Makedoonlastele oli määratud luua suurriik, mis kandis kreeka kultuuri laiali üle kogu Lähis-Ida ja juhatas sisse nn hellenistliku ajastu. 6. ja 5. sajandil eKr Makedoonia tugevnes, ühtlasi tugevnes Makedoonias helleni kultuuri mõju.Makedoonia sai Kreeka riikide süsteemi ja kreeka kultuuriruumi osaks, tegutsedes kord ateenlaste liitlastena, kord nende vastu. 4. sajandil eKr Makedoonia tugevnemine ja laienemine jätkus. Selles oli eriline osa kuningas Philippos II (359–336 eKr) sõjaväereformil. 2) Hinnake ja tooge näiteid, millist tähendust ja tähtsust omab Aleksander Suur hellenismis? Aleksander Suur rajas Egiptusesse Aleksandria linna, mis sai hiljem hellenismimaailma suurimaks metropoliks. Ta rajas Aleksandria-nimelisi linnu mujalegi, kuid ükski teistest ei saanud nii suureks ja edukaks kui Egiptuse oma. Peale Aleksander Suure surma jätkasid tema järglased tema poliitikat helleniseerimis...
Makedoonia ja hellenism. Rooma ja antiiktsivilisatsioonide tähtsus 1) Mis pani aluse Makedoonia riigi laienemisele? Makedoonlastele oli määratud luua suurriik, mis kandis kreeka kultuuri laiali üle kogu Lähis-Ida ja juhatas sisse nn hellenistliku ajastu. 6. ja 5. sajandil eKr Makedoonia tugevnes, ühtlasi tugevnes Makedoonias helleni kultuuri mõju. Makedoonia sai Kreeka riikide süsteemi ja kreeka kultuuriruumi osaks, tegutsedes kord ateenlaste liitlastena, kord nende vastu. 4. sajandil eKr Makedoonia tugevnemine ja laienemine jätkus. Selles oli eriline osa kuningas Philippos II (359–336 eKr) sõjaväereformil. 2) Hinnake ja tooge näiteid, millist tähendust ja tähtsust omab Aleksander Suur hellenismis? Aleksander Suur rajas Egiptusesse Aleksandria linna, mis sai hiljem hellenismimaailma suurimaks metropoliks. Ta rajas Aleksandria-nimelisi linnu mujalegi, kuid ükski teistest ei saanud nii suureks ja edukaks...
6.PEATÜKK Vana-Egiptus, püramiidid 1. Millised ajalised piirid on vanaegiptuse kunstil? 300eKr-30eKr 2. Mille järgi periodiseeritakse Vana-Egiptuse ajalugu? Egiptuse pikas arengus võib eraldada 3 ajajärku, mil keskvõim oli tugev, aga nende vahepeal ja järel riigi ühtsus vähenes. 3. Mida ütled Egiptuse kunstitraditsioonide kestvuse kohta? Põhjenda. Egiptuses olid igasugused traditsioonid tugevad, kunstis säilisid kaua ühesugused teemad ja vormid. Kunst ei olnud täiesti muutumatu. Sellestki võib täheldada alalhoidlike ja uuenduslike taotluste omavahelist võitlust. 4. Mida tead vanade egiptlaste religiooni kohta? Kuidas see mõjutas kunsti? Kunst oli religiooniga lahutamatult seotud, religioon oli polüteistlik. Usk paljudesse jumalatesse oli juba enne riigiaega, kui igal kogukonnal olid oma kaitsevaimud. Vanemaid jumalaid kujutati loomadena. Kunstis kujutati neid ena...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must NÄITEID JÄRVAMAA ARHITEKTUURISTIILIDEST Referaat Õppeaines ,,Arhitektuuri ja linnaplaneeringu ajalugu" NTM1200 Tööstus- ja tsiviilehitus ER 2 Üliõpilane: " ..... " .............................. 2011. a ......................................... Tauri Must Juhendaja: " ..... " ............................... 2011. a ............................. dotsent Epi Tohvri Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD................................................................................
18. saj kunst Prantsusmaal pimestasid õukonnad euroopat. Aadlikud said sissetuleku riigilt. Nad ei teinud ühiskonnale midagi vajalikku, palk saadi teenete eest. Õukond oli parasiitlik seltskond. Sp hakkas õukond alla käima, osad said aru, et sellele saabub lõpp. Hakati elama elupõletajalikku elu. Louis XV ajal elati nii, et ei mõeldud mis tulevik toob. Õukonnas mõeldi välja uusi meelelahutusi, püüti leida vähe pingutust nõudvaid tegevusi. Nad olid eneseväljenduses väga head, tundeelu oli rafineeritud, tundi huvi kergemeelsete armusuhete vastu, käis flirtimine. Sellised muutused kandusid kunsti, see pidi olema meelelahutaja ja pidi unustama prantsusmaad ähvardavaid muresid. Prantsusmaa pidas ohtralt sõdu, riik oli pankroti äärel, kuningas nõudis vaba ja rõõmsameelset kunsti. Arhitektuuris jätkus baroklik välisilme, nüüd pandi rohkem rõhku interjöörile, aadlikud hakkasid endale linnapaleesid ehitama. Seinu hakati katma suurte pannoodega, ...
ARHAILINE PERIOOD 600-480 eKr Arhailisel ajal loodud vabalt seisvad kujud Kreekas on alasti meesfiguurid (kouros) ja riietatud naifiguurid (kore). Elusuurusi või isegi suuremaid kouros'eid on leitud üle saja. Kõigis neis on tajutav egiptuse kunsti mõju. Laiaõlgsed noormehed seisavad sirgelt ja peaaegu valvelseisakus, rusikas käed kõrval , kuid vasak jalg veidi ettepoole astuma. Keha vormid on üldistatud, peaaegu skemaatilised. Egiptuse kunstnikud oskasid kindlamalt anatoomiat järgida, kuid neil jäid inimeste kujud seotuks kiviplogia, millest nad olid välja raiutud. Kreeklastel oli anatoomia järgmine esialgu kohmakam, kuid nad on esimesed, kes õppisid tegema vabalt, ilma toeta seisvaid inimfiguure. Kouros'te omaaegne tähendus pole selge. Oletatakse, et nad kehastavad kreeka ühiskonnas, eriti ülikute hulgas valistenud kujutlust ideaalsetest sõjakangelastest ja sportlastest. Hästiarenenud nooru...
Kunst 1. Milliseid värve kasutati koopamaalide valmistamiseks? Mida kujutati ja kuidas? Kirjeldage palun Altamirast ja Lascaux`st leitud koopamaale! Koobastesse maaliti algelisemaid loomakujutisi väikesi mammutiluust kujukesi, aga ka koobaste või kaljude seintele kraabitud või värvidega kujutatud loomi. Inimesi näeb harva paleoliitikumi kunstis. Kõige lihtsamad on loodud ainult kivisse kraabitud piirjoone abil. Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest eri toonis värvimuldadest, mida segati vees või rasvas. Põhilised toonid olid punane, must, valge ja kollane. Joonistati peamiselt mammuteid, piisoneid, metshobuseid, põtru, hirvi. Väga täpselt anti edasi loomade liigikuuluvus, liigutused ja poosid. Loomad näivad paiknevat juhuslikult. Altamira koopamaalid Maalisaali laes asub 25 loomakujutist. Peamiselt on kujutatud piisoneid, ent on ka 3 metssiga, 3 hirve, 2 hobust ja 1 h...
1. Itaalia renessansi aegse palazzo iseloomustus ja 2 näidet. Palazzo on algupäraselt Itaalias suursuguse perekonna residents või mingi institutsiooni peakorter. Kasutatakse renessansile iseloomulikku ruudu ja ringi motiive ja ümarkaari. Kaarsillusega ja ehisraamistikuga bifoorsed aknad. Võimas 3- korruseline kivihoone. Seinapinda katab krobeline kivipind- rustika. Iseloomulik sümmeetrilisus ja rõhutatud horisontaalsus. Korruste vahel vahekarniisid, pikk katuseräästas, lame katus. Kokku 4 hoonetiiba ja siseõu. I korrus on kõrgem ja väikeste ruudukujuliste akendega, kasutati kaitse eesmärgil ja laoruumidena, II korrus oli mõeldud eluruumidena ja seal asusid esinduruumid ning saal, III korrusel olid magamistoad ja ruumid teenijatele. · Palazzo Strozzi · Palazzo Medici 2. Palladionism ja neopalladionism Euroopa arhitektuuriajaloos 16.18. sajandini, stiili tunnused. Andrea Palladio loomingu 3 näidet ja lühitutvustus. Pall...
Kunstiajalugu Tertia sotsiaal 2007/08 õ/a 3. periood 10.01.2008 Kunstivaldkonnad · Arhitektuur: o Sakraalarhitektuur pühamute arhitektuur; o Profaanarhitektuur ilmalik arhitektuur ehk kõik ülejäänud; o Kindlustusarhitektuur kuni keskaja lõpuni, kindlustused. · Skulptuur: o Plastika voolitud või vormis. Roomlased kasutasid plastikat, pronksist, kuid seda sai üles sulatada. Kuid nad tegid kreeklaste omadest koopiad marmorist o Raidkunst kivist välja raiutud, skulptorid ise ütlevad, et kõige raskem, Michelangelo ütles, et lihtne, ainult võta lihtsalt üleliigne kivi ära. Ainus marmor, millest saab skulptuure teha, on carrara marmor. Michelangelo tegi peamiselt raidkunsti, sest ei sallinud plastikat, kuid ei töötanud üksi; o Reljeef nt kivisse...
LK 35 1) Muutused Itaalia linnade majanduses 15. saj: * polnud ühtne riik, vaid jagatud erinevate valitsejate vahel * linnades tekkisid manufaktuurid *arenes rahamajandus 3) ,,Renessanss" tähendab taassündi 6) Renessansskunsti lemmiktegelane oli Taavet, kuna ta võitis Koljati. Tema võit Koljati üle polnud rüütellik. 9) Uusplatonismi propageeris Marcilio Ficino. 11) Itaalia renessansiajastu periodiseering: * 14. Saj. Trecento e. Eelrenessanss * 15. Saj. Quattrocento e. Vararenessanss * 16. Saj. Cinquento e. Kõrgrenessanss LK 46 2) Skulptor Lorenzo Ghiberti 2 peamist tööd: * Paradiisi värav * Iisaku ohverdamine (???????? Ei ole kindel selles vastuses) 4) Paradiisi värava kirjeldus: * 28 kullatud pronksist reljeefi, mis kujutasid Vanas Testamendis kirjeldatud sündmusi. * kullatud pronkuks * reljeefi ümbritseb gootipärane ehisraam 5) Vararenessansi kuulsaim skulptor oli Donatello. 9) Donatello oli uusaja skulptuuris es...
KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS. VANAAEG. I. Vana-Kreeka. 1. Mõisted: Polis- tüüpiline Vana-Kreeka linnriik Kodanik- riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigi valimises ja riigikaitses Poliitika- linnriigi asjadega tegelemine Agoraa- linna keskväljak mida kasutati nii kogunemispaiga kui ka turuplatsina Akropol- kindlus kõrgemal künkal Aristokraatia- võim on koondunud rikaste ja suursuguste inimeste kätte, nt Sparta Demokraatia- võim on koondunud rahva kätte, nt Ateena Faalanks- lahingurivi, kus mehed pikkades ridades üksteise selja taga Hellen- kõigi kreeklaste üldnimetus, elasid emamaal ja kolooniates Barbar- mittekreeklane Hellenism- periood, kus idamaades olid valdavaks kreeka keel, elulaad ja kultuur Museion- muusade tempel, sisuliselt kultuuri ja teaduskeskus 2. Kes oli, mida tegi: Homeros- pime laulik, ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" autor. K...
BAROKK JA ROKOKOO 16. sajandi II poolel hakkas renessansile omane tasakaalustatus ja vaoshoitus taanduma. Ajastu muutunud elutunnetus tõi esile kire, tunded, ülepaisutused ja teatraalse efekti. 16. saj. lõpuks kujunes Itaalias välja stiil, mis sai nimetuseks barokk (borocco – eriskummaline). Peamiseks kunstiliigiks sai arhitektuur, mis arenes tihedas seoses maalikunsti, skulptuuri, tarbekunsti ja pargiarhitektuuriga. Barokk koos sellele järgnenud rokokooga levis Euroopas aastail 1580…1750 ning jõudis hispaanlaste kaudu ka Ameerikasse. Üldjoontes jagunes see järgmisteks perioodideks: varane barokk u 1580.–1620. kõrgbarokk 1630.–17. saj lõpp hilisbarokk 18. saj I pool rokokoo 18. saj 20.–60. aastad Lisaks eespooltoodud periodiseeringule võib ajastu arhitektuuri jaotada veel järgmiselt: baroki maalilis-dünaamiline suund, mis levis eeskätt nendes maades, kus absolutism oli tihedas li...
1. Sumeri ja Vana-Egiptuse võrdlus: Kirja olemasolu: Sumeris kiilkiri-pilliroost pulgaga kirjutati savitahvlile märke. Sumerite avastuseks ratas. Egiptuses hieroglüüfid e. piltkiri, millega kirjutati valitsejate elulood hauakambri seintele. Geograafiline asend: mõlemas tsivilisatsioonid sünnivad jõgede läheduses, arenevad jõeorgudes, sest ümberringi on kõrb. Egiptuses võrdsustub Niilus jumalaga. Jõed laevatatavad, seetõttu võimalik piirkondade kommunikatsioon. Surnute kultus: arusaam, et eksisteerib teispoolsus. Nn. egiptlase suurim hirm surra väljaspool Egiptust, nagu ei pääseks ta siis teispoolsusesse. Püramiidide rajamine Egiptuses seotud surnutekultusega. Surm ei tähenda nende jaoks elu lõppu vaid selle jätkumist teisel kujul. Kogu surmaga seotud kombestiku põhieesmärgiks oli inimese mina säilitamine. Vähe teada sünni ja pulma kombestikust. 1kohal surm. Usk kõikvõimsasse jumalasse: Jumalad kesksel kohal, sekkuvad aktiivselt inimeste...
Kunsti Ajalugu Riiko Kojoni EP-14 Kreeka arhitektuur Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala on templiehitus. Templid ehitati kõrgematesse kohtadesse - linnade akropolidele astmeliselt tõusvatele alustele. Enimlevinud ehitusmaterjaliks oli marmor. Kiviplokkide sidumiseks kasutati metallist klambreid. Iga tempel oli pühendatud kindlale jumalale, kelle kuju asus selle templi sees akendeta ruumis. Templite mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv oli täpselt kindlaks määratud ja põhinesid inimese keha mõõtudel. Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest kas ühes või kahes reas.Templit kattis madal kolmnurkne viilkatus. Katuse viilu alla jäi kolmnurkne ala- frontoon, mis kaunistati skulptuuride ja reljeefidega. Katuse serva all olevat talastiku osa nimetatakse friisiksiks. Ka friis oli sageli kaetud reljeefidega. Kreeka Skulptuur Arhailine kreeka skulptuur näe...
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR....................................................
Frangi riik ja selle valitsejad Rahvasterändamise ajajärgul oli frangi kuningatest kõige võimsam Merovingide sugukonnast pärinev Chlodowech, kes kuulus saali frankide hulka. Chlodowech sai kuningaks 481. aastal, olles kõigest vaid 15-aastane. Tal oli vapra, kuid julma sõjapealiku kuulsus, Merovnigide kuningasoo tunnusena kandis ta pikki juukseid. Aastal 486 vallutasid frangid tema juhtimisel suurema osa Galliast. 496. aastal astus ta ristiusku. Seda aastaarvu võibki pidada Frangi kuningriigi tekkeaastaks. Võimule jäi Chlodowech kuni surmani 511. aastal. Tema nime ladinakeelsest kujust Clovis tuleneb Prantsuse kuningate nimi Louis. Chlodowech tegi pealinnaks Pariisi ja muutis kuningavõimu päritavaks. Tema ajal alustati saali õiguse kirjaliku seadustekogu koostamist. See oli frangi tavaõigus, mis pandi kirja ladina keeles ja mis hakkas kehtima kõrvuti Rooma õigusega. Merovingid 5.-8. sajandil ja majordoomused Chlodowechi surma järel ...
Kordamisküsimused arhitektuuriajaloos (kontrolltöö nr.2) *Antiik ja varakristlik aeg 2900eKr-540pKr *Islam arhitektuur 622-1600 *Romaani arhitektuur 750-1250 *Gootika 1130-1500 *Renessanss 1420-1620 *Barokk ja rokokoo 1600-1780 *Klassitsism 1750-1840 *Historitsism ja insenerarhitektuur 1840-1900 *20.sajandi esimene pool 1900-1945 *20.sajandi teine pool 1945-tänapäev 1. Itaalia baroki üldiseloomustus ja barokse ehitise tunnused. Baroki esindajate Gian Lorenzo Bernini, Francesco Borromini loomingu näited ja lühitutvustus. Barokk Euroopa kunstis umbes 1580-1750 valitsenud stiil; hilisbarokki nimetati ka rokokooks. Lähtus vahetult itaalia renessansist. Domineeris arhitektuuri, mis arenes tihedas seoses maali, skulptuuri ning tarbe- ja pargikunstiga; tähtsaimaks ehitise tüübiks muutus palee ehk loss, mida iseloomustas suurejooneline pidulikkus, teatraalne monumentaalsus ja mõõtmete erakordsus. Põhiplaanidele olid omased eenduv...
Kunstiajalugu Kunstiajalugu kunstiteadus, mis uurib kujutava kunstiteoste liikide ajaloolist arengujärku. Maale vaadates pööran tähelepanu: · Teema kõigil maalidel on teema, mis sõnamit ta kannab. Sageli on teema hõlpsasti äratuntav. Varasemate tööde puhul on kunstnikud valinud teema piiblist või antiiksed lood Kreeka- ja Rooma mütoloogiast. Maale luues eeldasid kunstnikud, et vaataja tunneb neid lugusid. Tänapäeval vanade lugude taasavastamine võib olla maalide vaatamise juures nauditav tegevus. · Tehnika iga maal on ühel või teisel viisil loodud ja seejuures on kunstnik rakendanud oma oskusi. · Sümbolism paljud tööd kasutavad keerukat sümbolite keelt ja allegooriat, mida mõistsid kunstnikud kui ka vaatajad. · Valgus ja ruum kunstnikud, kes püüavad tasapinnalisel lõuendil taasluua veenvat kujutist ümbritsevast maailmast, peavad saama kätte ruumi ja valguse ...
Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkuso...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
