USA-s umbes pool konservikirssidest punase toiduvärviga. Enne aga pleegitatakse kirsse sulfititega õlgkollaseks. Kokteilikirsse on võimalik värvida ka roheliseks. Suurbritannias värvitakse aga konservherneid ja -ube roheliseks. Laialdaselt kasutatakse suitsuvorstide värvimist punaseks. Kollane toiduvärv tartratiin võib 2 inimesel 10 tuhandest esile kutsuda allergia. Seepärast tasuks alati kui võimalik lugeda pakendilt, mis on ilusa värvuse põhjus. Kuntstlikud maitse- ja aroomiained ning nende intensiivistajad Kui kasutatavaid kunstlikke toiduvärve on paarikümne ringis, siis maitse- ja aroomiaineid on tuhandeid. Toiduainetele lisatakse neid väga väikestes kogustes. Neil ei ole ka E-numbreid ning ei nõuta nende eraldi väljatoomist pakendil. Nii ei saagi me teada, kui joome mustasõstra-maitselist teed, kas tegemist on kunstliku või loodusliku aroomiga. Mõningaid aroomiaineid, näiteks kiivi, banaani, pirniaroome, osatakse väga hästi sünteesida
suurema koguse nitriteid, kui kasutatakse säilitusainena. Toidu lisaainete ehk E-ainete põhilised grupid on järgmised: 1. toiduvärvid (E 100 E 199) 2. säilitusained (E 200 E 299) 3. antioksüdandid (E 300 E 399) 4. emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad (E 400 E 499) 5. mitmesugused muud lisaained (E 500 E 1500) - happed, alused ja nende soolad, aroomiained, zeleerijad, pakendamisgaasid ja vahutekitajad. Toiduvärvid on eriti ohtlikud sünteetilised asovärvid, mis parandavad toidu värvust või annavad toidule värvi. Toidu lisaainetest on just toiduvärvid kutsunud esile kõige negatiivsema hoiaku. Nii mõnedki varem kasutatud toiduvärvid on osutunud ohtlikuks. Toiduvärve kasutatakse eriti ohtrasti kondiitri- ja karastusjookide tootmisel, lisandina jogurtitele, jäätistele jne. Näited: E102 Tartrasiin ja E110 Paraoranzh.
· etiketitud karamellil paber eralduma kärisemata · maitse ja aroom selgelt väljendunud · vigadeks on niiske ja kleepuv pind, suhkrustumine Hoida kuivas , puhtas ja tuulutatavas ruumis, temp. 15-21°C. KAKAOPULBER (KAKAO) Valmistatakse kakaoubade massist, millest on välja pressitud kakaovõi. Kakaopulber on sokolaadi tootmise kõrvalsaadus. kakaopulbris on 10...17% rasva ( olenevalt pressimisastmest), süsivesikuid, valku, teobromiini, mineraal- ja aroomiained. ,,Kalev" valmistab kakaopulbrit Meie Mark ( ei lahustu) · hästi peenestatud, ei tohi tunda teralisust · värvus helepruunist tumepruunini · maitse mõru, lõhn meeldiv · ei tohi olla niiskunud ja tükki läinud Kasutatakse külmade ja soojade kakaojookide valmistamiseks (Nestle, Fazer)- lahustuvad kiiresti kakaopulbri baasil valmistatakse ka mitmesuguseid võideid. SOKOLAAD Põhitooraineks kakaooad, mis on kakaopuu viljade seemned. kakao ergutav toime tuleneb
kui veinipudeli esimestel avamise hetkedel noorte ja värskete veinide puhul või küpsete veinide avamisel ning vanemate veinide puhul peale karahvini ümberkallamist ja ,,aroomide avanemist" . Ja loomulikult sõltub avatud veini hoidmise ja äratarbimise periood jooja enda nõudlikkusest või vastupidi, tolerantsusest. Kõige rohkem hinnatakse veini juures selle aroome, olgu need leebed või jõulised, veini tunnetamiseks ongi lõhnad ja maitsed. Aroomiained on keemiliselt koostiselt väga erisugused ja koosnevad väga erinevatest orgaanilistest ainetest, nende hulka kuuluvad näiteks terpeenid, estrid, alkoholid, aldehüüdid, tanniidid, flavonoidid jt. Looduslikud lõhnad on paljude, isegi sadade aroomiainete koosmõju tulemus. Kõige tuntumad, veini lõhnade ja maitsetega seonduvad aroomiained on eeterlikud õlid. Taimedes leiduvad eeterlikud õlid on reeglina oma olemuselt kerged ja haprad, lenduvad,
Kosmeetiline keemia Koostajad: Liis ja Gerta Kosmeetiline keemia Kosmeetiline keemia kasutab väga palju loodusliku päritoluga aineid, mis on sarnased nendega, mida inimorganism ise toodab või siis omastab väliskeskkonnast, näiteks toiduna. Tähtsamad kosmeetilise keemia lähtained on järgmised keemiliste ühendite klassis: alkaanid, alkoholid, karbonüülühendid, karboksüülhapped, estrid, sahhariidid, aminohapped ja valgud. Oluline on ka ainete liigitamine nende füsioloogilise ja kosmeetilise funkrsiooni järgi. Kosmeetika ja parfümeeriatööstuses kasutatavatest vähemalt 10000 keemilisest ja looduslikust ainest on üle 500 üldtuntud allergeenid. Kasutatavad ained Rasva-ja õlitaolised ained Zeleetaolised ained (kolloidid) Niisutavad (niiskust säilitavad) ained Emulgaatorid ja pindaktiivsed ained Desinfitseerivad ja konserveerivad ained Lõhnaained Lahustid ...
viirustele. Mitmed Eained põhjustavad lastele ka tähelepanuhäireid ning hüperaktiivset käitumist. Toidu lisaainete põhilised grupid on järgmised: · toiduvärvid (E 100 E 199) · säilitusained (E 200 E 299) · antioksüdandid (E 300 E 399) · emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad (E 400 E 499) · mitmesugused muud lisaained (E 500 E 1500) happed, alused ja nende soolad, aroomiained, zeleerijad, pakendamisgaasid ja vahutekitajad. Toodetes nagu kommid, jäätised, limonaadid, närimiskummid, jogurtid ja kompotid on kasutatud värvaineid eriti ohtlikud on neost sünteetiliste asovärvidega tooted. Värvained on emim allergiat tekitavad toidu lisaained. Jäätistes, küpsistes, kohupiimades ja mahlades on kasutatud säilitusaineid. Need aga põhjustavad inimestele allergilisust, astmat ja ärrituvust
Aroomiühendite prekursorid Aroomiühendid moodustavad karotenoide oksüdatiivse lagunemise käigus. Lenduvad väävliühendid Perekondade Brassicacea ja Liliaceae esindajad. Nende aroom moodustub glükosinolaatide või S-alküül-tsüsteiin-sulfoksiidide lagunemisel. Veini ja õlle tootmisel tekkivad lenduvad väävliühendid pärinevad metioniinist ja on mikroorganismide ainevahetuse kõrvalproduktid. Tertsiaarsed tioolid on kõige intensiivsemad aroomiained. Küüslauk ja sibulad Alliumi perekonna taimi iseloomustab tugev, läbitungiv aroom. Perekonna tähtsamad esindajad on: 1) Sibulad prekursoriks on S-(1-propenüül)-L-tsüsteiin sulfoksiid 2) Küüslauk prekursoriks on S-(2-propenüül)-L-tsüsteiin sulfoksiid 3) Porrulauk 4) Murulaugud 5) Salotid Lakrimatoorne = pisaraid tekitav tiopropanaal vääveloksiid (seostatakse värskete sibulate üldaroomiga) Valge kapsas, punane kapsas, rooskapsas
jahedas kohas ,siis pakseneb. Hapukoor on valge või kreemika varjundiga , ühtlane mass ning läikiv. Inimesed söövad seda iga toiduga( nt pelmeenidega ,makaronid , kastmena , see sarnaneb nagu majonees) Jäätis. Põhitooraineks on piim , rõõsk koor (ka mahla)ja suhkur. Kasutatakse piima , lõssi ja koorepulbrit ning kondenspiima. Lisandiks on muna , tärklis , zelatiin , kakaopulber , sokolaad, puuviljasaadused , pähklid , rosinad , vanilli ja aroomiained. Täidiseks moos , brüleekreem , iiris ja marmelaad. Valmistamiseks toorained segatakse, seejärel segu külmutatakse ja vahustatakse jäätisemasinas. Saadud mass vormitakse. Rasvasisaldus: piimajäätis ( 3.5%) , koorejäätis (10%) , plombiir(15%). Kujud on ka olemas: pulgajäätis , vahvlijäätis(tuutu , tops) , batoonid , suurpakend(perejäätis)ning jäätisetordid. Piima kasulikkus · Piim teeb tugevaks ja terveks. · Piimast ja piimatoodetest saame umbes 75%
*Pärast vormimist puistatakse üle tuhksuhkurga, glasuuritakse *Peab olema korrapärane kuju, pind puhas a kuiv, ühtlase puistega, glasuur lõhedeta, ühtlase kihina Vahukommid *Pastilaale sarnased omadustelt, kuid mitte toorainelt *Suhkur, glükoosisiirup, zelatiin, tärklis või invertsuhkru siirup, sidrunhape, värvi- ja aroomiained Marmelaadi, pastilaa ja vahukomme hoida puhtas, kuivas ja õhutatud ruumis temp. kuni 18 kraadi Karamell *Suhkru ja glükoosisiirupi keetmisel, aroomi- ja värvained ja sidrunhape *Jaguneb: täidiseta ehk jääkaramell ja täidisega karamell Drazee *Ümara või ovaalse kujuga toode, koosneb korpusest ja ümbrusest. Korpused - pähkel, rosinad, mandlid...
Suitsetamine, alkohol ja kohv omakorda vähendavad vitamiinide omastamist. Seetõttu vajavad suitsetajad päevas näiteks 1,5 korda rohkem C-vitamiini kui mittesuitsetajad. Lisandid toidus Lisaainete põhirühmad on järgmised: toiduvärvid (E 100 E 199), säilitusained (E 200 E 299), antioksüdandid (E 300 E 399), emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad (E 400 E 499) ja mitmesugused muud lisaained (E 500 E 1500) - happed, alused ja nende soolad, aroomiained, zeleerijad, pakendamisgaasid ja vahutekitajad. Mõnedel toidule lisatavatel ainetel (näiteks looduslikud ja sünteetilised maitse- ja lõhnaained, kofeiin) aga E-kood puudub ning neid ei loeta lisaainete hulka. Säilitusainetest on tuntuimad bensoehape, mis pidurdab pärmiseente ja bakterite kasvu, ning hallituse arengut alla suruv sorbiinhape. Keediste, mahlade, karastusjookide, maiustuste ja kalatoodete säilivusaja
Toidu lisaaine võib pakendil olla välja kirjutatud lühidalt ja ka täispika nimetusega (nt E 621 või naatriumglutamaat). 1.1. Toidu lisaainete põhilised grupid · toiduvärvid (E 100 E 199) · säilitusained (E 200 E 299) · antioksüdandid (E 300 E 399) · emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad (E 400 E 499) · mitmesugused muud lisaained (E 500 E 1500) - happed, alused ja nende soolad, aroomiained, zeleerijad, pakendamisgaasid ja vahutekitajad. 1.2. Päritolu Lisaained on mitmesuguse päritoluga. kõige süütumad on ained, mis on eraldatud mõnest toiduainest või muust looduslikust ainest (nt sojaletsitiin E 322), teise rühma moodustavad ained, mis on saadud toidust sünteesi teel (nt sidrunhape E 300), kolmandasse rühma kuuluvad tervisele kõige kahjulikumad ning enim kõrvalmõjusid tekitavad sünteetilised (tehis) lisaained, millel
tervisehädadega, kaasa arvatud vähi tekke ja reproduktiivorganite väärtalitlusega. Parfüümid Mõnede parfüümide koostisosad pärinevad lilleda ja taimede looduslikest ekstraktidest. Lõhnaõlid on vanimad parfüümide allikad, mis tagavad peamised koostisosad parfüümidele. Parfüümid põhinevad tavaliselt alkoholil, kuna see võimaldab parfüümil nahalt erituda. 3. Allergeenid TÄHTSAMAD KOSMEETILISED ALLERGEENID ON: AROOMIAINED - taimsed eeterlikud õlid ja nende derivaadid. Sellest rühmast on tuntuim peruu palsam. Praegu on kosmeetikatööstuses kasutusel ligi 5000 sünteetilist analoogi, mis on vähem allergiseerivad. KONSERVANDID - peaaegu alati on nendeks orgaanilised ühendid, millest aktiivsemad on formaldehüüdi ühendid. Neid püütakse järjest rohkem asendada vähem agressiivsete konservantidega, milleks on sageli happed.
Looduses kasvab metsmaasikas, muulukas (vili on ainult tipust punane ja tupelehed on raskesti eraldatavad) ning kõrge maasikas. Viljeldakse ka metsmaasika teisendit kuumaasikat. Maasikas sisaldab 5...9% suhkruid, mineraalainetest kaaliumi, rauda (eriti metsmaasikas), fosforit, magneesiumi ja joodi (metsmaasikas), happeid, C-vitamiini 28 40...80 mg 100g kohta, B-rühma vitamiine ja karotiini. Suhkrute ja hapete sobiv vahekord ja aroomiained annavad maasikatele suurepärased maitseomadused. Maasikad jagunevad kvaliteedilt ekstra, 1. ja 2. klassi. Vaarikas ehk vabarn on liitmari. Vili koosneb paljudest kokkuliitunud luuviljadest. Sisaldab kuni 9% suhkruid ja 1...2% happeid. Mineraalainete, eriti raua poolest on rikkamad metsvaarikad. Kvaliteedilt jagunevad 1. ja 2. klassi. Ei tohi olla lagunenud osaviljadeks. Teised marjad on veel pohlad (sisaldavad bensoehapet ja omavad võimet
Tõrva Gümnaasium Kadri Mekk 12.a klass Referaat Kosmeetikas kasutatavad vahendid Juhendaja: A. Õunapuu Tõrva 2010 Ohtlikud ained kosmeetikas Kreemipurke ja topsikuid uurides tasub teada, et koostisained on seal mahulises järjestuses. Vastavalt euronõuetele peavad koostisained olema kirjas mahu alanevas järjekorras, st. kõige suuremas koguses esindatud on nimetatud esimesena. Kui on vaja mõne keemilise ühendi lühem tähendus või eestikeelne vaste: ABRASIIV Eemaldab keha pinnalt mitmesuguseid materjale, hõlbustab hammaste mehaanilist puhastamist või annab neile parema läike. ABSORBENT Seob vees ja/või õlis lahustuvaid lahustunud või peendispersseid aineid. ANTIOKSÜDANT Pärsib hapniku toimel tekkivaid reaktsioone ja aitab selle abil vältida oksüdeerumist ja räästumist. ANTISTAATIK Vähendab staatilist elektrilaengut pindmiste laengute neutraliseer...
konservikirssidest punase toiduvärviga. Enne aga pleegitatakse kirsse sulfititega õlgkollaseks. Kokteilikirsse on võimalik värvida ka roheliseks. Suurbritannias värvitakse aga konservherneid ja -ube roheliseks. Laialdaselt kasutatakse suitsuvorstide värvimist punaseks. Kollane toiduvärv tartratiin võib 2 inimesel 10 tuhandest esile kutsuda allergia. Seepärast tasuks alati kui võimalik lugeda pakendilt, mis on ilusa värvuse põhjus. Kuntstlikud maitse- ja aroomiained ning nende intensiivistajad Kui kasutatavaid kunstlikke toiduvärve on paarikümne ringis, siis maitse- ja aroomiaineid on tuhandeid. Toiduainetele lisatakse neid väga väikestes kogustes. Neil ei ole ka E-numbreid ning ei nõuta nende eraldi väljatoomist pakendil. Nii ei saagi me teada, kui joome mustasõstra-maitselist teed, kas tegemist on kunstliku või loodusliku aroomiga. Mõningaid aroomiaineid, näiteks kiivi, banaani, pirniaroome, osatakse väga hästi sünteesida. Kui lugeda
2* jäätis, mis sisaldab taimset rasva; 3* sherbet jäätis, mis tehakse puuviljamahlast, kuhu lisatakse piimarasva ja piima rasvata kuivainet; 4* veejäätis / water ice sisaldab vett, suhkrut ja puuviljakontsentraati. Tänapäeval moodustavad kaks esimest jäätise tüüpi 80-90% kogu maailma jäätisetoodangust. · Mellorine (US) sisaldab taimerasva või loomse päritoluga rasvasid (mitte piimarasva) Jäätise tehnoloogiline skeem (Suhkur, Stabilisaatorid, Emulgaatorid, Aroomiained, Maitse ained, Lõssipulber, Või) Tooraine/materjalide vastuvõtmine ja säilitamine- Tooraine ettevalmistamine- Segu koostamine- Filtreerimine- Homogeniseerimine (73-75 C, 14-20 Mpa) - Pastöriseerimine(83-85 C/ 15s)- Jahutamine (2-6C)- Valmitamine (kuni 24 tundi)- Friiserdamine (-3..-6C vahustusaste 80-100%)- Jäätise pakkimine- Kalestamine (-18..-24 C) Säilitamine Rasvasisaldus Liigitus: Koorejäätis (10%) Piimajäätis (4%) Serbett (2%) Mahlajää (0%) Rasvasisalduse mõjutab:
s KERGE KUIV Suhkrusisaldus 5. VEINI SERVEERIMISEST Temperatuur Kõige enimesinev eksimus veinide serveerimisel on veini vale temperatuur (isegi restoranides). Liiga külma veini puhul ei tunne me veini lõhna, kuna aroomiained ei aurustu piisava intensiivsusega. Ka ei ole veinil õiget maitset, kuna külm vein pigem tuimestab meie keelt kui annab meeldiva aistingu. Liiga soe vein kaotab värskuse ja domineerima hakkab alkohol. Valged kuivad ja kerged veinid, sampanja: 6- 8 °C Valged täidlased ja tammised veinid, rosé: 10-12 °C Punased kerged veinid: 14-15 °C Täidlased ja tugevad punased veinid: 16-18 °C
Toiduohutuse eksami teemad keemilised ohud. 1. Toit kui keeruline ja muutuv keemiline süsteem Toit on kompleksne ning keeruline süsteem , mis koosneb paljudest erinevatest enamasti loodusliku päritoluga kõrg-ja madalmolekulaarsetest ainetest nagu valgud, süsivesikud, rasvad, aminohapped, polüfenoolid, alkaloidid, aroomiained, vitamiinid, mineraalid jne. Suur osa neist ainest on inimesele normaalseks elutegevuseks vajalikud kas organismi ehitusmaterjali ja energiaallikatena või siis normaalsete mõnuallikatena, mille funktsiooniks on toidu söömise muutmine nauditavaks ja sellega ka seedimine täielikumaks. Teisalt sisaldab toit alati aineid, mis võivad esile kutsuda suuremaid või väiksemaid terviserikkeid, st. toit võib olla mürgine e. toksiline. Mürgised ained võivad pärineda
kõrvalmõjusid tekitavad sünteetilised (tehis) lisaained, millel looduses analoogi ei leidu (nt suhkruasendaja aspartaam E 951). Toidu lisaainete põhilised grupid on järgmised: toiduvärvid (E 100 E 199) säilitusained (E 200 E 299) antioksüdandid (E 300 E 399) emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad (E 400 E 499) mitmesugused muud lisaained (E 500 E 1500) - happed, alused ja nende soolad, aroomiained, zeleerijad, pakendamisgaasid ja vahutekitajad. Toidu lisaaineid kasutab tööstus erinevatel põhjustel, eesmärk võib olla pidurdada toote riknemist, parandada välimust, struktuuri, maitset, aroomi või mõnda muud omadust. Toidu lisaainetele on küll seatud riiklikud piirnormid - kui suurtes kogustes neid tohib toodetes kasutada ning millised lisaained on lubatud, kuid paraku on see 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
