Kemikaalid kosmeetikas (0)
Kemikaalid Kosmeetikas
Sissejuhatus
· Kreemipurke ja topsikuid uurides tasub
teada, et koostisained on seal mahulises
järjestuses.
· Vastavalt euronõuetele peavad
koostisained olema kirjas
mahu alanevas järjekorras, st kõige
suuremas koguses esindatu on nimetatud
esimesena.
Atseetaldehüüd
Kasutatakse
küünepalsamites ja
kätekreemides
Ohtlik väga sageli tarbimisel
Võib tekkitada vähki
AHAS
· Alphahydroxy acids, fruit acids, glycolic,
lactic ja citric acid
· Kasutatakse dussitoodetes,
vananemisvastastes näo ja ihutoodetes pH
regulaatorina.
· Võib imenduda läbi naha, suurendab
tundlikkust päikese suhtes, seega võib
suurendada päikesega seotud nahakasvaja
riski.
Alkohol, Isopropyl (SD-
40)
Väga kuivatav ja nahka ärritav
Muudab nahapinna Phtaset, nii et
naha kaitsevõime bakterite ja
viiruste suhtes halveneb
Tekitab pigmendilaike ja kiirendab
naha vananemist
Benzalkonium Chloride
Äärmiselt mürgine
säilitusaine
Antistaatik
Kokkupuutel Nahaga ärritab
seda
Ärritab ka silmi, nina ja kõri
Butylated
Hudroxyanisole
Kasutatakse päikesekreemides,
hullepulkades, näokreemides,
ripsmedussides, juuksevärvides(eriti
mustas) säilitusainena.
Allergeen
Seotud reproduktiivsüsteemi
probleemidega.
Põhjustab allergilist dermatiiti.
1,4-dioxane
Vähkitekitava toimega aine.
Seda leidub 50% tava
nahahooldustoodetes.
Lagundab rakumembraane,
kahjustab kesknärvisüsteemi,
maksa ja neere.
DBP (dibutyl phthalate), DEHP (di(2-
ethylhexyl) phthalate), BBP/ BzBP (butyl
benzyl phthalate)
Tekitavad allergilisi haigusi üks Põhjamaade
uuring seostas neid astmaga.
Uuringud näitavad, et ftalaadid on ohtlikud
rasedatele naistele ja sündimata lastele.
Flataadid kahjustavad paljunemisfunktsiooni.
Nad võivad põhjustada vähki ja sugurakkude
paljunemishäireid.
Leitud juukselakkides, parfüümides,
küünelakkides.
Kasutatakse plastifitseerijana plastiku
pehmendamiseks, naha niisutajana
kosmeetikas.
Võivad kahjustada hormoonsüsteemi
ja põhjustada sünnidefekte.
Keemilised lõhnaained
Tänapäeval tuntakse üle 200 keemilise
lõhnaaine, seega märgitakse koostisesse
vaid lõhnaained.
Põhjustavad allergiat, nahaärritust,
sügelust, peavalu, väsimust, dermatiiti,
pigmendilaike,
võivad olla mürgised ja vähki
tekitavad.
Ksüleen (xylol või dimethylbenzene)
Tekitab nahaärritusi ning
maksakahjustusi
Naha ja hingamissüsteemi ärritaja
Uimastav kõrgetes
kontsentratsioonides
Leitud küünelakis ja
küünelakieemaldajates
Mineraalõlid kosmeetikas
Paraffinum liquidum
Vaselin
Petrolatum
Ozokerite
Cera microcristallina
Hydrogenated polyisobutene
Paraffinum
Cyclomethicone (silikoonõli)
Parafiinid
Steariin
Odavad kosmeetikatooted põhinevad reeglina
mineraalõlil
Erinevalt looduslikest taimeõlidest ei tekita
allergilisi reaktsioone
moodustavad nahal kaitsva kihi ja tekitavad
tunde, nagu oleks nahk pehme ja niisutatud.
Mineraalõlide kattev kiht takistab hooldavate
komponentide imendumist ja jääkainete
eraldumist.
Selliste õlide molekulid ummistavad oma
suuruse tõttu poorid, laskmata nahal
hingata.
Naharasu pinnale tungimise protsess on
häiritud ning see põhjustab vistrike teket
Selliseid kreeme kasutades kogunevad
toksiinid ja bakterid nahka ning selle
tagajärjel tekivadki komedoonid, vistrikud
ja nahk muutub elutuks
Mineraalõlid takistavad naha
normaalset ainevahetust ning
pikaaegsel kasutamisel hoopis
kuivatavad nahka.
Mineraalõlid raskendavad naha
loomulikke funktsioone.
Nahk muutubki õlist sõltuvaks ja
õlide kasutamist on raske lõpetada.
Stearalkonium chloride
Omavad positiivset
energialaengut
Neid kasutatakse juuste
palsamites.
Põhjustavad nahaärritust ja
allergiat.
Talk
Puudri koostisse kuuluvad niiskust imavad
mineraalid.
Kasutatakse dekoratiivkosmeetikas ning
kehale raputamiseks.
Talk sisaldab aineid, mis provotseerivad
kopsu ning munasarjavähki.
Seetõttu ei maksa puudrit, mille koostisse
kuulub talk, panna näole, kõhule ja
genitaalide piirkonda.
Toonivate kreemide koostisse
kuuluv talk on praktiliselt ohutu.
Siiski tekitab puuder toppe, mis
ärritavad nahka hõõrdumise tõttu.
Siiani pole tõestatud, et puudril
oleks nahka kaitsev või raviv efekt.
Triklosaan
Leitud deodorantides, hambapastas, vedelseebis,
intiimseebis, suuvärskendajas, riietes.
Kasutatakse antibakteriaalse ainena.
Uuringute järgi on tegemist bioakumuleeruva
ainega, mis jääb pidama rasvkudedesse ega lagune
seal. Selle aine tootmisel, põletamisel või
kokkupuutel päikesevalgusega võivad tekkida
dioksiinid (vähkkasvaja oht).
Triklosaani kasutatakse bakterite tapmiseks.
Bakterid tasapisi kohanduvad ja muutuvad
tundetuks sama ainet sisaldavate
antibiootikumide suhtes.
Pideva tarbimise puhul esineb oht normaalse
mikrofloora häirumiseks ja resistentsete
bakteritüvede tekkeks.
Samuti võivad antiseptikumid liigselt nahka
kuivatada ja soodustada põletiku teket.
milliseid aineid leidub kosmeetikas, kas need on ohtlikud ja miks.Millist kosmeetikat tasuks osta, millist mitte, kuidas lugeda purkide pealt jne
Sarnased õppematerjalid
11
doc
Kosmeetikas kasutatavad vahendid
Tõrva Gümnaasium
Kadri Mekk
12.a klass
Referaat
Kosmeetikas kasutatavad vahendid
Juhendaja: A. Õunapuu
Tõrva 2010
Ohtlikud ained kosmeetikas
Kreemipurke ja topsikuid uurides tasub teada, et koostisained on seal mahulises järjestuses.
Vastavalt euronõuetele peavad koostisained olema kirjas mahu alanevas järjekorras, st. kõige
suuremas koguses esindatud on nimetatud esimesena.
Kui on vaja mõne keemilise ühendi lühem tähendus või eestikeelne vaste:
ABRASIIV Eemaldab keha pinnalt mitmesuguseid materjale, hõlbustab hammaste mehaanilist
puhastamist või annab neile parema läike.
9
pdf
Kahjulikud kosmeetikatooted
xxx
Kahjulikud kosmeetikatooted
Referaat
2013
Sisukord
1 Sisukord.................................................................................................................2
2 Sissejuhatus............................................................................................................3
3 Kahjulik kosmeetika..............................................................................................4
3.1 Kahjulikud kosmeetikatooted..............................................................4
3.2 Ohtlikud ained kosmeetikas.................................................................5
4 Kokkuvõte..............................................................................................................8
5 Kasutatud allikad........................
10
odp
Esitlus Kemikaalid meie elus
kokkupuudet
Kroonilised efektid: pikaajaline kahju pärast
pikka kokkupuudet
Mõjud tervisele
Otsene, kohene mõju:
Allergia
Silmakahjustus
Mürgitus
Uimasus ja peavalud
Põletus
Surm
Mõjud tervisele
Pikaajaline mõju:
Hormoonsüsteemi kahjustamine
Geneetilised muutused
Püsiv allergia
Sigivusvõime kahjustamine
Vähkkasvaja teke
Kroonilised hingamisteede haigused (astma)
Kemikaalid kosmeetikas
Atseetaldehüüd Küünepalsamites
kasutatakse. Ohtlik sagedasel tarbimisel,
tekitab vähki.
Benzalkonium Chloride Äärmiselt mürgine
säilitusaine kokkupuutel ärritab nahka, silmi,
nina, kõri.
Alkohol, Isopropyl (SD-40) Väga kuivatav ja
nahka ärritav; muudab nahapinna Ph-taset, nii
et naha kaitsevõime bakterite ja viiruste
suhtes halveneb; tekitab pigmendilaike ja
kiirendab naha vananemist.
1,4-dioxane Vähkitekitava toimega aine.
18
docx
Ohtlikud ained kosmeetikatoodetes
Eesti Esimene Erakosmeetikakool
Rahvusvaheline CIDESCO-kool
KAHJULIKUD AINED
KOSMEETIKAS
Referaat
Tallinn 2014
Sisukord
Sisukord.................................................................................................................. 1
Sissejuhatus........................................................................................................... 2
Kahjulike ainete loetelu:........................................................................................
12
pdf
Kahjulikud ained kosmeetikas
Triin Abiline
KAHJULIKUD AINED
KOSMEETIKAS
Tallinn 2010
Sisukord
Sissejuhatus 3
Kahjulikud ained kosmeetikas 4
Kahjulike ainete nimekiri 5
Ohutumad alternatiivid 10
Kokkuvõte 11
Kasutatud materjal 12
2
Sissejuhatus
Valisin selle teema, kuna antud probleem on minu enda elus aktuaalne. See oli mõned
kuud tagasi, kui jumestuskooli astudes anti mulle kätte informatiivne materjal, mis
88
docx
Laiatarbe näokreemid ja kasutajate teadlikkus
ja sellel järel olev number näitab keskmist etüleenglükooli ühikute ehk monomeeride arvu.
[15]
Silikoone on emulsioonides kasutatud kaua, kuid viimaste aastate jooksul on nende
kasutamine järsult tõusnud. Tüüpiliselt kasutatakse silikoone kreemide viskoossuse
tõstmiseks. Samuti jätavad need nahale pehme tunde nagu parabeenidki. Just selles
silikoonide oht peitubki – selle siidpehme tunde taga on tihke kiht silikoone naha pinnal. [15]
Enamus kosmeetika teemadel blogijaid usuvad, et silikoonid ei pruugi olla kantserogeensed,
kuid kuna toimelt on kreemides sageli kasutatav dimethicone väga sarnane mineraalõlidele,
siis kasutades päeval silikoone sisaldavat kreemi, soovitatakse öösel lasta nahal loomulikult
funktsioneerida. [24]
Silikoonikiht kulub nahalt maha väga vaevaliselt. Keskmiselt 2-3 nädalaga hakkab
silikoonikiht lagunema. Säilivusaeg on silikoonidel väga pikk ja näiteks dimethicone puhul
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid