vähe hoolt. Nahk toodab oma enda õlisid pehmuseks ja niisutuseks. Samuti pakub nahk efektiivset kaitsest mikroorganismide eest. Inimesed peavad küll ennast puhastama ja enda eest hoolitsema, kuid ihupiimade, palsamite, koorijate, antibakteriaalsete seepide ja kosmeetika kasutamine ainult ärritab nahka, tapab head bakterid ning aeglaselt küllastab inimesi toksiliste kemikaalidega. Kosmeetikas ja iluhooldustoodetes leiab tihti kasutust selline säilitusaine nagu parabeen. Parabeene on leitud ka rinnavähi patsientidel. Parabeene on näiteks sampoonides, palsamites, ihupiimades, dussigeelides ja make-up toodetes. Iga inimene peaks enne ilutooteid kasutades hoolikalt järele mõtlema, kas nad on teadlikud võimalikest tagajärgedest ning kas see on vajalik. Toksilised kemikaalid ilutoodetes on küll odavad, kuid odavus on suhteline mõiste, kui mõelda, et me peame maksma tuhandeid, et ravida näiteks vähki.
Referaat *** 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................3 1.3 Üldised säilivusajad:...................................................................................... 4 1.4.4 Imidazolidinüül karbamiid.......................................................................6 1.4.5 Parabeen................................................................................................. 6 2. LOODUSKOSMEETIKA...............................................................................6 2.1Mahetoodetud nahahooldusvahendite säilitamissüsteem:.............................7 2.1.1 Pakend..................................................................................................... 7 2.1.2 Ürdid ja eeterlikud õlid....................................................
Referaat Pürksi 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................3 1.3 Üldised säilivusajad:...................................................................................... 4 1.4.4 Imidazolidinüül karbamiid.......................................................................6 1.4.5 Parabeen................................................................................................. 6 2. LOODUSKOSMEETIKA...............................................................................6 2.1Mahetoodetud nahahooldusvahendite säilitamissüsteem:.............................7 2.1.1 Pakend..................................................................................................... 7 2.1.2 Ürdid ja eeterlikud õlid....................................................
Joonis 5. Ostmisel arvestatavad aspektid Järgmisena soovis autor teada, kui palju kosmeetikatoodetes sisalduvaid kahjulikke aineid õpilased teavad. Tulemused tulid üsna halvad, sest 81 tüdrukut ehk 76% kõigi vastanute seast ei osanud välja tuua mitte ühtegi kahjulikku koostisosa. Sellest võib järeldada, et noored ei ole huvitatud või puudub vajalik informatsioon kahjulike ainete kohta meigitoodetes. 16% suutis välja mõelda vaid ühe koostisaine, milleks olid parabeen, plii,nafta ja alkohol. Kõik nimetatud ained on tõesti kahjulikud, kui neid on tootes üle lubatud normi. 7,1 % õpilastest kirjutas vastuseks 2 ainet ja need olid parabeen, mineraal õlid, elavhõbe, talk, vaha, plii, alkohol ja tugevad happed. 1 inimene ehk 0,9% pakkus 3 erinevat koostisosa glütseriin, ammoniaak ning värvained, kuid kuna glütseriin pole kahjulik, pigem kasulik, siis ei osanud ükski õpilane tuua välja rohkem, kui kahte kahjutoovat ainet (vt. Joonis 6).
Muskuseühendid leiduvad sampoonides, seepides, kreemides. Muskuseühendid eralduvad vette ja õhku: püsivad ja bioakumuleeruvad toiduahelas mürgitavad veeelustikku. Parabeenid (alkyl parahydroxy Benzoates butyl/metyl/etyl/propyl/isobutyl paraben) parabeene kasutatakse säilitusainena. On avastatud nõrk vastumõju paljunemisvõimele ja soodustav mõju vähi tekkele (igapäevasest kasutamisest tulenevat mõju pole uuritud). Jälgida keemiliste ühendite nimetust, mille lõpus on "parabeen". Põhjustavad allergiat, naha ärritust, võivad olla mürgised, kogunevad organismi. Polyethylene Glycol (PEG)- kiirendab naha vananemist, nahkaärritav, vähendab naha kaitsevõimet bakterite ja mikroobide suhtes, tungib kudedesse. PPD (p-fenüleendiamiin, p-phenylenediamine) PPD kasutatakse värvainena. Seos vähi tekkega (eriti kosmeetikute puhul), mutageen ning nahaärritaja, allergeen, võib imenduda läbi naha. Leitud tumedates juuksevärvides ja nn
grupp keskkonnas. Parabeenid inaktiveeritakse osaliselt või täielikult tselluloosi derivaatide, proteiinide ja letsitiini poolt. [10] Negatiivne pool nende puhul on see, et nad põhjustavad allergiat ning kogunevad organismi, mõjutades inimese hormoonsüsteemi ning soodustades vähki. Parabeenid võivad avaldada ka östrogeenset mõju ning tekitada tundlikkust. Koostisainete nimekirjas märgitakse neid nimetusega, mille lõpus on “parabeen“. [12] ELi kosmeetikatoodete direktiivi kohaselt on parabeene lubatud kasutada säilitusainena, kuid sisaldus ei tohi ületada üksikainena 0,4% ja estrite seguna 0,8%. [11] 2.2.2 Petrokemikaalid Fossiilsete kütuste tootmisel tekkivaid mineraalõlisid kasutatakse kosmeetikatööstuses laialdaselt, sest nad on odavad, värvitud, lõhnatud ning erinevalt looduslikest taimeõlidest peaaegu ei tekita allergilisi reaktsioone, moodustavad nahal kaitsva kihi ja tekitavad tunde,