Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Korduva intervjueerimise mõju seksuaalselt kuritarvitatud laste ütlustele kohtus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
intervjuu, intervjuus, paus, korduva, tunnistus, küsitleja, kesksed, perifeersed, nendest, uurijad, pausid, protokoll, küsimusi, teemadel, väited, viitab, intervjuude, juhtunu, intervjuul, sugugi, ebatavaline, muret, eeliseid, teaks, mistõttu, küllaga, plusse, vormiga, unustama, vastuvõtlik, tegelenud, suurenemist, sellegipoolest, unustadakorduv uurimine lapstunnistajale, näiteks seksuaalkuriteo ohvrile. Antud referaat põhineb Irit Herskowitzi ja Anat Terneri uurimusel, kus osales 40 väidetavalt seksuaalselt kuritarvitatud last ning kus uuriti korduvintervjuude mõju nende tunnistusele. Uuringud näitasid, et korduvküsitlused koosmõjus suunavate ja sisendavate küsimustega, võivad põhjustada suurt kahju laste mälule ning suurendada valeinformatsiooni hulka tunnistustes. Uurijad väitsid, et probleem seisneb selles, et korduvad küsitlused kohtuekspertiisis võivad luua või säilitada ebatäpseid detaile, toetada väärasid hüpoteese ja põhjustada ebatäpsusi mitmete tunnistuste vahel. Seetõttu oleks ülimalt oluline vähendada küsitlemiste arvu laste puhul nii palju kui võimalik. Küsitluste puhul, milles kasutati avatud küsimusi, said lapsed kogetud sündmuse meenutamiseks tugineda vabale meenutusele. Arvukad meenutused võivad tugevdada lapse
Äratundmine mingi tegu (äratundmine, nimetamine, pooliku sõna lõpetamine jne.) muutub hõlpsamaks seeläbi, et asi, millele see tegu on suunatud, on vähemalt korra varem juba esinenud. See varasem esinemine toimib teadvustamata krundina, mis järgmisel korral teeb asja inimesele paremini kättesaadavaks. 7. Millised süsteemipõhised muutujad mõjutavad isiku äratundmist (system variables) Küsitleja poolt halvasti sõnastatud küsimused, raskesti arusaadavad laused, keeruline sõnavara. Lisaks ka negatiivid ja topelt- negatiivid. Suunavad küsimused, suletud küsimused. Ajaline vahe sündmuse ja küsitlemise vahel. 8. Millised hindajapõhised muutujad mõjutavad isiku äratundmist (estimator variables) Stress, relvafookuse efekt, enesekindlus, alkoholi ja narkootiliste ainete mõju. 9. Mis on peamised isikute vale identifiseerimise põhjused?
Tallinna Ülikool Loodus- ja terviseteaduste Instituut Organisatsioonikäitumise õppekava Merilin Mõttus, Triin Urb, Merilin Jürma, Hanna Havam, Irina Zujeva INTERVJUU UURIMISMEETODINA Uurimisplaan Õppejõud: Kadi Liik, MSc Tallinn 2018 Intervjuu uurimismeetodina. Uurimisplaan 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ....................................................................... Error! Bookmark not defined. TEOREETILINE ÜLEVAADE ................................................ Error! Bookmark not defined. EMPIRILINE UURIMUS ......................................................... Error! Bookmark not defined. Eesmärk ja hüpoteesid .......................................
...........................................................17 6. loeng......................................................................................................................................18 Andmekogumismeetodid: osalusvaatlus...............................................................................18 7. loeng......................................................................................................................................22 Andmekogumismeetodid: intervjuu......................................................................................22 8. loeng helisalvestuse transkribeerimine.............................................................................. 25 9. loeng kvalitatiivsete andmete analüüs................................................................................26 Uurimustulemuste kvaliteedi hindamine ja esitamine.............................................................. 27 1. loeng - sissejuhatus
Intervjuude käigus esitasin lisaks kaheteistkümnele plaanitud küsimusele ka isikupõhiseid küsimusi, et saada tollastest sündmustest ning intervjueeritavast parem ülevaade, mistõttu oli tegelik esitatud küsimuste arv lõppkokkuvõttes 30-40 küsimuse ringis. Suulise pärimuse salvestamisel tuleb paraku teatavasti arvestada sellega seonduva problemaatikaga, näiteks valesti mäletamise, faktivigade ning sündmuste moonutamisega, lisaks tuleb intervjuu läbiviijal arvestada ka intervjuu orgaanilise iseloomuga, mis tähendab, et võib tekkida kõrvalepõikeid teemadele, mille üleskerkimisega oli enne intervjuu läbiviimist võimatu ette arvestada. Intervjueeritavate vastused küsimustele said üles märgitud teadliku valikuna just kirjalikult käsitsi, et luua intervjueeritavatele vabam ning vähem formaalne õhkkond: näiteks mainisid mõned intervjueeritavad enne intervjuud, et eelistaksid intervjuu mitte salvestamist
Selle meetodi abil on võimalik teada saada suhtumisi erinevatesse probleemidesse, tõekspidamisi, arvamusi, valikuid, huvisid. Küsitlusmeetoditega saab suure hulga töötlusmaterjale lühikese ajaga, eriti anketeerimisega. Küsitluse liik. Kvalitatiivne küsitlus pehme -, suhteliselt vähe formaliseeritud küsitlus, mille eesmärgiks on : - genereerida hüpoteese; - uurida suhteliselt erandlikke olukordi/ objekte; - saada eksperthinnanguid. Kvalitatiivse intervjuu tulemustele ei rakendata tavalisi statistilisi meetodeid ja saadavad tulemused ei ole standardsete meetodite abil üldistatavad. Kvantitatiivne küsitlus , mille korral kasutatakse standardiseeritud küsitlusvormi ankeeti ning tulemused üldistatakse üldkogumile. Sellise küsitluse puhul tuleb jälgida terve rea eelduste täidetust, et tulemused oleksid üldistatavad. Küsitluse vastuste ja tulemuste puuduseks ei ole 100 protsendiline objektiivsus
kogemusi teemaparkides ning huvi Hõbevalge teemaparki planeeritud tegevuste vastu; 4 Tuginedes uuringu tulemustele teha ettepanekud Hõbevalge teemapargi arendamiseks; Selgitamaks Eestis elavate lastega perede vajadusi ja kogemusi teemaparkides ning huvi Hõbevalge teemaparki planeeritud tegevuste suhtes, viiakse läbi kvalitatiivne arvamusuuring. Uuringu instrumentideks on poolstruktureeritud intervjuu sihtgrupi esindajatega ja lapsevanematele suunatud ankeetküsitlus. Enne uuringu läbiviimist tutvub autor erinevate teoreetiliste käsitluste ja uuringutega. Teoreetilise tagapõhja loomiseks tutvutakse teemakohaste raamatute, teadusartiklite ja internetiallikatega. Elamusmajanduse kontseptsiooni esmasteks tutvustajateks võib pidada Pine`i ja Gilmore`i. Nende 1998. ja 1999. aasta teosed on küll üle kümne aasta vanad allikad, kuid siiski olulised elamuse kontseptsiooni mõistmiseks
See on kiire ning rakendatav. Longituudmeetod – uurija jälgib kindlaid isikuid teatud ajaperioodil, mõõtes muutusi. Pikemaajaline, sest uurija jälgib muutusi hilisema ja varasema käitumise vahel. Andmete analüüsimiseks on kaks meetodit – kvalitatiivmeetod (rõhk on käitumise või kogemuse tähendusel uuritavalt inimesele) ning kvantitatiivmeetod(rõhk ette määratud kategooriatel ning uurijad on sageli enne ära otsustanud, mis neid huvitab). Millal iganes inimeste või loomadega tehtud uurimus ka läbi viiakse, peaksid uurijad täielikult arvestama nende õiguste ja heaoluga. Arengu biloogilised ja kultuurilised teooriad Kõikide geenide kogumit nimetatakse genotüübiks. Inimesel on 23 paari kromosoome. Genotüübi omadused võivad mõjutada inimliigi käitumise arengut.
· KVALITATIIVMEETODID rõhk on käitumise või kogemuse tähendusel uuritavale nimesele. Tavaliselt on kasutatavate andmete õlesmärkimise meetodid struktureerimata või pooleldoi struktueeritud intervjuud või osalusega vaatlus. Need on sobimatud väikeste laste puhul, küll sobivad aga vanemate laste puhul. · KVANTITATIIVMETODID rõhk on ette määratud katekooriatel ning uurijad on sageli enne ära otsustanud, mis neid huvitab. Nad ei otsi andmeid, vaid tahavad teada vastuseid kindlatele küsimustele. · Mõlemat lähenemisviisi on võimalik kombineerida või muuta esialgne, kirjeldav kvalitatiivne uurimus uuringu arenedes rohkem koondatud kvantitatiivuurimuseks. Kahjuks raisatakse tihti aega vaidlemisele, et milliseid lähenemisviise kasutada. · OBJEKTIIVSUS JA EELARVAMUSED teaduslik uring peaks olema
juhuslikult tekkinud protsesside tulemusi Muutujate kontrollimine - reeglina kontrollitakse muutujaid kas eksperimentaalse meetodi abil või „statistiliselt“ cross-case analüüsi alusel suure valimi või populatsiooni baasil Vajadus uurida asju, mida ei saa mõõta Mis juhtub tavaliselt, reaalsetes tingimustes, mitte eksperimendi ajal? Vajadus vaadelda seda, mis juhtub, mitte seda, mida arvavad juhtunust respondendid, kes vastavad struktureeritud küsimustiku või intervjuu ajal Vajadus võimaldada inimestel rääkida nii nagu nad ise seda sooviksid, kasutades oma sõnavara, et mõista nende enda perspektiivi Oht, et kvantifitseerimise käigus kaob keskse kontseptsiooni tähendus Arusaamine, et muutujate analüüsile keskendudes, kvant. uurimuses ignoreerib sotsiaalse tegelikkuse keerulist, juhuslikku ja kontekstist sõltuva iseloomu ja arusaama, et inimesed interpreteerides tegelikkuse, loovad seda, mitte ainult passiivselt vastavad välistele põhjustele
Faktoranalüüs - lubab vähendada atribuutide arvu vähemaks hulgaks faktoriteks o Testid gruppide vaheliste erinevuste leidmiseks T-test ANOVA - kahe või enama grupi omavaheline võrdlus o Mitteparameetrilised testid Chi-ruut - atribuudi väärtuse võrdlemine eeldatava väärtusega (usaldusväärsus) KVALITATIIVNE UURING Kvalitatiivse lähenemise kesksed rõhuasetused: · Sündmusi ja sotsiaalset keskkonda nähakse läbi nende inimeste silmade, keda uuritakse · Täpne kirjeldus ja konteksti rõhutamine · Protsessi rõhutamine · Paindlikkus ja piiratud struktuur Kvalitatiivsed uuringustrateegiad: · Juhtumiuuring (case study) · Etnograafiline uuring (etnography) · Tegevusuuring (action research) Juhtumiuuring on uurimisstrateegia, mis keskendub mingi nähtuse uurimisele tema loomulikus keskkonnas
ndatel. Samuti huvitab mind, milline oli punkarite tegevus enne ja milline on see tänapäeval. Minu töös püstitatud põhiliseks uurimise all olevaks küsimuseks on teada saada, et milline oli 80-90.ndate punkkultuuri olemus ja kuidas see erineb praegusest pungist ? Eesmärgiks oleks propageerida ja teadvustada inimesi pungi tähendusest ja anda informatsiooni selle tekke põhjustest. Samuti soovin ise rohkem teada saada punkkultuuri olemusest ja nendest tunnetest, mis valdasid pungiga seotud inimesi enne ja ka kuidas nad vaatavad sellele ajale tagasi nüüd, palju aastaid hiljem. Töö käigus uurin inimeste isiklikku arvamust, pungi kohta ja uurisin mis on nende arust Eesti pungis muutunud. Samas refereerin raamatutest ning ajalehtede artiklitest enamasti kõige kuulsamate punkarite mälestusi ja seisukohti. Allikmaterjalideks on vastavasisulised raamatud, ajalehe artiklid jne. Üks põhilisi raamatuid
suurem osa 7-17 aastastest noortest vaatab päevas televiisorit 2-2,5 tundi. 28 protsenti lastest veedab teleri ees rohkem kui neli tundi. See tähendab, et kui laps alustab televiisori vaatamist 3 aastaselt ja kulutab sellel päevas keskmiselt 2 tundi, siis 18. sünnipäevaks on ta selle ees veetnud rohkem kui aasta oma elust. (Veidenbaum, 2003.) 3. TELEVISOONI MÕJU KOGNITIIVSELE JA FÜÜSILISELE ARENGULE Paljud uurijad leiavad, et lapse arengu seisukohalt ei tähenda teler vaid müra ja segajat, vaid midagi oluliselt hullemat, vaatamise ajaks võetakse lapselt võimalus tegeleda millegi märksa väärtuslikumaga. Enamik muudest tegevustest: lugemine, ülesannete lahendamine, mängimine, vestlemine vanematega, isegi magamine on oluliselt sisukamad ja tervislikumad. Uuringud kinnitavad, et ülemäärane telerivaatamine mõjub õppeedukusele pärssivalt, seega kui eesmärgiks on head
uurimistulemused sõltumatud uurijast ja meetodist. Kas uuritavad probleemid on sedavõrd selged, et uurimuse lähtekohad on sobilikud nende väljaselgitamiseks? Kas erinevad allikad (küsitlused kirjalikud andmed) annavad samalaadseid tulemusi? Kas andmeid on kogutud piisavalt laialdaselt ajaliselt, juhtumite poolest ja vastajate poolest võrreldes probleemiga? Kas eri uurijad ja küsitlejad on kasutanud samalaadseid määratlusi ja skeeme? Kas andmete tõlgendamisel on kontrollitud järeldusi kasutatud erinevaid tõlgendajaid sama materjali tõlgendamisel? Kas tuldi samadele järeldusteke? 4. TEADUS Jüri Uljas. Vaatluspraktika. Mainori Kõrgkool 2010. 8 Teaduses on võimalik eristada kahesugust lähenemist. Deduktsioon sisaldab üksikjuhtumite ennustamist üldise printsiibi alusel
Üks esimesi, kes hakkas uurima intellektuaalsete võimete jaotumist ja pärandumist ühelt generatsioonilt teisele, oli Francis Galton. F. Galton lootis leida küsimusele vastuse ilmsest seaduspärasusest, mille järgi nii vähene vaimne võimekus kui ka andekus päranduvad sageli vanematelt lastele. Tema jõupingutused leida objektiivset inimese tarkust,arukust näitavat indeksit, jäid aga edutuks. Saksa psühholoog Hermann Ebbinghaus (18501909) oli üks nendest, kes pidasid intelligentsuse põhikomponendiks meeldejätmise võimet. Kuni XIX sajandi lõpuni jätkati praktikat, mil inimese vaimsete võimete üle (näiteks nõrgamõistuslikkuse tuvastamisel) otsustati arstide poolt kliinilisel meetodil (ehk varasemale kogemusele tuginedes), mõnikord kasutati ka praktiliste ülesannete lahendamist ja mäluteste.XX sajandi alguseks kujunes välja objektiivne vajadus inimeste vaimse võimekuse täpsemaks mõõtmiseks
vasakukäeliste õpilaste õpetamisel tehnoloogiavaldkonna ainetes Võrumaa näitel" ning Tallinna Ülikooli uurimistöö ,,Peculiarities of left-handed children`s success at school". Lisaks sellele on läbi töötatud eripedagoog-logopeed Pilvi Kula artikleid. Teemast laiema ülevaate saamiseks on kasutatud ka meelelahutuslikuma sisuga artikleid. Läbi plaaniti viia küsitlus kolmes eri kooliastmes: alg-, põhi- ning keskkool. Kõigist nendest kooliastmetest kavatseti kaasata üks lend. Küsitlus otsustati läbi viia selleks, et teada saada olukorrast Viimsi Keskkooli vasakukäeliste hulgas. Saadud andmete põhjal järeldati, kas olukord võrreldes uurimistöö autori kooliaja ja kogemustega on muutunud. Seejärel intervjueeriti Viimsi Keskkooli eripedagoog Ruth Lobjakast ning klassiõpetajaid. Nende öeldu kinnitas antud töös käsitletud teooriat ning lisas mõningaid uusi mõtteid.
Kvantitatiivne uuring - 25% · Projektide portfellihalduse või dünaamiliste · · Küsimustiku koostamine, andmeanalüüs ja raport - 15 Uuringus osalenud ettevõtete arv - 10 võimekuste alase uuringu läbiviimine Kvalitatiivne uuring 25% · · Intervjuu frame koostamine, transkripteerimine, andmeanalüüs, raport 20 Uuringus osalenud ettevõtete arv - 5 · Empiirilise töö raames valmistatakse ette · Eksam 35% (tulemusele vähemalt 51%) · Seminarid 15% küsimustik, kogutakse andmeid ja
neid võib pidada IKT sektori ettevõtte edukust silmas pidades kõige määravamateks. Selleks, et teada saada, kas saadud tulemusi võiks üle kanda ka teistesse sektoritesse peaks läbi viima palju suurema mahuga uuringu, kuid võib eeldada, et paljud personaliotsingu aspektid võivad olla sarnased. Autor seadis antud uurimustöö peamiseks eesmärgiks tuvastada, kuidas otsitakse tegevjuhi ja projektijuhi ametikohtadele inimesi IKT sektoris. Seda eesmärki kavatasetakse töö raames täita intervjuus Marius Arrasega. Kuigi autor suhtles uurimuse raames ka teiste IKT sektoris töötavate inimestega, kajastas autor vaid Marius Arrase kogemusi, sest hilisemal valideerimisel ilmnes, et uurimuse seisukohast relevantseid ja täielikke vastuseid suutis pakkuda vaid Marius Arras. Marius Arras on töötanud IKT sektoris nii projektijuhi kui tegevjuhina ning samas on pidanud tegelema neile ametikohtadele inimeste otsimisega, mistõttu teab ta kuidas otsitakse neile ametikohtadele inimesi
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Mai-Liis Tint LAPS, VÄÄRKOHTLEMINE JA VÄGIVALD Referaat Juhendaja: Jane Rätsep Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Väärkohtlemisest üldiselt............................................................................................................4 Vägivallatsejast lapsevanem....................................................................................................... 5 Seksuaalne väärkohtlemine.........................................................................................................7 Agressiivne, vägivaldne laps.....................................................................................................12 Kokkuvõte.
üldse on mõtet hakata pakutud uurimisprojekti läbi viima (s.t. on vaja hinnata, mida see juhtidele annab). Turundusuuringu projekti väärtust võib hinnata neljast punktist lähtudes: - uringutulemuste potentsiaalne kasulikkus, - juhtide suhtumine uuringutulemustesse, - uurimistulemuseks vajalike ressurside olemasolu, - kulude-tulude hindamine. Teine etapp – situatsioonianalüüs ja infovajaduse määramine. Uurijad püüavad saada esmast ülevaadet probleemi ümbritsevast situatsioonist. Eelkõige analüüsivad firmat, tema turgu ja konkurente ning majandusharu üldiselt. Situatsioonianalüüsi käigus püüavad uurijad täpsustada uurimisprobleemi definitsiooni ja püstitavad hüpoteesid edasiseks testimiseks. Jätkatakse andmete kogumist, et kontrollida püstitatud hüpoteese. Etapp lõpeb infovajaduse kirjeldamisega, mis annab vastuse küsimusele – millist
analüüsiti andmeid nii kvantitatiivse, kui ka kvalitatiivse meetodiga. Kvantitatiivne meetod sisaldas andmete kogumist ankeetküsitluse meetodil, mis viidi läbi Rakvere Teatris publikut küsitledes ja Google Docs vahendusel. Laiali jaotati 100 ankeeti ja tagastati 81 täidetud ankeeti. Ankeetküsitlus koosnes 18 küsimusest, neist kaks valikvastustega ja 16 avatud küsimust. Kvalitatiivne meetod sisaldas poolstruktureeritud intervjuusid, mis viidi läbi kolme lavastajaga. Intervjuu lavastajatele koosnes neljast avatud küsimusest. Intervjuutulemused on ilmestatud valitud tsitaatidega intervjueeritavatelt. Kokkuvõtvalt võib öelda, et töö eesmärgi saavutamiseks vajalikud uurimisülesanded said täidetud. Läbiviidud ja analüüsitud küsitluste põhjal jõuti järgmiste tulemusteni. 1. Üks neljandik uurimuses osalenud teatrikülastajatest tõi välja, et kõige vaadatum etendus Rakvere Teatris oli kolme viimase aasta jooksul ,,Oskar ja Roosamamma: kirjad Jumalale".
– Andmete kogumine – on eesmärgistatud ja andmeid üritatakse koguda erinevatest allikates, et ei tekiks kallutatuse ohtu. – Süsteemne analüüs – selleks on välja töötatud kindlad meetodid Teadus versus ajakirjandus • Mõlemad: – Koguvad fakte, tõendeid ja andmeid – Üritavad näidata, et nende andmed on adekvaatsed ja tõesed • Ometi on väga olulisi erinevusi: – Erinev auditoorium • Ajakirjandus – laiem auditoorium • Sotsiaalteadused – pigem teised uurijad ja teemast teadlikud praktikud – Erinev keel • Ajakirjanduslik keel – lihtne; võib olla kujundlik, slängilik, ebamäärane • Teaduslik keel – professionaalsete terminite valdamine, teatud tüüpi väljendite kasutamine, korrektne ja selge – Teooria ja meetodi tähtsustamine • Ajakirjandus – ei pane rõhku teooriatele ja meetoditele, kuidas andmeid koguti ja analüüsiti. Süsteemne analüüs pole eriti oluline
Sisekaitseakadeemia üliõpilaste poolt (intervjuud töötajatega). Selles etapis küsitleti kokku 25 inimest. Intervjueeriti 13 kinnipeetavat viiest erinevast eluosakonnast (sh üks vabanenu), kahte julgeolekuosakonna töötajat, kolme sotsiaalosakonna töötajat, kahte meditsiiniosakonna töötajat, kolme vangistusosakonna töötajat (valvur, kontaktisik ja peaspetsialist), MTÜ Convictus Eesti esindajat ja direktori asetäitjat. Intervjuu keskmine pikkus oli 40 minutit. Suurem osa intervjuudest viidi läbi Murru Vanglas; üks MTÜ Convictus Eesti ruumides ja üks Tallinna Linnakohtu Kriminaalhooldusosakonna ruumides. Intervjueerijad tegid kirjalikke märkmeid. · Struktureeritud intervjuud Struktureeritud intervjuudes (SI) kasutatakse vastusevariantidega küsimustikke. Need tuleks läbi viia vähemalt 20 inimesega, eriti sellistega, kel eeldatakse olevat ulatuslikud
programmi „Gaia Haridus”. Materjal koosneb 4-st osast: 1) Jätkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse tegevused Gaia Hariduse 4 aspekti järgi (ökoloogiline, majanduslik, sotsiaalne, maailmavaateline); 2) meisterdamistegevused ja katsed 3) täiendavad jätkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse toetamise võimalused 4) näidis-õppekäikude kavad. Et saada metoodilisele materjalile praktiseerivate õpetajate hinnangut, viidi läbi empiiriline uurimus II - elektrooniline struktureeritud intervjuu 7 eesti õpetajaga. Uurimus viidi läbi 2012. aasta aprillis. Õpetajad hindasid materjali vastavust riiklikule õppekavale ning vanusegrupile hästi ning tõid välja parandusettepanekud paari tegevuse täiendamiseks. Kõik õpetajad olid valmis materjali ka ise rakendama. Võtmesõnad: jätkusuutlik eluviis, kogukond, ökoloogia, sotsiaalsed oskused, keskkond, loodussõbralikkus, ökokülad Keywords: sustainable lifestyle, community, ecology, social skills, environment, environmental
LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata.
Siiski kasutatakse seda meetodit väga harva ja ainult väikses mahus. Lk8 1.5. Kvalitatiivmeetodid Selle uurimise puhul pannakse rõhk käitumise või kogemuse tähendusel uuritavale inimesele. Meetoditeks on tavaliselt struktureerimata või pooleldi struktureeritud intervjuud või osalusega vaatlused. Kvalitatiivmeetodit ei kasutada noorte laste peal, vaid uurides vanemaid lapsi. (Smith, Peter K; Cowie, Helen; Blades, Mark, 2008) 1.6. Kvantitatiivmeetodid Selle meetodid puhul on uurijad enne kindlaks teinud, mis neid huvitab. Andmeid ei otsita, vaid soovivad teada vastuseid kindlatele küsimustele. Selle jaoks kasutatakse eksperimente või osaluseta vaatluse andmeid, samuti viiakse läbi ka statistilisi teste. (Smith, Peter K; Cowie, Helen; Blades, Mark, 2008) 6 1.7. Lapse arengu vaatlemine Laste arengute uurimine sai alguse alles 1920/1930date aastate algul, kuna alles siis hakati
Tüüpiline CQT koosneb testieelsest intervjuust millele järgneb vähemalt kolme erineva küsimustekomplekti esitamine, mille jooksul jälgitakse isiku füsioloogilisi reaktsioone. Pärast füsioloogiliste andmete kogumist viiakse CQT lõpule testijärgse intervjuuga. Selles faasis teeb polügrafist teatavaks otsuse ja püüab välja meelitada ülestunnistuse neilt, kes valetamisega "vahele jäid". CQT testi edukaks läbiviimiseks on otsustava tähtsusega testieelne intervjuu. Selle intervjuu jooksul kasutatakse spetsiaalseid tehnikaid, mis väidetavalt suunavad subjekti "psühholoogilist sättumust" kontrollküsimustele (kui uuritav on süütu) või asjassepuutuvatele küsimustele (kui uuritav on süüdlane). Tulemuste hindamine: - Üldise skooringu puhul kasutatakse hinnangu andmiseks lisaks füsioloogilistele tulemustele ka isiku käitumises ilmnevaid tunnuseid. - Numbrilise skoorimise puhul rajatakse otsus väidetavalt eranditult füsioloogilistele registreeritud andmetele.
Õpetaja samal ajal tegelikult peab jälgima ja tegelema ka ülejäänud klassiga, aga ikkagi näeb ta rohkem ja võimalus on suurem saada teada erinevaid nüansse/näha teatud käitumisi, mis muidu alati välja ei tule. ALATI peab tegema märkmeid, ehk vaatlusetulemuse peab fikseerima! 2) Intervjuud ehk küsitlusmeetod. Tähendab, et uuritavale esitatakse küsimusi ja sõltuvalt küsimustest, jagatakse intervjuud strukureetitud, poolsrtrukutureeritud ja struktureerimata intervjuu 1) kõik küsimused on eelnevalt teada, uusi küsimusi ei tule. (selle kirjalik vorm on ankeet) 2) osad küsimused on eelnevalt välja möeldud, aga intervjuu käigus võib ka uurija küsida, mis ta pähe tuleb. See on suuline intervjuutüüp) 3) on teada ainult pm suund. Ja sisi sellest lähtuvalt uurija küsib ning selle käigus võib lahti kooruda uued küsimused, vastavalt, kuidas patsient vastab jne. See on psühhomeetriline rohkem , see
Sugufunktsioonid tulevad selja- ja peaajust. Tema kirjutamislaad oli selline, et kõikidel indiviididel esinevadki hälbed, selle lugemine oli hirmutav. Kirjeldas neid juhtumeid negatiivses emotsionaalses laadis. Toetas meeste suuremat seksuaalset vabadust. Truudusetu naine ei sobivat lapsevanemaks, häbistab peret ja ennast. Victoria ajastu, milles ta elas, oli seksuaalsust eitav. Temast said mõjutusi ka hilisemad uurijad. - Henry Hevelock Ellis (1859-1935) teda kirjeldatakse kui arsti, kes oli tark, ettearvamatu ja lahtise peaga. Raamatus "Seksuaalpsühholoogia uuringud" (1896) käsitles seda, kuidas erinevatest kultuuridest tulevad inimesed suhtuvad seksuaalsusesse ja kuidas nad käituvad erinevalt. Saadi teada, et neid kehaosi, mida läänes varjati, eksponeeriti teistes kultuurides või ei peetud neid üldse seksuaalse alatooniga kehaosadeks
seotud tema sotsiaal-demograafiluste tunnustega, kuid ka teiste asjaoludega. Näiteks, omandamisvalmidusega, uuenduste vastuvõtlikkusega, mina-pildiga. Eksamiülesanne 6 Teile esitatakse situatsioon, mille alusel palutakse koostada hoiaku muutmise plaan. Selleks: 1. Määratleda hoiak (kelle või mille suhtes? milline? millise tugevusega?). 2. Välja tuua hoiakud komponendid (olemasoleva teabe põhjal, koos autoripoolsete põhjendustega). 3. Koostada intervjuu plaan (intervjuu eesmärk, 5 intervjuu küsimust ja intervjuu korraldamise põhimõtted), millega kogutakse teavet, et hoiakut muuta. 4. Koostada plaan sõnumiks (joonis 1.7), millega muudetakse hoiakut. Palun tooge välja millised aspektid ja kuidas Teie arvates hoiaku komponente muudavad. 5. Tooge näide ühest oma hoiaku muutusest. Näites rakendage hoiakute komponentide käsitlust. Eksamiülesanne 7
Kvantitatiivseid meetodeid iseloomustab võime koguda ja analüüsida suuri andmemassiive. Kvantitatiivne analüüsimeetod eeldab täpselt konstrueeritud valimit, kindlat reeglistikku muutujate mõõtmiseks ning analüüsimiseks. Kvantitatiivseid meetodeid kasutatakse eelkõige uuritava probleemi või nähtuse kirjeldamisel, vähem seletamisel. Kõige iseloomulikumaks näiteks on ankeetküsitlus või rangelt struktureeritud intervjuu. Kvantitatiivsete meetodite peamiseks puuduseks on liigne arvukesksus (positivistlik lähenemine), mis võib viia kaugenemiseni tegelikust reaalsusest. Kaasaegses sotsioloogias kasutatakse enam kvantitatiivseid meetodeid. 18 KVALITATIIVSEID MEETODEID kasutatakse peaasjalikult uuritava probleemi või nähtuse seletamisel, tekkepõhjuste väljaselgitamisel, samuti võimalike edasiste arengute prognoosimisel.
(Seda, et kogemuse jõud on tõesti suur, näitab asjaolu, et valgete inimeste keskkonnas elavatel valgetel on mustanahaliste nägusid omavahel palju raskem eristada kui valgete omi.) Tindiplekkidel sellised iseloomulikud tüüptunnused puuduvad, kuid nad võivad olla siiski väga erinevad, seevastu lumehelbed on kasutatud stiimulitest üksteisega kõige sarnasemad. Mäluliike eristatakse veel mitmel muul alusel. Vanim eristus, mille esitasid uurijad juba 19. sajandi lõpul, jagab mälu lühimäluks (uuem nimetus: töömälu) ja pikaajaliseks mäluks. On leitud, et kummalgi mäluliigil on erinevad omadused. Viimase 30 aasta uurimused on näidanud, et on põhjust eristada veel semantilist, episoodilist ja protseduurilist ning eksplitsiitset ja implitsiitset mälu. 2 Lühimälu ja pikaajaline mälu Lühimälus, nagu nimigi ütleb, püsib tajutud materjal lühikest aega: mõnest sekundist poole minutini
lastekirjandusele juba "hauamonumenti paigaldati", oleme jõudnud aega, kus lastele avaldatakse aina rohkem raamatuid. Trükitakse üha rohkem ja loetakse üha vähem. Lastekirjanikud peavad arvestama väga paljude mitte otseselt kirjanduslike faktoritega, mis mõjutavad oluliselt nende loomingu vastuvõttu. Mida peab autor tegema ja millega arvestama, et tema loodud teos jõuaks sihtgrupini? Selles töös annan ülevaate nendest tingimustest, millega eesti lastekirjanik peab muutuvas maailmas läbilöömiseks arvestama. Konkreetseks vaatlusobjektiks on lastekirjanik Heiki Vilep, kes on viie aastaga saavutanud kindla koha eesti lastekirjanduses. Töö põhieesmärgiks ongi näidata tundmatu tulija n-ö läbilöögimehhanismi ja analüüsida tema loomingut. Otsin vastust küsimusele, kas Vilepi edu peitub kommertsialiseerunud lastekirjandusmaailma
annaabi.ee 
