3. Operantne tingimine (S-R seose kujunemine, kinnituse mõiste, efekti ja harjutamise seadus). Operantne tingitus kirjeldab õppimisilminguid, kus organism muudab oma reageerimisviisi märguandale tasustamine mõjul. Käitumise vallandab vajadus reageerida keskkonnale kindlal viisil. Sellise toimimise ajendiks on vältida ebameeldivaid ja eelistada positiivseid emotsioone tekitavaid olusid. Stiimul-reaktsiooni seos(S-R seos). Efektiseaduse kohaselt kalduvad reageeringud, millele järgneb tasustus korduma ja reageeringu, millele järgneb karistus sageduselt vähenema. 4. Operantse tingimise erinevus klassikalisest ja assotsiatiivsest tingimisest. Klassikaline on teise tegevuse tulemusel vallandunud reaktsioon. 4. Sotsiaalkogntiivse õppimise olemus ja faasid 1. Sotsiaalse õppimise mõiste ja ilmingud, sarnasus je erinevus operantse tingimisega. Paljud sotsiaalse käitumise normid omandatakse ühekordse nägemise teel, jäljendamise teel.
Koolis kasutatakse selleks mehhaanilist harjutamist. Matemaatikas treenitakse korrutustabelit sageli välkkaartidega, kus õpetaja tõstab klassi ees üles kaardi korrutatavate arvudega ja laseb kiiresti vastata. Operantne tingitus - kirjeldab õppimise ühte sagedasemat esinevat juhtu. Siin ei vallanda käitumist tingitud ega tingimatu ärritaja, vaid hoopis vajadus reageerida keskkonnale kindlal viisil. Sellise toimimise või opereerimise ajendiks on organismi alateadvuslik tarve vältida negatiivseid ja eelistada positiivseid emotsioone tekitavaid olusid. Niisugustel ajenditel toimimise kaudseks eesmärgiks on kohanemine keskkonnaga. See on võimalik vaid tänu organismi suutlikkusele talletada saadud kogemust, st õppida oma tegevuse resultaatidest. Operantset tingitust nimetatakse ka stiimulreaktsioon-õppimiseks. Näiteks kui õpilane kommenteerib arutelu käigus ning õpetaja reageerib vastates ,, See on väga hea tähelepanek, aitäh selle eest"
3. Operantne tingimine (S-R seose kujunemine, kinnituse mõiste, efekti ja harjutamise seadus). Operantne tingitus kirjeldab õppimisilminguid, kus organism muudab oma reageerimisviisi märguandale tasustamine mõjul. Käitumise vallandab vajadus reageerida keskkonnale kindlal viisil. Sellise toimimise ajendiks on vältida ebameeldivaid ja eelistada positiivseid emotsioone tekitavaid olusid. Stiimul-reaktsiooni seos(S-R seos). Efektiseaduse kohaselt kalduvad reageeringud, millele järgneb tasustus korduma ja reageeringu, millele järgneb karistus sageduselt vähenema. 4. Operantse tingimise erinevus klassikalisest ja assotsiatiivsest tingimisest. Klassikaline on teise tegevuse tulemusel vallandunud reaktsioon. 5. Üleõppimise ja jaotatud praktika mõisted. Üleõppimisjuhtude uurimine näitas et kui jätkata õppematerjali kordamist pärast selle reprodutseerimise võime saavutamist, jääb õpitu paremini meelde. 6. Ülekande piiratus õppimisel. Vormimine
Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik õppur püüab teadlikult omandada uut inform. Tahtmatu teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks. Emotsioonid võivad olla ka vastupidised. Tingitus võib välja kujuneda ka üheainsa üleelamise tulemusena. Kõrvaldam. nõuab pikaajalist tööd. Assotsiatiivne tingitus. Assots. seose
Sarnasused intelligentsusega. Kognitiivset stiili iseloomustatakse omadusena, mis jääb vaimsete võimete ja isiksusjoonte vahele. Kuigi kognitiivse stiili ja efektiivse õppimise vahel otsene seos puudub, siis mõjutab see siiski meie tegevuse kvaliteeti konkreetsetes oludes. Erinevused intelligentsusest. Kognitiivne stiil ja loovus iseloomustavad inimeste käitumist mitmesugustes elusituatsioonides ja ülesannete lahendamisel mõneti teise nurga alt kui traditsiooniline intelligentsus – kognit stiil iseloomustab inimesi nende eripära põhjal, mitte aga tegevuse efektiivsuse põhjal. Kognitiivne stiil ja loovus iseloomustavad inimeste individuaalset eripära aspektides, mis ei kajastu otseselt üldise intelligentsusena ega isiksusjoontena. Loomingulisuse seos praktilise intelligentsusega on veelgi keerulisem, sest praktilise intelligentsuse teooriad peavad sageli ka kreatiivsust üheks vaimsete võimete avaldumise vormiks. Kontseptuaalne tempo ja selle mõju õppimisele
kõrgemad loomad ja inimene õpivad mõjutama oma regeerimisviisi märguandele tasustamise mõjul. 10. Mida tähistab „S“ S-R õppimismudelis? Stiimulit. 11. Tasustamist nimetatakse operantse tingimise puhul ka hüveks. 12. Kui loomad õpivad vaid katse-eksimuse meetodil, siis kujunevad inimestel S-R seosed üldjuhul kiiremini, sest neile saab öelda, millist käitumist neilt oodatakse ja inimesi saab informeerida, milline tasustus või hüve kaasneb soovitud käitumisega. 13. Efektiseaduse kohaselt kalduvad reageeringud, millele järgneb tasustus, korduma ja need, millele järgneb karistus, sageduselt vähenema. 14. Millise sagedusega tasustus stimuleerib kõige paremini S-R õppimist? Piisava keskmise sagedusega, kuid ettearvamatu. 15. Kuidas nimetatakse B .S. Skinneri järgi keeruliste reageeringute õpetamist operantse tingimise põhimõtteid rakendades? Vormimise metoodika
märguandele tasustamise mõjul. Olulised on siinkohal E.L. Thorndike uurimused. Psühholoogid nimetavad operantse tingituse puhul tasustamist ka käitumise kinnitamiseks ehk sarrustamiseks. Thorndike õppimise seaduspärasused: Harjutamise seadus ütleb, et tingitud reageeringu kordamine üldjuhul tugevdab stiimuli ja reaktsiooni seost. Efektiseaduse kohaselt kalduvad reageeringud, millele järgneb tasustus, korduma ja need, millele järgneb karistus, sageduselt vähenema. Hilisemad uuringud näitasid siiski, et need seaduspärasused kehtivad vaid teatud piirides. 4) Operantse tingimise erinevus klassikalisest ja assotsiatiivsest tingimisest. 5) Üleõppimise ja jaotatud ajas õppimise mõisted. Üleõppimine – õppimine mis jätkub pärast materjali esmakordset meeldejätmist. Üleõppimine aitab õppematerjali paremini meeles pidada. Parimaid õpitulemusi saadakse siis,
teadmisi ega ka –oskuseid. (Krull, 2000) Uurimused kodus ja töökeskkonnas õppimise kohta on toonud välja, et õppimine erineb oluliselt formaalsest koolis õppimisest. Väljaspool kooli toimuv õppimine on aga võetav kui protsess ning selle protsessi toodang on protsessi endaga tihedalt seotud. See on tingitud sellest, et üritatakse siduda õppimise potsessi ja selle tulemust reaalse elu probleemide lahendamisega. Konstruktivismi pooldajad leiavad, et õppimisel on tunnetus olukorrapõhine (situatiivne) ning see seostatakse alati olude, eesmärkide ja täidetavate funktsioonidega (ülesannetega), mille pärast see tunnetus käivitus (Pressley, McCormick, 1995). Et õpitud teadmisi rakendada, tuleb need selgeks õppida loomulikes tingimustes. Kõige paremaks näiteks on ametit omandava õpipoisi eriala, mille õpetamine sellisel kujul oli näiteks käsitööliste õpetamisel juba sadu aastaid tagasi. Nüüdisajal on väidetavalt sellisel viisil ameti
seletatavates õppimisilmingutes? - Mida kujutavad endast tunnetusprotsess ja õppimine Piaget' skeemide moodustamise teooria järgi? Mis vahe on tunnetuse ja õppimise vahel õppimise definitsioonist lähtudes? - Millised kaks gestaltpsühholoogide olulist ideed panid aluse (Piaget') tunnetusprotsessi mudeli kujunemisele? - Millised kaks äärmuslikku suunda on eristatavad tunnetusprotsessi mudeli kujunemisel? Mis on konstruktivism õppimisel? - Milles seisnes gestaltpsühholoogide panus avastusõppe teooria tekkimisel? - Mida kujutab endast tunnetusprotsessi ja õppimise vaatlemine informatsiooni vooluna meie teadvuses? Kognitiivsed õppimisteooriad 4 1 Õppimisteooriad 1.1 Biheivioristlikud õppimisteooriad Biheivioristide jaoks on õppimine inimese ja teiste kõrgemate organismide võime vältida
Kutseõpetaja õppekava Sandra Kesvatera, Marit Sepma SOODSA ÕPIKESKKONNA ETTEVALMISTAMINE TÖÖKS KLASSIGA. ÕPETAJA KUI KLASSI JUHT JA SUUNAJA Referaat Juhendaja Merle Taimalu Tartu 2013 Distsipliin, soodne õpikeskkond ja õpetaja kui klassi juht Distsipliin, soodne õpikeskkond ja õpetaja kui klassi juht Sissejuhatus Kuidas olla edukas klassi juhtimisel ja toime tulla erinevate harjumuste -ja võimetega õpilastega, tagamaks laste toimetuleku õppetöös ja suhetes eakaaslaste ning täiskasvanutega? Klassi juhtimine ja distsipliin ei ole kattuvad mõisted (Johns, MaCNaughton, Karabinus 1989). Klassi juhtimine on laiem mõiste, haarates protseduure, planeeritud harjutusi ja õpetaja
, aga ka pedagoogikale üldiselt. 2) teised kasutavad teiste poolt tehtud/korraldatud uuringute tulemusi praktilises töös. Õpetamise ja treenimisega seotud uurimustes käsitletakse järgnevaid küsimusi: planeerimine, õpetaja/õpilaste vaheline koostöö, õppimist soodustavad tegurid, harjutuste soorituste ja õpitulemuse hindamine, erinevate õpetamis- või treenimismeetodite võrdlemine, õppetöö korraldamine ja distsipliini probleemide lahendamine. Mõned uurimistööd on teoreetilised, teised praktilist laadi. Maailmas tuntud spordipedagoog Daryl Siedentop, toob oma 2007 aastal ilmunud raamatus välja 6 olulist uurimisvaldkonda: 1) Õpetaja/ treeneri käitumine - õppijale antava tagasiside liigid ja nende osatähtsus õpitulemustele, kas algklasside keh. kasv. õpetaja käitumine erineb keskk. omast, kui
soovitatav kasutada motiveerivaid võtteid mängu- ja võistlusmomendid. (Krull E, 2000) 8 3. OPERANTNE TINGITUS Operantse tingituse puhul ei vallanda käitumist tingitud ega tingimatu ärritaja, vaid hoopiski vajadus reageerida keskkonnale kindlal viisil. Sellise toimimise ajendiks on organismi alateadvuslik tarve vältida negatiivseid ja eelistada positiivseid emotsioone tekitavaid olusid. Õppimise eelduseks on suutlikus meelde jätta saadud kogemust. Operantne tingitus kirjeldab õppimisilminguid, kus organism muudab oma reageerimisviisi märguandele tasustamise mõjul. Seetõttu kutsutakse operantset tingitust veel stiimulreaktsioon- (SR) õppimiseks. Psühholoogid nimetavad operantse tingituse puhul tasustamist ka käitumise kinnitamiseks ehk sarrustamiseks. (Krull E, 2000) 3.1
Graafilise iseloomuga. Semantiline mälu faktimälu, sõnademälu, ,,puhtad teadmised" Mäluliigid Lühiajaline mälu töömälu ehk operatiivmälu. Info talletatakse lühikeseks ajaks, kestus on umbes 30 sekundit. Piir 7 +/- 2. Pikaajaline mälu lühimälust edasi salvestatud info. Mälu Info mällujätmist kujundavad tegurid Materjali kordamine, kodeerimise eripära, motivatsioon, ainevalda süvenemine Mälu kvaliteetni näitavad materjali meeldejätmise kiirus, materjali säilitamise kestus, materjali reprodutseerimise kergus ja matejali meenutamise täpsus. Mälutüübid Motoorne mälu seotud liikumisega. Toetab protseduurilist mälu. Geneetiliselt kõige varasem mäle Kujundimälu visuaalsed ja kuulmise kujundid Sõnalis-loogiline mälu kuidas jätame meelde absraktseid mõisteid, õppimisel kõige
11.2017 Hindamismudeli meeldetuletamine +Minitund Kirjelda kujundava hindamise protsessi Kuidas kasutada hindamismudeleid? Mis komponendid peaks Klassiprofiili koostamine (3-4liikmelised rühmad) Kirjelda klassi: Ülddidaktika ja kasvatustöö alused o Õpilaste arv o Suhted klassis o Õpilaste erialane tase o Õpilaste hoiakud õppetöö osaas ja motivatsioon o Erivajadused? Diferentseeritud grupid o Võimu ja autoriteedisuhted klassis o Koostöövalmidus omavahel ja õpetajaga
millised on õpilaste väärkäitumist alalhoidvad põhilised sotsiaalsed tegurid, milliste üldpõhimõtetega tuleb arvestada käitumise modifitseerimise metoodika rakendamisel õpilaste distsiplineerimisel, millised on tuntumad tasustusel rajanevad õpilaste distsiplineerimise kompleksmetoodikad ning mis teeb raskeks nende kompleksmetoodikate rakendamise. Tasustuse ja karistuse mõisted Kinnitus ehk tasustus on sündmus või stiimul, mis suurendab või hoiab alal sõltuvusseost märguande ja reageeringu vahel (Krull, 2000). Näiteks kui ema kiidab last toa koristamise eest, kes hakkab seejärel järjekindlalt oma tuba korras hoidma, toimib kiitus kinnitusena. Kinnitus võib olla nii positiivne kui negatiivne. Positiivne kinnitus ehk tasustamine võib koolis olla materiaalne (raha, preemia jne), sotsiaalne (hinded, kiitus jms) ning ihaldatud tegevuse võimaldamine (mängu mängimine vms)
Kuna emotsionaal- ja käitumishäirega õpilased tihtilugu ei tee kaasa või segavad vahele, kui õpetaja jagab õppetööks vajalikke juhtnööre, vajavad pedagoogid strateegiaid kaasamaks kõiki õpilasi ja ergutamaks kohast käitumist. (Blackwell ja McLaughlin, 2005, viidatud Haydon, T. jt. , 2009:12, järgi) Kasutades edukaid õpetamismeetodeid, paranevad riskiõpilaste akadeemilised ja käitumuslikud näitajad, lisaks paraneb üleüldine klassi distsipliin. Efektiivne juhendamine on üks meetodeist, mille abil luua positiivne õppimist soodustav keskkond ning seeläbi vähendada negatiivset käitumist ja parandada õpetaja ja õpilase vahelist suhtlemist(Engelmann ja Colvin, 1983, viidatud Haydon, T. jt., 2009:12 järgi) Järgnevalt on Hayden, T. jt. välja toonud mitmeid erinevaid strateegiaid, mis aitavad õpetajal neid eesmärke täita. Kooris vastamine
..................13 2 SISSEJUHATUS Paljud, väga paljud õpilased tahaksid õppida hästi, tunda rõõmu tarkusest, headest hinnetest, õpetajate tunnustusest ja vanemate kiitusest. Muutuv maailm esitab uued nõudmised koolile ja õpilastele. Muutunud on õppimise ja õpetamise käsitlus. Tänapäeval pööratakse suuremat tähelepanu meetoditele, mis aitaksid õpilastel teatud ainet paremini selgeks saada ja samas ei kaoks lapse huvi õppimisel ära. Tundide efektiivsemaks muutmisel tuleb õpetajal kasutada erinevaid õppestrateegiaid, tundes indiviidile sobivaid õpistiile. Õpistiilide tundmine on oluline nii õpetajale kui ka õpilastele. See teadmine aitab paremini organiseerida õppimist. Kui õpetaja tunneb õpilase õpistiili, saab ta tugineda õpilase iseärasustele ning aidata kohandada õppimist tema õpiviisiga. Koolis õppimine peab kooliskäijale meeldima,
puhul. 5.1. Semantiline ja episoodiline mälu Semantiline mälu: 1. Säilitatakse informatsiooni kujul, mis on kirjeldatav lauselises vomis. 2. Vabastatakse informatsioon kontekstuaalsetest ja situatiivsetest elementidest Episoodiline mälu: 3. Säilivad muljed isiklikest kogemustest, mis korjuvad meie elu vältel. 4. Säilib informatsioonil nii ruumiline kui ka ajaline dimensioon. 5.2. Skeemid Skeemide teooriad käsitlevad mälu subjektiivsemana. Selle kontseptsiooni kohaselt on meelespeetu seotud vahetu kontekstiga. Skeemid on sageli üles ehitatud subjektiivsetele kogemustele, koondudes oluliste võtmeideede ümber, millega omakorda seostuvad vähem olulised kogemused. Mälu kujutamisel skeemidena on palju sarnasust episoodilise mäluga. 6. Geshtaltpsühholoogia Geshtaltistid tõestasid, et tajutu pole vastuvõetud informatsiooni koopia. Arvukate
Eesti hariduse viis väljakutset 2012-2020 · liikumine arengu- ja koostöökeskse õpikäsituse poole · õpetaja positsiooni ja maine tõus · õppes osalemise kasv · hariduse tugevam seostamine teadmusühiskonna ja innovatsioonilise majandusega · digikultuuri kujunemine eesti kultuuriruumi osaks Õpetajakoolituse kriitika (Fr. Buchberger, 2000) · fookus on õpetaja suhteliselt lühiajalisele ettevalmistusele ülikooli põhiõppes, mitte aga õppimisel kogu tööalase karjääri jooksul · ignoreeritakse vajadust aidata noorel õpetajal kohaneda kooli professionaalse kultuuriga ja luua talle pideva professionaalse arengu perspektiiv · õpetajate esma- ja täiendkoolitus ei ole viidud ühtsesse süsteemi, koolituse ja õpetaja edasise edutamise vahel ei ole järjepidevust (prof. areng) · puuduvad süsteemsed seosed õpetaja (esma) koolituse, koolide
Prioriteedid: õppimise väärtustamine informatsioon, juhendamine ja nõustamine aja ja raha investeerimine õppimisse õppijate ja õppimisvõimaluste kokkuviimine uued põhioskused – lugemisoskus, arvutioskus, võõrkeeled innovatiivne/uuenev pedagoogika – aktiivõppemeetodite kasutamine Õpetajakoolituse kriitika Fookus on õpetaja suhteliselt lühiajalisele ettevalmistusele ülikooli põhiõppes, mitte aga õppimisel kogu tööalase karjääri jooksul. Ignoreeritakse vajadust aidata noorel õpetajal kohaneda kooli pofessionaalse kultuuriga ja luua talle pideva professionaalse arengu perspektiiv. Õpetajate esma- ja täiendkoolitus ei ole viidud ühtsesse süsteemi, koolituse ja õpetaja edasise edutamise vahel ei ole järjepidavust. Puuduvad süsteemsed seosed õpetaja koolituse, koolide personaliarenduse ja kooliarenduse vahel (Holland).
Millisest arenguteooriast lähtub praegu kasutusel olev RÕK? Nimetage olulisemad põhimõtted. (tabel) Kognitiivse konstruktivismi (Jean Piaget, John Dewey): Stadiaalne areng; Õppija aktiivne. Õpetaja on partner, suunaja ja toetaja; Õppija vajaduste ja kogemuse, õpistiili arvestamine; Uut infot tõlgendatakse ja struktureeritakse oma maailmapildi ja varasemate teadmiste terviku valguses. Sisemine motivatsioon õpilased motiveerivad end ise õppima. Sotsiaalne konstruktivism (Lev Võgotski, Peter Ludwig Berger, Thomas Luckmann) *kasutatakse praegu: +1-3 Sotsiaalse konteksti ja teiste inimeste kaasmõju. Inimese kognitiivsed struktuurid on peamiselt konstrueeritud sotsiaalselt. 2 arengutaset Võgotski järgi: - tegelik areng, - potentsiaalne areng. Õppimine toimub potentsiaalse arengu tasemel. Sotsiaalsed
Eneseregulatsiooni areng. Eneseregulatsiooni on defineeritud kui hulka mehhanisme, mille abil inimese psüühika kontrollib oma funktsioone, seisundeid ja seesmisi protsesse. Ka esimestel kooliaastatel suudavad lapsed paljudes olukordades kohandada oma käitumist vastavalt olukorra nõudmistele või teiste tunnetele ning omaenda tundeid varjata või maskeerida – näiteks naeratada viisakalt kingituse tegijale, kuigi kink neile tegelikult pettumuse valmistas. Eneseregulatsioon õppimisel hõlmab oma tunnete ja käitumise juhtimise kõrval ka mitmeid protsesse, mis on oma olemuselt metatunnetuslikud. Nende hulka kuuluvad: 1) eesmärkide püstitamine; 2) planeerimine; 3) tähelepanu kontrollimine; 4) enese motiveerimine; 5) paindlik õppimisstrateegiate kasutamine; 6) oma tegevuse jälgimine; 7) vajadusel välise abi otsimine; 8) oma tegevuse hindamine. Ühendavaks sillaks teiste ja enese poolt juhitud õppimise vahel võiks olla koosjuhitud õppimine, Kesksel kohal juhendava
Samas on teada, et väljatundlikud õpilased saavad tagasisidest oma õppimise kohta kõige enam kasu. 9. Millised on kaks kõige sagedamini eristatavat õpistiili õppimise iseloomustamiseks koolipraktikas? Kuigi ühtset arusaama õppimisstiilide eristamiseks pole, on kõige levinumaks viisiks sügava ja pinnapealse õppimise eristamine õpiotstarbelise infotöötluses (Snow, Carno ja Jackson, 1996). Õpilased, kes eelistavad sügavuti lähenemist, seavad õppimisel eesmärgiks õpitava põhimõistetest või tähendustest aru saamise. Süvaõppijad kalduvad õppima õppimise enda pärast ja vähem muretsema selle pärast, kuidas hindavad teised nende sooritust. St., et nad on paremini motiveeritud õppima. Õpilased, kes eelistavad pinnapealset lähenemist õppimisele, näevad õppimise eesmärki pigem õppematerjali pähe õppimises kui sellest aru saamises.
Neil on raske keskenduda erinevatele osadele. • Väljast sõltumatud - ehk analüütilise tajustiiliga inimesed tajuvad terviku osi ja suudavad neid analüüsida. Enamike inimeste stiil jääb kahe äärmuse vahele. 5) Väljast sõltuvuse ja sõltumatuse mõju õppimisele. Väljast sõltumatuid õpilasi iseloomustab informatsiooni aktiivne töötamine (oma arvamus) Väljast sõltuvaid õpilasi iseloomustab passiivsus õppimisel, pealtvaataja mentaliteet. Võtavad omaks teiste inimeste positsioonid. 6) Töö erineva kognitiivse stiiliga õpilastega. Õpetamise kohandamine õpilaste diferenteerimisviisile võib olla vastunäidistatud: • Mõnikord võib erinevus õpilaste ja õpetajate tunnetusviisis õppimist pigem ergutada kui takistada. • Mitmekülgsus toob selgemalt esile erinevused vaatenurkades ja elavdab seeläbi klassis toimuvat.
meetmete pakett, mis määratleb horisontaalsed (tähtajalised) ja vertikaalsed (subordinaarsed) ülesanded ning nende täitmise korra ja aruandluse kõigil tasandeil: valitsus haridusminis- teerium maakond/linn vald/linnarajoon kool õpetaja. Muutustega riigikogu erakondade ja koalitsioonide jõuvahekordades ning valitsuskabinettides ei tohiks kaasneda suunamuutused hariduspoliitika strateegias ja taktikas. 3. Keeleõpet käivitavaks jõuks on motivatsioon Muulaste eesti keele õppe oodatust viletsamad tulemused on tingitud eelkõige motivatsiooni puudumisest. Jutud kehvadest õpetajatest, aegunud metoodikast ja igavatest õpikutest on vaid pool tõde. Ebapädevate õpetajate olemasolu ei saa eitada, kuid nende põhjal ei saa teha üldistusi kogu õpetajaskonna ja õpetamise kohta. Eesti keele õpimotivatsiooni loomine ei ole mitte ainult eesti keele õpetaja, isegi mitte haridusministeeriumi ülesanne, see on kogu eesti ühiskonna ülesanne
Õpitulemuste hindamine koolis Tarmo Salumaa, Mati Talvik (Tallinn 2009: Merlecons ja Ko OÜ) Keerukaks teeb hindamise asjaolud, mis oskuslikult ühendaksid mitmed erinevad vastndlikud hindamise funktsioonid: - Hindamise kontrollifunktsioon, mis on suunatud eelkõige õpetaja tegevuse korrikeerimisele. - Sisuline tagasiside andmise funktsioon, mis on suunatud õpilastele vastutuse korrigeerimiseks. - Õppimise väärtustamise funktsioon, mis on suunatud teatava objektiivsuse mõõtme andmiseks töödele, mida õpilased teevad. - Motiveerimise funktsioon, mis on suunatud õpilaste ja õpetajate töötegemise väärtustamisele tänases elukestavas õppetöös. (lk3) Raamatu autorid on arvamusel, et õppeprotsessi saab ülesehitada ilma hindamiseta. Õpetamise seisukohast ei ole vaja mitte hinnet vaja, vaid tagasisidet. Tagsisidet on võimalik anda aga ka ilma hindamiseta. Samuti saab õpetaja hankida tagasisid
eesmärgiks olevale tegevusoskusele – • Operantne tingimine VORMIMINE (Skinner) Erinevalt loomadest => inimestele saab öelda ette, millist käitumist neilt oodatakse ja milline on tasustus. 6
nii juhtimise, õpetamise kui korrahoidmise eesmärkidest lähtuvalt. söögilaual. Tänu ka meie tütrele Sarah’le; me jagasime seda söögilauda ikka ja jälle (kodutöödeks 2. peatükk keskendub õppeaasta kriitilisele faasile – „kehtestamisfaasile“. Neile esimestele ja raamatu kirjutamiseks). Tänu sulle, Sarah, ka joonistuse eest järelsõnas. kohtumistele, mis aitavad määratleda ja kujundada meie juhirolli, autoriteeti, distsipliini ja Ma tänan kõiki oma kolleege, kelle jutustused ja lood on siin kirjas, ja kõiki õpilasi (kuigi nende suhteid klassiga ning panevad aluse toimivale ühtsustundele. Eriti rõhutatakse õpilastega koos nimed on muudetud), kes oleksid üllatunud lugedes, et nende käitumine on andnud ainet saavutatava „klassi kokkuleppe“ olulisust käitumises ja õppimises. paljudeks selles raamatus kasutatud juhtumikirjeldusteks. 3
Küsimuste kasutamine õppes Hea õpetaja: · Aitab, kui õpilane on hädas; · Seletab õppematerjali arusaadavalt; · Suudab klassis korda hoida; · On huumorimeelega; · On sõbralik, tal on õppijatega head suhted; · Õpetab huvitavalt ja nauditavalt; · Kuulab õpilasi. Koostööreeglid on tarvis kohe kokku leppida, vajaduse korral neid harjutada ja pidevalt järgida, sest klassis esimestel päevadel ja nädalatel toimuv on kriitiline distsipliini saavutamise ja hoidmise seisukohalt. Hästi esitatud küsimus võib tekitada huvi ja järelikult ka õpimotivatsiooni. Erinevate mõtlemistasendite kategooriad õppeülesandeid koostades: 1) Teadmine(mäletamine ja meelespidamine) rääkige, mida te teate, mida mäletate; kirjeldage, korrake, defineerige, tuvastage; öelge, kes, millal, milline, kus, mis. 2) Mõistmine(tõlgendamine ja mõistmine) kirjeldage oma sõnadega; rääkige, mida arvate;
sügisel. Tunnid toimuvad üldjuhul õppetöö ajal, st, et kokkulepe on eesti keele õpetajaga, kelle tunnist õpilane saab minna logopeedi juurde. Siin toimib tõesti väga hästi kahe õpetajavaheline koostöö, mille eesmärgiks on aidata last. Õpiabirühm see on abiks õpiraskustega õpilastele. Meie koolis on igas klassis õpilasi, kes osalevad õpiabi rühma töös ja sinna on nad asunud üldjuhul aineõpetajate soovitusel, sest ilmnenud on probleeme õppimisel, mis avalduvad halbades hinnetes tunnistusel. Ettepaneku õpilase rühma suunamiseks teeb kooli direktorile HEV õpilaste õppe koordinaator, õpiabitundi suunamisel anname sellest teavet ka lapsevanemale ning küsime tema nõusolekut. Kui alles mõni aasta tagasi tuli seadusest tulenevalt õpiabirühma nimekiri 9
laiendada. Selleks on järgnevad võimalused: 1. vastuvõetava info üldistamine suuremateks ühikuteks(nt arvuderida saab paremini meelde jätta kui jagada see gruppideks); 2. info jaotamine osadeks (st kui ülesandes esinevate elementide arv kipub ületama lühiajalise mälu mahtu, on kasulik see jagada osaülesanneteks); 3. kujundada automatisme (nt lugemine, käimine, autoga sõit, korrutustabel jne). On ka oluline rõhutada, et lühiajaline mälu mängib õppimisel otsustavat rolli, kuna info töötlemisel toimub vastassuuunalise protsessina. Ühelt poot saabub sensoorsest mälust info ja teiseltpoolt võrreldakse seda ingot pikaajalises mälus olemasoleva infoga. Kui ilmnevad erinevused ehk kui ilmneb kognitiivne dissonants, siis hakkab indiviid otsima, mis on erinevuste sisu ja milline variant on adekvaatsem. On võimalik kaks erinevat teed, ehk siis akommodatsioon või assimilatsioon ehk kognitiivse dissonantsi tulemusena konstrueeritakse
õppimist. Õppimise ja õpetamise seisukohalt on minu meelest kõige olulisem teada, millised on töömälu omadused. Töömälu on piiratud, aga selle maht mitte [CITATION And l 1061 ]. See tähendab, et inimene suudab korraga meelde jätta üsna vähe infoüksusi, aga info sisu võib olla palju mahukam [ CITATION Edg18 l 1061 ]. Õpilasena saan rakendada seda teadmist nõnda, et jagan õpitava osadeks. Näiteks on taime õppimisel mõttekas jagada taim erinevateks osadeks. Esmalt tuleks muidugi vaadelda taimeraku ja taimekudede ehitust ning alles siis minna juure, varre, lehtede ja õie juurde. Sellisel viisil on põhiülesanne jagatud alaülesanneteks, mille täitmine viib mind põhiülesande lahenduseni [ CITATION Edg18 l 1061 ]. Olles õppinud taime osad selgeks on mul kogu taime ehitus selge. Õpetaja seisukohalt on oluline teada, kuidas laste töömälu mitte ülekoormata. Arvan,
hoiakutes jne. Erinevat tüüpi õppijatele sobivad erinevad õppemeetodid 1) Aktiivne, keskkonnast sõltuv: rühmatöö, kaksikomando, juhtumi analüüs. 2) Passiivne, keskkonnast sõltuv õppija: loeng, seletus, juhedamine. 3) Passiivne, keskkonnast sõltumatu õppija: iseseisev töö juhendi alusel, töö tekstiraamatuga. 4) Aktiivne, kekkonnast, sõltumatu õppija: uurimine, ise avastamine, projekti koostamine ja teostus. Kõige paremaid tulemusi õppimisel annavad minu arvates aktiivõppemeetodid (olen neid kasutanud koolis oma aine õpetamisel ning ka ülikoolis rakendatakse eid meie peal). Aktiivne õppimine on õppija motiveeritud, tahteline, eesmärgipärane vaimne või füüsiline tegevus õppimise kaudu realiseeritva eesmärgi saavutamiseks. Aktiivõppe kasutegurid täiskasvanuõppes: Tagab protsessi õppijakesksuse. Võimaldab saada ühist kogemust, mis liidb õpperühma nii tegevuslikult kui ka emotsionaalselt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
