Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bioomid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Bioomid
kõrbed ja kuivad põõsastikud
   Bioom   e.  makroökosüsteem  on  klimaatiliselt  ja  geograafiliselt  defineeritud,  kui 
sarnaste tingimustega piiritletav  planeedi ala, mida saab liigitada seal kasvavate 
taimede  ja  seal  elavate  loomade  ning  pinnaseorganismide  järgi.  Temperatuur, 
pinnas, valguse ja vee kogus määravad kindlaks, mis taime- ja looma liigid bioomis 
elavad. 
Kõrbed  katavad  umbes  20-33  %  Maa  pinnast.  Kõrbe   pinnasele   on  iseloomulik 
suurem  aurustumine  kui sademete hulk. Kuna enamikes kõrbetes ei ole sademeid 
palju  ei  sisalda  pinnas   pinnavett ,  muldadel  on  suhteliselt  madalad 
soolakontsentratsioonid,  mis  on  ainult  vastavate  tingimustega  kohanenud 
kõrbetaimede  kasvu  jaoks  väga  soodne  omadus.    Sõltuvalt  kõrbest,  ulatuvad 
mullatüübid peene tekstuuriga  liivast  kuni  kruusa  ja lahtise kivimini.
Kuivad  kõrbed  on  tavaliselt  madalatel  laiuskraadidel  ja  neid  võib  leida  Põhja-
Ameerikas,  Lõuna-Ameerikas,  Aafrikas  ja  Lõuna-Aasias.Poolkuivi  kõrbeid 
leidub  Põhja-Ameerikas,  Euroopas,  Venemaal  ja  Põhja-Aasias.Rannikuäärsed 
kõrbed  asuvad  mõõdukalt  soojades  jahedates  piirkondades, nagu  neotroopsed  ja 
Arktilised  piirkonnad.  Külmad  kõrbed  esinevad   Antarktikas ,  Gröönimaal  ja 
Arktika   piirkondades.  Seega  on  kõrbeid   sooje   ja  külmi,  nende  kooslus  on 
kompaktne, kuid  varieeruv , sõltuvalt  soojus - ja laiuskraadidest.
Kõrbe Teke
Mõned kõrbed on väga vanad ja kõrbestumise tõttu on teised jällegi väga noored. Kõrbestumine 
on  kõrbete  levik  aladesse,  mis  ei  olnud  varem  kõrb,  selline  nähtus  on  põhjustatud  mitmetest 
erinevatest asjaoludest, millel selles töös  pikemalt  peatuma ei hakka.
Kõrbed on tekkinud kunagistest mäestikest. Miljonite aastate vältel kulus ja murenes kaljupind 
kuuma ja külma ning tuule, vihma ja porsumise tagajärjel. Sademete tõttu hõre  taimestik  ei varja 
midagi  ning  seepärast  on   pinnavormid   kõrbes  enamasti  väga  nurgelised  ja  nukilised.  On  suuri 
kaljurünkaid, mida ümbritsevad kiviklibuvallid ja on suuri kruusalagendikke. Ka liivakõrbed on 
tekkinud mitmete aastate jooksul mäestikest. Jõed kandsid liiva tasandikele, kus tuul selle laiali 
laotas. Osa kõrbeliivast pärineb ka järve- ja mererandadest, mis on sinna saanud mäestikest, vee 
abiga.Kui  kõrbes  sajab,  on  see  tavaliselt  paduvihm,  millest  täituvad  jõesängid  ning  tekivad 
käredavoolulised ojad. Võimsad vooluveed kujundavad  maastikku  kandes kivisid endaga kaasa 
ning uuristades  aluspinda.Suured  ööpäevaste  temperatuuride kõikumised  murendavad kaljusid. 
Mõnikord võivad kaljurahnud selle tulemusena valju raksuga lõheneda. 
Liivaluited  kujunevad sinna, kus on mingi takistus, näiteks taimepuhmas või suurem kivi. Tuul 
kannab  liivaterakesi  tasapisi  edasi,  kuid  ka  tugeva  tuulega  ei  tõuse  need  maapinnast  kuigi 
kõrgele. Liivaluide kasvab järjest suurema  hooga , sest mida rohkem on seal liiva, seda suurem 
on tuuletõke.
Kõrbe  tekke  oluliseks   teguriks   on  suurte  õhumasside  liikumine  ja  atmosfääri  tsirkulatsiooni 
iseärasused,  mis  põhjustavad madalrõhkkonna ja  valdavalt  niiske  kliima  ekvaatori  lähistel  ning 
püsiva kõrgrõhkkonna ning  kuiva  kliima   troopikas .  Vähene  aurustumine  väldib  pilvede 
moodustumist, mis võiks kaitsta päikese eest või kasta kuiva maad.
Taimestik kõrbes
Kõrb  võib  tunduda  kuivana,  kuid  sisaldab  palju  elusorganisme.  See  hõlmab  elusat,  bioloogilist 
koorikut,  mille  moodustavad  teatud  rühm  vetikaid,   sammal   ja  samblikud  ja  muud  taimed. 
Aridisoolid on väga viljakad, kuid sageli ei ole neil elu säilitamiseks sademeid. Kui sajab, ärkavad 
seisvad  seemned  ja  moodustavad  kõrbe  õitsemise.  Püsiv  taimestik  (nagu   kaktused   ja  põõsad)  on 
väga hästi kohanenud, sailitamaks niiskust väga pikka aega. 
  Kõrbetes  suudavad  elada  liigid,  kes  taluvad  kuumust,  suurt  temperatuuri  kõikumist  ja  kuivust. 
Taimede  elutegevus  on  raskendatud,  sest   aurumine   ületab  sademete  hulga.  Seetõttu  on  taimedel 
palju erinevaid kohastumusi selleks, et saada veevaeses keskkonnas võimalikult hästi vett kätte ja  
vähendada  aurumist.   Aurumise   vähendamiseks  on  paljud  taimed   loobunud   lehtedest,  või  need  on 
muundunud  okasteks,  taimed  on  kaetud  vahakihi  või  tihedate  karvadega,  mõned  taimed  kasvavad 
väga tihedate puhmikutena jms. 
Xerofüütidel, nagu kaktus, on tavaliselt erilised vahendid vee säilitamiseks. Neil on sageli vähesed 
või  puuduvad  lehed,  mis  vähendab  transpiratsiooni.Phreatophytes  on  taimed,  mis  on  kohanenud 
kuivas  keskkonnas,  kasvatades  väga   pikki   juuri,  võimaldades  neil  omandada  niiskust  vee  lähedal. 
Mõned  taimed  on  keskendunud  niiskuse  säilitamisele,  et  hoida  vett   juurtes .  Sellisel  viisil  vett 
säilitavaid  taimi  nimetatakse  sukulentideks,  millest  üks  on  kaktus,  kaktustel  on  madalad 
laialaotuslikud  juurestikud,  mis  imavad  vett  kiiresti  ja  säilitavad  seda  oma  rakkudes.  Näiteks 
Saguaro  kaktuse  juured  laienevad  nagu  akordionid,  et  säilitada  vett  juure  kambrites  ja  harude 
rakkudes,  suur  saguaro  võib  mahutada  sadu  liitreid  vett.  Mõned  kõrbetaimed  on  aga  pikkade 
juurtega, et  ulatuda  põhjaveeni, nt. mesquite puu, mille juured võivad ulatuda kuni 30m sügavusele, 
osad  taimed  aga  on  välja  töötanud  juurestiku  pinna  lähedale,  et  ammutada  maapinnalt  vähest 
saadaolevat  niiskust.  Kõrbetaimed  võivad  kasvada  väga  eraldatult  üksteisest,  et  ammutada 
võimalikult  palju  niiskust  ellujäämiseks.  Mõnedel  taimedel  on   ainulaadsed   lehed,  et  jäädvustada 
fotosünteesiks  päikesevalgust,  mida  töötlevad  taimed  toidu  valmistamiseks.    Seega  on 
kõrbetaimedel tavaliselt väikesed  vahajased  lehed.  Kaktustel  ei  ole üldse  lehti, nad  toodavad toitu 
oma rohelistes vartes. 
Kohtades,  kus  põhjavesi  on  maapinnale  lähedal  ja  seetõttu  ka  kättesaadav,  on  tekkinud   oaasid
Oaasides on soojuse ja niiskuse koosmõjul taimestik väga lopsakas.
Loomastik  kõrbes
Kõrb on kõikidele oma elusorganismidele keeruline keskkond.Loomad, kes elavad kõrbes, on välja töötanud 
käitumuslikud ja anatoomilised omadused, mis aitavad neil toime tulla äärmise kuumuse ja kuivusega. Loomi, 
kes  on  kohanenud  kõrbekeskkonnaga,  nimetatakse  kserotsoolideks.  Kserotsoolid  hõlmavad  putukate, 
roomajate,  lindude  ja  imetajate  liike.  Päevase  kuumuse  eest  otsivad  nad  varju  maa  sees.  Kõrbeloomad  on 
heledavärvilised,  väikese  kehaga,  kuid  tihti  pika  sabaga.  Sabasse  või  ka  küüru  ladestuvad  niiskusvarud  ja 
rasvad. Väga olulised on mitmed talituslikud kohastumused. Paljudel loomadel puuduvad higinäärmed, kuid 
nad omavad soolanäärmeid, et eritada organismist soolasid, niiskust kaotamata. 
Enamik  kserotsoole  on  öise   eluviisiga .  Nad   magavad   päevasel   kuumal   ajal  ja  peavad  jahti  öösel.  Päeva 
jooksul hüljatuna  tunduv  kõrb ärkab öises jaheduses ellu. Päeval tegutsevaid kõrbeloomi - sisalikke ja närilisi 
- kaitseb ülekuumenemise eest hele värvus, mis aitab ka liiva või kivide vahel märkamatuks jääda.
Osa  kõrbeloomi  veedab  kõige  palavama  ja  toiduvaesema  aja  suveunes.  Nt  mitmed   kahepaiksed   kaevuvad 
kuivanud  veekogude  põhjamutta.  Niiskemal   ja  jahedamal  perioodil  tegutsevad  nad  taas  aktiivselt.  Kõrbes 
elab  palju  kõigusoojaseid  loomi:  putukaid,  sisalikke  ja  madusid.  Nad  reguleerivad  oma  kehatemperatuuri 
väliskeskkonna abil, mistõttu vajavad vähem toitu. Kõrbeoludes on see väga kasulik omadus ning roomajate 
soomuseline 
nahk 
säilitab 
ka 
hästi 
niiskust.
Enamik  linde  piirdub  vee  läheduses  asuvate  aladega.  Paljudel  kõrbloomadel  on  välja  arenenud  geniaalseid 
viise  vajaliku  vee  saamiseks.  Mõnedel  kserotsoolidel  on  kehatüüp,  mis  aitavad  neil  kuumust  taluda,  nt. 
kilpkonna  paks  kest  isoleerib  looma  ja  vähendab  vee  kadu.  Liiva  sisalikud  on  saanud  hüüdnime  „tantsiv 
sisalik”,  kuna  nad  jahutavad  oma   jalgu   tõstes  neid  kordamööda   kuumalt   liivalt  õhku.  Kõrbeküülikuja 
kõrberebaste  pikad  kõrvad  sisaldavad  veresooni,  mis  vabastavad  soojust.  Raisakotkad  urineerivad  oma 
jalgadele ,  jahutades  neid  aurustamisega.  Mooloki  kehal  on  oma    väike  süvendite  ja  kanalite  süsteem,  mis 
juhib soontesse, otse õhust kogutud vedeliku loomale  suhu.
Kaamelid   on  väga  osavad  veekasutajad.  Küürudesse  talletatud  rasvas  sisalduvate  vesiniku  molekulide  ja 
sissehingatava hapniku koostoimel moodustub veevaesetel  perioodidel  kaamelitele vajalik niisutus. 
Kuivad põõsastikud
Kuivad  põõsastikud  on  iseloomulikud  Vahemerelistele   aladele   aga  samuti  ka  kõikidele 
kõrbetüüpidele.  Sellised  põõsastikud  suudavad  kohaneda  väga  ekstreemsetes  tingimustes. 
Vahemerelised   põõsastikud  ja   metsad   levivad  piirkondades,  kus  valitseb  kuiv  ja  päikesepaisteline 
suvi  ning  jahe  ja  vihmane  talv.  Kõrgekasvulised  nahkjate  lehtede  ja  asteldega  põõsastikud 
vahelduvad  hõredate  tammemetsadega.  Paljud  sellised  põõsastikud  taluvad  hästi  põuda  ja  tulevad 
toime väga vähese niisutusega, näiteks salvei,  rosmariin , oleander, mis sisaldavad eeterlikke õlisid. 
Kõige   ulatuslikum   ongi  igihaljaste  põõsastike  ehk  tšaparrali  vöönd  Vahemere  ümbruses.  Eri 
piirkondades  kannab  see  erinevaid  nimetusi. Vahemerelised  põõsastikud  on  levinud  mitmesugustel 
erodeeritud  ning  toitainetest  vaesunud  muldadel.  Nende  säilimist  soodustavad   kitsede   karjatamine 
ning  sagedased  põlengud.  Vööndi  katkendliku  levila  tõttu  on  vahemerelise  taimkatte   liigiline  
koosseis  ja  välisilme  erinevatel  mandritel  erinev.  Sellele  on  kaasa  aidanud  kõrged  mäestikud  ja 
ulatuslikud kõrbed. 
Kuivas  ja  kuumas  kõrbes  kasutavad  põõsastikud  maalähedale  hoidvaid  lehti  vee  säilitamiseks. 
Samamoodi  annavad  sellised  põõsad  varju  ja  kaitset  väikestele  imetajatele  ja  lindudele.  Ranniku 
äärsetes kõrbedes kasvavatel põõsastikel on pinnalähedased juured, et nad saaksid sademed paremini 
kätte.  Külmas  kõrbes  kasvavad  põõsad  lehtpuudena,  et  kasutada  ära  lühike  suvehooaeg,  enne  kui 
lehed langevad järgmise kevadeni.
Kasutatud materjalid:

https://sciencing.com/advantages-disadvantages-deserts-8355586.html

https://sites.google.com/a/ncps-k12.org/desert-biome/analysis

https://www.soils4teachers.org/deserts/

https://sciencestruck.com/desert-biome-animals-plants

https://miksike.ee/documents/main/referaadid/korbed.ht m

https://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5rb

http://loodusvoondkorb.blogspot.com/2017/05/loomastik.html

https://www.desertusa.com/food_chain_k12/kids_4.html

http://www.ucmp.berkeley.edu/exhibits/biomes/deserts.php

https://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Mmandalu/Bioo m

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Kõrbe Teke
  • Taimestik kõrbes
  • Loomastik kõrbes
  • Kuivad põõsastikud
  • Kasutatud materjalid:
Vasakule Paremale
Bioomid #1 Bioomid #2 Bioomid #3 Bioomid #4 Bioomid #5 Bioomid #6 Bioomid #7
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-01-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Kõrbed
12
docx

Kõrbed

Kõrbed 1. Kus levivad kõrbed? Miks just seal? Iseloomusta kõrbekliimat. Kõrbed on vihmavaesed ja äärmuslike temperatuurikõikumistega alad. Nad paiknevad valdavalt kolmekümnendatel laiuskraadidel. Mitmed kõrbed paiknevad sügaval sisemaal, näiteks Austraalia kõrbed, sest rannikult puhuvad tuuled on teel sinna kaotanud kogu oma niiskuse. Osa kõrbeid asub aga mägedest vihmatõkke taga, mis püüab kinni kõik merelt saabuvad niisked õhumassid. Sellised on Aasia kõrbed, mis polegi eriti soojad, kuid niiskuseta ei kasva seal taimi. Lõuna-Ameerikas asuv Atacama kõrb on aga otse mere ääres. Selle põhjustavad lõunast tulevad külmad hoovused, mis jahutavad õhku nii, et vihm sajab enne alla, kui mandri kohale jõuab. Sademeid on kõrbes kuni 250 mm aastas. Tavaliselt jääb alla 100 mm. Kuumakõrbed asuvad palavvöötmes, kus tuulte süsteemi mõjul on taevas tihti pilvitu. Pilvede kaitseta muutub maapind suvepäevadel hõõguvkuumaks, temperatuur maapinnal

Geograafia
Kõrbestumine
8
doc

Kõrbestumine

Tallinna Tööstushariduskeskus Referaat Kõrbestumine Koostajad Rühm: Tallinn 2008 Kõrbestumine «Kõrbestumine on kujunenud globaalseks probleemiks, mis mõjutab kõiki inimesi,» kinnitas ÜRO ülikooli veeakadeemia asedirektor ja 95 riigist pärineva 1360 teadlase tööd hõlmava ettekande juhtivautor Zafar Adeel. Kõrbestumine on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 maakerast. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademete hulga. Kõrbestumine võib lähimate aastakümnete jooksul sundida kodukohast lahkuma miljoneid inimesi ning tugevad tolmutormid võivad kahjustada inimeste tervist kõikjal maailmas

Geograafia
Referaat kõrbest
8
odt

Referaat kõrbest

Kõrbetaimed ja ­loomad Sissejuhatus Kõrbes on palju taimi ja loomi. See töö annab ülevaate vaid vähestest nende hulgast. Põhirõhk on suunatud nende omapärale. Et paremini mõista, millest jutt, on mõnest taimest ning loomast ka väike pilt. Esmalt siiski sellest, mis ootab igat looma või taime kõrbes ees. Kõrbed Sõna kõrb ei tähenda ainult liivakõrbe. Peale liivakõrbe on veel kivikõrbeid, savikõrbeid, soolakõrbeid, külmakõrbeid, jääkõrbeid. Nende ühine tunnus on, et seal pole vett. Kõrbes sajab kuni 250 mm aastas.Ning aurumine ületab sademete hulka mitmekordselt.Jõed ja järved on veevaesed ning enamasti ajutised. Kõrbeid leidub kolmes kliimavöötmes: parasvööde, lähistroopika ja troopika. Suur osa maakerast on kõrb. Peaaegu terve Austraalia on kõrb, Aafrika põhjaosas on suur Sahara kõrb. Euraasia lõunaosas on arvukalt kõrbeid, nii Põhja- kui ka Lõuna- Ameerikas on palju kõrbeid. Kõrbete all on 20 milj. km².

Geograafia
Geograafia kordamine 8 klass
25
doc

Geograafia kordamine 8.klass

GEOGRAAFIA EKSAM 8. klass PILET 1 1. Loodus ja inimetgevus. Peamised keskkonnaprobleemis maailmas: kasvuhooneefekt. osoonikihi hõrenemine, happevihmad, kliima soojenemise probleem. GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID · Õhu saastumine, kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine Õhk on eriti saastunud suurlinnades. Inimese majandustegevus ja tihenev liiklus põhjustavad sageli looduse reostumist. Suurte tehaste lähedal reostuvad õhk ja veekogud. Õhusaaste tekitab kasvuhooneefekti, mille tagajärel tõuseb keskmine tmpetatuur ja muutub maailma kliima. KASVUHOONEEFEKT ­ Tööstustest, elumajade korstendest, vulkaanisuitsust, autode heitgaasidest tekib nn kasvuhoonegaaside kiht. See koosneb süsihappegaasist CO 2, vingugaasist CO, veeaurust H2O, SO2, NO4. Päikesekiired pääsevad läbi kasvuhoonegaaside kihi sisse, aga välja enam ei saa. Tõimub ülemaailmne kliima soojenemine. OSOONIKIHI HÕRENEMINE

Geograafia
Biogeograafia
34
docx

Biogeograafia

peal) ja osa liike on ainult esimeses koosluses, osa ainult teisel. Kui need üle lugeda /tähistada esimese koosluse elurikkus tähega a, teise tähega b ja ühised c. (indeks) I=a/a+b-c (ühised liigid jagada kõikide liikidega) I= ühised/kogu nimestik Jaotused biogeograafias: · Klassisfitseerimine o Sarnased alad ühendatakse ühte klassi o Võib-olla mitmel pool, mitme osana o Näiteks loodusvöötmed ehk bioomid · Rajoneerimine o Eraldatakse piirkonnad, mis on seemiselt piisavalt sarnased o Igat regiooni saab olla ainult üks o Floristilised riikkonnad, zoogeograafilised regioonid, ökoregioonid. Buffoni seadus ­ klimaatiliselt sarnastes kuid geograafiliselt isoleeritud regioonides erinevad liigid. Elurikkuse globaalsed mustrid. · Selgroogsete mitmekesisus ­ kõige rohkem troopika ümbruses nii Ameerikas, Aafrikas kui ka Aasias.

Geograafia
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Endla Reintam, 2008/2009 7 Ökoloogiline teadvus ­ see on inimese ja inimkonna loodusolenevuse (loodusest sõltumise) sügav mõistmine. Ökoloogiline teadvus põhineb teadmisel, et inimene kui liik saab säilida ainult siis, kui keskkonna muutumine ei välju inimese ökoamplituudi raamidest. Ökoloogia kui aine sisu Ökoloogia kui aine sisu võib kirjeldada erinevate organisatsiooniliste tasemete (biosfäär, bioomid, ökosüsteemid, kooslused, populatsioonid, üksikorganismid jne.) kaudu. Organiseeritus ­ süsteemi kui terviku omadus, mis avaldub tema koostisosade vastastikku sõltuvas toimimises ja piirab seda toimimist süsteemi raames. Organiseeritus teeb süsteemi taandumatuks selle elementide summale. Elu igal organisatsioonilisel astmel tekivad läbi suhete ümbritseva füüsikalise keskkonnaga (aine+energia) iseloomulikud funktsionaalsed süsteemid. Ökoloogias on süsteem looduses vaadeldavas

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun