Seega liiva ja lumetormid on kevadel ja varasuvel. Suvi on pikk, päikesepaisteline ja väga palav. Kõige rohkem sajab kevadel. Gobi kõrb on suurelt osa savi ja kivikõrb, kuid ka liivakõrb. Hiina tasandikele iseloomulik lössist pinnas koosneb aleuriidist, mis tõenäoliselt on osaliselt pärit Gobi kõrbest. Idapoolmikus on poolkõrb. Nõgudes on solontsakke. Mitmetes kohtades on ka luiteid. Luited erinevad kuju ja suuruse poolest. On olemas näiteks täht, vall,paraboolluited. Mõned luited ei liigu üldsegi, mõni jällegi 20m aastas. Luitevallide pikkus ulatub mõnest kilomeetrist kuni 10 kilomeetrini. Erinevad luited võivad olla erinevate kõrgustega. Tähtluited on näiteks 80m kõrgused, Gobi kõrbes on aga enamasti 5 45meetrised luited. Põhilised mullad on kõrbe pruun, hall, pruunikashallidmullad. Gobi on ümbritsetud igalt poolt mäestikega ja nii asub Gobi mägedevahelisel platool, natukene kõrgemal kui ümbrus.
luited võivad aastas kuni mitusada meetrit edasi liikuda ning põlde ja asulaid enda alla matta. Luidete tekkimise eeldused on püsivad ühesuunalised tuuled, taimkatteta või vähese taimestikuga liivapinnase või peeneteralise räniliiva tuisk- ehk lendliiva esinemine. Peamised 2 luidete liiki on : · Tähtluited - Täht- ehk püramiidluited sünnivad paikades, kus tuule suund vaheldub. Mõnedes kõrbetes kasvavad sellised luited kuni 80 m kõrguseks. · Paraboolluited - Poolkuukujulised parabool-ehk mõrdluited (ka barhaanid) tekivad kõrbe äärealadel, kus on vähe liiva ning tuul puhub valdavalt ühest suunast. Tuule suunda näitavad luite teravdunud harud. Servad on eendunud sellepärast, et liiv liigub seal palju kiiremini kui luite paksus keskosas. Luite moodustumine Tuul kannab liivaterakesi tasapisi edasi, kuid ka tugeva tuulega ei tõuse need maapinnast kuigi kõrgele
Liivaluide kasvab järjest suurema hooga, sest mida rohkem on seal liiva, seda suurem on tuuletõke.Vall-luited kujunevad liivarohketes kõrbetes, kus valitsevad idasuunalised tuuled, moodustades paralleelsete ridadena asetsevaid luiteid. Et need paiknevad tuule suunaga risti, nimetatakse neid ka ristluideteks. Tähtluited ehk püramiidluited sünnivad paigus, kus tuule suund pidevalt vaheldub. Mõnedes kohtades kasvavad sellised luited kuni 80 meetri kõrguseks või siis veel kõrgemaks. Paraboolluited on poolkuukujulised. Nad tekivad kõrbe äärealadel, kus on vähe liiva ning tuul puhub valdavalt ühest suunast. Luite teravdunud harud näitavad tuule suunda. Kaarekujuliseks moonutab luite äärtest tugevamalt puhuv tuul.Namibi kõrb on üks vanimaid. See tekkis vähemalt 55 miljoni aasta eest. Luited on seal kujunenud rannikult sisemaale kantud liivast. Liiv ise on pärit kaugelt sisemaa platoolt, kust selle randa kandis vesi. Mõned Namibi luited on üle 200 meetri kõrged
Vired/luited Mingi takistuse taha kuhjub vall-luide, takistuse kadumisel(kulumisel) kujuneb liivakuhjast luide. Pealmine nõlv 10-12', tagumine nõlv 33-34'. Luited liiguvad erosiooni mõjul pidevalt edasi. Luite kuju väljendab tasakaalu erosiooni ja settimise vahel. Hobuseraua kujulised balhaanid vähese settematerjali korral. Nende liitumisel ristiluited. Tähtluited vahelduva tuule suuna korral. Pikiluited kiirete tuulte korral, vähese settematerjaliga. Paraboolluited haarad suunatud vastutuult. Tõusva pinnasege rannikutel. Liivamered luidete süsteemid. Löss nõrgalt sorteeritud, tolmjas, ümardamata terad ja killud, polümineraalne. Levivad suurte platoodena. Arvatavasti tekkinud liustike ees püsivasuunaliste kuivade tuultega. Liustiku taganemisel kuivatavad need tuuled maha jäänud liiva ja moreeni ja kannavad selle pikkade vahemaade taha edasi. Hiinas lössikihid üle saja meetri paksused
annaabi.ee 
