...................................................5 6. Rahvastik............................................................................................6 7. Majandus............................................................................................6 8. Kasutatud kirjandus...........................................................................7 2 ASUKOHT Suur Liivakõrb asub Austraalia madril ja paikneb selle loodeosas. Lõunas piirneb Gibsoni kõrbega, kirdes Kimberley lavamaaga ja loodes India ookeaniga. Kõrb paikneb ligikaudu 20-30 S ja 110-140 E. Kõrb asub troopilises kliimavöötmes. Suure Liivakõrbe pindala on umbes 338 tuhat km2. KLIIMA Suure Liivakõrbe keskmine sademetehulk on 250 mm aastas. Kimberely lavamaa läheduses, aga 300 mm aastas. Suviti on temperatuurid kõrged, keskmiselt 37 ja 38 kraadi ümbruses
Suur Liivakõrb 1. Kõrbe asend Suur Liivakõrb asub Austraalia madril ja paikneb selle loodeosas. Lõunas piirneb Gibsoni kõrbega, kirdes Kimberley lavamaaga ja loodes India ookeaniga. Kõrb paikneb ligikaudu 20-30 S ja 110-140 E. Kõrb asub troopilises kliimavöötmes. 2. Kõrbe suurus ja ulatus Suure Liivakõrbe suurus on 284993 km2 ning sellise pindalaga hõlmab ta umbes kahekümnendiku Austraalia pindalast(7,7 mln km2 ). 3. Kliimatingimused ja tekkepõhjused
km2. Umbes 4/5 Saharast on 200500 m kõrgune tasandik, põhja ja idaosas on meretasemest allapoole ulatuvaid nõgusud (Kattara,Faijum), keskosas Ahaggari (3005 m) ja Tibesti mägismaa (3415 m ) ning platood. Umbes 70% Saharast on kivi(hammaada) ja klibukõrb (seriir,LääneSaharas reg), 20% liivakõrb (erg; peamiselt LääneSaharas), viimases on 100320 m kõrgusi luiteid. Kohati paljandub kristalne aluskord . Sahara maapõues leidub rohkesti naftat ja maagaasi ning metallimaake ( raud,vask,mangaan,tina, nikkel,kroom,tsink,hõbe, kuld, plaatina, toorium, uraan), palju on keedusoola,fosforiiti ja põhjavett. Valitseb kuiv troopiline kliima, talvel tekib tolmu ja liivatorme (samuume). Suuremas osas Saharas sajab vähem kui 50, mägedes ja servaaladel 100200 mm/aaastas
soolad ladestuvad soolajärve põhja,moodustades paksu soolakihi. Küs:Mida tead soolakutest? Vastus:Soolakud on kuivad,madalad nõod,märgivad kõrbes kohti kus on põhjaveetase kõrgem,auramine suurem ja vees sisaldunud soolad jäävad pinnasesse. Küs:Kudias eristatakse kõrbeid?(2) Vastus:Kõrbeid eristatakse pinnase iseloomu ja veereziimi järgi. Küs:Nimeta 5 kõrbeliiki. Vastus:Savikõrb,lössikõrb,soolakõrb,kivikõrb ja liivakõrb. Küs:Iseloomusta kõiki kõrbeliike Vastus:Savikõrb-Savikas muld ja muutlik veereziim,liigniiskus,koorikuline savikas pinnas ehk takõrr. Lössikõrb-Löss on tolmjas liivsavi,lössikõrb saab rohkem niiskust sest lähedal asuvad mäed püüavad sademed kinni.lössikõrbes on lopsakas taimestik. Soolakõrb-Pinnase soolasisaldus on suur ja soolad kogunevad kirmena maapinnale.Soolade rohkus pinnases takkistab taimedel vee vastuvõttmist.
GOBI KÕRB Gobi on suur kõrb, mis asub Euraasias. Täpsemalt siis Aasias, põhja Hiina ja lõuna Mongoolia juures. Põhjast piirneb Hangaiga, lõunast Nan Shaniga, läänest Tian Shaniga ja idast SuurHingani mägedega. "Suur ja kuiv" tähendab Gobi Mongoolia keeles. Gobi kõrb on Aasias suurim. Gobi kõrb võtab enda alla 1,300,000 km² ja omakorda on Gobi kõrb üks suurimaid maailmas. Suurelt osalt pole Gobi kõrb liivakõrb, vaid kivi ja savikõrb. Gobi kõrb on 1600km lai ja 800km pikk. Lavamaad liigestavad mäed ja madalad ahelikud. Gobi kõrb asub troopilises kliimavöötmes. siin pildil on Gobi kõrb tehtud heledalt. Gobi kõrb on ka kõige laiem kõrb Aasias. Hiinas mõeldakse Gobi kõrbe all erinevaid asju, näiteks öeldakse shamo (liivakõrb) ja hanhai (kuiv meri). Kõrbe loodeosa on kuulus oma dinasauruste fossiilide poolest.
Kõrber 1. Asend kaardil Lõuna-Ameerika, Põhja-Ameerika, Aafrika, Austraalia, Kesk-Aasia Nt - Patagoonia, Suur nõgu, Surmaorg, Sahara, Namibi, Suur liivakõrb, Victoria kõrb, Gobi Kõrbed kaardil 2. Tekkimise põhjused 1) Pöörjoonte kõrgrõhuala * Aasta läbi kõrgrõhkkond * Laskuv õhk soojendab ja suurendab võimalikku aurumist Nt * Põhja-Aafrika (Sahara) * Lõuna-Aafrika (Kalahari) * Araabia poolsaar (Rub Al Khali) * Austraalia kõrbed (Suur liivakõrb) 2) Külmade hoovuste mõju
KÕRBED Kõrbete paiknemine Surmaorg Gobi Suur Nõgu Karakum Nuubia Sahara Liibüa Rub al Khali Mojave Namibi Atacama Suur Liivakõrb Kalahari Patagoonia Suur Victoria www.blueplanetbiomes.org/ desert.htm Kõrbete paiknemine Püsivate kõrgrõhualadega pöörijoonte piirkond Mandrite kuivad sisepiirkonnad Külmade merehoovuste naabrus Hõlmavad 23% maismaa pindalast Afganistan, Austraalia, Mehhiko,Jeemen, Alzeeria,Liibüa, Tsaad, Mali, Mauritaania, Niger, Sudaan, Egiptus, Saudi- Araabia Kõrbete liigid
Antarktise tekke tume tõde Ammusel ajal , mil valitsesid jumalad ning inimesed olid enamasti alamad , ümbritses maa lõunapoolsust pea lõpmatuna paistev liivakõrb. Kogu liivakõrb moodustas ühe suure mandri, millel oli vaid üks kuningriik. Selleks riigiks oli tol ajal Venemaa. Venemaad valitses kõikvõimas kuningas Aison, kes oli väga rahulik, aus ja ustav oma perekonna suhtes. Tal oli poeg Lason ja naine Danae. Oma naisega tal oli suur armastus ja tugev suhe. Poeg oli neil laisk ja ükskõikne kuningriigi suhtes, mistõttu Aison ta üsna noorelt ka Puiatu erikooli saatis. Lisaks suhetele, oli tugev ka riik ise
Kõrbed Karakum · Karakum on suurim kõrb N.Liidu territooriumil, praegu Türkmenistan. · Talvel võib temperatuur langeda -30°c ja suvel küündida kuni 50°c soojuskraadini. · Enamuses liivakõrb. · Tekkinud jõgede setetest tuule ümberkuhjaval toimel. Kasutatud kirjandus: · Õpilase Geograafiaentsüklopeedia · Eesti Nõukogude Entsüklopeedia
Jaanuari keskmine õhutemperatuur on 8-24 kraadi juuli keskmine on aga 32... kraadi, kõrgeim õhutemperatuur on mõõdetud Azizijas kus oli 58 kraadi soe. Sahara kõrb on tekkinud sademete vaesuse tõttu, kuna see asub 30 laiuskraadil siis ekvatoriaalsest kliimavööndist tulnud niiske õhk ei jõua sinna kohale. joonis 2. Sahara sademed ja temperatuur KÕRBE TÜÜP Sahara on enamjaolt liivakõrb, kõrgematel aladel on aga kivi- ja madalametel aladel soolakõrb. Liivakõrb on kõige liigirikkam, soolakõrbes ja kivikõrbes taimi ja loomi eriti pole. Saharas esinavad ka samuunid ehk liivatormid mis võivad tappa inimesi ja loomi. joonis 3. sahara kõrb SAHARA TAIMESTIK JA LOOMASTIK Sahara kõrbes on võrreldes teiste kõrbetega loomi ja taimi palju.
Troopiline kliimavööde Asend: · Troopiline kliima valitseb pöörijoonte piirkonnas 15. ja 30. laiuskraadidel. Neil aladel laiuvad suured kõrbed: Sahara, Suur Liivakõrb ja Suur Victoria kõrb lõunapoolkeral Austraalias. Tunnused: · Aastaringselt valitseb troopikas kõrgrõhuala. Suvel on temperatuur 50 kraadi , õhk kuiv ning öösel jahtub see kiiresti, kuid mitte alla 20 kraadi. · Talvisel ajal käib päike madalamalt, siis on temperatuur umbes 20 kraadi. Öösel võib temperatuur langeda alla null kraadi. Lähistroopiline kliimavööde Tunnused: · Temperatuur 0-28 kraadi
OAAS- ala kõrbes , kus põhjavesi on maapinna lähedal NOMAAD-rändkarjakasvataja STEPP- euroopa & aasia rohtla FELLAH- paikne põllupidaja GRISLI- suur hall põhja-ameerika karu MADJAR- ungarlane PAMPA- lõuna-ameerika rohtla KAUBOI-lehmapoiss KOIOTT- kiskja NARTA-koera või põdra rakend EFEMEER-ühe aasta taim ERG- sahhara liivakõrb SAMUUM-kuiv tuul Sahharas & Araabia ps. IGIKELTS-aataringselt 1m sügavuseni külmunud pinnas ALK-merelind GAUTSO-ratsakarjus BERBER-põhja-aafrika rahvas SKUNK-põhja-ameerika karusboom BEDUIIN-rändkarjakasvataja ÄNN-lind RANTSO-mõis Vahemerelised metsad ja niisked lähistroopilised metsad TAIFUUN- vaikse ookeani troopiline tsüklon
Siit võtta ainult teksti, infot, pilte palun, mitte sama tööd õpetajale esitada. Muutke kujundus ära jne. Aitäh Gobi kõrb Sissejuhatus GOBI mongoli "poolkõrb", maastikuline piirkond SiseAasias (mongoolias ja Hiinas) Umbes 2 mln. km2. Põhjast piiravad Gobit Mongoolia Altai ja Hangai, lõunast Nanshan ja Altõntag. Valdavalt ligikaudu 1000 m kõrgust lavamaad liigestavad mäed ja madalad ahelikud. Idapoolmikus on poolkõrb, mujal kivi ja liivakõrb, nõgudes solontsakke. Vett leidub üksnes kaevudes, sest jõed puuduvad. Kliima Valitseb mandriline kliima, temperatuur kõigub tugevasti (suvel kuni 45C, talvel p õhjaosas 40C). Sajab 50200 mm aastas. Taimed Taimedest kasvavad siin puju, okasmalts, gobi keeritsrohi, vareskaer, tamarisk, efedra, soolmalts ja teised kuivade alade taimed. Loomad Loomadest kohtab siin viiksjänest, kõrbepüüd ehk sadzat, kaameleid ja harva ka punast hunti.
alad. 2. Kliima Aastas sademeid ~250mm (ebaregulaarsed), ööpäevane temperatuuri amplituud suur, parasvöötme, lähistroopiline ja troopiline kliima. Aurustub rohkem, kui sajab. 3. Kõrbete liigid - Savikõrb (muutlik veereziim) Lössikõrb (Tekkinud eelmäestikes lammisetetest) Soolakõrb (Suur soolasisaldus) Kivikõrb (Koosneb vanade mäestike kulumismaterjalidest) Liivakõrb (Kõige levinum, liigirikkaim) 4. Mullastik hallikaspruunid (parasvöötmes), punamullad (troopilises), hall- Mullad (lähis troopilises). NB! Vähe huumust aga palju mineraalaineid. 5. Taimestik Väga hõre, viljuvad ja õitsevad kiiresti, juurestik sügaval, lehed pisikesed (nt: saksauul, paju, aaloe, piimalilled) 6. Loomastik Taluvad hästi kuumust, soomuseline kehakate, öine eluviis, mürgised (nt: kaamel, ämblikud, skorpionid, kobra, saakal,
Kõrbetüüp Iseloomustus Savikõrb Savikas, tihe muld ja muutlik veereziim. Kevadel pindmised kihid liigniisked, tekivad ajutised vooluveekogud. Suvel aurab vesi kapillaarselt ära, kuivades tekib takõrr ehk koorikuline savikas pinnas. Peamine eluvorm on poolpõõsas- puju, mille alumine osa on puitunud ja moodustab suurema osa ta biomassist. Maapind soolakas, suvel võib praguneda ja klaaskõvaks kuivada, lahti kooruda. Lössikõrb Kohtades, kus leidub mäestikest valja uhutud peeneteralist materjali. Löss on ühtlane peen tolmjas liivsavi , mis on kohale kantud jõgede ja tuule tegevuse tagajärjel. Liikuvad soolad on välja uhutud. Saab teistest kõrbetüüpidest rohkem niiskust, sest lähedal asuvad mäed püüavad sademed kinni. Kevadel lopsakam taimestik. Soolakõrb Kõrbed, mille pinnase soolasisaldus on suur ja soolad kogunevad ...
Loomastik Taluvad hästi kuumust Väike veevajadus Soomuseline kehakate Kaitsevärvus Inimtegevus · Rändkarjakasvatus · Oaasipõllundus Kõrbete põliselanikud · Beduiinid · Austraalias aborigeenid · Rändeluviisiga kõrbeelanikud on nomaadid Maailma suurimad kõrbed · Sahara Põhja-Aafrikas liiva, savi-ja kivikõrb · Liibüa Põhja-Aafrikas liiva-ja kivikõrb · Gobi Sise-Aasia, Mongoolia Hiina kivi- ja liivakõrb · Suur nõgu Põhja-Ameerika poolkõrb · Kalahari Lõuna-Aafrika poolkõrb Keskkonnaprobleemid · Liigse karjakasvatusega kaasneb kõrbealade laienemine · Oskamatu põlluharimise tagajärjel võivad jõed, järved ja oaasid ära kuivada · Muld võib soolduda ja muutuda kasutamiskõlbmatuks Kõrbes kasvavad taimed · Saksauul Tamarisk Agaav Aaloe Kaktus Piimalill Kõrbes kasvatatakse · Arbuus · Dattel · Melon · Nisu · Oder · Puuvill
km. Ulatub Kapimaast Angolani. Laius on lõunas 70-130 km ja põhjas 30-50 km. Tõuseb rannikumadalikult astanguina 700-1500 meetrini. Kliima Asub troopilises kliimavöötmes Keskmine temperatuur talvel on 15 - 20 c. Keskmine temperatuur suvel on 25 30 c. Paikneb suvise vihma alal. Sademete hulk ranniku lähedal on kuni 15 mm ja järsaku aladel kuni 100 mm. Pinnamood Kõrbe lõunaosa on liivakõrb Põhjaosa on valdavalt kivikõrb Ainus suur jõgi on Orange jõgi, mille toiteallikaks on Draakonimäed. Kõik jõed kaovad liiva Loomad Loomad vajavad eksisteerimiseks vett,toitu ja kaitset. Kõrbes on palju putukaid, ämblikke, roomajaid, närilisi. Neil on suured kõrvad temperatuuri reguleerimiseks. Osad väiksemad loomad ei joo üldse. Tihe karvastik kaitseb päeval kuuma eest ja öösel külma
Kristina Bauer 8a Kõrbe ettekanne Sahara kõrb Sahara on maailma suurim kõrb, mis hõlmab enamiku Põhja-Aafrikat. Sahara piirneb põhjas Atlase mäestiku ja Vahemerega, lõunas Saheliga, ulatub läänes Atlandi ookeanini, idas Punase mereni. Suurim ulatus idast läände 5700km, põhjast lõunasse 2000km, pindala 8mln ruutkilomeetrit. Umbes 70% Saharast on kivi- ja klibukõrb, 20% liivakõrb. Sahara maapõues leidub rohkesti naftat ja maagaasi ning metallimaake (raud, vask, mangaan, tina, nikkel, kroom, tsink, plii, hõbe, kuld, plaatina, toorium, uraan), palju on ka keedusoola, fosforiiti ja põhjavett. Saharas valitseb kuiv troopiline kliima, talvel tekib tolmu- ja liivatorme. Sahara õhutemperatuur kõigub ööpäevas üle 30 kraadi. Sahara aastane sademete hulk on alla 100mm. Pinnamood on Saharas peamiselt madal ja tasane, Sahara keskosas on ka kõrgemaid mägesid
KÕRBED Koostas:Rita Jalast Kõrbete paiknemine · Püsivate kõrgrõhualadega pöörijoonte piirkond · Mandrite kuivad sisepiirkonnad · Külmade merehoovuste naabrus · Hõlmavad 23% maismaa pindalast · Afganistan, Austraalia, Mehhiko,Jeemen, Alzeeria,Liibüa, Tsaad, Mali, Mauritaania, Niger, Sudaan, Egiptus, Saudi- Araabia Kõrbete liigid · Savikõrb- raske lõimisega muld, muutlik veereziim · Lössikõrb- tekkinud eelmäestikes lammisetetest · Soolakõrb-suur soolasisaldus · Kivikõrb- koosneb vanade mäestike kulumismaterjalist · Liivakõrb- kõige levinum, liigirikkaim Kliima kõrbes · Parasvööde, lähistroopiline ja troopiline kliimavööde · Suur ööpäevane õhutemperatuuri kõikumine · Aastane sademete hulk kuni 250 mm · Sademete hulk ületab aurumise · Esineb "kuiva vihma" · Maakera kõrgeim õhutemperatuur on mõõdetud Liibüa kõrbes 57,8º C · Kuivad ja kuumad tuuled, mis kasvavad vahel üle liivatormideks ...
Pindala üle 8 milj. km2. Ulatub ligi 5700 km pikkuselt Atlandi ookeanist Niiluse jõeni ning Vahemere rannikult 2000 km lõuna poole kuni savannide põhjapiirini. KLIIMA Kuumemaid kõrbealasid. Madal ja tasane pind. Varjus kõrgeim temp. 58°C. Liiv kuumeneb kuni 90°C. Talvel harva võib esineda öökülma. Aastane sademete hulk on alla 100mm Mõned aastad on täiesti kuivad. MULLAD Liivakõrb, mulda ei esine. Palju kruusa ja klibuvälju e. regid. Liivaluidetes tekivad huvitavad kipskristallid. TAIMEDE KOHASTUMUS Lehed on väikesed, nahkjad või on muundunud. Paksud lehed, et aurumine lehe pinnalt oleks võimalikult väike. Varred või lehed on suutelised säilitama endas niiskust. Õitsevad ning viljuvad väga kiiresti Pikad juured, mis ulatuvad sügavale. SAKSAUULIPUU E DATLIPALM
Seal asub ka Sossusvlei rahvuspark, kus on maailma kõrgeimad liivaluited (kuni 300m). Kütid- korilased on seal elanud juba 750.000 aastat. Peamiseks maavaraks on teemantid, mida kaevandatakse liiva seest ning jõgede põhjast. Lisaks teemanditele kaevandatakse sealt ka tsinki, tina ning volframi, plaatinat, kulda, väävlit ja soola. Sealt on otsitud ka naftat, kuid edutult. Kõrb tõuseb rannikumadalikult astanguina 700-1500 m kõrguseni. Kõrb on põhjaosas valdavalt liivakõrb, kuid lõunaosas kaljukõrb. Kliima iseärasused Piki rannikut põhja poole kulgeva külmaBenguela hoovuse tõttuon rannikuala kliima jahe jakuiv. Keskmine t0 jaanuaris17-19 0C , juulis 12-150C. Kalaharis on keskmine t0 suvel 25-30 0C, talvel 15-20 0C. Namibi kõrb paikneb suvise vihma alal, mis tähendab seda, et sademed langevad oktoobri algusest kuni maini. Külma Benguela hoovuse tõttu esineb väga vähe sademeid
toitaineid. Kõrbete kliima : Kõrbeid jaotatakse eraldi veel kliima järgi: kuumakõrbed, poolkõrbed, rannikukõrbed. Kõrbetele on isloomulik suur kuivus. Kliimat iseloomustab aga kõigeparemini parasvöötme lähistroopiline ja troopiline kliimavööde 4. Maailma suurim kõrb, suurim oaas. Suurim kõrb on Sahara kõrb. Suurim oaas on paikneb Niiluse kallastel. 5. Kõrbete liigid. Mille järgi kõrbeid liigitatakse? Kõrbete liigid: liivakõrb, kivikõrb, klibukõrb, soolakõrb, lössikõrb ja savikõrb. Kõrbeid liigitatakse kliima ja pinnakatte järgi. 6. Kõrbetaimed. Kõrbes kasvavad peamiselt põõsad ja poolpõõsad. Lehed on väiksed ning tihti asendunud okstega. Kõrbetaimedel ulatuvad juured väga sügavale. 7. Kõrbeloomad. Loomad on kohastunud veevaeseks eluks, enamikule loomadele on iseloomulik öine eluviis, päevase kuumuse eest otsitakse varju maa sees. Enamasti on loomad heledavärvilised
Simpsoni kõrb asub Austraalia mandril, 20-30 põhjalaiusel ja 130-140 idapikkusel. Simpsoni kõrb on põhiliselt liivakõrb, leidub ka takõrri. Kõrb ei le koguage ühesugune muutusi on märgata oea iga saja kilomeetri tagant. Punasel liival kasvavad üksikud puud, poolpõõsad. Liivaluidete vahelt paistavad ka kuivanud soola järved. Suurim soolajärv Simpsoni kõrbes on Eyre soolajärv. Kõrbete põhiloomad keda näha võib on näiteks kaamel, dingo,känguru,bilby ja reptiles. Kasvatavad kariloomad on veised, lambad ja kaamlid. Austraaliasse on peaaegu kõik liigid sisse toodud igalt poolt välis riikidest
vihma talviti. Selline sademete hulga eripära kõrbe erinevates osades on tingitud eelkõige sellest, India ookeanilt tulevad tuuled blokeeritakse Draakonimägede poolt ning selle tagajärjel on kliima kõrbe lääneosas kuivem. Namibi kõrbe keskosas on aga väga kuiv kliima ja vähe taimi. Temperatuur on aastaringi 15-20º C. Maapinnal on kuumarekordiks mõõdetud 66º C. Namibi kõrbe lõunaosa on liivakõrb ning põhjaosa on peamiselt kivikõrb. Joonis 3. Kliimadiagramm Namibi kõrbe lõunaosas asuvast Lüderitz''ist Joonis 2. Kliimadiagramm Namibi kõrbe keskosas asuvast Wavis Bay'st 3. Kõrbete tüübid Liivakõrbe tunneb kergelt ära tuule kujundatud liivaluidete tõttu. Liivakõrb on kõige levinuim ja soodsaim kõrbetüüp elusolenditele, sest liivakõrbes on veevarud tunduvalt suuremad kui soola-ja
kasvanud taimede juurte ümber. Tuhandete aastate jooksul lisandus neisse lubjasooli ning kujunesid kivimoodustised, mis ilmusid nähtavale pärast seda, kui tuul neid ümbritseva liiva ära puhus. Liivakõrb Ka liivakõrbed tekkisid mitmete aastate jooksul mäestikest. Jõed kandsid liiva tasandikele, kus tuul selle laiali laotas. Osa kõrbeliivast pärineb ka järve- ja mererandadest, kuid ka sinna on see saanud mäestikest jõgede vee abiga.Suurim katkematu liivakõrb asub Araabia poolsaarel. Tal on kurja kuulsusega nimi- Rub al-Hali. See võtab enda alla 647500 ruutkilomeetrit.Mitte miski ei too kõrberomantikat paremini esile, kui merena laiuvad liivalagendikud oma kaunite lõputute laineahelikega. Liivakõrbega kaasnevad alati ka liivaluited. Tuul võib luidetele mitmesugust kuju anda. Mõnda tüüpi luited, nagu näiteks täht- ehk püramiidluited, on suhteliselt püsivad, teised aga, nagu näiteks barhaanid liiguvad aastas kuni 20 meetrit. Liivaluited
KÕRB Kõrb on ala, kus aastane sademetehulk jääb alla 250 mm. Kõrbed esinevad nii troopilises kui ka arktilises kliimavöötmes, seega ei saa öelda täpset temperatuuri kõrbes. Kõrbed on levinud troopikas umbes kolmekümnendatel laiuskraadidel nii põhja kui ka lõunapoolkeral. Kõrbed esinevad ka polaarpiirkondades, kus on vähe aurumist ning kuhu ka niiskusel on raske ligi pääseda. · · · · Kõrbe liike · Liivakõrb · Savikõrb · Lössikõrb · Kivikõrb · Soolakõrb Kõrbi esineb... · Sisemaal Gobi kõrb, Suur nõgu · Külmade hoovuste läheduses Namibi kõrb, Atacama kõrb · Mäestike varjus Surmaorg, Patagoonia kõrb · Laskuvate õhuvoolude läheduses Suur Victoria kõrb, Sahara kõrb Araabia kõrb · Asub Aafrikas Niiluse ja Punase mere vahel. · Enamasti peetakse Araabia kõrbe Sahara kõrbe osaks, kuigi teda
KÕRB Nastja Rodina MIS ON KÕRB? Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250 mm. Keskmine temperatuur ei ole kõrbe definitsiooni seisukohast oluline, sest kõrbed esinevad nii troopilises kui ka arktilises ja antarktilises kliimavöötmes. Kõrbesid liigitatakse pinnakate järgi. On olemas järgmised kõrbete liigid: liivakõrb, kivikõrb, klibukõrb, soolakõrb, lössikõrb ja savikõrb. Peaaegu kõikides, väljaarvatud kõige kuivemates, kõrbepiirkondades kasvavad taimed ja elavad loomad, kes on eluks kuivas ja kuumas kliimas hästi kohastunud. TAIMESTIK Taimed kasutavad erinevaid viise vee kogumiseks ja efektiivseks kasutamiseks. Enamusel kõrbetaimedel on kas pikad sügavale ulatuvad juured, mis võimaldavad kasutada põhjavee varusid, või
Kõrbe keskosas on samuti kuiv, sajab ligikaudu 50mm aastas. Namibi kõrbes on märgatav, et sisemaal sajab tunduvalt rohkem kui rannikul, see on tingitud külmast Benguela hoovusest, mis möödub rannikust. See-eest esineb rannikualadel tihti udu, sest merelt tulev niiske õhk ja maismaa kohalt tulev kuiv õhk saavad seal kokku. SADEMETE HULK NAMIBI KÕRBE LINNADES KÕRBE TÜÜP Namibi kõrbe lõunaosa on luideterohke liivakõrb, kus jõed imbuvad maapinda. Põhjaosa on valdavalt kivikõrb, mis on kaetud jämedama kivimmaterjaliga, kuigi kohati on sealgi liivakõrbe. NAMIBI KÕRBE LÕUNAOSA NAMIBI KÕRBE PÕHJAOSA TAIMED JA LOOMAD Namibi kõrbes on üle 600 erineva taimeliigi ning paljud neist on väga erilised ning kohanenud kuivale ja kuumale kliimale. Üks tuntumatest seal kasvavatest taimedest
Sahara Kõrb. 1.Asend mandril, maailmajaos, riigis, kaart. Sahara asub Aafrika mandril täpsemalt öeldes Aafrika mandri põhajaosas. Kaart:Sahara kõrb on ümbritsetud punase joonega. 2. Kõrbe suurus, ulatus Sahara on maailma suurim kõrb üle 9 miljoni km² viljatut kivist ja liivast pinnast. Sahara kõrb laiub Aafrika mandri põhjaosas, ulatudes Egiptusest ja Sudaanist 5150 km pikkuselt Mauretaania ja Lääne Sahara läänerannikuni. Ta katab 9269600 km². 3. Kliimatingimused Tekkepõhjused (kujunemise seaduspära) Sahara on kuiv, kohati sajab vihma üksnes 25 cm aastas. Suurem osa kõrbest asub sisemaal. Seal valitsevad tuuled kuivatavad iga niiskusepiisa enne, kui see sisemaale jõuab. Ka mäeahelike tõttu kõrbe ja mere vahel sajab vihm maha enne sisemaale jõudmist.Päevad on Saharas väga kuumad. Pilvitu taeva tõttu haihtub kuumus pärast päikese loojumist kiiresti taevasse ning öösiti võib temperatuur...
Tema pindala on üle 8 milj. km². Sahara on madal ja tasane. Kõige kõrgem paik on 3415 m kõrgune. Põhja- ja idaosas leidub nõgusid, mis asuvad merepinnast madalamal ja kuhu tekivad oaasid. Sahara on üks kuumemaid kõrbealasid. Varjus on seal mõõdetud kõrgeim temperatuur 58?C, liiv kuumeneb isegi 90 kraadini. Talvel võib harva isegi öökülma esineda. Mõned aastad on täiesti kuivad. Aastane sademete hulk jääb alla 100 mm, mõnedel andmetel alla 50 mm. Sahara ei ole liivakõrb, nagu arvatakse. Seal leidub ka kivikõrbeid (hammadasid), vaid viiendik on kaetud liivaga. Harvem leidub mõni soolakõrb (sebha). Saharas esineb sageli liivatorme samuume, mis kannavad edasi tuhandeid tonne liiva. Liiv tuiskab oaasidesse ja põhjustab inimeste ja loomade hukkumist. Sahara liivaluidetes tekivad huvitava kujuga kipskristallid. Murenevatelt kaljudelt lendu puhutud kipsitolm sadestub liiva. Liivas lahustub tolm veega ja uuesti kristalliseerudes
Sageli esineb kõrbes liivatorme samuume. Selline liivatorm kannab edasi tuhandeid tonne liiva, tuiskab seda oaasidesse ja võib põhjustada inimeste ja loomade hukkumist. Sahara taimkate on väga liigivaene ja hõre, paljudes kohtades puudub see täielikult. Sahara kuumust ja veepuudust suudavad taluda sisalikud, maod, kilpkonnad, välejalgsed antiloobid ja gasellid. Mõnikord eksib jahiretkel kõrbesse ka gepard. Kõrbe äärealadel elutseb hüääne ja saakaleid. Sahara liivakõrb. Sahara kõrbeala ei ole sugugi ääretu liivaväli nagu sageli arvatakse. Mägedes ja üldsekõrgematel aladel levivad kivikõrbed - hammadad. Hammadat katavad kas suured kivikuhjatised või on säilinud terviklik siledakslihvitud kaljupind. Kivimid on tihti tumedat, isegi musta värvi, mistõttu hammadad on väga sünge ilmega. Taimi kasvab hammadas vaid kaljulõhedes, kuhu harvade vihmade järel vett koguneb ja kust Päike ei saa seda ära aurutada
soolalembelistel taimedel on lihakad lehed ja varred ning nad kasvavad aegalselt.taimed:saksauul,raagpõõsad,maltsalised. · Kivikõrb- on maapind kaetud jämedama kivimaterjaliga enamasti teravaservaliste kivikestega .sellised kõrbed on tüüpilised mangooliale ja põhja aafrikale.kivine pinnas sisaldab tavaliselt kipsi ja taimestik on kipsi lembeline.taimed : poolpõõsad, ogamalts, läätspuu. · Liivakõrb Kõige levinum.Sademetevesi nõrgub sügavale ja moodustub vee varu . põhjavesi on saadaval ainult pikkadejuurtega taimedel.tuuletõttu esinevad luited, mis vb ohustavad inimtegevust.liikuvad liivad takistavad taimede kasvu.kui taimed liivaall mattuvad, kasvavad kiiresti uued asemele.tähtsamad eluvormid on kõvalehelised põõsastimed.taimed:valge saksauul,liiva akaatsia.
Geograafia eksam 1.Geograafia on teadus , mille üheks ülesandeks on keerukate nähtuste selgitamine , rühmitamine ja üldistamine , selle tasemeni , et nähtuste olemus oleks kõigile arusaadav . 2. loomad, taimed , muld, maapind ,atmosfäär , hüdrosfäär, kliima ja inimtegevus Näited:vihmametsa lopsakas ja liigirikas taimestik pakub loomadele palju erinevaid elupaiku ja toitumisvõimalusi , väga kiire aineringe ja rohkete sademete tõttu on vihmametsa mullad väheviljakad 3.Loodusvööndeid eritatakse peamiselt taimkatte alusel Kliimavöötmed-suurematel aladel , vöödena , ümber maakera paiknevad üksteisest erinevad ulatuslikud kiilmasüsteemid Loodusvöötmed-suured , püsivad süsteemid . nendes on õhutemp. , niiskusolud , mullad , taimestik ja loomastik omavahel tihedasti seotud Taimkattealusel:tundlavöönd ja okasmetsavöönd Kliimavöötmed ja loodusvöötmed ei ühti mittekunagi . põhjuseks on see , et erinevate k...
elavad üle seemnete või maa- aluste osadena; velviitsia; piimalill; saksauul; kaktus; Kõrbealade laienemine savannide arvel; taimkatte hävimisel kõrbeliivad hakkavad liikuma ja on ohtlikud oaasidele; veekogud kuivavad (Araali meri), sest inimesed kasutavad vee ära; naftareostus piirkondades, kus pumbatakse naftat; Kõrb Sademed alla 100 mm. Kõrbeliigid: 1. Liivakõrb suured liivaluited, barhaanid. 2. Kivikõrb kaetud kividega. 3. Soolakõrb soolane. 4. Savikõrb raske lõimimisega muld, muutlik veereziim (kevadel liigniiske, suvel kuiv, pinnas koorikuline), kõva pragunenud pind. 5. Lössikõrb (peen, tolmjas liivsavi) lopsakas taimestik kevadel. Lühieataimed kasvavad, õitsevad ja viljuvad umbes kuu aja jooksul. Oaas on kõrbesaar, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale.
koaala. Inimeste tegevusalad: karjakasvatus, vee hankimine, turism, (põlluharimine) KÕRB: Kliimavööde: troopiline Asukoht: pöörijoonte piirkond, külmade hooviste naabruses, kuivades siseosades. Kliima: kuum, kuiv, sajab väga harva, suur temp. Kõikumine, aurumine on suurem kui sademete hulk, kuivad ja kuumad tuuled, liivatormid. Riigid: Austraalia, Namiibia, Argentiina, Saudi-araabia, Egiptus, Alzeeria, Liibüa. Kõrbete liigid: kivikõrb, liivakõrb, savikõrb, soolakõrb, lössikõrb. Mullad: Hallmuld Taimed: Põõsad ja poolpõõsad, väiksed lehed, tihti asendunud okastega, lühiealised, lihakad lehed ja varred niiskuse hoidmiseks. Tüüpilised taimed: saksauul, tääkliilia, kaameliastel, mugulnurmikas, velviitsia, aaloe, suuresarveline piimalill, viigikaktus, hall kevadik. Kultuurtaimed: turkestani magun Loomad: öine eluviis, väike keha, pikk saba(küür) ladestuvad rasvad, varjevärvus,
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/pa Kasutatud kirjandus http://uus.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/ http://74.125.77.132/search?q=cache:iEeaiRnZrmYJ Kõrbete tüübid Savikõrb raske lõimisega muld, muutlik veereziim Lössikõrb tekkinud eelmäestikes lammisetetest Soolakõrb suur soolasisaldus Kivikõrb koosneb vanade mäestike kulumismaterjalist Liivakõrb kõige levinum, liigirikkaim Savikõrbed http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-27-1.htm/ Savikõrbed rasked mullad ja muutlik veereziim kevaditi esineb ajuti liigniiskust, sest savi on vettpidav, kuid peagi vesi aurab ja maapind muutub kuivaks ja kõvaks, praguneb ning koorub pealt plaatidena lahti.
pangas mäestiku teke.),+ 3 näidet Victoria jv, Kariba jv, Njassa jv 9.Mis on antud loetelus üleliigne ja millega on tegemist? Samuum, boora, föön, tFšuktšid, briis, laguun, mussoon, passaat. Mis on nimekirja enamik nähtusi? Erinevad tuule tüübid Üleliigne on loetelus tšuktšid kes on on Aasia kirdeosa põlisrahvas. 10.Milliseid kõrbetüüpe eritatakse vastavalt pinnase ja vee iseloomule? Liivakõrb ja Soolakõrb 11.Mis maailmajagudes savannid puuduvad? Antarktika ja Euroopa 12.Kus elab hiidpanda? elavad looduslikult vaid Hiina edelaosa metsades. tema teine tuntum nimi on bambuskaru Tema tähtsaim iseärasus on toitumine toitub ainult bambusest 13. Nimeta looduslik põhjus, miks metsavöönd asendub rohtlaga? Vee taseme kõikumine. *14.Hanid on Hiinas ja Vietnamis põlisrahvas, ainud Jaapani põhjaosas ja vähesel määral Venemaal elav
maailma. Suur Vallrahu on nii ulatuslik, et seda näeb ka kosmosest. 5. Loodus Valdavaks pinnamoeks on tasandikud. Austraalia keskmine kõrgus on 340 m. 36% riigi territooriumist asub madalamal kui 200 m ja 51% asub 200-500 m kõrgusel. Pinnamoes eristub 3 suurt piirkonda: Lääneplatoo, Keskmadalik ja idarannikul asuv Suur Veelahkmeahelik. · Lääneplatoo on valdavalt 400-500 m kõrgune kõrbeline või poolkõrbeline tasandik, mille põhjaosas laiub Suur Liivakõrb ja lõunaosas Suur Victoria kõrb. · Keskmadalik ulatub Cape Yorki poolsaarelt Suure Austraalia laheni. · Suure Veelahkmeaheliku (pikkus 3620 km) idanõlvad on järsud, läänenõlvad madalduvad laugjalt Keskmadalikule. Aheliku kõrgeim osa on Austraalia Alpid (seal asub ka Austraalia mandri kõrgeim tipp Kosciuszko, 2228 m). Austraalia ja Tasmaania taimestik on endeemirohke (12 000 taimeliigist on üle 9000 endeemsed)
Ülekarjatamine on üks põhjusi loomad hävitavad taimestiku tallamise ja ärasöömisega ning pinnas saab liikuma. Kui see ala asub kõrbelise piirkonna lähedal, on kõrbestumine pea möödapääsmatu. Teine põhjus: suured niisutussüsteemid tühjendavad sageli teiste alade veevarud kriitilise piirini ja jälle on oht piirkonnal kõrbeks muutuda. Kõrbeid jaotatakse veel pinnakatte järgi erinevatesse liikidesse: liivakõrb, kivikõrb, savikõrb, lössikõrb, soolakõrb. Kõik need kõrbete tüübid on erinevad. Õhuniiskus on kõigis siiski äärmuslikult madal. Taimed võivad pikki kuid endas vett säilitada, oodates millal põuaperiood lõppeb või millal saabuvad sademed. Kasvada saavad taimed ainult paar nädalat, sest ülejäänud ajaks tuleb vett säilitada. 4
Tallinnast. 2 2 Pinnamood Austraalia pinnamoes on valdavad tasandikud. Orograafiliselt jaguneb Austraalia kolmeks suureks alaks. Lääneosa hõlmab 400-500 m kõrgune Lääneplatoo, mis piirneb põhjast Kimberley platooga, idas Macdonnelli ja Musgrave'i, läänes Hamersley ning edelas Darlingi mäestikuga. Lääneplatoo põhjaosas laiub Suur Liivakõrb, lõunaossa jääb Suur Victoria kõrb, lõunarannikul paikneb karstireljeefidega lubjakivine Nullarbori tasandik. Keskmadalik hõlmab aluskorra vagumuse; selle põhjaosas on rannikutasandik, keskosas suur nõgu, mille madalamas osas asub 12 m allpool merepinda Eyre'i järv, kagus alluviaaltasandikud. Edelast piiravad Keskmadalikku Flindersi ja Mount Lofty mäestik. Suurel Veelahkmeahelikul on järsud idanõlvad, lamedad harjad ja astanguliselt
kõrbetaimed.ehtsaid liivakõrbi on väga vähe.Kliimamuutused võivad viljakad alad kõrbeteks muuta ja kõrbed õitsele panna.Näiteks Sahaara kõrb oli 2000 aastat tagasi viljakas põllumaa.Praegu valitseb seal pidev kõrgrõhuilm palju päikest ,sademeid peaaegu pole Kus asub suurem kõrb Sahara on maailma suurim kõrb.Selle pindala on 9 miljoni ruut km ,mis katab kolmandiku Aafrika mandrist olles peaaegu sama suur kui Euroopa.Tüüpiline liivakõrb moodustab viiendiku.Peale mäestike,kivi- ja liivakõrbete leidub Saharas ka soolakõrbi.Seal laiusid kunagi mered ja järved,mis on ammmu arurstunud,üksnes sool on järele jäänud. Ilmastik kõrbes Päikese käes muutub liiv kuni 80 kraadini,õhutemperatuur varjus ulatub 50kraadini. Vatamata sellele on öösel külm,võib esineda hommikul isegi härmatis.Temperatuur langeb öösel alla nulli.Kui vahel hakkabki vihma sadama-siis vihmapiisad auristuvad juba õhus ja taimedeni see ei jõua.
Riigikord: konstitutsiooniline monarhia, emiraatide föderatsioon Konstitutsiooniline monarhia ehk põhiseaduslik monarhia on riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega. Põhiseaduslik monarhia võib olla (aga ei ole alati) demokraatlik. Emiraat on monarhia, mida valitseb emiir. Üldinfo Pindala AÜE - 83 600 km², Dubai - 3 900 km². Suuremat osa AÜE territooriumist katab liivakõrb. Suurimad linnad Abu Dhabi: 1 miljon elanikku Dubai: 950 000 elanikku Sharjah: 550 000 elanikku Rahvaarv AÜE-s on kokku 3,1 miljonit elanikku. Vaid 20% neist on sünnijärgsed kodanikud, ülejäänud 80% moodustavad võõrtöölised peamiselt Kaug-Idast, Pakistanist ning Indiast. Keel - araabia keel, räägitakse ka inglise keelt. Usk - Islam. Ajalugu Araabia Ühendemiraadid kuulus 7. 10. saj. Kalifaati ja 16. 19. sajandil Türgi riiki. 19
On olemas kaks peamist põhjust. Esimine on ülekarjatamine - koduloomad hävitavad taimestiku ning juurevõrgu puudumise tõttu hakkab maapind liikuma. Kui see ala asub kõrbeala lähedal, hakkab see kõrbestuma. Teine põhjus on see, et suured niisutussüsteemid võivad lähedal asuvat ala kuivatada ja see ala muutub kõrbeks. Kõrbete liigid Kõrbesid liigitatakse pinnakate järgi. On olemas järgmised kõrbete liigid: liivakõrb, kivikõrb, klibukõrb, soolakõrb, lössikõrb ja savikõrb. Enimlevinud on kivikõrbed. Nad on tekkinud kunagistest mäestikest. Aja jooksul kulusid need kliimaolude tõttu ära ja murenesid. Pinnavormid on nendes üsna teravad ja nurgelised. Kui tuul kannab liiva endaga kaasa, kulutab see suuri kivirahne ja mõnikord tekivad väga huvitavad vormid ja skulptuurid. Eriti tuntud on seenkaljud, mille lai ülemine osa toetub alt ahanevale jalale
Peamised väljaveokaubad: vill, metallimaagid, süsi, värvilised metallid Peamised sisseveokaubad: liiklusvahendid, tööstuskaubad Pealinn Canberra , tähtsamad linnad : Sydney, Melbourne, Buisbane. Paikneb Aasiast kagus , väikse ja India ookeani vahel. Geograafiliselt jaguneb Austaalia kolmeks piirkonnaks . Idas suur veelahkmeahelik, mis kulgeb 3000km ulatuses rannikuga parralleelselt ning seal paikneb Austraalia kõrgeim mägi Kosciuszko , mille pikkus on 2228. Läänes asetsevad Suur Liivakõrb , Suur Victoria kõrb ja Gribsoni kõrb. Sisemaal asetsevad laubatuslikud tasandikud. Austraalia olulisim jõgi on Murray. Austaalia kliima on valdavalt kuum ja kuiv. Känguru on Austraalia sümbol . Austraalia kõrbed 1550000 km² Maastik Rannajoon on vähe liigestatud , ainus suur saar on Tasmaania. Pinnamoe kujundavad valdavad tasandikud ja jäänukmäed. Kõrgeim on ainult mandri idaosa, kus paikneb Suur Veelahkmeahelik. Lääneosa hõlmab põhiliselt 400-500m kõrgune lääneplatoo
kivimitest. Pikaajalise kujunemise tõttu on Austraalia pinnamoes valdavalt tasandikud. Umbes 95% Austaraalia piirneb kõrguselt 600 meetriga. Lääneosa hõlmab 400-500 m kõrgune Lääneplatoo, mis piirneb põhjast Kimberley platooga (kuni 936 m), idast Macdonnelli (1510 m) ja Musgrave´i (1440 m), läänest Hamersley (1226 m) ning edelast Darlingi mäestikuga (582 m). Lääneplatoo põhjaosas laiub Suur Liivakõrb (407 000 km²), lõunaossa jääb Suur Victoria kõrb (647 000 km²), lõunarannikul paikneb karstireljeefiga lubjakivine Nullarbori tasandik. Keskmadalik (kõrgus alla 100 m) hõlmab aluskorra vagumuse; selle põhjaosas on rannikutasandik, keskosas suur nõgu, mille madalamas osas asub 12 m allpool merepinda Eyre´i järv. Edelast piiravad Keskmadalikku Flindersi ja Mount Lofty mäestik.
JÄRJEST: Jää- ja külmakõrbed polaarne Tundrad ja metsatundrad lähispolaarne Parasvöötme metsad parasvööde rohtlad parasvööde ja lähistroopiline Poolkõrbed ja kõrbed parasvööde, lähistroopiline, troopiline Lähistroopilised loodusvööndid lähistroopiline savannid ja lähisekvatoriaalsed metsad lähisekvatoriaalne ekvatoriaalsed vihmametsad ekvatoriaalne Jää ja külmakõrbed 1. Asend: Polaarjoone ümber nii Põhja- kui lõunapoolustel. Arktika ja Antarktika. Arktika: põhjapooluste ümber Antarktika: lõunapooluste ümber. Kolm ookeanit ümbritseb: Vaikne, Atlandi ja India ookean 2. Kliima: Polaarkliimavööde, Arktika: väga külm ka suvel. sademete hulk aastas 100-200 mm lumena. Antarktika: suvel -30 talvel 70, sademed 50-250 mm 3.Mullastik: praktiliselt puuduvad 4.Taimestik Arktika: Väga liigivaen...
Aja jooksul saadakse andmed teada ning planeeritakse vastavalt nendele andmetele kas on mõtet geotermaal jaam avada. 8.Pinnamood Austraalia pinnamoes on valdavad tasandikud. Orograafiliselt jaguneb Austraalia kolmeks suureks alaks. Lääneosa hõlmab 400-500 m kõrgune Lääneplatoo, mis piirneb põhjast Kimberley platooga, idas Macdonnelli ja Musgrave'I, läänes Hamersley ning edelas Darlingi mäestikuga. Lääneplatoo põhjaosas laiub Suur Liivakõrb, lõunaossa jääb Suur Victoria kõrb, lõunarannikul paikneb karstireljeefidega lubjakivine Nullarbori tasandik. Keskmadalik hõlmab aluskorra vagumuse; selle põhjaosas on rannikutasandik, keskosas suur nõgu, mille madalamas osas asub 12 m allpool merepinda Eyre'I järv, kagus alluviaaltasandikud. Edelast piiravad Keskmadalikku Flindersi ja Mount Lofty mäestik. Suurel Veelahkmeahelikul on järsud idanõlvad, lamedad harjad ja astanguliselt madalduvad
............................................................................................ .............14 3 Üldiseloomustus Poolkõrbed võtavad enda alla osa Põhja-Ameerikast (Suur nõgu, Mojave, Sonora, Chihuahua)Lõuna-Ameerikast (Peruu, Atacama, Patagoonia) Aafrika (Sahara, Neveg, Namib, Kalahari) Euraasia (Jordaania, Nafud, Rub al-Hali, Karakum, Kõsõlkum, Sindh, Thar, Taklimakan, Gobi (Austraalia: Suur liivakõrb, Gibson, Simpson, Suur Victoria) . Valgust on poolkõrbes palju, seda saavad varjata ainult pilved, kuid neid on seal harva. Sellest tingitult on kõrbes ka väga vähe sademeid ja sellest tingitult on ka õhuniiskus väike. Kõrbes on taimedel ja loomadel vaja erilisi kohastumusi, seal saavad vähesed hakkama. Abiootiliste tegurite iseloomustus Valgus Valgust, mida taimed kasvamiseks vajavad, on kõrbes palju. Seda saavad varjata vaid pilved, kuid pilviseid päevi on kõrbes väga vähe
jõudmist. Päevad on kõrbes tulikuumad. Pilvitu taeva tõttu haihtub kuumus pärast päikese loojumist kiiresti taevasse ning öösiti võib temperatuur langeda alla nulli. Üks palavamaid paiku kõrbes on Kebili, kus temperatuur ulatub kuni +55ºC. Selle põhjuseks pole ainult kõrvetav päike, vaid ka asukoht. Ta jääb kõrbe tulisest südamest pärit tuule siroko teele, mis toob kuumust põhja poole. Sahara tuntumaks piirkonnaks on suurte luidetega liivakõrb. Nende suurte liivalainete liikumistee hõlmab umbes 101000 km² suuruse ala, mida tuntakse "ergidena". Kohati on need suured luited väga liikuvad ning rulluvad tuule toimel edasi kiirusega 11 m aastas. Faja oaas on lämmatava liivalaine edasitungimise tõttu pidevas ohus. Teistes piirkondades jälle on luited püsinud tuhandeid aastaid liikumatult ning luidetevahelisi vagusid on hakatud kasutama karavaniteena. Sahara on kuiv, mistõttu põldu pole seal kunagi haritud
väikesaared. Riigi madalaim punkt on Eyre'i järv, mille pind on 15 m merepinnast madalamal ja kõrgeim punkt on Mount Kosciuszko (2229 m). Austraalia kaart Pinnamood Austraalia pinnamoes on valdavad tasandikud. Orograafiliselt jaguneb Austraalia kolmeks suureks alaks. Lääneosa hõlmab 400-500 m kõrgune Lääneplatoo, mis piirneb põhjast Kimberley platooga, idas Macdonnelli ja Musgrave'I, läänes Hamersley ning edelas Darlingi mäestikuga. Lääneplatoo põhjaosas laiub Suur Liivakõrb, lõunaossa jääb Suur Victoria kõrb, lõunarannikul paikneb karstireljeefidega lubjakivine Nullarbori tasandik. Keskmadalik hõlmab aluskorra vagumuse; selle põhjaosas on rannikutasandik, keskosas suur nõgu, mille madalamas osas asub 12 m allpool merepinda Eyre'I järv, kagus alluviaaltasandikud. Edelast piiravad Keskmadalikku Flindersi ja Mount Lofty mäestik. Suurel Veelahkmeahelikul on järsud idanõlvad, lamedad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
