soolad ladestuvad soolajärve põhja,moodustades paksu soolakihi. Küs:Mida tead soolakutest? Vastus:Soolakud on kuivad,madalad nõod,märgivad kõrbes kohti kus on põhjaveetase kõrgem,auramine suurem ja vees sisaldunud soolad jäävad pinnasesse. Küs:Kudias eristatakse kõrbeid?(2) Vastus:Kõrbeid eristatakse pinnase iseloomu ja veereziimi järgi. Küs:Nimeta 5 kõrbeliiki. Vastus:Savikõrb,lössikõrb,soolakõrb,kivikõrb ja liivakõrb. Küs:Iseloomusta kõiki kõrbeliike Vastus:Savikõrb-Savikas muld ja muutlik veereziim,liigniiskus,koorikuline savikas pinnas ehk takõrr. Lössikõrb-Löss on tolmjas liivsavi,lössikõrb saab rohkem niiskust sest lähedal asuvad mäed püüavad sademed kinni.lössikõrbes on lopsakas taimestik. Soolakõrb-Pinnase soolasisaldus on suur ja soolad kogunevad kirmena maapinnale.Soolade rohkus pinnases takkistab taimedel vee vastuvõttmist.
vöötmes. Kõrgrõhualad, laskuvad õhuvoolud, pöörijoonte lähedased alad. 2. Kliima Aastas sademeid ~250mm (ebaregulaarsed), ööpäevane temperatuuri amplituud suur, parasvöötme, lähistroopiline ja troopiline kliima. Aurustub rohkem, kui sajab. 3. Kõrbete liigid - Savikõrb (muutlik veereziim) Lössikõrb (Tekkinud eelmäestikes lammisetetest) Soolakõrb (Suur soolasisaldus) Kivikõrb (Koosneb vanade mäestike kulumismaterjalidest) Liivakõrb (Kõige levinum, liigirikkaim) 4. Mullastik hallikaspruunid (parasvöötmes), punamullad (troopilises), hall- Mullad (lähis troopilises). NB! Vähe huumust aga palju mineraalaineid. 5. Taimestik Väga hõre, viljuvad ja õitsevad kiiresti, juurestik sügaval, lehed pisikesed (nt: saksauul, paju, aaloe, piimalilled) 6. Loomastik Taluvad hästi kuumust, soomuseline kehakate, öine
Lössikõrbed Savikõrb Taimestik Sügavale ulatuvad juured Lihavad varred Nahkjad lehed Loomastik Taluvad hästi kuumust Väike veevajadus Soomuseline kehakate Kaitsevärvus Inimtegevus · Rändkarjakasvatus · Oaasipõllundus Kõrbete põliselanikud · Beduiinid · Austraalias aborigeenid · Rändeluviisiga kõrbeelanikud on nomaadid Maailma suurimad kõrbed · Sahara Põhja-Aafrikas liiva, savi-ja kivikõrb · Liibüa Põhja-Aafrikas liiva-ja kivikõrb · Gobi Sise-Aasia, Mongoolia Hiina kivi- ja liivakõrb · Suur nõgu Põhja-Ameerika poolkõrb · Kalahari Lõuna-Aafrika poolkõrb Keskkonnaprobleemid · Liigse karjakasvatusega kaasneb kõrbealade laienemine · Oskamatu põlluharimise tagajärjel võivad jõed, järved ja oaasid ära kuivada · Muld võib soolduda ja muutuda kasutamiskõlbmatuks Kõrbes kasvavad taimed · Saksauul Tamarisk Agaav Aaloe Kaktus
Mass 1,989×1030 kg 3,303×1023 kg (18 korda 1,19472×1024 kg (5 5,9736×1024 kg 6,4219 x 1023 kg väiksem Maast) korda väiksem Maast) Koostis Vesinik, heelium Metall tuum, silikaatidest koor Kivikõrb (graniit, Graniit (moond- ja Kivikõrb ( basalt) tardkivimid; mineraalid, kivimid) tuum nikkel-raud Atmosfäär Puudub (fotosfäär) Hõre Paks ja tihe (100 Hapnik, süsinikdioksiid süsinikdioksiid
Marss asd12345 9.b klass Sisukord Üldandmed Ehitus ja koostis Marsi atmosfäär Kaaslased, temperatuur Liikumine, võrdlus maaga Kasutatud kirjandus Üldandmed Kaugus päikesest 227,9 miljonit Kaugus maast 55-400 miljonit kilomeetrit Läbimõõt 6750 kilomeetrit Pöörlemisperiood 24 tundi 39 minutit Gravitatsioon 40% maa omast Marsi ehitus ja koostis Marsi pind silmatorkavalt punakas kivikõrb Mandritel on meteoriidikaatrid Kuivanud orud, valliga kraatrid Marsi atmosfäär Süsihappegaas 95% Lämmastik 3% Argoon 2% Hapnikku 0.3% Suured tolmutormid Kaaslased Phobos Deimos Temperatuur, aastaajad Suvel +25 Talvel -143 Aasta keskmine temperatuur 100 kraadi alla nulli Liikumine, võrdlus maaga Tiirleb päikese ümber Teeb sõlme Kestab 72 päeva 55-60 miljonit on kaugus maaga Marss on kuiv Kasutatud kirjandus www.obs.ee/cgi-bin/w3-msql/vaatleja/artikkel.html?id=142 http://et
Vihma sajab aasta keskmiselt 20 mm, kuid mõnel aastal ei saja üldse. Tekkepõhjused Sahara kõrb on tekkinud kuivade ja kuumade troopiliste õhumasside tõttu. Ekvaatoril, tekkinud madalrõhumassid tõusevad, jahtuvad ning kaotavad oma niiskuse, ning hakkavad ~30° laskuma, soojenedes seejuures kiirelt. Sahara kõrbe tüüp Enamus teab Saharat, kui suuri liivaväljasid, kuid peale liivakõrbe on saharas ka kivikõrb ja savikõrb. Kivikõrb asub Sahara keskosas, kus asub ka Sahara kõrgeim tipp, Emi Koussi 3,415m. Kõrbe elustik Kuna kõrb on laiaulatuslik ja oaase ning vaba vett on vähe elutseb saharas suhteliselt vähe liike. Taimestik on kidur, kuid lihakad lehed ja varred sisaldavad palju toitaineid. Kõrbes liigub päeval ka vähe loomi, enamik neist tegutseb hoopis ööjaheduses, et energiat säästa. Kõrbetaimed Keset liivameresid taimed päris ei kasva
2. Liibüa kõrbe suurus on 2000 ruutkilomeetrit ja kõrb ulatub Egiptuseni välja. 3. Liibüa kõrbes on vähe sademeid (maksimaalselt 250mm aastas) ja toimub suur temperatuuri kõikumine. Öösiti võib temp. langeda alla 0 kraadi samas aga päeval võib temp. tõusta kuni 50 kraadini, selle tõttu aurab palju ja on vähe sademeid. 4. Liibüa kõrb on tekkinud tänu niiskete õhumasside liikumist takistavate mägede tõttu. 5. Liibüa kõrb on liiva- ja kivikõrb ,mis on kaetud jämeda kivimmaterjaliga ,mis on pärit kulunud mägedelt. (joonis 2) (joonis 2) 6. Liibüa kõrbes nagu ka kõigis teistes kõrbetes kasvavad taimed nõgudes, kus leidub kasvuks vajalikku vett. Seal kasvavad näiteks datlipalm ja piimalill. Liibüa kõrbes elavad varaanid, savirästikud ja kaksküürkaamlid, keda kasutatakse kõrbes ringi liikumiseks. 7
Liikuvad soolad on välja uhutud. Saab teistest kõrbetüüpidest rohkem niiskust, sest lähedal asuvad mäed püüavad sademed kinni. Kevadel lopsakam taimestik. Soolakõrb Kõrbed, mille pinnase soolasisaldus on suur ja soolad kogunevad kirmena maapinnale. Soolade rohkus pinnases takistab taimedel pinnasest vett vastu võtta. Soolalembelistel taimedel on lihakad lehed, kasvavad väga aeglaselt. Kivikõrb Maapind kaetud jämedama kivimaterjaliga, enamasti teravaservalise kivikestega, mis on pärit mäestike kukumisprotsessist. Kivine pinnas sisaldab palju kipsi, taimesti kipsilembeline. Taimedest levinumad poolpõõsad, ogamalts, efedra ja läätspuu. Liivakõrb Kõige levinum kõrbetüüp. Sademetevesi liigub sügavamale, mis moodustab põhjavee varud. Selle saavad kätte ainult pikemate juurtga taimed
Keskmine kaugus päikesest 227,9 mln km Kaugus maast 55-400 mln km Tiirlemisperiood 686,98 Maa päeva Marsi suurus Läbimõõt 6974 km Pindala 144,8 mln km² Ruumala 163,18 miljardit km³ Mass on 6,4219*1023 kg ehk 0,106 Maa massi Tihedus 3933 kg/m³ Gravitatsioon 40% Maa omast Kliima ja õhk Temperatuuri muutumine keerukam Pinnatemperatuur on +25°C kuni -125°C Atmosfäär peamiselt süsinikdioksiid, lämmastikku ja argooni on kuni 2%, hapnikku 0,3% Hõredad pilved Marsi pind Punakas kivikõrb Vulkaan Nix Olympica Mäeahelike ja orgude kõrguste vahe küünib 14 km-ni Senised Marsi missionõid 2/3 kogu missioonidest ebaõnnestunud kaksik-kulgurid Spirit (MER-A) ja Opportunity (MER-B) Curiosity kulgur Sondid: Mars Odyssey, Mars Express, and Mars Reconnaissance Orbiter Beatle 2 Fobos-Grunt Spirit ja Opportunity Mars Reconnaissance Orbiter (MRO) Marsi kaardistamine, ilmastiku uuringud Curiosity rover 6. august 2012 Gale'i kraatris Kiirusega 90m/h ja massiga 900kg
Merkuur Üks aasta Merkuuril kestab 88 päeva. Merkuur on väikseim planeet päiksesüsteemis. Merkuuril on kõige rohkem kaatreid (asteroidide ja komeedid). Suurtematele kaatritele on nimed pandud kuulaste kirjanike ja kunstnike järgi. Kõige suurema kraatri diameeter on 1550 km. Merkuuril ei ole atmosfääri, mis reguleeriks planeedi temperatuuri (tpäikese lähedus ja aeglane pöörlemine tekitavad suuri temperatuurierinevusi ). Ühes kohas võib temperatuur olla 470 kraadi ja teises kohas -150 kraadi. Merkuurile on maandunud ainult 2 kosmosesõidukit VEENUS päev veenusel kestab rohkem kui aasta Veenust kutsutakse Maa õeks Veenus pöörleb vastu päeva. Selle põhjuseks võib olla kunagine kokkupõrge asteroidiga. Veenus on heldeduselt teine objekt taevas, mida näeme. (maksimaalse heleduse saavutab vahetult enne päikesetõusu ja peale päikeseloojangut. Kui inimene oleks Veenusel, siis rõhk oleks seal sama nagu ta oleks maal mere sügavuses. Veenus on kuumim...
Laius on lõunas 70-130 km ja põhjas 30-50 km. Tõuseb rannikumadalikult astanguina 700-1500 meetrini. Kliima Asub troopilises kliimavöötmes Keskmine temperatuur talvel on 15 - 20 c. Keskmine temperatuur suvel on 25 30 c. Paikneb suvise vihma alal. Sademete hulk ranniku lähedal on kuni 15 mm ja järsaku aladel kuni 100 mm. Pinnamood Kõrbe lõunaosa on liivakõrb Põhjaosa on valdavalt kivikõrb Ainus suur jõgi on Orange jõgi, mille toiteallikaks on Draakonimäed. Kõik jõed kaovad liiva Loomad Loomad vajavad eksisteerimiseks vett,toitu ja kaitset. Kõrbes on palju putukaid, ämblikke, roomajaid, närilisi. Neil on suured kõrvad temperatuuri reguleerimiseks. Osad väiksemad loomad ei joo üldse. Tihe karvastik kaitseb päeval kuuma eest ja öösel külma eest. Taimed
Kõrbete paiknemine · Püsivate kõrgrõhualadega pöörijoonte piirkond · Mandrite kuivad sisepiirkonnad · Külmade merehoovuste naabrus · Hõlmavad 23% maismaa pindalast · Afganistan, Austraalia, Mehhiko,Jeemen, Alzeeria,Liibüa, Tsaad, Mali, Mauritaania, Niger, Sudaan, Egiptus, Saudi- Araabia Kõrbete liigid · Savikõrb- raske lõimisega muld, muutlik veereziim · Lössikõrb- tekkinud eelmäestikes lammisetetest · Soolakõrb-suur soolasisaldus · Kivikõrb- koosneb vanade mäestike kulumismaterjalist · Liivakõrb- kõige levinum, liigirikkaim Kliima kõrbes · Parasvööde, lähistroopiline ja troopiline kliimavööde · Suur ööpäevane õhutemperatuuri kõikumine · Aastane sademete hulk kuni 250 mm · Sademete hulk ületab aurumise · Esineb "kuiva vihma" · Maakera kõrgeim õhutemperatuur on mõõdetud Liibüa kõrbes 57,8º C · Kuivad ja kuumad tuuled, mis kasvavad vahel üle liivatormideks
mis koosned rohkem kui 96% süsihappegaasist. Keskmine temperatuur 462 °C. Maa Ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu. Tekkis umbes 4,54 miljardit aastat tagasi. Kuu on ainus Maa looduslik kaaslane. Umbes 71% Maa pinnast on kaetud soolase veega ookeanidega. Maa on Päikesesüsteemi suuruselt viies planeet. Marss Kuulub kiviplaneetide hulka. Enamik Marsi pinda on punakas kivikõrb. Marsi pinnavormid viitavad sellele, et kunagi oli Marsi pinnal vedelat vett. Tihe metalliline tuum ja mida katavad väiksema tihedusega kihid. Jupiter Jupiter koosneb peamiselt gaasilisest ja vedelast ainest. Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet. Jupiteril on vähemalt 69 kaaslast. Jupiteril sajab teemanteid. Saturn Planeedil on silmapaistev ringide süsteem. Maast üheksa korda suurem.
Leht1 PLANEET TÜÜP JRK Päikesest Suuruse jrk Tiirlemisper. Atmosfäär Pinnaehitus Kaaslased Autom.jaamad Avastajad Merkuur Maa 1 8 88d hõre, aastaaegu pole, kuni kivikõrb, meteo- - Mariner10 - 179kraadi riidi kaatrid, 2km-sed astan- gud, tih=5,4
Sonora kõrb Geograafiline asukoht Mehhikos asuv kõrbeosa paikneb California poolsaarel ja Sonora osariigis, Ameerika Ühendriikides asuv osa California ning Arizona osariigis. Geograafilised koordinaadid: 26°40' 34°30' N 110°30' 116°40' W Kõrbe pindala on ligikaudu 300 000 km². Sonora on liiva- ja kivikõrb. Kasvukohatüüp Tegemist ei ole kõrbega tavainimese ettekujutuses (Sahara tüüpi viljatud liivaluited vms). Ka seda leidub Sonoras, kuid enamik kõrbest on kaetud suhteliselt rikka elustikuga. Kõrbete sademetehulk võib varieeruda küllaltki suurtes piirides, jäädes enamasti siiski alla 200 mm aastas. Kui välja jätta külmakõrbed, ületab aurumine sademeid. Kõrbi iseloomustab temperatuuri
Pusta rohtla Ungaris (rohtlavöönd ) Liaan Ronitaim ehk liaan on taimede kasvuvorm, mida iseloomustavad rohtsed, poolpuitunud või puitunud, enamasti suhteliselt pikad väänlevad varred, mis vajavad toetumiseks teisi taimi.(Vihmametsade vöönd ) Epifüüt ehk pealistaim on taimorganism, mis kinnitub või kasvab teisel elusal taimel viimast kahjustamata. ( vihmametsade vöönd ) Selva Lõuna-Ameerika vihmamets ( vihmametsade vöönd ) Hammaada on tasane kivikõrb, mis koosneb suurtest kaljudest ja paljastest lavamaadest. ( kõrbevöönd ) Barhaan ehk kaarluide on poolkuukujuline luide, mis asetseb valitsevate tuulte suunaga risti ja kumerusega vastu tuult. (kõrbevöönd ) Nomaad on rändkarjused ehk rändrahvad.( kõrbevöönd ) Seniit Päike seniidis , päikese kiired langevad maapinnale 90o nurga all.(kõrbevöönd) Mandriline kliima Mandriline ehk kontinentaalne kliima on kliimatüüp, millele on
-läbimõõt u. 100,000 valgusaastat -vanus ~13,2 miljardit aastat -Kohalikus Galaktikarühmas suuruselt teine 8. MERKUUR: -nimetus Vana-Rooma jumala järgi -ööpäevas 2 aastat -pruunikas värvus -täksitud pinnas 9. VEENUS: -oranzikas-sinakas värvus -tegevvulkaanid -ööpäevas 2 aastat -puuduvad kaaslased 10. MAA: -1 kaaslane -aastas 365 ööpäeva -mass 6 x 1024 kg -aastaajad 11. MARSS: -Maale kõige lähedasemate omadustega -roosakas värvus -atmosfäär 1/3 Maa omast -pinnavormiks kivikõrb 12. HIIDPLANEEDID: -suured -palju kaaslasi -koosnevad gaasidest, peale astuda ei saa -madal temperatuur 13. Planeedid reastatud Päikesest: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun
toitaineid. Kõrbete kliima : Kõrbeid jaotatakse eraldi veel kliima järgi: kuumakõrbed, poolkõrbed, rannikukõrbed. Kõrbetele on isloomulik suur kuivus. Kliimat iseloomustab aga kõigeparemini parasvöötme lähistroopiline ja troopiline kliimavööde 4. Maailma suurim kõrb, suurim oaas. Suurim kõrb on Sahara kõrb. Suurim oaas on paikneb Niiluse kallastel. 5. Kõrbete liigid. Mille järgi kõrbeid liigitatakse? Kõrbete liigid: liivakõrb, kivikõrb, klibukõrb, soolakõrb, lössikõrb ja savikõrb. Kõrbeid liigitatakse kliima ja pinnakatte järgi. 6. Kõrbetaimed. Kõrbes kasvavad peamiselt põõsad ja poolpõõsad. Lehed on väiksed ning tihti asendunud okstega. Kõrbetaimedel ulatuvad juured väga sügavale. 7. Kõrbeloomad. Loomad on kohastunud veevaeseks eluks, enamikule loomadele on iseloomulik öine eluviis, päevase kuumuse eest otsitakse varju maa sees. Enamasti on loomad heledavärvilised
Päikese poolt loetuna teine planeet Vähim kaugus Maast 38.2 miljonit km Peegeldab Päikese valgusest 77% Päikeseööpäeva pikkus 117 ööpäeva (üheks pöördeks kulub 243 Maa ööpäeva) Puuduvad kaaslased Heleduse tõttu kergesti leitav ÜLDISELOOMUSTUS Koidutäht, Ehatäht Nime saanud viljakusejumalanna Venuse järgi Maa tüüpi, kutsutakse ka Maa kaksikuks Kõige kuumem planeet päikesesüsteemis (462 °C) Veenuse pind vulkaanilise tegevuse tagajärjel perioodiliselt uuenev kuiv kivikõrb, kus vedeleb ka lapikuidplaatjaid kive Tihe atmosfäär, mille massist moodustab 96,5% süsihappegaas ning ülejäänud 3,5% põhiliselt lämmastik ÜLDISELOOMUSTUS Pind sarnaneb kivikõrbega Graniit, basalt Sageli ka maavärinad Pinna keskmine vanus on miljard aastat. Veenusel on nii kuum, et plii sulab, metallid aurustuvad ja kondenseeruvad jahedamatel kõrgematel kohtadel GEOLOOGIA Seismilised andmed puuduvad Veenusel puudub laamtektoonika
ning öö ja päeva vahet peaaegu ei ole. Pilved Pilvkate on mitmekihiline. Põhiline pilvekiht on paarkümmend kilomeetrit paks, ta ulatub 60-70 kilomeetri kõrgusele. Madalamad pilved on rikkad mitmesuguste ainete poolest. Osa pilvi sisaldab näiteks kloori. Pilved 14.2.11 9 Pinnavormid Sarnane Maaga Tasane Kõrgeim tipp Maxwelli mägi Leitud on üle 100 000 vulkaani Suurimad vulkaanid on Theia ja Rhea Planeedi pind Nagu kivikõrb Keskmine vanus on miljard aastat Tardkivimid Veenuse transiit Veenuse transiit on planeetide seis, kus Veenus asub Maa ja Päikese vahel. Tegu on haruldase sündmusega, kui võrrelda Maa ja Veenuse mõõtmeid nende kaugustega. Veenuse transiit Veenuse transiit on planeetide seis, kus Veenus asub Maa ja Päikese vahel. Tegu on haruldase sündmusega, kui võrrelda Maa ja Veenuse mõõtmeid nende kaugustega. Veenuse transiit 1631 Dec 07 2012 June 06
vihma talviti. Selline sademete hulga eripära kõrbe erinevates osades on tingitud eelkõige sellest, India ookeanilt tulevad tuuled blokeeritakse Draakonimägede poolt ning selle tagajärjel on kliima kõrbe lääneosas kuivem. Namibi kõrbe keskosas on aga väga kuiv kliima ja vähe taimi. Temperatuur on aastaringi 15-20º C. Maapinnal on kuumarekordiks mõõdetud 66º C. Namibi kõrbe lõunaosa on liivakõrb ning põhjaosa on peamiselt kivikõrb. Joonis 3. Kliimadiagramm Namibi kõrbe lõunaosas asuvast Lüderitz''ist Joonis 2. Kliimadiagramm Namibi kõrbe keskosas asuvast Wavis Bay'st 3. Kõrbete tüübid Liivakõrbe tunneb kergelt ära tuule kujundatud liivaluidete tõttu. Liivakõrb on kõige levinuim ja soodsaim kõrbetüüp elusolenditele, sest liivakõrbes on veevarud tunduvalt suuremad kui soola-ja savikõrbes
Kõrbed esinevad nii troopilises kui ka arktilises kliimavöötmes, seega ei saa öelda täpset temperatuuri kõrbes. Kõrbed on levinud troopikas umbes kolmekümnendatel laiuskraadidel nii põhja kui ka lõunapoolkeral. Kõrbed esinevad ka polaarpiirkondades, kus on vähe aurumist ning kuhu ka niiskusel on raske ligi pääseda. · · · · Kõrbe liike · Liivakõrb · Savikõrb · Lössikõrb · Kivikõrb · Soolakõrb Kõrbi esineb... · Sisemaal Gobi kõrb, Suur nõgu · Külmade hoovuste läheduses Namibi kõrb, Atacama kõrb · Mäestike varjus Surmaorg, Patagoonia kõrb · Laskuvate õhuvoolude läheduses Suur Victoria kõrb, Sahara kõrb Araabia kõrb · Asub Aafrikas Niiluse ja Punase mere vahel. · Enamasti peetakse Araabia kõrbe Sahara kõrbe osaks, kuigi teda Saharasse kuuluvast Liibüa kõrbest eraldab Niiluse org.
Iseloomustus * päevas on kaks aastat * ühe tiiru teeb 88 ööpäevaga. * Päikesele lähim planeet ja suuruselt kaheksas * omapärane pinnavorm * orbiit kõige ringikujulisem * kõige tulisem planeet(Seal on 167 vulkaani) * teine planeet päikesesüsteemis * Maale väga sarnane * päikesesüsteemi kolmas planeet * Maal käib elu * Maa pind on 71% ulatuses kaetud soolase vedela veega * Aastaaegu neli(kevad,suvi,sügis,talv) * Päikesesüsteemin neljas planeet * punakas kivikõrb * Ilmnevad kliimavöötmed ja aastaajad. * Aastaajad ning elu võimalikkus puuduvad * triibuline välimus * kiirgab kaks ja pool korda rohkem soojust, kui ta Päikeselt saab. * Sarnaneb siseehituselt javälisilmelt Jupiteriga * Planeedil on tugev magnetväli. * nähtav palja silmaga. * Aastaaegu on kaks kevad ja sügis(kaks korda aastas). * sinine värvus * Tuum on väike ja kivisest materjalist * kaugeim planeet * Rõngad on nõrgad ja väga tumedad(koostis teadmata)
org/ desert.htm Kõrbete paiknemine Püsivate kõrgrõhualadega pöörijoonte piirkond Mandrite kuivad sisepiirkonnad Külmade merehoovuste naabrus Hõlmavad 23% maismaa pindalast Afganistan, Austraalia, Mehhiko,Jeemen, Alzeeria,Liibüa, Tsaad, Mali, Mauritaania, Niger, Sudaan, Egiptus, Saudi- Araabia Kõrbete liigid Savikõrb- raske lõimisega muld, muutlik veereziim Lössikõrb- tekkinud eelmäestikes lammisetetest Soolakõrb-suur soolasisaldus Kivikõrb- koosneb vanade mäestike kulumismaterjalist Liivakõrb- kõige levinum, liigirikkaim Kliima kõrbes Parasvööde, lähistroopiline ja troopiline kliimavööde Suur ööpäevane õhutemperatuuri kõikumine Aastane sademete hulk kuni 250 mm Sademete hulk ületab aurumise Esineb "kuiva vihma" Maakera kõrgeim õhutemperatuur on mõõdetud Liibüa kõrbes 57,8º C Kuivad ja kuumad tuuled, mis kasvavad vahel üle liivatormideks Kõrbes valitseb troopiline kliima
Kõrbete tüübid Savikõrbe iseloomustab savikas muld ja muutlik veereziim. Tekib, kuna kevadel on peamised kihid liigniisked ja suvel aurab vesi ära moodustub takõrr Lössikõrb on tekkinud kohtades, leidub mäestikest väljakantud peeneteralist materjali. Löss on tolmjas liivsavi. Lõssikõrbes on mägede tõttu rohkem vihma ja taimestikku Soolakõrbed on kõrbed , mille pinnase soolasisaldus on suur, soolad kogunevad kihina maapinnale. Kivikõrb on kaetud maapind jämeda kivimaterjaliga,mis on pärit mäestike kulumisprotsessidest.Pinnas sisaldab kipsi Liivakõrbed on levinumad,maapinda katab paks liivakiht Niiske lähistroopiline loodusvöönd Levik: mandrite idarannikuil Kliima: talvel, on kuivad,jahedad ja selged ilmad,suvi soe ja vihmane,põhjuseks mussoonid. Taimestik: igihaljad taimed ja puud,ronitaimed Inimesed: põlluharimine,viljakasvatus,turism,elektroonika
KÕRB Nastja Rodina MIS ON KÕRB? Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250 mm. Keskmine temperatuur ei ole kõrbe definitsiooni seisukohast oluline, sest kõrbed esinevad nii troopilises kui ka arktilises ja antarktilises kliimavöötmes. Kõrbesid liigitatakse pinnakate järgi. On olemas järgmised kõrbete liigid: liivakõrb, kivikõrb, klibukõrb, soolakõrb, lössikõrb ja savikõrb. Peaaegu kõikides, väljaarvatud kõige kuivemates, kõrbepiirkondades kasvavad taimed ja elavad loomad, kes on eluks kuivas ja kuumas kliimas hästi kohastunud. TAIMESTIK Taimed kasutavad erinevaid viise vee kogumiseks ja efektiivseks kasutamiseks. Enamusel kõrbetaimedel on kas pikad sügavale ulatuvad juured, mis võimaldavad kasutada põhjavee varusid, või hästi lai pinnalähedane juurestik, mille abil saab taim
Kaugusel veega * Aastaaegu neli(kevad,suvi,sügis,talv) * Päikesesüsteemin neljas keskmine kaugus planeet 4 Marss Päikesest 228 2 6800 km * punakas kivikõrb miljonit kilomeeetrit * Ilmnevad kliimavöötmed ja aastaajad * Aastaajad ning elu keskmine kaugus 5 Jupiter 16 142 800 km võimalikkus puuduvad Päikesest 5,2 a.ü. * triibuline välimus
Rõhk muutub 600650 Pa piires Temperatuur 73 kuni +16°C piires 80 kg kaaluv inimene on Marsil vaid 30 kg raske Marsil raskusjõud 2,7 korda väiksem Soodustab hiiglaslike taimede ja loomade arengut Vastasseisud Orbiit on ellips, mitte ringjoon Vastaseisud u. 23 aasta järel Päike, Maa ja Marss umbkaudu ühel sirgel Nn. suur vastasseis iga 1517 aasta järel Maast alla 60 miljoni kilomeetri Suurim kaugus Maast kuni 400 miljonit kilomeetrit Marsi pind Punakas kivikõrb Mandrite ja merede vahe keskmiselt 3 km Väiksemaid kraatreid on tasandanud tuul ja liivatormid Mäeahelike ja orgude kõrguste vahe küünib 14. kilomeetrini Olympus Mons Suurim mägi päikesesüsteemis 24 km kõrgem ümbritsevast platoost Jalami diameeter üle 500 km Äärena ümbritsetud 6 km kõrgusest kaljust Kraatri diameeter 65 km Tharsis Tohutu kühm Marsi pinnal Läbimõõt ~4000 km Kõrgus ~10 km
Namibi kõrbes on märgatav, et sisemaal sajab tunduvalt rohkem kui rannikul, see on tingitud külmast Benguela hoovusest, mis möödub rannikust. See-eest esineb rannikualadel tihti udu, sest merelt tulev niiske õhk ja maismaa kohalt tulev kuiv õhk saavad seal kokku. SADEMETE HULK NAMIBI KÕRBE LINNADES KÕRBE TÜÜP Namibi kõrbe lõunaosa on luideterohke liivakõrb, kus jõed imbuvad maapinda. Põhjaosa on valdavalt kivikõrb, mis on kaetud jämedama kivimmaterjaliga, kuigi kohati on sealgi liivakõrbe. NAMIBI KÕRBE LÕUNAOSA NAMIBI KÕRBE PÕHJAOSA TAIMED JA LOOMAD Namibi kõrbes on üle 600 erineva taimeliigi ning paljud neist on väga erilised ning kohanenud kuivale ja kuumale kliimale. Üks tuntumatest seal kasvavatest taimedest on Welwitschia mirabilis, mis kasvatab endale mitme meetri pikkused pikad
põhja ja lõuna poole. Kõrgemal atmosfääris jahtub see ja laskub lähistroopilistes alades, tekitades sellega kaks kõrgrõhuala - põhjas ja lõunas. Kui õhk laskub alla, soojeneb see ja kogub endasse niiskust, kuivatades sellega maapinda. Nii on tekkinud kaks kõrbevööndit, mis asuvad enamasti 30 laiuskraadidel mõlemal pool ekvaatorit. 3.Kõrbete tüübid. Kõrbesid liigitatakse pinnakate järgi. On olemas järgmised kõrbete liigid: liivakõrb, kivikõrb, klibukõrb, soolakõrb, lössikõrb ja savikõrb. . Sahara kõrb tekkis puhtast ja viljatust liivast. Ülejäänud Sahara kõrbe territoorium koosneb kruusaga kaetud tasandikust, mille nimetus on "reg". Kaljune jäätmaa on aga "hamada". 4.Taimestik Sahara taimkate on väga liigivaene ja hõre, paljudes kohtades puudub see täielikult.Rohekem oaasides ja mägede läheduses.Taimi või koguni puid võib Näha kasvamas nt kaljulõhedes.Kõrbe pinnas on taimedele kasvamiseks liiga kuiv.
Kokku hõlmab poolkõrbete ja kõrbete vöönd umbes 23% maismaast. Mullad Ööpäevase õhutemperatuuri kõikumise tõttu kõrbes murenevad kivimid kiiresti, muutudes klibuks, liivaks ja veel peenemaks materjaliks(soolad jms), millel on tekkinud ka erinevate omadustega mullad. Mullad on hallikad, sest on huumusevaesed. Pinnase iseloomu ja veereziimi järgi eristatakse savikõrbeid, liivakõrbeid, kivikõrbeid, soolakõrbeid ja lössikõrbeid. savikõrb kivikõrb Elustik Kõrbes peavad taimed ja loomad kohastuma napi vee ja toiduga. Põhjavesi asub kõrbetes sügaval. Kui põhjavesi, ehk niiskus asub maapinna lähedal, kujunevad sinna oaasid rohelised alad, kus on võimalik väheseid taimi kasvatada. Rasketele tingimustele vaatamata leidub siin siiski mitmekesisust. Kõrbevööndis leidub näiteks ligikaudu 1600 suurt kuumust ja kuivust taluvat taimeliiki (Eesti taimeliikide arv on umbes 1500). Savi- ja kivikõrbed, kus taimkate enamasti puudub, on
planeeti, kuna: - Marss on Maa naaberplaneet ja sarnaneb oma suuruselt ja olekult kõige rohkem Maaga - Saturni ümber on ebatavaline rõngas - Neptuun asub suurtest planeetidest Maast ja Päikesest kõige kaugemal Joonis 1. Päikesesüsteemi planeedid 1. Planeet Marss Marss on neljas ja kõige rohkem uuritud planeet. See planeet on mõõtmetelt Maast natuke väiksem. Marss on tahke kiviplaneet. Enamik Marsi pinda on punakas kivikõrb. Marsil ei ole vedelas olekus vett. Seal ei kasva taimi ega loomi ning seal puudub selline looduslik elu nagu on meie planeedil Maa. Marss asub päikesesüsteemis Maa ja Jupiteri vahel. Marss on Maa naaberplaneet. Marss asub Maast natukene kaugemal kui lähim planeet Veenus. Marsi pinnatemperatuur on sõltuvalt aastaajast +35 °C kuni −143 °C. Marsil on kaks kuud: Phobose (kreeka keeles 'hirm') ja Deimose ('ahastus') 3
lössikõrbes areneb kevadet lopsakas taimestik(liblikõielised)tüüpilised lössikõrbed :atacama , gobi. · Soolakõrb- on nende kõrbete üldnimetus, kus on pinnase soolasisaldus suur ja kus soolad kogunevad kirmena maapinnale.(suur nõgu)soolade rohkus takistab taimedel vee vastuvõtmist.soolalembelistel taimedel on lihakad lehed ja varred ning nad kasvavad aegalselt.taimed:saksauul,raagpõõsad,maltsalised. · Kivikõrb- on maapind kaetud jämedama kivimaterjaliga enamasti teravaservaliste kivikestega .sellised kõrbed on tüüpilised mangooliale ja põhja aafrikale.kivine pinnas sisaldab tavaliselt kipsi ja taimestik on kipsi lembeline.taimed : poolpõõsad, ogamalts, läätspuu. · Liivakõrb Kõige levinum.Sademetevesi nõrgub sügavale ja moodustub vee varu . põhjavesi on saadaval ainult pikkadejuurtega taimedel
8°C kraadini. Keskmine talve kõige külmem temperatuur on 40°C, kuid suvel on seevastu kuni +45°C. Amplituud võib olla siis kuni 85°C. Kuigi lõunapool jõuavad mitmed mussoonid Gobi kõrbele on ikkagi Gobit iseloomustatud kui ekstreemselt kuiva (eriti talvel) kõrbena. Seega liiva ja lumetormid on kevadel ja varasuvel. Suvi on pikk, päikesepaisteline ja väga palav. Kõige rohkem sajab kevadel. Gobi kõrb on suurelt osa savi ja kivikõrb, kuid ka liivakõrb. Hiina tasandikele iseloomulik lössist pinnas koosneb aleuriidist, mis tõenäoliselt on osaliselt pärit Gobi kõrbest. Idapoolmikus on poolkõrb. Nõgudes on solontsakke. Mitmetes kohtades on ka luiteid. Luited erinevad kuju ja suuruse poolest. On olemas näiteks täht, vall,paraboolluited. Mõned luited ei liigu üldsegi, mõni jällegi 20m aastas. Luitevallide pikkus ulatub mõnest kilomeetrist kuni 10 kilomeetrini. Erinevad luited võivad olla
Sademete hulk on alla 200mm aastas Temp. :öösel 0C Päeval:30 C-40C 18.savikõrb:soolakas maapind , takõrr, pujud , muutlik veereziim , Lössikõrb: peentolmjas liivsavi ,niiskust saavad lähedal olevatest mägedest , löss, kevadel lopsakas taimestik Soolakõrb: soolade sisaldus väga kõrge ,soolad taksitavad taimede vastuvõttu, taimede lehed lihakad , kasvavad aeglaselt , maltsalised , raagpõõsad, must saksauul Kivikõrb ehk rähakõrb: maapind kipsiline , sis kipsi , taimed kipsilembelised , poolpõõsad , ogamalts , efedra , läätspuu Liivakõrb ehk Erg:liikuvad liivad ,põhjavesi sügaval , esineb luited , akaatsiad , saksauulid 19.juured on pikad ja kaugele ulatuvad et saada niiskust kätte Lehed on väiksed ja kitsad , et vähendada auramist , lehtede asemel astlad Õitsemine ja viljumine toimub kiiresti ja varakevadel kui on pinnases niiskust inimene
Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan,Neptuun.(Pluuto) Iseloomustage üldiselt Maa-tüüpi planeete (5) Maa kuulub nn Maa tüüpi planeetide hulka. Neid iseloomustab:1)väike mass2)suur pöörlemisperiood3)suur tihedus4)hõre atmosfäär5)vähe kuusid Iseloomustage järgmisi planeete: Merkuur, Veenus, Marss (suurus, atmosfäär, pinnavormid, erilisus)Merkuur-Kuust veidi suurem;atmosfäär puudub; Merkuuri maastik on troostitu kivikõrb täis meteoriidikraatreid, olles pinnavormilt sarnane Kuuga väga palju rõngasmägesid ja kraatreid, nn meresid tal ei ole. Ainulaadseteks pinnavormideks on kuni 2 km kõrgused ja sadu km pikad astangud. Veenus-(0,95 maa läbimõõtu); Atmosfääri tiheduse tõttu on rõhk Veenuse pinnal tohutu; Pinnavormid suhteliselt madalad, puuduvad mäestikud, on vaid üksikuid kõrgeid mägesid; Eriline, et Veenus pöörleb vastupidi tema pöörlemistelg on risti ( aastaajad puuduvad)
aluste osadena; velviitsia; piimalill; saksauul; kaktus; Kõrbealade laienemine savannide arvel; taimkatte hävimisel kõrbeliivad hakkavad liikuma ja on ohtlikud oaasidele; veekogud kuivavad (Araali meri), sest inimesed kasutavad vee ära; naftareostus piirkondades, kus pumbatakse naftat; Kõrb Sademed alla 100 mm. Kõrbeliigid: 1. Liivakõrb suured liivaluited, barhaanid. 2. Kivikõrb kaetud kividega. 3. Soolakõrb soolane. 4. Savikõrb raske lõimimisega muld, muutlik veereziim (kevadel liigniiske, suvel kuiv, pinnas koorikuline), kõva pragunenud pind. 5. Lössikõrb (peen, tolmjas liivsavi) lopsakas taimestik kevadel. Lühieataimed kasvavad, õitsevad ja viljuvad umbes kuu aja jooksul. Oaas on kõrbesaar, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale. Löss on peen, tolmjas liivasavi (seda on palju Hiinas).
koaala. Inimeste tegevusalad: karjakasvatus, vee hankimine, turism, (põlluharimine) KÕRB: Kliimavööde: troopiline Asukoht: pöörijoonte piirkond, külmade hooviste naabruses, kuivades siseosades. Kliima: kuum, kuiv, sajab väga harva, suur temp. Kõikumine, aurumine on suurem kui sademete hulk, kuivad ja kuumad tuuled, liivatormid. Riigid: Austraalia, Namiibia, Argentiina, Saudi-araabia, Egiptus, Alzeeria, Liibüa. Kõrbete liigid: kivikõrb, liivakõrb, savikõrb, soolakõrb, lössikõrb. Mullad: Hallmuld Taimed: Põõsad ja poolpõõsad, väiksed lehed, tihti asendunud okastega, lühiealised, lihakad lehed ja varred niiskuse hoidmiseks. Tüüpilised taimed: saksauul, tääkliilia, kaameliastel, mugulnurmikas, velviitsia, aaloe, suuresarveline piimalill, viigikaktus, hall kevadik. Kultuurtaimed: turkestani magun Loomad: öine eluviis, väike keha, pikk saba(küür) ladestuvad rasvad, varjevärvus,
http://forum.planet.ee/showthread.php?t=57745/ http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/pa Kasutatud kirjandus http://uus.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/ http://74.125.77.132/search?q=cache:iEeaiRnZrmYJ Kõrbete tüübid Savikõrb raske lõimisega muld, muutlik veereziim Lössikõrb tekkinud eelmäestikes lammisetetest Soolakõrb suur soolasisaldus Kivikõrb koosneb vanade mäestike kulumismaterjalist Liivakõrb kõige levinum, liigirikkaim Savikõrbed http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-27-1.htm/ Savikõrbed rasked mullad ja muutlik veereziim kevaditi esineb ajuti liigniiskust, sest savi on vettpidav, kuid peagi vesi aurab ja maapind muutub kuivaks ja kõvaks, praguneb ning
Sarvrästik on väga silmatorkava välimusega, tal on mõlema silma kohal püstine soomud nn sarv. Ta elutseb põhiliselt Sahara kõrbes. Ümarpead on tavaliselt 8-25 cm pikad. Ümarpea elab peamiselt Aasia ja Euroopa kaguosa kõrbetes ja poolkõrbetes. Ähvardusseisakus tõmbab ta saba seljale rõngasse, avab lõuad, sisiseb ja turtsub. Niinimetatud nahkogad mõlemal pool suud paisuvad punasteks lestmeteks. 5. Iseloomusta eri tüüpi kõrbeid ja too näiteid, kus nad asuvad. Kivikõrb Kivikõrbed on tekkinud kunagistest mäestikest. Miljonite aastate vältel kulus ja murenes kaljupind kuuma ja külma ning tuule, vihma ja porsumise tagajärjel. Sademete tõttu hõre taimestik ei varja midagi ning seepärast on pinnavormid kõrbes enamasti väga nurgelised ja nukilised. On suuri kaljurünkaid, mida ümbritsevad kiviklibuvallid ja on suuri kruusalagendikke.Kui kõrbes sajab, on see tavaliselt paduvihm, millest täituvad jõesängid ning tekivad käredavoolulised ojad
Kuu. Ta liigub kiiremini , kui teised planeedid . Atmosfääri Merkuuril prakktiliselt pole . Veenus on kauguselt teine planeet Päikesele . Veenuuse pind on tahketest kivimitest koorik , kaetud meteoriidi kraatritega . Atmosfäär koosneb süsihappegaasist ja lämmastikust . Atmosfäärirõhk Veenuse pinnal on selline nagu ookeanis 900m sügavusel. Marss paistab meile suure punaka tähena. Tal on kaks umbes 20 km läbimõõduga kaaslast. Marsi pind on kivikõrb . Marsil on pinnavormid , mis on tekkinud vee voolamisest.Marsil võis kunagi voolata vesi , tegutseda vulkaanid , ja võibolla ka oli seal mingi primitiivne elu. Marsi kliima on võrreldes maaga karm , aga siiski teistest planeetidest leebem. Marsi atmosfäär koosneb 95% süsihappegaasist ja 3% lämmastiukust. Atmosfääri tihedus on 100 korda ja rõhk pinnale 60 korda väiksem , kui Maal.Maa on päiksesesüsteemi unikaalne planeet ja ilmselt ainus , kus võis tärgata elu
silmapiiri kohal. Eestis on ta jälgitav ainult kevadise ja sügisese pööripäeva paiku, mil hämarik on lühike. Ta on nähtav tavalise pikksilmaga ning ka palja silmaga. Merkuuri pinnavormide üle saab otsustada ainult optiliste, soojuskiirgus- ja raadiokiirgusvaatluste põhjal. Et samu meetodeid on rakendatud ka Kuu ja Maa puhul ning kombineeritud kivimi- ja pinnasenäidistega, on võimalik teha järeldusi Merkuuri kivimite ja pinnase kohta. Merkuuri maastik on troostitu kivikõrb täis metoriidikaatreid, olles äravahetamiseni sarnane Kuu maastikuga. Pinda katab tolm. Merkuuri pind on tervikuna väga vana. On suuri suuri, üle 200 km läbimõõduga kraatreid. Kraatrid on erineva vanusega. Mõnel nooremal on teravad ääred, millest lähtuvad kiired nagu Kuul. Teised on meteoriitide poolt kulutatud äärtega. Merkuuri kraatrid on suuremad kui Kuu omad, sest Päikesele lähemal liiguvad taevakehad kiiremini. Kõige silmatorkavam teadaolev pinnavorm on suurim kraater
7) Inimtegevus lk 10 8) Kasutatud kirjandus lk 11 Geograafiline asend Mehhikos asuv kõrbeosa paikneb California poolsaarel ja Sonora osariigis, Ameerika Ühendriikides asuv osa California ning Arizona osariigis. Geograafilised koordinaadid: 26°40' 34°30' N 110°30' 116°40' W Kõrbe pindala on ligikaudu 300 000 km². Sonora kõrb on Eestist umbes 12240 km kaugusel. Pinnamood Sonora on liiva- ja kivikõrb. Kivikõrbes ehk rähakõrbes on maapind kaetud jämedama kivimaterjaliga, enamasti teravaservaliste kivikestega, mis on pärit vanade mäestike kulumisprotsessist. Sellised kõrbed on eriti tüüpilised Mongooliale ja Põhja- Aafrikale. Kivine pinnas sisaldab tavaliselt kipsi ja taimestik on kipsilembene. Liivakõrbed on kõige levinumad. Tuule tegevuse tõttu esineb rohkesti luiteid, mis võivad oma asukohta muutes ohustada ka inimtegevust. Liikuvad liivad takistavad taimede kasvamist.
Puuduvad täpsed,usaldatavad satistilised andmed. Pindala on 652 225 või 645 806,56 km² Pinnamood Ebatasane Enamus pindalast on kaetud mägedega Üle poole riigi territooriumist asetseb üle 2000 meetri kõrgusel merepinnast Vähem kui 10% territooriumist on madalamal kui 600 m. Hindukus ja tema kõrvalharud ulatuvad riigi loodeosast kirdeosani, jagades Afganistani osadeks. Kesk - ja põhja Afganistaan on mägine - Lõuna- Afganistaanis on põhiliselt kivikõrb. Kliima Mandriline kuiv lähistroopiline kliima. Asub lähistroopilises kliimavöötmes Kliima on iseloomulik kuiva ja poolkuiva stepi kliimale, eelkõige oma külmade talvede ja kuivade suvede tõttu. Erinevate riigiosade vahel esineb alju klimaatilisi muutusi näiteks: mäestike piirkonnas,mis asuvad idas. Kliima Suvel puhuvad riigi edelaosas tugevad tuuled peaaegu iga päev. Talvel ja varakevadel on ilm kõvasti mõjutatud külmadest
tagajärjel tekkinud jõud) mõjul valdavate puhuvate tuulte suunad. Kõrbetüüp: Liibüa kõrbeala ei ole sugugi ääretu liivaväli nagu sageli arvatakse. Mägedes ja üldse kõrgematel aladel levivad kivikõrbed - hammadad. Hammadat katavad kas suured kivikuhjatised või on säilinud terviklik siledakslihvitud kaljupind. Kivimid on tihti tumedat, isegi musta värvi, mistõttu hammadad on väga sünge ilmega. Ehk siis Liibüa kõrb on liiva- ja kivikõrb. Taimestik: Liibüa kõrbes on vähe taimi, peamiselt nõgudes. Liibüa kõrbes esineb põhjavett. Kohati imbub see allikate ja kaevude kaudu maapinnale. Nii asub kõrbes nõgude ahelik, kus paiknevad Kharjah, Dkhilah, Baaryah ja Farfirah oaas, ka asuvad kõrbes Swah' oaas, Al-Kufrah oaas ja Wd an-Narn. Seevastu Qarah nõos on vesi soolane, mistõttu seal on vaid soolakuid ja soid. Kõrbete raskete tingimustega toime tulemiseks on taimedel kujunenud mitmesugused kohastumused:
Atmosfäär koosneb peamiselt süsinikdioksiidist,lämmastikku ja argooni on kuni 2%, hapnikku 0,3%. Kui kogu veeaur sadestuks Marsi pinnale, moodustaks see vaid 0,02 mm paksuse veekihi. Enne koitu võib Marsi taevas olla hõredaid pilvi. Pooluste piirkonda katab kuni paarikümne meetri paksune valge tahke süsinikdioksiidi ehk süsihappelume kiht (need paistavad nn polaarmütsidena), mille all leidub ka vee jääd. SLAID 5 Enamik Marsi pinda on punakas kivikõrb. Heledamad alad, nn mandrid, on keskmiselt 3 km kõrgemad tumedatest, nn meredest. Mandritel on meteoriidikraatreid rohkem kui meredel, järelikult on viimased tekkinud hiljem. Väiksemad kraatrid (läbimõõduga alla 3 km) on tuulte ja liivatormide mõjul tasandunud. Mäeahelike ja orgude kõrguste vahe küünib 14 km-ni. Marsil asub kustunud vulkaan Nix Olympica(ladina keeles 'Olümpose lumi'), mille jalami läbimõõt on 600 km, kraatri läbimõõt 80 km ja kõrgus 24 km
On olemas kaks peamist põhjust. Esimine on ülekarjatamine - koduloomad hävitavad taimestiku ning juurevõrgu puudumise tõttu hakkab maapind liikuma. Kui see ala asub kõrbeala lähedal, hakkab see kõrbestuma. Teine põhjus on see, et suured niisutussüsteemid võivad lähedal asuvat ala kuivatada ja see ala muutub kõrbeks. Kõrbete liigid Kõrbesid liigitatakse pinnakate järgi. On olemas järgmised kõrbete liigid: liivakõrb, kivikõrb, klibukõrb, soolakõrb, lössikõrb ja savikõrb. Enimlevinud on kivikõrbed. Nad on tekkinud kunagistest mäestikest. Aja jooksul kulusid need kliimaolude tõttu ära ja murenesid. Pinnavormid on nendes üsna teravad ja nurgelised. Kui tuul kannab liiva endaga kaasa, kulutab see suuri kivirahne ja mõnikord tekivad väga huvitavad vormid ja skulptuurid. Eriti tuntud on seenkaljud, mille lai ülemine osa toetub alt ahanevale jalale. Need tekivad, kuna tuul ei suuda liivaosakesi eriti
Aasta sademete hulk alla 250 mm ja seegi kogus langeb põhiliselt talve kuudel. Sajab vahel kuiva vihma, sademed auravad õhus, jõudmata maapinnale. Öösel 0 kraadi , päeval kuni 50C. 3.Mullad: Praktiliselt puudub, kuid on hallmullad ja punamullad. Savikõrb- savikas muld, muutlik veereziim, poolpõõsas-valgepuju Lössikõrb-tekkinud kohtadesse, kus leidub mäestikest väljakantud peeneteralist materjali. Löss on ühtlane tolmjas liivsavi, asuvad mäestike ligidal, niisked. Kivikõrb- ehk rähakõrbes on maapinnad kaetud jämedama kivimaterjaliga, enamasti teravaservaliste kivikestega, mis on pärit vanade mäestike kulumisprotsessidest. Levind -poolpõõsadm ogamalts, efedra, läätspuu. Liivakõrb- kõige levinumad. Nõrgub sademetevesi sügavale ja nii moodustub põhjavee varu. Kättesaadav ainult sügavale ulatuvate juurtega taimedele. Tuule pärast esineb rohkesti luiteid. Kõvalehelised põõsastaimed- liivaakaatsia, lehitud põõsad( efedra, valge saksauul). 4
Ookeaniinimene leiti, teda jõuti vaid filmida, mille järel ta põgenes. Filmitud videot näidati kohtule. Kohtuotsus kuulutas Stajanovici ja kogu meeskonna vabaks. Batrian jäi vanglasse. Kokku oli Nikolas Batrian ja tema meeskond Alligaatoriarkaadias veetnud 22 aastat. Ühel päeval tuli Timukas Nikolase juurde ja viis ta Viimsevaatetorni hukkamisele. Tugev tuul kajutas miraaźvaated ja nähtavale tuli sünge tegelikkus - kivikõrb kitsekorjustega. Kapten suges silmad ja nägi vaadet viimsevaatetornist selleisena nagu sõber Timukas oli talle seda kirjeldanud – haljad aasad, lakkade lehvides kappavad hobused. Timuas vajutas pedaalile ja oligi kõik... Romaanis on veel üks salapärane tegelane – Laevapoiss. Laevapoiss ilmub sageli kapteni juurde, eriti rasketel ja keerulistel hetkedel. Laevapoisis võib kergesti ära tunda noore Batriani, ajast mil ta oli ise laevapoiss
Arvatakse, et Veenusel võis kunagi minevikus olla ka ookeane, kuid mis aurustusid kasvuhooneefekti põhjustatud temperatuur tõusu tagajärjel. Vesi on Veenusel kõige tõenäolisemalt fotodissotseerunud ja kuna Veenusel puudub selline päikesetuulte eest kaitsev magnetväli nagu Maal, siis on tõenäoliselt vabad vesinikuaatomid Veenuselt päikesetuule mõjul paisatud planeetidevahelisse ruumi. Üldplaanis on Veenuse pind vulkaanilise tegevuse tagajärjel perioodiliselt uuenev kuiv kivikõrb, kus vedeleb ka lapikuid-plaatjaid kive. Marss Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet. Marss asub Päikesest 1½ korda kaugemal kui Maa ja saab seepärast poole vähem soojust[viide?].
annaabi.ee 
