Viivi Luige elu ja looming (0)

Halliste Põhikool
referaat
Viivi Luige elu ja looming
Koostaja: Ketriin Murrik
Juhendaja : Anneli Merila
9. klass
Halliste 2013
Sisukord
Sissejuhatus…………………………………………………………………………………….3
Elukäik…………………………………………………………………………………………4
Looming………………………………………………………………………………...……5,6
Kirjanikuks saamise teekond …………………………………………………………………..7
Tunnustused……………………………………………………………………...…………….8
Kokkuvõte……………………………………………………………………………………...9
Luuletus ’’Taevas kõliseb rohekaid tähti’’……………………………………...……………10
Luuletus ’’Sinilill’’…………………………………………………………………………...11
Kasutatud kirjandus…………………………………………………………………………...12
Lisa……………………………………………………………………………………………13
Sissejuhatus
Viivi Luik on sündinud 6. novembril 1946 Viljandimaal Tänassilmas. On eesti luuletaja ja proosakirjanik.
Referaadi eesmärk on näidata Viivi Luike kui tänapäeva edukamat naisluuletajat. Peale luuletuste on ta kirjutanud veel romaane, lasteraamatuid, esseesid, artikleid, kuuldemänge, tõlkeid jms. Luige luulet iseloomustab paljuski tema loodusearmastus, kuna ka tema lapsepõlv möödus maal, kus loodus oli käega katsutav iga päev ja iga hetk. Ta tunneb looduse igat väiksematki nüanssi ja oskab seda naiselikult luuleridadesse seada.
Valisin just tema oma referaadi teemaks, sest olen kuulnud tema põnevast elust erinevates maailma linnades, aga temast ei oska ma midagi rääkida. Ta on samuti sündinud Viljandimaal nagu mina ja suur looduse sõber. Loodse sõprus väljendub ka tema sügavasisulistes luuletustes.
3
Elukäik
Viivi Luik sündis 6. November 1946. aastal Viljandimaal Võrtsjärve lähedal Tänassilmas. Tema isa oli rändelektrik, kes viibis sageli kodunt eemal, ema töötas kolhoosis. Omaealiste sõpradeta üksikut tüdrukut kasvatasid peamiselt vanaema ja ema. Laps oli iseseisev ja fantaasiarikas, õppis juba kolmeaastaselt veerima ning luges edaspidi kõike, mis kodust, naabertaludest, koolist või külaraamatukogust kätte sai ( Victor Hugo ” Hüljatud ”, Romain Rolland ’i ”Jean- Christophe ”, Byron, Gustav Suits, Marie Under, Ernst Enno…). Ühtlasi püüdis ta ka ise kirjutada ja tundis varaküpsena igavust alg- ning põhikoolis Ristil (1954– 1959 ), Kalmetul (1959–1963) või Viljandis (mõni kuu 1962). 1965–1967 õppis meie tärkav lüürik Tallinna kaugõppekeskkoolis, töötades veel kõrvalt raamatukoguhoidja ja arhivaarina. Aastast 1974 on Viivi Luik teist korda abielus. Ta abikaasa on kirjanik, diplomaat ja poliitik Jaak Jõerüüt. Diplomaadi abikaasana on Viivi Luik elanud 1993–1997 Helsingis , 1998–2003 Roomas ja 2004 New Yorgis .
4
Tunnustused

• Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia (1975, 1976, 1982, 1985)
  
• A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia (’’Seitsmes rahukevad ’’) (1986)
  
• ENSV riiklik preemia (1987)
  
• Juhan Liivi luuleauhind (1988)
  
• Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1992)
  
• Eesti Vabariigi Valgetähe III klassi teenetemärk (2000)
  

8
Looming
Luulekogud :
1) „Pilvede püha“ 1965
2) „Taevaste tuul“ 1966
3) „Lauludemüüja“ 1968
4) „Hääl“ 1968
5) „Ole kus oled“ 1971
6) „Pildi sisse minek“ 1973
7) „Põliskevad“ 1975
8) „Maapäälsed asjad“ 1978
9) „Luulet 1962-1974“ 1977
10) „Rängast rõõmust“ 1982
11) „Maa taevas, luulet 1962-1990“ 1998
12) „On aastasaja lõpp“ 1993
13) „Elujoon“ 2005
14) „Viivi Luik. Kogutud luuletused 1962-1997“ 2011
Proosa:
1) „Salamaja piir“ 1974
2) „Seitsmes rahukevad“ 1985
3) „Seitse naist“ 1989 (essee)
4) „Ajaloo ilu“ 1991
5) „Inimese kapike“ 1998 (esseekogu)
6) „Kõne koolimaja haual“ (artikli- ja esseekogu) 2006
7) „Varjuteater“ 2011
5
Lasteraamatud:
1) „Leopold“ 1974
2) „Vaatame, mis Leopold veel räägib“ 1974
3) „Leopold aitab linnameest“ 1976
4) „Tubased lapsed“ 1979
5) „Kõik lood Leopoldist“ 1984
6) „Kolmed tähed“ 1987
7) „Meie aabits ja lugemik“ 1992
8) „Aabitsajutud“ 2006
• On kirjutanud ooperi libreto ehk teksti „Pilli hääl“, mis ilmus 2000. aastal.
• On koostanud kogumiku „Pink“, mis sisaldab eesti luulevalimikku. (2006)
• Viivi Luige osalusel on valminud raamatud „EppMaria“ (2007), „Ma olen raamat“ (2010)
Esimestes luulekogudes on Luik valdavalt looduslüürik, eneseväljenduses nooruslikult elamusvärske ja siiras. Maailm, nagu see avanes noore lüüriku habraste, värvikate ja liikuvate värsside kaudu, oli valdavalt kooskõlaline, kuigi dialoogis loodusega võis ajuti tabada meeleolulist heitlikkust. Kogusid "Lauludemüüja" , "Hääl" ja "Ole kus oled" iseloomustab muutuv enesetunnetus ja teisenev vahekord keskkonnaga. Taanduvate looduspiltide asemele tuleb linnamiljöö ja enesetunnetuslikke hingemaastikke. Kodunemisraskused tehiskeskkonnas toovad luulesse tusameelsust ja ahistavat suletust, millest püütakse üle saada pilku enesesse pöörates, oma piire ja eetilisi kohustusi määrata katsudes , loomulikkust, headust ja armastust ükskõiksele või vaenulikule välismaailmale vastandades.
Alates kogust "Pildi sisse minek" pöördub Luige luule sagedamini indiviidist väljapoole. Süveneb luuletaja dialoog maailmaga enda ümber. Nüüdismaailma pilt selles luules on joonistatud karmides toonides. Kuid läbi tusameele kumab lootus ja igatsus puhta ja püha järele. Eriti kogus "Rängast rõõmust" keskendub Luik elukiituse ja eksistentsiaalsete probleemide kõrval poetiseerima jõulist ühtekuuluvustunnet oma rahvaga, tema saatusraskete kogemustega ja põlise vabadustungiga üha ohustatud kodumaal, elujõudu ja olemismõtet andvas taandumatus truuduses selle vastu.
6
Kirjanikuks saamise teekond
Viivi Luik tundis juba lapsena, mis teda huvitab ja mida ta tahab: „Umbes seitsme-kaheksaaastaselt lugesin ma “Kevadet” ja leidsin sealt ühe koha, kus Arno seisab üksinda talvehämaras lumisel põllupeenral ja vaatab kuivanud kõrsi, mis lume seest paistavad. See oli MURE pilt. Ma sain kuidagi juba aru, et kui öelda lihtsalt “mure”, siis see ei liiguta kedagi. KÕIK teavad ju seda sõna. Aga kui kujutada niimoodi neid üksildasi kõrsi, siis on nende kaudu ka MURE väljendatud, ilma et seda sõna ennast üldse tarvitama peaks. Mulle oli see suur avastus. Sellest peale HUVITAS mind, kuidas rääkida tühisest kõrrekesest nii, et teine inimene seda lugedes tajuks, et nii tema ise kui ka see pealtnäha tühine ja kõrvaline kõrreke on osalised elamise kõigile ühises saladuses.“ Viivi Luik on kirjeldanud mälestusi ajast, mil ta ei osanud veel rääkida, kuid tahtis ennast väljendada. See ei õnnestunud – lapse lalin pole inimeste keel - ja tüdrukule sai selgeks teadmine: ta peab end arusaadavaks tegema. Siinkohal tekib küsimus: kas talle olekski sobinud mõni muu amet kui kirjanik? Kirjanikugi ülesanne on ju enda (väljamõeldud) mõtteid, emotsioone arusaadavalt edasi anda. Lapsena armastas Luik väga raamatuid need olid tema elu sisu. Ta on rääkinud: „ Vanaemale tegin eksameid: lugesin talle „Kolme musketäri “ ja pärast küsisin , missugune musketär talle kõige rohkem meeldib. Vanaema vastas alati ja ilmtingimata: Porthos! Kui ma pettunult küsisin, miks, ütles vanaema, et Porthos oli kõige parema südamega. Siis ma ei saanud sest üldse aru, alles nüüd saan aru. Mulle endale meeldis Aramis, sest ta oli salapärane. “Kirjutamine tuli Luigel juba algusest peale lihtsalt, lapsena valmistas raskusi vaid selle tehniline külg ehk kirjutama õppimine, tüdruk ei osanud kuidagi vahet teha väikesel E-l ja L-tähel. Oma esimestes luuletustes annab Luik edasi just looduspilte , dialooge loodusega. Hilisemas loomingus tuleb looduse asemele tehiskeskkond , linnamiljöö. Eriliselt olulise koha leiavad inimese tunded.
7
Kokkuvõte
Viivi Luik on meie aja üks meeldivamaid luulaetajaid just oma vahetu helguse ja pehmuse poolest luuleloomingus. Tema lüürikas on eriline tähendus lapsesilmadel, läbi mille on ta seadnud ka oma loomingu ja arusaama edasisest elust. Ta kirjutab eestlaslikult, lihtsalt ja maalähedaselt- see luule lihtsalt poeb hinge ja kuhugi sügavamalegi veel. Viivi Luik on kirjanik, kes ei soovi rääkida intervjuudes oma eraelust , öeldes, et isiklikke asju ei pea kõva häälega kuulutama. Sellest hoolimata tundub ta elu põnev olevat: olles elanud oma abikaasa töö tõttu nii mitmetes riikides, on ta ümber olnud erinevaid ühiskondi ja kultuure, mis on koha leidnud ka tema kirjutistes.
9
Kasutatud kirjandus
http://luikjatraat.synter.ee/Luik/Looming.html [28.04.2013]
http://luikjatraat.synter.ee/Luik/Elulugu.html [28.04.2013]
http://et.wikipedia.org/wiki/Viivi_Luik [28.04.2013]
http://www.miksike.ee/docs/lisakogud/kirjandus/luik.ht m [28.04.2013]
http://www.viiviluik.ee/?act=elulugu [28.04.2013]
http://luuleleid.wordpress.com/tag/viivi-luik/ [28.04.2013]
12
Taevas kõliseb rohekaid tähti…
Taevas kõliseb rohekaid tähti,
külmast aias tarduvad puud.
Paistab tohutult vana ja tähtis
aknakardinais kohmitsev kuu.
Toas on unenäod, hämarus vaikne,
talvesüdame sinine öö.
Varjab rahutust hõlma all vaikus ,
süda palavalt, palavalt lööb.
Põski õrnalt mul tähekiir silub,
Temast hinge viib helisev tee.
Täna tunnen , kuis valutab ilu-
hell ja imelik tunne on see.
10
Lisa
13
Sinilill
Kes küll metsa ära kaotas
sinikirja siidikuue?
Põõsa alla maha laotas
riidetüki tuliuue?
Kleiti rohelist kes kannab,
väikest mütsi taevakarva?
Mütsil helekollast pannalt?
Sinilill, ma arvan.
11