Loogika (2)

Tallinna Tehnikaülikool - Filosoofia - Loogika

3 HALB

Lõik failist

LOOGIKA KODUNETÖÖ NR.2 TASB21
1.Kas lause on tõeväärtuseliselt tõene, väär või määramata?
A
B
¬((AB) ⊃((B→A)v¬A))
t
t
v t t t t v
t
v
v v t t t v
v
t
v v t v t t
v
v
v t t t t t
Lause on tõeväärtuseliselt väär.
2.Kas laused on tõeväärtuseliselt ekvivalentsed?
(P&~Q)v(~P&Q) P~Q
P
Q
(P&~Q)v(~P&Q)
P~Q
t
t
v v v v v
v v
t
v
t v t v v
t t
v
t
v v t t t
t v
v
v
v t v t v
v t
Laused on tõeväärtuseliselt ekvivalentsed.
3.Kas hulk on kooskõlaline?
P
Q
(P→~ Q) →~ Q
~ (Pv~ Q)
t
t
v v t v
v t v
t
v
t t t t
v t t
v
t
t v v v
t v v
v
v
t t t t
v t t
Hulk ei ole

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2010-06-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

143 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kristina000 Õppematerjali autor

Loogika kodunetöö 2. Õppejõud P.Müürsepp. Töö on 100% õigesti tehtud. Tabelmeetod.

loogika

Sarnased õppematerjalid

docx

Loogika kodutöö kaks

Kodune töö nr. 2 Arnold Oliinik 134183 tab23 1. Kas lause on tv väär, tõene või määramata? (( A B) ((B A) v A)) A B (( A B) ((B A) v A)) t t v t t t t v t v v v t t t v v t v v t v t t v v v t t t t t Lause on tv väär 2. Kas laused on tv ekvivalentsed? P Q and (P & Q) v (P & Q) P Q (P&~Q)v(~P&Q) P~Q t t v v v v v v v t v t v t v v t t v t v v t t t t v v v v t v t v v t Laused on tõeväärtuseliselt ekvivalentsed 3. Kas lausehulk on tv kooskõlaline? {R, (P v Q) (Q & R), Q & P} P Q R R (P v ~Q) (Q & R) Q & P t t T V T V t v t V V t t V T T V t t v

Matemaatika

docx

Loogika kodutöö 2

Kodune töö nr. 2 1. Kas lause on tõeväärtuseliselt väär, tõene või määramata? (( A ≡ B)  ((B  A) v A)) A B ((A ≡ B)  ((B  A) v A)) t t v t t t t v t v v v t t t v v t v v t v t t v v v t t t t t Vastus: Lause on tõeväärtuseliselt väär. 2. Kas laused on tõeväärtuseliselt ekvivalentsed? (P & ~Q) v (~P & Q) P ≡ ~Q P Q (P & ~Q) v (~P P & Q) ≡ ~Q t t v v v v v v v t v t t t v t

Statistika

doc

Konspekt

Et me aga oskaksime viga täpselt sõnastada, peame tundma loogikaseadusi. Loogikaseadused Loogika tegeleb väidete vaheliste formaalsete seostega. Ta ei ütle meile millised väited on tegelikult tõesed (nt väide "G. W. Bush on 2005 aastal USA president" on tõene tänu faktidele, mitte oma loogilisele struktuurile), vaid seda, mis tüüpi väidetest saab järeldada mis tüüpi väiteid. Selle ütlemiseks on terve rida loogikaseadusi. Traditsioonilises formaalse loogika puhul eristatakse nelja põhilist seadust, mida kehtiv arutlus peab järgima. Samasusseadus "Ühes ja samas kohas, ühes ja samas suhtes on tarvilik, et iga mõiste või väide, kui ta esineb arutluses korduvalt, oleks kasutatud iseendale sisuliselt identsena." (Galina Vuks, Traditsiooniline formaalne loogika, Tartu, 1999, lk 23) AA Vasturääkivuse lubamatuse seadus Loogiline arutlus ei tohi olla vasturääkiv. Vasturääkiv on arutlus siis, kui arutluses

Loogika

pdf

lausearv4up

Verbaalsed ja Formaalsed esitused LAUSEARVUTUS Verbaalne esitus on mistahes info esitamine lingvistilise keele abil Lausearvutus on loogilise mõtlemise matemaatiline mudel. (nii suuline kui ka kirjalik esitus). Näiteks ajalugu ja filosoofia on valdkonnad, kus kogu informatsioon on Lausearvutuse lause võib olla iga verbaalne (ehk lingvistilises keeles esitatud ainult verbaalselt. väljendatud) väide, millele saame omistada tõeväärtuse — tõene või vale. Formaalne esitus on mistahes info (reeglina kirjalik) esitamine ilma Tõeväärtusi tähistame numbritega 0 ja 1. lingvistilise keele abita ehk esitus kokkulepitud sümbolite 0 — vale (v

Algoritmid ja andmestruktuurid

pdf

24. Gaaside erisoojuste suhe, 12 Nihkemoodul, 1 Üldmõõtmised

''{ . ,t, 'i,, '.' ei'o1i" + "i/'(;t'i : { -'niL^l t '/t J W '' tt tt '/ trf, a !Yl s oOJ'h'/ UU 6 ba , b88C-'y 9Y \ J-' co sh'y \./ L ( (^v L D c aqL'y )t I (, aY

Füüsika

pdf

Füüsika valemid

s I 1 q v= (ühtlane sirgjooneline liikumine) j= I = mR 2 (ketas) =k (punktlaengu) t S 2 R m axt 2 2 Kondensaatorid: = x = x 0 +v xt + (liikumisvõrrand) I = mR 2 (kera) V 2 5 q

Füüsika

doc

Soojusnähtused

Soojusnähtused. 1. Siseenergia olemus ja selle muutmise viisid: Siseenergia – keha molekulide kineetilise ja nende vahelise vastastikmõju potentsiaalse energia summa a. Soojusülekande teel – Q=∆U (∆U – siseenergia muut) (Q – soojushulk – iseloomustab soojusvahetuse teel ülekantud energia hulka) Soojendamine – Q>0 ∆U>0 Jahutamine – Q<0 ∆U<0 Soojusjuhtivus – soojusenergia kandumine kuumemalt kehalt külmemale kehale aineosakeste vastasmõju tagajärjel (metallid) Konvektsioon – aine liikumisega kaasnev soojuse levimine vedelikus või gaasis Soojuskiirgus – soojuse levimine kehade poolt kiiratava, temperatuurist sõltuva elektromagnetkiirguse mõjul b. Mehaanilise töö tegemisel ∆U= –A (Q=0) (A – mehaaniline töö) Välisjõudude töö tegemisel – A<0 U>0 Süsteemisisesed jõudude töö tegemisel – A>0 ∆U<0 2. Ideaalne gaas: a. Ideaalne gaas on gaasi lihtsaim mudel - molekulidel on lõpmata väi

Füüsika

pdf

Harjutustunnid

I' l ofto+ i' lri I Lli , \ : - 3 r i l ' Y "in:8fr l'-i'f [' , i \J F, = -1- i lnfo- \J ffiri a" -f-FF--"--i1'll 4J e.t t ",ri,n / -J ^l L r;;t8 . r t i4)

Füüsika ii

Rohkem sarnaseid