Loogika Arvestustöö

Adam, Liizi

Loogika Arvestustöö (0)

Informaatika - Loogika

1 Hindamata

Varia - Need luuletused on nii erilised, et neid ei saa kuidagi kategoriseerida

Arvestustöö (variant B)

Kas arutlus kehtib?

Iga inimene loeb raamatuid.
Mõni raamat on huvitav.
Mõni inimene loeb huvitavaid raamatuid.

Iga koer haugub.
Mõni koer on koduloom .
Mõni koduloom haugub.

Tõeväärtustabelite meetod.
Kas hulk on kooskõlaline?<

Esitada antud lause predikaatloogika keeles kõigis tüüpides. Milline lause räägib esialgsele vastu?
Ükski hobune ei ole ratsahobune .

Defineeritud on järgmised predikaadid:
Tx: x on professor
Px: x on professor
Ex: x on edukas
Lx: x peab loenguid
Kx: x korraldab treeninguid
Bx: x käib treeningutel
Kirjuta predikaatloogika keeles:

Mõni treener ei käi treeningutel.

Kõik professorid peavad loenguid.

Iga treener, kes korraldab treeninguid, on edukas.

Mõni professor, kes peab loenguid, käib treeningutel.

Ükski professor ei ole edukas treener.

Põhjenda loomuliku deduktsiooni meetodi abil läbiviidud tõestuskäik.
1
(C⊃~R)&(R⊃L)
2
C≡ (C∨L)
3
I⊃R
4
I
5
R⊃L
6
L
7
C∨L
8
C
9
C⊃~R
10
R
11
~R
12
~I
VASTUSED

a) Ei kehti
b) Kehtib

<
A
B
C
A ≡ ~B
~(A&C)
~A
t
t
t
v
v
v
t
v
t
t
v
v
v
t
v
v
t
v
t
t
t
v
t
v
t
v
v
t
t
t
v
v
v
t
t
t
v
t
v
t
v
t
v
t
v
t
v
t
v
v
t
v
t
t
v
t
v
v
v
v
t
t
v
t
Vastus: Hulk on kooskõlaline

Hx: x on hobune
Rx: x on ratsahobune
A. (∀x)(Hx⊃Rx) – Iga hobune on ratsahobune
E. (∀x)(Hx⊃~Rx) – Ükski hobune ei ole ratsahobune
I. (∃x)(Hx&Rx) – Mõni hobune on ratsahobune
O. (∃x)(Hx&~Rx) – Mõni hobune ei ole ratsahobune
Vastus: „I“ lause räägib esialgse vastu

a. (∃x)(Tx&~Bx)
b. (∀x) (Px⊃Lx)
c. (∀x) ((Tx&Kx) ⊃Ex))
d. (∃x) ((Px&Lx) ⊃Bx))
e. (∀x) (Px⊃~(Tx&Ex))

1
(C⊃~R)&(R⊃L)
e
2
C≡ (C∨L)
e
3
I⊃R
e
4
I
e
5
R⊃L
1&E
6
L
5,10⊃E
7
C∨L
2,8≡E
8
C
2,7≡E
9
C⊃~R
1&E
10
R
3,4⊃E
11
~R
9,8⊃E
12
~I
4-11~I

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 15 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-05-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

15 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Liizi Adam Õppematerjali autor

Loogika Arvestustöö B variant vastustega.
Selle töö eest on saadud max. 100/100 punkti.

Loogika Arvestus Arvestustöö Peeter Müürsepp Loogika Arvestustöö Konspekt B-variant

Sarnased õppematerjalid

pdf

Konspekt

I )V I i l J D FQN- st AAglSae{r.r D t} TL0F$.,x. AALDA',JDM0(]T0)ATS6A DV o v r ( * ) d x "s ( X ) = O ( . ) t-.,-^ u(") rb st) * o,&-d {r-.-r"l.,tv'cor^- cl- . _Nt Jrct++ .i q=o JSSf a!-hl v-t As&.rpsl,$.Bt (.rfn,t")a* -!ffln,= J6q-+^s I Nodor^rr r e ("r) o,w l,) l.,o-t.,q4d^L-" = (r) ro-tq^'d a o.- t(') M x )d r + l . l ( 1 ( * ) ) d f u = _ 9=++ t "O t) ! x g'(x& (rt t' t u(,itxt)1'(u)) .tu =e

Dif.võrrandid

doc

Matemaatiline analüüs 1 kordaisküsimuste vastused

1. Muutuvad suurused. Def. 1 *Suurusi, mis omand erinevaid väärtusi(vaadeldavas protsessis) nim muutuvateks suurusteks. *Suurusi, mis omand. konstantseid püsivaid väärtusi nim jäävateks suurusteks e. konstantideks. *Tähistus: x,y,z...u,v,w,t *NT ühtlane liikumine-> kiirus konstantne v, teepikkus ja aeg muutuvad *Muutuvad suurused on tavaliselt reaalarvud-> geom võime esitada sirgel *absoluutsed konstandid- mistahes protsessis vaadeldavad suurused: =3,14..., e =2,71 1. väärtused on diskreetsed x: x1,x2,x3 (arvjada) 2. väärtused omand pideva alamhulga reaalteljel (+joonised!): *X={x IR|axib} lõik * X={x IR|a0 (joonis) 2. Funktsiooni mõiste Olgu antud 2 suurust x-muutumisp. X, y-muutumisp. Y *Def.1 Me nim funktsiooniks kujutust, mis seab igale x väärtusele piirkonnas X vastavusse suuruse y kindl

Kõrgem matemaatika

571

doc

Mikolaj Kopernik

#;h_èMZ-C}#v#R^#&#*;Y9`0#? #SVrM6+#1nM#Z3j1##Kv? #P^###ocQEz0#qq#z4?Um? #a#z##[#[##J%#J@ ##GI_- k#G Z t%d #S##jRc#mg# 3#m#|s<|#ATW#:6c *[` # [X #<#Q##> 4mT~*i6#- - ,u#U#Ayrmb#44lq#x#ZQml#d##{ :uZG3r?S#T0l-c#n U%y#%]90# zw[*wV1Q####n##c4$r##Xy.APio*E## #s I#wN#x>j=5Yr5O#^4 ;#}#Mahi%[8,GR- _6mx-U#y#y!d3h&?u.-,'#'- `8Vvoq#}3Km4h2O6Nv<- 9/w+FkF"+! R2#R#dOuc#Gi9[#s# #V#MQB#]#S##O7u#wnV 8'#:#m($#:| Q?}su[## P~<#g7#kAj#Kj^/#$U#JR X$Kx ? p#~4+7(} QY#V U?y# Y#p? AYHv.QMt_##Y<$14 g[J#/3Q- z"#? [#!6~T##in#9 #Oj+X0_UN~##*]7)@? ###?K}B#5S aEF#@#{ ## FsTyc[ T `8=O5ny#N##&t&####M# L~DZC2I#M%Vw#fo##aM,`+##i- m##=8 o@,n1e#o3X- ~, $n)#n##)PN^v@nNO8'5Z+##nDw b#vy$|^.TM;#Li N#o##'? o.##N

Füüsika

pdf

Loogika konspekt 1-5

· seletada olemasolevaid teadmisi; · saada uusi teadmisi olemasolevate põhjal. Ratsionaalne mõtlemine on järjekindel ja reeglipärane (ehk loogiline) mõtlemine. See võib olla korrigeeritud kogemusega, mille allikaks peetakse tegelikkust. Eesmärgiks on sageli tegelikkusega kohanemine. Irratsionaalne mõtlemine võib olla nt · preloogiline (müüdiline) · superloogiline (müstiline). Ratsionaalse mõtlemise seaduspärasusi ja vorme uurib loogika. Kreekakeelse sõna lÒgoj (logos) tähendusi: üleslugemine, arveteõiendus, õigustamine, suhe, proportsioon seletamine, tõestamine, mõistus, aruanne, esitlemine, (tõsi)lugu, lausung, sõna, väljend; õpetus; filosoofias: inimmõtlemine ja kõnelemine, teaduslik ratsionaalsus. Sõna ,,loogika" levinud tähendusi: · seaduspärasus maailmas, sündmuste loogika; · seaduspärasus mõtetes, mõtlemise loogika;

Loogika

348

pdf

LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest

SEMANTILINE KOLMNURK: TEEMA 1!! 1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tšcnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: • sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; • mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; • teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma mõtteid väljendada;

Õigus

pdf

Füüsika 5-nda kt variandid

c ' ,t-r,(r l t,{ -' i == 9,tt KONTROL LTO{) nr. b N;,";, ...T."..S-cg.ff x,,,"ur, .....F.t].-n... VONKUMISFi ja LAINED 05. detsernber2005 / . .. l.1. Harmoonj ,eit ionk va punkti v6nke[lnplitrrud orr 8 cm, nurksagedu,s 4 s-1, alffaas

Füüsika

pdf

Füüsika kontrolltöö nr. 5 - VONKUMISED ja LAINED

Füüsika

pdf

Vundamendid-konspekt eksamiks

SS.r-i jl i i I i I o ?We0;/^, a-- c-!--*Lo- clon'u!.*0A*n w+*n,*.*.-- " 0 o U0.+U^^- *f^r** /Lp^-,^-;* ^rE^J" U"^!rc-A^/-o- tpt^^,t t- kZzy"a- t^"M^h-r"^' G,tt- y,n**t-aoJ*t bqt'^'&o^---"^t 9 Nt"-"&a^- ".-&J t/^o'14^-^4^4y" Irrnqrlrr'ta!. 0"X^ !Ul^t- wta,Lt*ua*U,v(, g ^ ao -/" U i r/oh-{L la r#a^o!"nd;*. al--& Vou^e..^.!r}nr-),- *.b- N*tAtr"k ,/^o,fur.iaL fv[ nlto^ d, oc< cl'*r,Q'a* . -u H^r,vr;

Vundamendid

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk