Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vulkaanid, Krakatau purse (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vulkaanid
Laam on litosfääri hiigelplokk, mis piirneb seismeliselt aktiivsete vöönditega.
Litosfäär on Maa kõva ja tahke kivist koorik . See koorik ei ole ühtne, vaid on Maa siseenergia ja vahevöö ainese aeglase liikumise tõttu pragunenud mitmekümneks tükiks, mis üksteise suhtes liikudes põhjustavad maavärinaid ja vulkaanipurskeid. Need litosfääri tükid ongi laamad .
Vulkaanid on tuld purskavad mäed. Neil on kindlad teadaolevad asukohad, nende purskeid ei ole nii raske ennustada kui maavärinad . Vulkaanilistes piirkondades on viljakas maa, mille tõttu inimesed elavad nende lähedal, olgugi, et see on väga ohtlik.
Vulkaanid kujunevad, kui magma purskab maa sügavusest pinnale. Magma tekib kui osa kivimeid hakkavad sulama maakoore alumises osas või vahevöö ülemises osas. Magma on väiksema tihedusega kui kivimid seega kui ta on tekkinud, liigub ta ülespoole. Kuna sügaval maa sees magma on suure rõhu all, väljub ta vulkaanist kõva purskega. Maa peale jõudnud magmat nimetatakse laavaks. Laavast moodustuvad suured koonusekujulised mäed ehk vulkaani koonused. Koonuse keskosas on avaus, mis viib välja vahevöö vedelate kivimiteni. Avaust nimetatakse vulkaani lõõriks. Vedelat kivimimassi kogu vulkaani tahkete kivimite sees ja all nimetatakse magma koldeks.
Kui vulkaan pole kaua aega pursanud , tekib kraatri ja lõõri vahele, kivimitest jahtunud kork . Kork eraldub, kui maa sees olevad kivimid hakkavad otsima väljapääsu. Sellisel juhul kaasneb gaaside ja tahkete ning vedelate kivimite eraldumine suure plahvatuse ja müraga. Gaasipilved võivad tõusta koonuse kohal 10 – 15 km kõrgusele. Laava voolab mööda kraatri külgi alla ja hävitab kõik elusa. Hangunud laava moodustab mäekülgedele tumedaid kivijõgesid ja kraatri külgedele iga purskega uue kihi.
Maakeral arvatakse olevat 3 000 tegevvulkaani, need on vulkaanid, mille purskamise kohta on säilinud andmed peale Kristuse sündi. Enne seda pursanud vulkaane kutsutakse kustunuteks.Vulkaanid on enamasti koondunud nii öelda maakera tulerõngasse.Tuntumad vulkaanid on Vesuuv, Helka , Etna, Kljutševskaja Sopka, Fuji , Kilimanjaro, Krakatau jne.
Üks suurematest vulkaani plahvatustest oli Krakatau Purskemine mis toimus 26-27 augutil 1883 aastal. Krakatau plahvatusest öedakse veel, et see oli kõveim mürin mida inimkond oli kunagi kuulnud. Krakatau asus Sunda väina vetes Indoneesias, Jaava ja Sumatra saarte vahel. Üle miljoniaastase ajaloo vältel arenes see kõigepealt koonilise kujuga mäeks, mis kõrgus 1828 m üle merepinna , kuni pursked taandasid selle mitmeks väikeseks koonuseks ja pinnavormiks, mis üle veepiiri ulatusid ja koos vulkaanilise saare moodustasid. 1883. aastaks oli selle maksimaalne kõrgus üle merepinna 813 meetrit.
Krakatau on tegevvulkaan , mis asub Indoneesias. Vulkaani täpne asukoht on saar Sunda väinas, selle saare kogupindala on 10,7 km2 . 1883. Suur plahvatus registreeriti 20. mail ja 19. juunil oli veel purskeid kuid ükski neist ei olnud võrreldav sellega mis järgnes, 26. augustil kell ~ 13:00 hakkas vulkaanist tulema rida järjest tugevnevaid purskeid, millest üks paiskas tuhapilve 27 km kõrgusele. Siis, 27. augustil kell ~ 10:00 saar samahästi kui lendas tõeliselt kohutavas purskes tükkideks tohutu mürinaga.Plahvatuse müra oli kuulda India ookeanis Rodrigueze saareni, mis oli 4653 km Krakatausest eemal. Lööklaine tegi 7 tiiru ümber Maakera.Tohutu 80 km kõrgune tuhasammas jõudis atmosfääri ning plahvatuse lööklaine registreerisid kõik barograafid. Plahvatus paiskas ka välja 21 kuupkilomeetrit vulkaanilist materjali ning üle 800 000 ruutkilomeetrist territooriumit mõjutas tuhasade. Üle kogu maailma oli teateid imelistest päikeseloojangutest ja globaalne temperatuur langes 1,2 kraadi Celsiuse järgi. Krakatau oli samuti tekitanud 40 m kõrguse tsunami nii Lõuna-Ameerikas, Jaavas kui ka Sumatras ja oli tapnud ~ 36 000 inimest. Krakataust jäi pärast plahvatust vähe järele ning see maa, mis veepiirist ülespoole jäi oli niivõrd tuhast lämmatatud, et seal ei saanud olla elu. Vulkaaniline tegevus jätkub selles piirkonnas tänapäevani, kuid õnneks tema pursked ei ole nii suured.
Vulkaanid-Krakatau purse #1 Vulkaanid-Krakatau purse #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jadegirl Õppematerjali autor
Laam on litosfääri hiigelplokk, mis piirneb seismeliselt aktiivsete vöönditega.
Litosfäär on Maa kõva ja tahke kivist koorik. See koorik ei ole ühtne, vaid on Maa siseenergia ja vahevöö ainese aeglase liikumise tõttu pragunenud mitmekümneks tükiks, mis üksteise suhtes liikudes põhjustavad maavärinaid ja vulkaanipurskeid. Need litosfääri tükid ongi laamad.
Vulkaanid on tuld purskavad mäed. Neil on kindlad teadaolevad asukohad, nende purskeid ei ole nii raske ennustada kui maavärinad. Vulkaanilistes piirkondades on viljakas maa, mille tõttu inimesed elavad nende lähedal, olgugi, et see on väga ohtlik.
Vulkaanid kujunevad, kui...

Sarnased õppematerjalid

Vulkaanid ehk tuld purskavad mäed
1
doc

Vulkaanid ehk tuld purskavad mäed

suure rõhu all. Magma väljub tavaliselt suure purskega, millel on sageli kohutavad tagajärjed. Pildil on vulkaanipurse. Maapeale jõudnud ja jahtunud kivimimassi nimetatakse laavaks. Laavast moodustuvad suured koonusekujulised mäed ehk vulkaani koonused. Koonuse keskosas on avaus, mis viib välja vahevöö vedelate kivimiteni. Seda avaust nimetatakse vulkaani lõõriks. Vedelat kivimimassi kogu vulkaani tahkete kivimite sees ja all nimetatakse magma koldeks. Kui vulkaan ei ole kaua aega pursanud, tekib lõõri ja kraatri ülaossa jahtunud kivimitest kork. See eraldub, kui maa sees olevad kivimid hakkavad otsima väljapääsu. Sellega kaasneb gaaside ja tahkete ning vedelate kivimite eraldumine suure plahvatuse ja müraga. Gaasipilved võivad tõusta koonuse kohale 10 ­ 15 kilomeetri kõrgusele. Välja purskunud ja õhu käes jahtunud kivimid või ka kivimid, mis moodustasid kivimitest korgi, võivad kerkida 1 ­ 2 kilomeetri kõrgusele.

Loodusõpetus
Vulkaanid-referaat
15
doc

Vulkaanid (referaat)

Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Mis on vulkaan?.......................................................................................................................4 2.Erinevad vulkaani tüübid.........................................................................................................5 2.1.Kilpvulkaanid.....................................................................................................................5 2.2.Kihtvulkaanid......................................................................................

Geograafia
Vulkaanipurked Maal ja nende mõju keskkonnale
28
pdf

Vulkaanipurked Maal ja nende mõju keskkonnale

Vulkaanipursked Maal ja nende mõju keskkonnale Vulkaan on tuld purskav mägi, mis mingi aeg otsustab plahvatada. Antud essees kirjutan ajaloo suurimatest vulkaanipursetest ja nende tagajärjest keskkonnale, samuti toon välja vulkanismi positiivsed kui ka negatiivsed tagajärjed. Minule kõige enam kõneainet pakkuv vulkaanipurse toimus 26.augustil 1883, kui otsustas purskama hakata Krakatau vulkaan, mis asub Sunda väinas Sumatra ja Jaava saare vahel. Seda on nimetatud ka kaasaja kõige võimsamaks vulkaanipurskeks, kus kaotas oma elu üle 37000 inimese. Märkimisväärne on ka see, et 27. augustil plahvatus kuuldi ka 4800 km kaugusele. Kuuldavalt heli kirjeldati kahuripakkudena. Isegi löökaine on piisavalt võimas, et purustada saarest 64 km kaugusel seilanute madruste kuulmekiled. Kuigi enam 5000 km kaugusel polnud

Geoloogia
Saint Helens
9
doc

Saint Helens

Geoloogidele, kes järgnevatel aastakümnetel Kaskaade uurisid, hakkas silma, et St. Helens oli ühtlaselt vormitud ning tema nõlvad erosioonist vähem uuristatud kui teisetel naabruses paiknevatel vulkaanidel. Spetsialistid tegid järelduse, et St. Helensi nõlvu olid vorminud sagedased pursked. Alates 1950. aastate lõpust tehtud uuringud võtsid kokku kaks geoloogi ja geokeemik nii: ,,Tõenäoliselt leiab lähema saja aasta jooksul aset purse, võimalik, et veel enne sajandi vahetust." 1978. aastal hoiatasid geoloogid Crandell ja Mullineaux üksik-asjalises raportis veel kord: ,,St. Helensil on selja taga pikk sporaadilise aktiivsuse ajalugu. Seoses tema käitumisega minevikus ja suhteliselt sagedaste pursetega viimase 4500 aasta jooksul oleme kindlad, et tegemist on eriti ohtliku vulkaaniga." Kaks aastat hiljem, 20. märtsil 1980 osutas 4,2-magnituudine maavärin sellele, et St

Geograafia
Maa kui süsteem
41
docx

Maa kui süsteem

Seal, kus maakoor oli õhuke, purskus vedel kivim laavana vulkaanide näol pinnale. Maa ümber tiirles õhuke kiht planeetide moodustumisest ülejäänud kosmilist tolmu.Pärast esmast kujunemist pommitasid Maad sadade miljonite aastate jooksul lendavad kivikamakad ja jäised komeedid. Selline kosmiline klobimine tekitas maapinnale kraatreid. Noor Maa nägi seetõttu välja umbes selline nagu Kuu tänapäeval,kuid selle erinevusega, et igal pool üle terve maakera purskasid vulkaanid. Vulkaanidest pärit gaasid mähkisid Maa primitiivsesse atmosfääri. Põhiliselt oli nendeks gaasideks veeaur ja süsihappegaas. Need gaasid tekitasid kasvuhooneefekti. Seda peetakse üheks olulisemaks põhjuseks Maa elukõlblikuks muutumisel. Kui veeaur kosmoseruumi jäisusega kokku puutus, tihenes see pilvedeks. Pilvedest hakkas sadama vihma, vesi täitis kõik planeedipinna lohud ja nõnda moodustusid sügavad ookeanid.

Geograafia
Maateaduse alused I kordamisküsimused
31
doc

Maateaduse alused I kordamisküsimused

MAATEADUSE ALUSED I, KEVADSEMESTER 2012, ENDOGEENNE GEOLOOGIA - KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on uniformism ja aktualismi printsiip? Uniformism on geoloogiline maailma tõlgendamise viis, mille jägi maailma täna mõjutavad loodusseadused on universaalsed ehk ajas muutumatud. Uniformismiprintsiibi loojaks peetakse briti geoloogi J. Huttonit, kes sõnastas selle järgnevalt: No vestige of a beginning, no prospect of an end (pole mingit märki algusest, mitte mingit väljavaadet lõpule). Vanemas kirjanduses on uniformismi nimetatud ka aktualismiks. Printsiip on sama, selle kohaselt on maailma täna mõjutavad loodusseadused universaalsed ehk ajas muutumatud. Toimusid põhimõtteliselt samade seaduspärasuste alusel nii minevikus, kui toimuvad tänapäeval ja ka tulevikus. Inglise geoloog Ch. Lyell formuleeris aktualismiprintsiibi, selle järgi toimusid geoloogilised protsessid Maal minevikus samade seaduspärasuste

Maateadus
Maateaduse aluste kordamine eksamiks
52
doc

Maateaduse aluste kordamine eksamiks

MAA KUJU Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia e. füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on:  geomorfoloogia – teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest  meteoroloogia – teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest  klimatoloogia – teadus Maa kliimast kui pikajalisest ilmade režiimist  hüdroloogia – teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest  okeanograafia – maailmamere uurimisega tegelev teadusharu  mullageograafia – muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu  biogeograafia – teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust  paleogeograafia – teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus  maastikuökoloogia – teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes Kõigi maateaduste haru

Maateadus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun