Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pöördkehad (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Pöördkehad
reede, 10. mai 2013. a
Külli Nõmmiste
Jõhvi Gümnaasium
Definitsioon
 Pöördkehaks nimetatakse
geomeetrilist keha, mis tekib 
tasandilise kujundi pöörlemisel  ümber 
kujundi tasandil asetseva  sirge 
(telje)
Pildid:   http://mathworld.wolfram.com/
Silinder
 Silindriks nimetatakse 
pöördkeha, mis tekib ristküliku pöörlemisel 
ümber ühe oma külje
 Külgpindala
 Täispindala
+ 2=
s
= π
r
  h
 
i
k
p
l
k
indri
   =
  2π r
  (+ )
h
 
t
k
he
ü
lg
lgp
 Ruumala
in
si
d
lin
2
d
= π r
  h
r i
silindri moodustaja
r
silindri põhjad
Silindri telglõige
 Telglõikeks nimetatakse
tasandilist  kujundit , mis tekib geomeetrilise 
keha lõikamisel tasandiga, mis läbib 
lõigatava keha telge
h
2r
Silindri ristlõige
 Ristlõikeks nimetatakse
tasandilist kujundit, mis tekib geomeetrilise keha 
lõikamisel tasandiga, mis on risti lõigatava keha 
teljega
r
Koonus
 Koonuseks nimetatakse 
pöördkeha, mis tekib täisnurkse 
kolmnurga pöörlemisel ümber oma  kaateti
koonuse
 Külgpindala
 Täispindala
  moodustaja
= π r
   
=
k
k
p
tel
m
gh
    π r
  (m)
koonuse külgpind
m
 Ruumala
koo
1
n
2
u
= π r
  h
se 
r
3
koonuse põhi
Ruumalade suhe
 Võrdse kõrguse ja põhja raadiuse puhul –  
silindri ruumala on koonuse ruumalast 
3 korda suurem
r
V
:V
silinder
koonus = 3
ehk
h
V
= π 2
  h
silinder
1
2
1
V
= π r  V
koonus
silinder
3
3
Koonuse telg - ja ristlõige

Telglõikeks -

Ristlõige -
võrdhaarne kolmnurk
ring
r  – lõike raadius
l
h
2r
Prisma ja silinder
⋅ a
nar
=
p
2
⋅ h
k
+ 2S
t
k
p
⋅ h
p
2
= π r
p
= 2π r
 
Püramiid ja koonus
⋅ a
nar
=
p
2
⋅ m
=
k
2
S
t
k
p
1
⋅ h
p
3
2
= π r
p
= 2π r
 
Kera
 Keraks nimetatakse
keha, mis tekib poolringi pöörlemisel ümber 
oma  diameetri
 Kera piiravat pinda nimetatakse 
sfääriks
R
 Pindala
 Ruumala
4
2
= 4π R
= π R3
  h
3
Kera lõiked
 Kera iga tasapinnaline lõige on ring
suurring-
jagab  kera kaheks poolkeraks
Lõiketasand läbib kera
väikering
diameetrit

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
Vasakule Paremale
Pöördkehad #1 Pöördkehad #2 Pöördkehad #3 Pöördkehad #4 Pöördkehad #5 Pöördkehad #6 Pöördkehad #7 Pöördkehad #8 Pöördkehad #9 Pöördkehad #10 Pöördkehad #11 Pöördkehad #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 34 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kaddie Õppematerjali autor
9,klassi matemaatika pöördkehad, silindrid, koonused, kerad koos valemite ja selgitustega :)

Sarnased õppematerjalid

Koonus referaat
10
ppt

Koonus referaat

Koonus Koonuseks nimetatakse pöördkeha, mis tekib täisnurkse kolmnurga pöörlemisel ümber oma kaateti koonuse Külgpindala Täispindala moodustaja Sk = r m d S = Sk + S p = pin ülg gl et m

Matemaatika
Geomeetria stereomeetria
34
pdf

Geomeetria stereomeetria

2 1 3 1  63  V  r 2  H      63 3     tan 32     13514 cm 3 r . Vastus. Koonuse külgpindala on ligikaudu 2384 cm² ja ruumala 13514 cm³. 6) Võrdhaarne kolmnurk haaraga 8 cm ja alusnurgaga 30o pöörleb ümber ühe haara. Leidke tekkinud pöördkeha ruumala ja pindala. Lahendus. C 8 A´ Kolmnurga pöörlemisel tekib pöördkeha, mis koosneb kahest koonusest, milledel on ühine põhi. Ühe koonuse ristlõige on võrdhaarne 8 8 kolmnurk ABA´ ja teisel AA´C. Leiame pöörleva kolmnurga aluse 2x. AO

Geomeetria
Ruumilised kujundid ja pöördkehad
2
docx

Ruumilised kujundid ja pöördkehad

Kõik kaldprismad on mittekorrapärased prismad. Sk= PH V= SpH Sp sõltub põhja kujundist St= Sk+2Sp Püramiid: Kaldpüramiid ja püstpüramiid 1 tahk on hulknurk ja ülejäänud tahud on ühise tipuga kolmnurgad Kõrgus on tipu kaugust põhjast, alati põhjaga risti. Tipp on külgservade ühine punkt Korrapärased ja mittekorrapärased püramiidid m = külje kõrgus ehk apoteem Sk=Pm/2 Sp sõltub põhja kujundist St= Sk+Sp V=SpH/3 Pöördkehad Pöördkehad on ruumilised kujundid, mis tekivad mingi tasandilise kujundi pöörlemisel ümber ühe külje. Silinder ­ tekib ristküliku pöörlemisel Külgtahk on ristkülik. Silindritelg ­ ristküliku külg, mille ümber ta pöörleb Selleks, et silindril kõik ära arvutada on vaja tema raadiust ja kõrgust Moodustaja = m ­ telje vastas asetsev ristküliku külg. Telje ja moodustaja pikkus on silindri kõrgus. Külgpind ­ see osa silindrist, mille kujundab moodustaja Sp= r Sk= CH C=2 r

Matemaatika
Silinder koonus kera
1
rtf

Silinder,koonus,kera

Silinder-keha,mille moodustab ümber oma ühe külje pöörlev ristkülik.Külge,mille ümber pöörleb ristkülik, nim silindri teljeks.Külge/pikkust nim silindri moodustajaks ja selle poolt pöörlemisel tekitatud pinda silindri külgpinnaks.Ristküliku küljed tekitavad pöörlemisel kaks võrdset ringi,mida nim silindri põhjadeks.Silindri lõikamisel tasandiga,mis läbib silindri telge,saame lõikeks ristküliku, mida nim silindri telglõikeks.Silindri lõikamisel tasandiga,mis on risti silindri teljega,saame lõikeks põhjadega võrdse ringi,mida nim silindri ristlõikeks.Silindri põhjade vahelist kaugust ja ka vastava pikkusega lõiku nim silindri kõrguseks.Silindri külgpindala on võrdne põhja ümbermõõdu ja kõrguse korrutisega.Sk=P*h;Sk=2*3,14rh;St=2Sp+Sk;V=Sp*h Koonus-keha,mille moodustab ühe oma kaateti ümber pöörlev täisnurkne kolmnurk.Kaatetit,mille ümber täisnurkne kolmnurk pöörleb nim koonuse teljeks,hüpotenuusi aga koonuse moodustajaks.Pöörleva kolmn

Matemaatika
Valemid ja Mõisted
17
doc

Valemid ja Mõisted

Hulktahukat, mille üks tahk on hulknurk ja kõik ülejäänd tahud ühise tipuga kolmnurgad. Joonisel on korrapärane püramiid, mille põhjaks on ruut. Püramiidi tipp on -S, põhi on ruut -ABCD, külgtahud on -ABS, BCS, CDS, ja ADS, külgservad on -AS, BS, CS, DS, põhiservad on- AB, BC, CD ja AD kõrgus on - SO. Liigid: 1. Korrapärased ja mittekorrapärased 2. kolmnurksed, nelinurksed jne püramiidid Pindala: St=Sk+Sp Ruumala: V=·h·Sp 8. Silinder: Mõiste: Silinder on pöördkeha. Silindri moodustab ristkülik, mis pöörleb ümber ühe külje. Telgllõige: Silindri telglõige tekib, kui silindrit lõigata tasandiga, mis läbib põhjade diameetreid. Pindala: S=Sk+2Sp Ruumala: V= r²·h 9. Koonus: Mõiste: Koonus on pöördkeha. Koonuse moodustab täisnurkne kolmnurk, mis pöörleb ümber ühe kaateti. Koonuse telglõige: Koonuse lõikamisel tasandiga, mis läbib telge nim. telglõikeks. Pindala: S=Sk+Sp Ruumala: V= r²·h 10. Kera:

Matemaatika
Matemaatika valemid
2
pdf

Matemaatika valemid

Hulkliikmete korrutamine Tehted Arvu ruutjuur Funktsioonide graafikud Ring (a+b)2 =a2+2ab+b2 astmetega a, kui a > 0 Võrdeline seos : y=ax d (a-b)2=a2-2ab+b2 (a : b)n=an : bn a>0 d = 2r r= a = a = - a, kui a p 0 2 2 (a-b)(a+b)=a2-b2 (ab)n=an bn 0, kui a = 0 (a+b)(c+d)=ac+ad+bc+bd anam=an

Algebra I
12-klass matemaatika kordamine
8
doc

12. klass matemaatika kordamine

Mitme protsendi võrra väheneks autol selle vahemaa läbimiseks kuluv aeg, kui ta a) suurendaks kiirust 60% võrra? b) lisaks kiiruse suurendamisele 60% võrra swõidaks 10% võrra lühemat teed? 39. Leia milliste a parameetri a väärtuste korral on võrrandil 4 5 = positiivne lahend. 3 x - a ax - 2 40. Võrdhaarne kolmnurk haaraga 10 cm ja alusnurgaga 30º pöörleb ümber telje, mis läbib tippu ja on paralleelne alusega. Leia pöördkeha ruumala. 41. Ringi raadiusega 15 cm on joonestatud korrapärane viisnurk. Mitu protsentiringi pindalast jääb viisnuragast väljaspoole? t -5 t -1 42. Kas leidub muutuja t selline väärtus, mille korral murdude ja summa 5 - 3t 4t +1 oleks võrdne nende murdude korrutisega? 43

Matemaatika
Kordamisküsimused
13
doc

Kordamisküsimused

PROJEKTEERIMINE 1. Mis on kujutava geomeetria esimeseks ja olulisimaks eesmärgiks Jooniste lugemiseks ja valmistamiseks vajalike teadmiste andmine. Rajada alus tehnilisele joonestamisele. 2. Mis vahe on tsentraal ja paralleelprojekteerimise vahel? Esimesel juhul lähtuvad projekteerimiskiired ühest punktist (tsenter), teisel juhul on kujutamis kiired omavahel paralleelsed. Paralleelprojekteerimist võib vaadelda ka tsentraalprojekteerimise erijuhuna, kus silmapunkt on viidud lõpmata kaugele. 3. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? Olenevalt kas projektsioonikiired langevad ekraanile kaldu või risti: KALDPROJRKTSIOON ja RISTPROJEKTSIOON. 4. Miks ühest projektsioonist koosnev joonis ilma lisaandmeteta ei määra objekti? (lihtsus, mõõdetavus, piltlikus) Sest kujutise lihtsuse ja mõõdetavuse saavutamiseks joonisel tuleb kasutada objekti eriasendit kiirte ja ekraanide suhtes, kuid p

Kujutav geomeetria




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun