Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Koolivormi poolt ja vastu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
koolivorm, koolivormi, müts, hommiku, seljas, demokraatlikus, ajavad, vormiga, vormist, koolides, sinist, riietuse, kadus, ütlema, tahad, mobiilid, individualism, samasugune, tekitamise, vahendiks, kooliga, teistsugune, kukuvad, mängides, pesupulber, elekter, omamine, lubada, riideid, pakutud, varianti, distsipliini, tõsisemaid, sagedasemaksKüsitletud on enda isiklikke sõpru vanuses 13-19. Valisin vastajateks sõbrad, kuna tean, et nemad ei vasta ükskõikselt, vaid korralikult ning põhjalikult. Esimene peatükk käsitleb kooli riietuse ajalugu ja tänapäeva. Teine peatükk põhineb koolivormide ajalool. Kolmas peatükk räägib kaubamärkide rollidest. Neljas peatükk koosneb tulemuste analüüsist. -3- 1. Kooliriietus ajaloos ja tänapäeval ¹ Ajaloos oli kooliriietuseks koolivorm, mis oli järjest kohustuslikum. 1937. aastal viidi sisse koolivorminõue, kuid kahe aasta jooksul seda sajaprotsendiliselt siiski ei nõutud. 1939. aastal, uude vastvalminud koolimajja õppima asudes pidid aga kõik õpilased pealaest jalataldadeni vormis olema. Poisid kandsid nokamütsi, tüdrukud baretti. Kanti tumesinist ja sinivalget pihikseelikut, pidupäevadel valget pluusi. Poiste ülikond koosnes kurguni nööbitavast pintsakust ja lühikestest pükstest
ainet hakatakse õpetama sügavamas mahus. Hakatakse arendama süvaõppega koole- mõned õppeained võõrkeeles, põhjalikumalt teoreetilised ja rakenduslikud teadused, üksikud loodusteaduslik-matemaatilised ja humanitaarsed distsipliinid, kunst. Senisest rohkem pööratakse tähelepanu kõigi koolide varustamisele uute õpikute ja näitlike õppevahenditega. Kasvatuse alal kehtestatakse 1960 a. õpilase käitumise reeglid. 1966. ja 1968. a. muutub koolivorm. 1961. aastast rõhutatakse ateistliku ja internatsionalistliku kasvatuse tähtsust. Keskkoolilõpetajate valikuvabadust püüti mitmel viisil piirata. Kõrgkoolidesse siirdujatelt hakati nõudma partei, ametiühingu, komsomoli jm iseloomustus-soovitusi. Kõrgkooli astumisel olid eelistatud mõneaastast tööstaazi omavad noored. 1960. aastal piirati vastuvõttu kõrgkoolidesse ja keskeriõppeasutustesse. Eesmärk oli juhtida
Mina olen üles kasvanud sel ajal, kui õigused olid juba tekkinud ning pooldan seda, et õpilasi austatakse, kuid samas arvan, et õpetajate õigused on siin kohal jäetud tagaplaanile. See omakorda ainult süvendab õpetajate madalat enesehinnangut. Nõustun Kristi Leppiku poolt Postimehes kirjutatud artikliga, kus õpetajad nõuavad oma õiguste kirjapanemist seadusesse. (3) Koolivormide ja õpilaste välimust puudutavate reeglite kadumine. Mõningates koolides on siiski koolivormid uuesti kasutusele võetud, kuid neil juhtudel on riietusel kindlasti mitmeid erinevaid variatsioone. Samas on koolivorm oluline seisuslikust aspektist. Parema majandusliku olukorraga perest lapsed võivad olla tihtipeale julmad ja neid lapsi, kellel pole nii uhkeid ja vägevaid firmariideid kiputakse sageli kiusama ja narrima. Seda probleemi aitaks ära hoida koolivormi kehtestamine. Mina koolivormi omava kooliga kokku puutunud ei ole,
VANAAJA KOOLIKORD ESTER PÄRN 2010 Igal ajastul on midagi, mida mäletada, midagi, mis on teistmoodi, kui järgmisel või eelmisel ajastul. Näiteks kasvõi koolikord. See muutub ju iga ajastuga. Kõigi kolme põlvkonna, minu, ema ja vanaema koolikorrad erinevad üksteisest millegi poolest. See on loomulik. Minu vanaema (sündinud1948) koolitee algas aastal 1955 Käina koolis, Hiiumaal. Koolivorm oli siis kohustuslik. Tüdrukutel olid pruunid kleidid ja must põll, kleidil oli valge krae ja kätised. Pidulikul puhul olid krae ja kätised pitside ning satsidega. Lastel olid jalas vahetusjalanõud, mis olid kohustuslikud, just nagu tänapäevalgi. Vahetusjalanõudeks olid paeltega sussid. Enamus tüdrukud hoidsid oma juukseid patsis. Mõnel üksikul tüdrukul olid juuksed lühikeseks lõigatud. Tuli olla puhas, jalad ei tohtinud haiseda, riided pidid olema alati puhtad
Pigem vastupidi, valetamine on reeglitega sõnaselgelt keelatud. Kui võtta kujundiks Eesti Väitlusseltsi vapiloom sebra, võib öelda, et üks pool peab rääkima tähtsamaks sebra mustad ja teine valged triibud. Mõned näited lihtsamatest väitlusteemadest: Koolivormi kehtestamine (koolis x) on põhjendatud Kohustuslik sõjaväeteenistus Eestis on põhjendatud Kanepi legaliseerimine on põhjendatud Poisid ja tüdrukud peaksid käima erinevates koolides Hasartmängude keelamine on põhjendatud Surmanuhtlus on põhjendatud Kõrgharidus peaks Eestis olema tasuline Naised on ühiskonnale olulisemad kui mehed Keskkonnakaitse on tähtsam kui majanduse areng Eesti kodanikud peaks tunnistama teovõimeliseks (täisealiseks) alates 16. eluaastast. 2. Varem kokkulepitud reeglid, mille järgi väitlus toimub. Põhiosa väitlusest moodustavad kõned. Erinevate väitlusformaatide reeglid panevad paika selle, mis
väljasõitudest ja koosviibimistest,mis võimaldavad klassikaaslastega suhelda. Lisaks nendele materiaalsetele probleemidele kulub raha ka riiete ja sisejalanõude peale. See, kuidas riides käiakse, on kujunenud väga tähtsaks. Tihti on koolid nagu moeshowd. Kõik vaatavad mida keegi kannab ja kommenteerivad teisi. Ükski vanem ei taha, et tema võsukest noritaks ja teevad lisaväljaminekuid garderoobi peale. Sellise olukorra vältimiseks on parim lahendus koolivorm. Ühesugune riietus teeb lapsed võrdsemaks. Tänapäeva kiire elutempo tekitab üha rohkem stressi. Majanduskriis lisas seda veelgi. Vaimne tervis on halvenenud nii suurtel inimestel, kui ka lastel. Üha rohkem esineb paanika- ja ärevushäireid. Vanemad käivad rohkem tööl, neil on laste jaoks vähem aega ja viimased peavad rohkem omapäi hakkama saama. See on nende jaoks raske ja vaevav. Praegusel ajal on palju rohkem lapsi, kellel on tähelepanuvajadus ja nad väljendavad seda
Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus puudu jääb. Oluline on, kuidas mõistetakse kooli missiooni. Kuid paraku minu arvates seda Eesti koolides ei mõisteta. Tähtsad on need väärtused, mida kool tahab esil hoida. Samuti ka see, kuidas valitud väärtused väljenduvad igapäevaelus, koolielus. Nt. õpilaste ja õpetajate suhtes, kooli üritustes ja elukorralduses, millised on õpilaste väärtushoiakud ja eeskujud. Eesti taasiseseisvumise järel kujunes välja arusaam, et hariduse eesmärgiks on tagada majanduslik jõukus ja edu, mistõttu inimese arengule ei pööratud eriti tähelepanu. Minu seisukohalt on see väär. Lisaks
Kaldea tähetargad tõlgendasid seda taevanähtust astroloogia põhimõtete kohaselt järgmiselt: Iisraelis sünnib maailma valitseja. Sest Jupiter sümboliseerib maailmavalitsemist, Saturni peeti Palestiina planeediks ja Kalade tähtkuju Iisraeli tähtkujuks. Valentinipäev, sõbrapäev - 14. veebruar Eestisse jõudis see vana tähtpäev Soome vahendusel alles 1980. aastate lõpul ja sai siin sõbrapäeva jooned. Esmalt hakati valentinipäeva tähistama lasteaedades ja koolides, kus toimusid valentinilaadad, kleebiti üksteisele otsaette südamekesi ja avati valentini- postkontor või saadeti valentinipäeva tervitusi ning kaarte õpetajatele ja sõpradele. Kes saab rohkem sõbrakirjakesi, see on oma rühmas tunnustatud. Vanemad inimesed kingivad lillede kõrval üksteisele kosmeetikat ja majapidamisriistu. Tavaliselt toimub sel päeval ka temaatilisi pidusid ja koosviibimisi.
Erivajaduste indenti: 1. LOENG Õpetaja (aga ka logopeedi, psühholoogi vms võib sellesse haarata kaasa) sageli hindab lapse arengutaset (kas on eakohane, või madalam, kõrgem). ErI ja diagnoosi paneku erinevused: arstid panevad diagnoosi (logopeedid aga panevad kõnepuude diagnoose). ErI-ga peaksid tegelema just õpetajad: mis nad siis teevad? Nad peaksid märkama, hindama (selle tulemusena saab teada, kas lapse areng on eakohane või mitte), siis on ka sekkumine/nõustamine olemas neil. ErI peaks andma infot kuidas last toetada vüi aidata homme, ülehomme ja pikemas perspektiivis. Peame saama spetsiifilisemad teadmised, mis tasemel laps on (ta võimed), mis tasemel täpselt nad on, mis sorti abi nad vajavad täpselt. ErI on laiem kui lihtsatl lapse arenfutaseme hindamine! nt millele peaks rohkem TP pööram aasta vanuse ja nt 15 a lapse puhul...nt noorematel motoorikat ja kuidas kõnest aru saab + ka kõne moodustamine (lalin ka). Vanemate laste puhul aga nt abstrak
Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Mina valisin oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on mind alati huvitanud õpilased, kes on kiusatavad. Me arvan, et hetkel on antud teema meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem,, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitangi välja, mis on kiusamine, selle liigid, mida kiusamine inimesele põhjustab ja kuidas koolikiusamisega võidelda. MIS ON KOOLIKIUSAMINE ? Kiusamine on enamasti haiget tegev ja tehtlik agressiivne käitumine, mis võib tihti kesta kaua, nii nädalaid, kuid ja isegi aastaid. Koolikiusamine on koolivägivalla üks
Mäng, mängimine, mängud essee Kaia Talve TPS, lõ-11 2009-10-11 SISSEJUHATUS Lapsepõlve ei tohi kunagi võtta kui mööduvat nähtus. Lootuses,et kui laps on piisavalt vana,et rääkida ja kõnidida võime esitada talle nõudmisi. See periood on lapse elus üks tähtsamaid, siis omandab ta enda isiksuse ja esimesed kogemused teiste inimeste- ja maailmaga suhtlemiseks. Alles 16 sajandil hakkati pöörama tähelepanu lapsepõlvele ja selle tähtustamisele. Mõisteti,et lapse areng ja psüühika on kergesti mõjutatavad ja sellesse perioodi kergelt suhtumine võib osutuda lapsele väga suureks probleemiks. Samuti arvatakse,et lapse elus on periood mil saab tugevamaõigusega manipuleerida. See, aga surub lapse enda õigused alla ja muudab ta ebakindlaks. Samuti kasutavad lapsepõlve ära kõiksugused ettevõtted, kes kujundavad omamoodi jällegi uut mudelit, mõeldes eelkõige kasumi-mitte lap
.......... 28 11.Kasutatud kirjandus......................................................................................... 29 Lisad.................................................................................................................. 30 2 Sissejuhatus Ma valisin uurimisteemaks koolikiusamise, kuna see on väga suur ja lai teema millest rääkida ja kirjutada. Olen näinud kiusamist igal pool ja samuti on see koolides, huviringides, linnas, tänaval väga levinud. Enda huvi ja kogemus mängib teema valimisel väga suurt rolli. Minu teema valiku põhjendus on lihtne ma valisin sellise teema sellepärast, et ma olen ise koolikiusamist pealt näinud ja ise olnud ka kiusamise ohver. See teema on mulle väga tähtis ja ka teistele tähtis sellepärast, et koolikiusamine võib olla valus kogemus nii füüsiliselt kui ka vaimselt ja mõjutada ka õpilase edasist elu.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 KASVATUSEMEETODID JA ABINÕUD Õpimapp Õppejõud: MÕDRIKU 2013 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS.............................................................................................. 3 1.Kavatusmeetodid...................................................................................... 4 1.1Vabakasvatus...................................................................................... 4 1.2Mittesekkuv kasvatus..........................................................................5 1.3Autoriteedi- põhine kasvatus...............................................................5 1.4Autoritaarne kasvatus.........................................................................6 1.4.1Autoritaa
klassiruumi kõrval asuvas kabinetis. Ma varjasin end natuke eemal koridoris. Kui ta parasjagu ei vaadanud, hiilisin ma sisse, võtsin endale kuuluva tagasi, pistsin selle oma koolivormi kampsuni „Ma ei mõelnud kunagi, et minust võiks saada õpetaja“ alla ja teel esimesse tundi panin selle salaja teadetetahvlile tagasi. Pisut hiljem samal hommi- kupoolikul vaatasid 4. klassi õpilased ülakorruse suures klassiruumis filmi. See oli mustvalge
Kui lapsed kooli läksid, nõudsid Wladyslaw ja Bronislawa, et nad teeksid väga kõvasti tööd. Mariat polnud vaja tagant sundida. Talle meeldis õppida ja lugeda ning tal oli väga hea mälu. Maria esimesed ametlikud koolitundide toimuksid Freta tänava koolis, kus ta ema oli olnud juhataja. Hiljem saadeti tema ja Hela kodule lähemal asuvas kooli. See oli erakool, mida juhatas lahke ja tark naine Jadwiga Sikorska. Kõik lapsed kandsid sinist koolivormi. Et Maria oli väga tark ja tegi kõvasti tööd, pandi ta ühte klassi vanemate lastega, kokku õe Helaga. Koolil oli kaks õppekava. Ametlik õppekava oli Vene valitsuse inspektorite jaoks ja sellesse kuulusid vene keel ja ajalugu. Mitteametlik õppekava oli Poola enda oma. Kui inspektorid kooli tulid, oli sageli just Maria see laps, keda valiti vene keeles küsimustele vastama, sest ta rääkis seda keelt väga hästi
nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata. Antud töö annab ülevaate laste väärkohtlemise liikidest ning nende esinemisest perekonnas ja koolides. Samuti räägin nii vaimse- kui ka füüsilise vägivalla tagajärgedest. Oma töös pakun võimalusi, mis parandaksid kodust atmosfääri või koolide olukorda ning mida peab tegema inimene vägivalla ohvriga tegelemisel- millist abi ja kuidas tuleks osutada. Materjali antud teema kohta on suhteliselt palju, kuid kahjuks juba tänase päeva seisuga natukene aegunud. Hästi palju leidub ettekandeid rahvusvahelistelt lastekaitsealastelt konverentsidelt. Probleemseks osutus
Juhendaja: 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Meie valisime oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on ühel meist ka endal olnud kokkupuude koolikiusamisega. Me arvame, et antud teema on meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitame, mis on kiusamine, selle liigid, mis kiusamist põhjustab, kuidas koolikiusamisega võidelda ja muud sellist. Allikatena kasutasime Sonia Sharpi ja Peter K. Smithi "Võitlus koolikiusamisega" ja Helve Kase "Vaikijate hääled". Esimene neist pakub juhiseid turvalise koolikeskkonna loomiseks
Talupojad kandsid pikka särgilaadset värvimata kanepist rõivast, mida kantakse väikeste muudatustega ka tänapäeval. Hiinas värviti riiet taimevärvidega ja riide värv näitas isiku tähtsust. Hiinas oli valge leina värv ja lapsed ei tohtinud kanda valget, kui nende vanemad olid elus. Ainult keisrid võisid Hiinas kanda kollast värvi. Lihtinimesed riietusid seal sinisesse või musta. Tänapäeval ei hinnata Hiinas kõrgelt inimesi, kes riietuvad silmatorkavalt. Koolid nõuavad koolivormi ja soov väliselt ühtsed olla peegelub ka mujal. Endale tähelepanu tõmbamine või enda märgatavaks tegemine nii, et see tõmbab ligi teiste tähelepanu, on Hiinas täiesti lubamatu. Enamuse inimeste riided on väga neutraalset värvi. Õige meik, soeng ja aksessuaarid on naiste jaoks tähtsad, kuid nendega ei tohi liialdada. Enese lõhnastamine ei ole populaarne. Piirkondlikke traditsioonilisi rõivaid kantakse
Minu kokkupuude sotsiaalhooldussüsteemiga Liis Viin Lapsehoidja I kursus Tartu Tervishoiu kõrgkool Lapsena leidsin end mitu korda situatsioonist, mil olin paljajalu lehmakoogi sisse astunud. Mänguhoos, joostes venna eest või liblika järel. Nii avastasin end ka sel varakevadel ,,liblikat" püüdmas koos paarikümne teise entusiastliku noorega, kellel oli sooviks osaleda projektis ,,Vanem Vend Vanem Õde" . Sel hetkel ei osanud ma aimata, et ühel hetkel ootab mind ees karjamaa - vasika ning ,,lehmakoogiga". Lennart Georg Meri on öelnud: ,, Olukord on sitt aga see on meie tuleviku väetis". Kirjeldaksin sellega osakest meie noorsoost. Ma ei ole veel see vanem daam, kes päise päeva ajal bussis vihase pilguga ropendavaid noorukeid vaataks või neil
juhtmega monitori ja arvutihiire külge, kuid lapse maailmavaate kitsenemise ja fantaasia vähenemisega kindlasti nõus ei ole. Usun pigem, et kindlasti on äärmuslikke näiteid, kus arvutimaailm on väikesele inimesele liiga teinud, sest tema lähenemine arvutile on olnud äärmuslik ja vanemad pole lapse käitumisele piisavalt tähelepanu pööranud tema mõjutamiseks soovitud suunas. Samas leian, et suures osas ongi meile tuttav nõukogudeaegne „mäng“ asendunud täna kaasaegsema vormiga, mida ülemäära peljata ei tohiks. Pigem tuleks teadvustada võimalikke ohte ning lapsevanematena anda oma võsukestele need soovitused, tähelepanu ja märkamine, et nad on õigel teel EESTI HARIDUSTEADUSTE AJAKIRI EESTI KOOLIDE ESMAKURSUSLASTE ÕPI JA TEADMUSKÄSITLUS E.Pilli P.Port M.Sammul Ü.Aasjõe K.Kruusamäe Olen autoritega absoluutselt nõus artikli alguses toodud hüpoteesiga. Olles ise värske esmakursuslane ootan ma samuti õppejõult maksimaalset infot
LAPSE ARENG JA ARVUTI Referaat Tallinn 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................................3 1. Lapsed ja arvuti......................................................................................5 2. Laps-vanem-arvuti...................................................................................8 3. Hariduse kvaliteet.................................................................................11 Kokkuvõte.............................................................................................12 Kasutatud allikad.....................................................................................14 3 SISSEJUHATUS Lapse arengule on väga olulised vanemate naeratus, puudutused, hääl. Kõneleda võiks lapsega nagu täiskasvanutega vesteldes, mitte mingi luta-pluta. Kuidas muidu laps õigesti kõnelema õpib? Oluline on hä
viis-kuus tundi). Oma järeldused tehku igaüks ise. Arvan, et õpetaja võimalused koolivägivallaga toime tulla vajavad senisest põhjalikumat diskussiooni. Usun, et iga õige õpetaja teeb kõik selleks, et koolis ei oleks vägivalda. Teiste ühiskonnaliikmete toeta ta seda kahjuks ei suuda. 13 Lisa 3 Õpetaja: Heli Paju "Kas koolivägivald on kuritegu?" Koolivägivald on eesti koolides väga levinud probleem. Eriti jõhkralt käituvad oma kaaskondlastega just põhikooliõpilased. Gümnaasiumiastmes ja algkoolis ei ole see nii märgatav, mis muidugi ei tähenda, et probleem sealgi olematu oleks. Põhjus võib olla möllavates hormoonides, kodustes probleemides jne. Selles eas noored püüavad end kehtestada ja kui see muud moodi ei õnnestu, võetakse appi vägivald. Tihti tingib vägivalda ka tähelepanupuudus. Koolivägivald võib olla kahesugune
kunagi olemas olnudki. Kasvatus on elava tagakiusamine - nii võib tabavalt kokku võtta Alice Milleri raamatu "Sinu enese pärast" (eesti keelde tõlgitud 2007). Alice Miller oli lastepsühholoog ning puutus päevast päeva kokku haigete lastega; lastega, keda täiskasvanud olid kas vaimselt või füüsiliselt kuritarvitanud. Oma raamatus kirjeldab Miller psühhoanalüüsile toetuvalt kolme koletist - Hitlerit, ühte narkosõltlast ja ühte sarimõrtsukat. Nende tegude kirjeldused ajavad hirmu nahka! Ent kas tõesti saab kuritegelikult koheldud laste lugudest teha järelduse, et igasugune vanemapoolne mõjutamine on lapsele surmavalt ohtlik? Psühhoanalüütilisele teooriale ülesehitatut on raske kritiseerida, tõdesid musta kasvatuse kriitikud Oelkers ja Lehmann (1983). Nende arvates on Alice Milleri arutluste empiirilised alused haprad ja ainevalik subjektiivne, järeldused aga lennukad ja põhjapanevad: pedagoogikat vajavad kasvatajad, mitte lapsed!
Laps õpib teistega suhtlemist, kehakeelt ja tundeid. Varased õppetunnid on hilisema arengu baasiks. Vanemad jäävad kuni lapse täiskasvanuks saamiseni talle oluliseks hariduse, karjääri ja sissetuleku valdkondades (Sotsialiseerumine). Euroopas on perekonnasuhted ja -struktuurid viimase mõnekümne aasta jooksul muutunud rohkem kui varem sajandite vältel. Perekonnatüüp on nihkunud kiriklikust abielust vaba kooseluni, mille esinemissagedus niihästi seadusliku abielu eelse vormiga kui ka selle asendajana suureneb kogu Euroopas. Kunagise ühe leivateenijaga lasterohke perekonna asemel domineerib tänapäeval kahe leivateenijaga lastetu, ühe- või kahelapseline perekond. Lisaks kahe vanemaga perekonnale levib üha sagedamini ühe vanemaga perekond. Laiendatud pered, kus elavad koos vanavanemad, vanemad ja lapsed, on muutunud järjest harvemini esinevaks, vaatamata sellele, et vanema põlvkonna keskmine eluiga kasvab (Kutsar: 3).
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö Õppetool ST12KÕ1 LAPSE AGRESSIIVNE KÄITUMINE Referaat Õppejõud: MÕDRIKU 2014 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................ 3 1.AGRESSIIVSUS.......................................................................................... 4 2.AGRESSIIVSUSE LIIGID.............................................................................. 5 3.AGRESSIIVSUSE kujunemise soodustajad.................................................6 4.RAVI..........................................................
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
Stress on organismi üldine pingeseisund, kus sul on raske toime tulla kogu sind puudutava informatsiooniga. Väike stress halba ei tee, see on loomulik ja aitab tihti end just kokku võtta. Halvem on lugu, kui tunned, et absoluutselt kõik on üle pea kasvanud. Oled ärritunud, väsinud ja ükskõikne. Sa ei usu enam eriti oma võimetesse ja õigeid otsuseid teha on üha raskem. Õppimise vastu puudub igasugune huvi ning kooli ei tahaks minna mitte ühelgi hommikul. Peale negatiivsete mõtete annab stressist teada ka keha. Peavalu, "liblikad" kõhus, seedehäired ja uneprobleemid võivad olla ohumärgiks. Kui rohkem kui kahe nädala kestel on püsinud alanenud meeleolu, huvide ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine, siis võib olla tegemist depressiooniga. Stress ja depressioon, mis olid vanemate inimeste haigused, juba ka noorte probleem. Uuriti, mis on selle põhjuseks. Ja kõige suurem põhjus on, et lapsed on üksinda. Paljud täiskasvanud arvavad, et lapsepõlv ja noorukiiga
Lapse kohanemine lasteaiaga Ave Orgulas Lapsele lastekollektiivis koha leidmine võib mõnikord päris keeruline olla. Lapsevanemana võite rõõmustada, kui see on teil õnnestunud. Ees ootab uus ülesanne - kohanemine uue elukorraldusega. Üks laps kohaneb uue elukorraldusega kiiremini, teine aeglasemini. Lastekollektiiviga harjutamisel saavutate kiirema ja parema koostöö kui lähtute seda tehes lapse vajadustest. Ameerika psühholoog A.Maslow poolt väljatöötatud vajaduste hierarhia põhjal on inimese esimeseks põhivajaduseks füüsiline rahulolu, mis on seotud ellujäämisega. Laps tunneb end hästi kui · tema kõht on piisavalt täis, · tema unevajadus on rahuldatud, · kui ta ei higista ega külmeta, · tema riided ei takista vaba liikumist, · talle on tagatud privaatne ruum (selle puudumise tõttu tunnemegi end ülerahvastatud kohtades ebamugavalt ). Teiste lastega üheskoos söömine, potil käimine ja magama minemine on tegevused, mis vajav
sõnad ja käitumine kokku langeksid. Seda just sellepärast, et koolisüsteemis on nõrk koht: käskluste jagamine ei ole tõhus. Koolisüsteem põhineb absoluutsetel reeglitel, kus puudub igasugune paindlikkus ,,ära päri, ära räägi." Aga need lapsed räägivad. Nende reeglid on meie ideaalmaailma omad, mitte selle reaalsuse omad ja meilt ootavad nad tõelist vanemlikku tuge. Indigodele sobiks õppimiseks waldorfkoolid. Nende asutajaks oli Rudolf Steiner, ning nendes koolides oli alternatiivne koolisüsteem. Teraapiana soovitatakse kusjuures ainult head lastepsühholoogi.kuigi praegu pole paljud psühholoogid valmis töötama indigodega. Miks siis? Vastus lihtne kuna praeguste psühholoogide teadmised pärinevad Spockilt , Freudilt ja Jungilt. Kuid tuleb tõdeda, et neile lastele need meetodid ei toimi. Mõnikord kuid mitte piisavalt. Need lapsed on teistsugused nad on totaalselt teistsugused..
Seksuaaleetika 1. Laste saamine ja abort Seksuaaleetika käsitleb eetilisi küsimusi, mis on seotud seksuaalkäitumisega, näiteks armastuse, iha, ahistamise jms. Seksuaaleetika valdkond tegeleb suguelusse puutuva moraalsuse ning ebamoraalsuse põhjendamisega. Esimeseks probleemiks seksuaaleetikas oleks laste saamise ning abordiga seotud eetilistest probleemid nagu: kas naisel on täielik õigus oma kehale ning ta võib sellega teha, mida ise soovib; millised küsimused kerkivad seoses rasestumisvastaste vahendite kasutamisega. Mõnedes maailma piirkondades üritatakse laste saamist riiklikult piirata, et lahendada ülerahvastumise probleemi. Piiramise vastu esitatakse religioosseid või naise rollist ja huvidest lähtuvaid põhjendusi. Nagu näiteks on hiinas ühe lapse poliitika. Neid peresid, kus on vaid üks laps hellitatakse n.ö. rohkem. Antud juhul pered ei pea tasuma maksu oma laste eest, nagu seda peavad tegema vanemad, kellel on rohkem j�
· Ütle lapsele: "Kui sul on kingad jalas, siis hüppa üles-alla." · Aita last suunavate küsimustega: "Kas sul on kingad jalas? Näita, kus su kingad on?" · Osuta lapse kingadele ja palu tal üles-alla hüpata. Võib-olla pead lapsele ette näitama, kuidas hüpata. · Iga kord, kui esitad küsimuse, osuta küsitavale kehaosale ja näita liigutus ette. · Teisi võimalusi: - kui sul on sokid jalas, siis keeruta. - kui sul on kleit seljas, siis plaksuta käsi. - kui sul on püksid jalas, siis nooguta pead. Kui olete seda mängu paar korda proovinud, oskab laps nõutavaid liigutusi teha ilma sinu abita. VÄIKE ARMAS JÄNKUPOEG · Mängu võiks kaasata lapsele meeldiva pehme mänguasja. Asenda laulus sõna "jänku" selle looma nimetusega, kellega te parajasti mängite. · Loe salmi ja tee nõutud liigutusi: "Jänku hüppas metsa all, lõbus tuju oli tal.
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Janely Grasberg LÕ11 ARMUKADEDAD LAPSED Referaat Juhendaja: Malle Tänav Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Me kõik vajame elus kindlustunnet ning seda vajab ka laps. Ta on sõltuv täiskasvanust, tema enesehinnang kujuneb lähedaste toetuse, tunnustuse ja armastuse läbi, sõltuvalt sellest, kui kindlalt tunneb ta end oma keskkonnas. Laps vajab kindlustunnet, et talle vajalikud ja head asjad jätkuvad. Lapsed usuvad, et nemad peaksid saama kogu tähelepanu, ükskõik millal nad seda ka ei tahaks. Selline enesekeskne eluvaade on õdede-vendadevahelise võistlemise ja armukadeduse allikas. Kui nad ei saa seda tähelepanu, mida nad tahavad, sest see saab just uuele imikule, õele või vennale või isegi abikaasale osaks, muutuvad lapsed kadedateks. Armukadedusest pimestatuna on nad tusased, nurjavad teis
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja Külli Kelder ÕPIMAPP Tallinn 2011 J. I. Clarke; C. Dawson; D. Bredehoft ,,Millal saab küllalt?" On olemas kolme liiki järelandlikkust: · Mõistest liiga palju ja küllalt mittearusaamine · Ülehoolitsemine oVanemad hoolitsevad üle tehes liiga palju, hellitades ning pöörates neile üleliia tähelepanu. Sellega panevad vanemad lapse mõtlema ainult iseendale ning ei lase lapsel õppida vajalikke tegevusi · Leebe kasvatus oVanematel puuduvad reeglid või nad ei nõua olemasolevate reeglite täitmist. Liigne järelandlikkus on üheks lapse hooletussejätmise vormiks. See ei lase lapsel täita oma arenguülesandeid ega õppida elus toimetulekuks vajalikke oskusi. See võib hilisemas elus põhjustada palju probleeme, näiteks kui osata teha asj
annaabi.ee 
