Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Koolivormi poolt ja vastu (0)

1 Hindamata
Punktid
--- 10-15 aastat tagasi käisid õpilased veel ringi koolivormiga, mis vaid vähestele meeldis. Mitu põlvkonda inimesi on kasvanud ülesse õpetajate igahommikuse kontrolli saatel, kus vaadati üle, et kas ikka koolivormi juurde kuuluv müts on peas ja, et keegi ei kannaks keelatuid välismaiseid teksapükse. Demokraatia arenguga kadus see mood ära. Eesti taasiseseisvumise järel ei tuntud vormiriietusest ka mittemingisugust puudust. Kes siis tahaks, et iga hommiku keegi kontrollib, mis sul seljas on ja veel vähem tahetakse, et keegi tuleb sulle ütlema, mida sa pead kandma. Meie arvates ei peaks olema ühes demokraatlikus riigis mitte mingisugust kohustust, et sa pead kandma koolivormi, kui sa tahad käia koolis. See, mida kantakse, las jääda ikka iga inimese enda otsustada.
+ Keegi ei ole kellestki parem, kedagi ei norita halbade riiete pärast
- Tänapäeval on lastel mobiilid , i-podid, ja muud elektroonikavidinad, nüüd otsustatakse paremust juba selle järgi ja riiete tähtsus on kadunud.
+ Koolivorm toob ühtsustunde.
- Praegusel ajal on tähtsam individualism, keegi ei taha kellestki sõltuda ja olla kellegagi samasugune . Kui tahetakse tekitada mingit ühtsustunnet, siis ei pea olema selle tekitamise vahendiks koolivorm, iga kool võib leida midagi, mis iseloomustab just seda kooli, ja teha kõigile koolis käivatele lastele näiteks kas koolimüts või mingi muu asi, mis selle kooliga seostub. See pealesurutud koolivorm ei tekita ju tegelikult mitte mingit ühtsustunnet, vaid kindlasti tekitab paljudes vastuhakku sellele.
- Koolivorm muudab kõik ühesuguseks. Kaob ära võimalus teistest erineda. Aga just puberteedieas tekib lapsel soov olla teistsugune, tahab olla eriline ja koolivormi kandmine seda tal ei võimalda.
- Koolivormi korrashoidmine toob kaasa palju kulutusi ja nõuab aega – väiksed lapsed teevad ennast koolis tihti millegagi kokku, kas siis ajavad toitu peale, kukuvad vahetundide ajal õues mängides, kunstitunnis ajavad värve riiete peale jms, ja siis ei piisaks 1-st koolivormist, peaks olema vähemalt 2-3 koolivormi, et laps ei peaks käima mustana koolis ja, et teda selle pärast ei mõnitataks. Aga ka see poleks lahendus, kulub ju palju aega et pesta neid ja ka pesu pesemine võtab raha, kulub pesupulber ja elekter. Ja liiga tihti pestes kaob ära vormi õige värv, materjal võib muutuda koledaks.
- Mitme koolivormi omamine on kallis. Näiteks kui peres on üle kolme lapse ja igal lapsel oleks vaja vähemalt 2 koolivormi ja pere ei ole just kõige rikkam, siis nad ei saa seda endale lubada ja nende lapsi noritaks selle pärast, et nad musta või kulunud vormiga käivad. Aga kui poleks koolivormi, siis saaks osta kuskilt laojääkide poest odavamaid riideid , mis ei ole kasutatud ja laps ei tunne ennast siis ka alaväärsena.
- On pakutud varianti et riik peaks maksma mingi osa vormist , aga ega riigil ei ole ka raha lõpmatuseni, et kõiki toetada, sest lapsi on ju ikkagi ühes riigis palju ja see variant ei oleks lahendus.
+ See aitab hoida distsipliini .
- Koolides on praegu palju tõsisemaid muresidki, kui see, et kas peaks olema koolivorm või ei. Tänapäeval on sagedasemaks muutunud koolivägivald. Koolid peaks keskenduma just selle leevendamisele, mitte raiskama aega koolivormide kohustuslikuks tegemisele.
- Internetis lugedes inimeste kommentaare selle teema kohta, hakkas silma üks kommentaar, kus inimene räägib, et pidi kandma mitu aastat sinist koolivormi ja see tüütas ta lõpuks nii ära, et ta ei ostnud enam 2 aastat omale ühtegi sinist riideeset. Tekib tüdimus kanda pidevalt üht ja sama riietust .
- Kõik lapsed on erineva kehaehitusega ja suurusega. Koolivormil on küll erinevad suurused, aga nad on ühe ja sama lõikega, aga üks ja sama lõige ei sobi igale lapsele selga. Ja kui riietus on seljas ebamugavalt ja ei istu ilusti, ei saa laps olla vabalt ja tunneb liigset ebamugavust. Selle teema on tõstnud esile nii mitmedki praegu lapsevanema rollis olevad inimesed, kes kunagi ise pidid kandma koolivormi ja ei soovi seda oma lapsele.
-----Kokkuvõtteks, meie arvamus on, et koolivormi ei ole vaja koolidesse sest see on liiga kulukas nii riigile kui ka lapsevanematele, sest et neid peaks siis ostma ühele lapsele mitu ja koolivorm ei sobi demokraatlikusse riiki, sest see vähendav laste vabadust ja loomust olla nemad ise. Tänapäeval tekitavad suuremaid probleeme juba teised asjad peale riietuse .
Koolivormi poolt ja vastu #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-06-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 50 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sakugirl Õppematerjali autor
enamus argumetidest on vastu, aga on ka mõni pooltargument

Sarnased õppematerjalid

Uurimistöö - riietus koolis
14
doc

Uurimistöö - riietus koolis

Küsitletud on enda isiklikke sõpru vanuses 13-19. Valisin vastajateks sõbrad, kuna tean, et nemad ei vasta ükskõikselt, vaid korralikult ning põhjalikult. Esimene peatükk käsitleb kooli riietuse ajalugu ja tänapäeva. Teine peatükk põhineb koolivormide ajalool. Kolmas peatükk räägib kaubamärkide rollidest. Neljas peatükk koosneb tulemuste analüüsist. -3- 1. Kooliriietus ajaloos ja tänapäeval ¹ Ajaloos oli kooliriietuseks koolivorm, mis oli järjest kohustuslikum. 1937. aastal viidi sisse koolivorminõue, kuid kahe aasta jooksul seda sajaprotsendiliselt siiski ei nõutud. 1939. aastal, uude vastvalminud koolimajja õppima asudes pidid aga kõik õpilased pealaest jalataldadeni vormis olema. Poisid kandsid nokamütsi, tüdrukud baretti. Kanti tumesinist ja sinivalget pihikseelikut, pidupäevadel valget pluusi. Poiste ülikond koosnes kurguni nööbitavast pintsakust ja lühikestest pükstest

Uurimistöö
Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö
38
doc

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö

ainet hakatakse õpetama sügavamas mahus. Hakatakse arendama süvaõppega koole- mõned õppeained võõrkeeles, põhjalikumalt teoreetilised ja rakenduslikud teadused, üksikud loodusteaduslik-matemaatilised ja humanitaarsed distsipliinid, kunst. Senisest rohkem pööratakse tähelepanu kõigi koolide varustamisele uute õpikute ja näitlike õppevahenditega. Kasvatuse alal kehtestatakse 1960 a. õpilase käitumise reeglid. 1966. ja 1968. a. muutub koolivorm. 1961. aastast rõhutatakse ateistliku ja internatsionalistliku kasvatuse tähtsust. Keskkoolilõpetajate valikuvabadust püüti mitmel viisil piirata. Kõrgkoolidesse siirdujatelt hakati nõudma partei, ametiühingu, komsomoli jm iseloomustus-soovitusi. Kõrgkooli astumisel olid eelistatud mõneaastast tööstaazi omavad noored. 1960. aastal piirati vastuvõttu kõrgkoolidesse ja keskeriõppeasutustesse. Eesmärk oli juhtida

Ajalugu
Hariduskorraldus kontrolltöö
7
doc

Hariduskorraldus kontrolltöö

ole lubaud. Nooremad pedagoogid on ise üles kasvanud ajal, mis õpilastel juba õigused olid tekkinud ja nemad mõistavad seda olukorda paremini. Mina olen üles kasvanud sel ajal, kui õigused olid juba tekkinud ning pooldan seda, et õpilasi austatakse, kuid samas arvan, et õpetajate õigused on siin kohal jäetud tagaplaanile. See omakorda ainult süvendab õpetajate madalat enesehinnangut. Nõustun Kristi Leppiku poolt Postimehes kirjutatud artikliga, kus õpetajad nõuavad oma õiguste kirjapanemist seadusesse. (3) Koolivormide ja õpilaste välimust puudutavate reeglite kadumine. Mõningates koolides on siiski koolivormid uuesti kasutusele võetud, kuid neil juhtudel on riietusel kindlasti mitmeid erinevaid variatsioone. Samas on koolivorm oluline seisuslikust aspektist. Parema majandusliku olukorraga perest lapsed võivad olla tihtipeale julmad ja neid lapsi, kellel pole

Pedagoogika
Koolielu tänapäeval ja vanasti
8
doc

Koolielu tänapäeval ja vanasti

VANAAJA KOOLIKORD ESTER PÄRN 2010 Igal ajastul on midagi, mida mäletada, midagi, mis on teistmoodi, kui järgmisel või eelmisel ajastul. Näiteks kasvõi koolikord. See muutub ju iga ajastuga. Kõigi kolme põlvkonna, minu, ema ja vanaema koolikorrad erinevad üksteisest millegi poolest. See on loomulik. Minu vanaema (sündinud1948) koolitee algas aastal 1955 Käina koolis, Hiiumaal. Koolivorm oli siis kohustuslik. Tüdrukutel olid pruunid kleidid ja must põll, kleidil oli valge krae ja kätised. Pidulikul puhul olid krae ja kätised pitside ning satsidega. Lastel olid jalas vahetusjalanõud, mis olid kohustuslikud, just nagu tänapäevalgi. Vahetusjalanõudeks olid paeltega sussid. Enamus tüdrukud hoidsid oma juukseid patsis. Mõnel üksikul tüdrukul olid juuksed lühikeseks lõigatud. Tuli olla puhas, jalad ei tohtinud haiseda, riided pidid olema alati puhtad

essee konkurss
Eesti Väitlusseltsi õppematerjal algajatele väitlejatele
21
rtf

Eesti Väitlusseltsi õppematerjal algajatele väitlejatele

Väitluseks ettevalmistumine toimub üldiselt selle aja jooksul, mis jääb teema kättesaamise ja väitluse alguse vahele. Karl Popperi väitluses antakse teema kätte kuni kuu aega enne väitlusturniire nii et ettevalmistustöö on siin väga tähtis. Ettevalmistustöö eesmärgiks on oma väitluskaasuse kokkupanek. Kaasus tähendab siin ettevalmistatud materjali, mis toetab seda seisukohta, mis võistkonnal väitluses võtta tuleb. Kuna väitlusturniiridel väideldakse ühte teemat mõlemalt poolt, tuleb ette valmistada nii jaatav kui eitav kaasus. Järgnev tekst on samm-sammuline õpetus kaasuse kokkupanemisest. Kaasusele ja väitlusele esitatavaid nõudeid on pisut täpsemalt, kuid mitte nii loogilises järjestuses kirjeldatud Karl Popperi väitlusformaadi reeglites, mille leiate meie kodulehelt siin: http://www.debate.ee/download/Popperi_reeglid_komm.rtf Jaatav kaasus Jaatava poole ülesandeks on tõestada, et väideldav teema on tõsi. Ent enne kui tõestamise juurde

Väitlus
Laste heaoluga seotud valupunktid Eesti ühiskonnas
3
odt

Laste heaoluga seotud valupunktid Eesti ühiskonnas

väljasõitudest ja koosviibimistest,mis võimaldavad klassikaaslastega suhelda. Lisaks nendele materiaalsetele probleemidele kulub raha ka riiete ja sisejalanõude peale. See, kuidas riides käiakse, on kujunenud väga tähtsaks. Tihti on koolid nagu moeshowd. Kõik vaatavad mida keegi kannab ja kommenteerivad teisi. Ükski vanem ei taha, et tema võsukest noritaks ja teevad lisaväljaminekuid garderoobi peale. Sellise olukorra vältimiseks on parim lahendus koolivorm. Ühesugune riietus teeb lapsed võrdsemaks. Tänapäeva kiire elutempo tekitab üha rohkem stressi. Majanduskriis lisas seda veelgi. Vaimne tervis on halvenenud nii suurtel inimestel, kui ka lastel. Üha rohkem esineb paanika- ja ärevushäireid. Vanemad käivad rohkem tööl, neil on laste jaoks vähem aega ja viimased peavad rohkem omapäi hakkama saama. See on nende jaoks raske ja vaevav. Praegusel ajal on palju rohkem lapsi, kellel on tähelepanuvajadus ja nad väljendavad seda

Lapse areng
VÄÄRTUSKASVATUS
17
doc

VÄÄRTUSKASVATUS

normatiivide kehtestamisega, vaid koolid töötavad ise väärtuskasvatuse programmi välja ning kaasavad selleks eksperte. Kas väärtuskasvatus on õppeteema või midagi muud? Väärtuskasvatus võib olla nii õppeteema kui ka midagi muud. Sõltuvalt koolist ja situatsioonist võib rõhuasetus olla erinev. Uues õppekavas on läbivate teemade hulka toodud ka "Väärtused ja kõlblus". Selle kavandamisel ja läbitöötamisel lähtuti riikliku õppekava alustest ning riikliku õppekava poolt sätestatud kooli ülesannetest ja kooli õppe- ja kasvatustöö sihtidest. Väärtuskasvatus on järjepidev protsess, pälvides pidevat eakohast tuge ja tähelepanu. Kampaania korras läbi viidud "hoogtöö päevakud" võivad küll leevendada mõnd probleemi, aga sisulisest väärtuskasvatusest me sel juhul küll kõnelda ei saa. Praktilistest meetoditest on soovitav kavandada aineteüleseid ühisprojekte. Väärtuskasvatuse olulisuse rõhutamine sellele läbiva teema staatuse andmisega on

Kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia
Kalendri tähtpäevad
15
doc

Kalendri tähtpäevad

moodustus paras piltmõistatus. 1800. aastate alguses hakkasid levima mustvalged trükikaardid, mis muutusid kiiresti väga populaarseks, sest sel ajal polnud tunnete otsesõnu väljendamine kombekas. Pikapeale kujunesid valentinikaartidest tõelised kunstiteosed, mida ilustati siidi, lillede, kullalehtede ja trükitud või joonistatud Cupidoga, kellest sai valentinipäeva maskott. Valentinisümbolid Valentinikaartidelt vaatab vastu kogu Euroopa armastussümboolika, alustades Cupidost, Venuse pojast. Tänini kasutatakse südamesümboolikat. Süda oli varasema ettekujutuse järgi emotsioonide, hinge ja armastuse asupaik. Punased roosid kui Venuse lemmiklilled ja suurte tunnete sümbol. Pits kui daamide taskuräti ääristaja. Taskurätte kasutati kirglike tunnete väljendamiseks ja selle kaudu oli pits ühtlasi armusõnum. Armusõlmed ehk lihtsalt sõlmed tähistavad tugevat ühendust inimeste vahel. Tuvid kui

Usundiõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun