LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST. 12 Terli Linnas KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: Triin Vahula Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Mina valisin oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on mind alati huvitanud õpilased, kes on kiusatavad. Me arvan, et hetkel on antud teema meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem,, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist
Koolikiusamine pole paratamatus Kõik on mingil määral kokku puutunud koolikiusamisega. Õnnelikumad meist on pidanud sellele vaid tunnistajaks olema, aga kõigil nii palju ei vea. Koolikiusamine ei ole kuidagi moodi seotud kooli suuruse, asukoha või astmega, kiusaja tegude taga on üldjuhul siiski kehv kasvatus või isiklikud probleemid. Koolikiusamisel on mitu liiki- verbaalne, füüsiline, kaudne ja viimsel ajal alguse saanud aga kiiresti leviv küberkiusamine. Verbaalne kiusamine hõlmab narrimist, mõnitamist, hüüdnimede panemist ja mõnikord isegi ähvardamist. Sedasorti koolikiusamine on vägagi levinud ja jätab ohvrite hinge kindlasti sügava haava. Kiusamiseks põhjuse leidmine ei ole kunagi probleem- ikka ja alati suudetakse leida kasvõi imepisike detail kellegi juures ja selle kallal lõputult nokkida. Kiusamiseks võib leida põhjuse kahvas päritolus, odavates riietes, seksuaalses orientatsioo...
Kas koolikiusamise vastu saab võidelda? Lugupeetud kuulajad, Koolikiusamine on väga aktuaalne teema olnud juba mitmeid aastaid, see ei kao mitte kuhugi ning selle vastu tuleb pidevalt võidelda. Kui koolis on kasvõi ainult üks õpilane, keda kiusatakse, tuleb isegi sellele tähelepanu pöörata. Minu arvates saab koolikiusamise vastu võidelda või seda isegi ära hoida igaüks. Koolikiusamine saab toimuda kahel viisil: psüühiliselt või füüsiliselt. Pigem esineb psüühilist- kiusatavat noritakse, solvatakse või antakse talle solvav nimi, tulenevalt sellest, mille poolest ta koolikaaslastest erineb. Sageli toimub kiusamine just vaesuse pärast, kui kiusajatele ei meeldi teise kantavad riided või üleüldse välimus. Kiusamine hakkab peale ka kaaslase tõrjumisest ning tihti asjade ära võtmisest ja peitmisest
Koolikiusamine Koolikiusamise all mõistetakse vaimset ja füüsilist vägivalda, mis on seotud koolisuhetega. See tähendab, et koolikiusamise osapoolteks võivad olla nii õpilased, õpetajad kui ka teised koolitööga seotud inimesed. Koolikiusamine ei pruugi alati toimuda vaid koolis või kooliterritooriumil. See võib toimuda ka kooliteel, huviringis, interneti või telefoni teel jne. Koolikiusamine on näiteks: alandamine mõnitamine narrimine norimine hirmutamine ähvardamine solvamine ignoreerimine grupist väljaarvamine grimassitamine
Koolikiusamine ja kirjandus Koolikiusamine on korduv vägivaldne käitumine teise kaasõpilase või õpetaja suhtes. Seda võib jagada kaheks: vaimne ja füüsiline vägivald. Koolikiusamise näiteid saab tuua ka Eesti kirjandusest. Põhjuseid, miks hakatakse kedagi koolis kiusama, on mitmeid. Kõige enam kiusatakse neid, kes on teistest erinevad, kas siis välimuselt või sisemiselt. Vähem rikkamad lapsed jäävad silma oma riietuse poolest, mis pole teistega võrreldes sama puhas ja korralik. Kiusajad tahavad enamjaolt näida sõprade seas lahedatena ja seetõttu peavad nad end kehtestama nõrgematele liiga tehes. Kiusamise põhjuseks võib olla ka kadedus. Algklassides
Sotsiaalne problem koolikiusamine. Mina valisin sotsiaalseks probleemiks koolikiusamise. Kuna seda on meie ühiskonnas palju. Misk tekib koolis kiusamine, mina arvan, et koolikiusamine saab alguse sellest, kui vanematel pole aega tegeleda OMA lastega.Koolikiusamine on tihedalt seotud ka ühiskonnas ja pereelus toimuvaga. Seda põhjustab sotsiaalne kihistumine ja tööpuudus. Tööpuuduse tõttu kasvav stress ja suureneb vägivald kogu ühiskonnas.. Koolikiusamise suureks teguriks on ka tööpuudus, alkoholism ja narkomaania. Koolikiusamine on seotud ka võimupositsiooni kuritarvitamisega. Tihtipeale ei julge kiusatavad sellest kellegile rääkida. On kahte sorti kiusamist füüsiline ja vaimne kiusamine. Füüsilist kiusamine esineb rohkem poiste hulgas nagu peksmine, raha või asjade väljapressimist. See paistab ka rohkem teistele inimestele silma. Ja tüdrukud seevastu emotsionaalse kiusamisega, mis võib märkamata jääda.
aktuaalne olnud. Kiusamine mõjutab palju kiusatava suhteid teiste inimestega ning tema edaspidist elu ja toimetulekut. See teema on ka minu jaoks tähtis, kuna olen isiklikult kiusamist kogenud oma klassikaaslaste poolt. Kiusamine, mis oli mulle suunatud, oli nii emotsionaalne kui ka füüsiline. See on ka põhjus, miks ma valisin just selle uurimistöö teema. Ma tahan koolikiusamisest rohkem teada saada, et seda ennetada. Koolikiusamise mõju väljendab ka Ameerika teismelise Amanda Toddi lugu. Tüdruk tegi enesetapu, kuna ei suutnud taluda oma koolikaaslaste pidevat kiusamist. Enne enesetappu postitas Amanda video, mis selgitas oma enesetapu põhjusi. Oma uurimustöös püstitasin kolm tähtsat hüpoteesi: 1. Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. klassi õpilaste seas esineb rohkem kiusamist, kui 10. klassi Tamme Gümnaasiumi õpilaste seas; 2. Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassis õpilaste seas toimub rohkem
Sotsiaaltöö õppetool KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Meie valisime oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on ühel meist ka endal olnud kokkupuude koolikiusamisega. Me arvame, et antud teema on meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist
"sefiirist loss" räägib sallimatusest meie ühiskonnas, raamatu probleemideks on homoseksuaalsus, koolivägivald, ahistamine ning kõrvalseisjate ükskõiksus. · Tõeline sõprus · Toetus · Inga-kerstin ja uus kool · Jakob · Saladus · Koolikiusamise ohver · Kaila · Sõda · Traagilised tagajärjed · Jakobi surm ,, Sefiirist loss" on lugu tõelistest sõpradest, kes toetavad üksteist ka kõige hullemas, ning inimelust, mis on habras sõprade toest hoolimata. IngaKerstin sõbruneb uues koolis argliku ja omaette hoidva Jakobiga, kes näib varjavat mingit saladust. Kui saladus ilmsiks tuleb, saab Jakobist koolikiusamise ohver
kasvada halbade kommetega nooruk. Kõik algab kodust, ning kodused õpetused juurduvad lapsele kõige enam sisse, ka igaühele meist on arvatavasti mingid käitumisnormid kodusest keskonnast kaasas ilma, et me seda eneselegi teadvustame. Kahjuks pean aga tõdema, et ükskõik kui palju koolikiusamisest koolis ka ei räägita, olen veendunud selles, et kiusamise vastu kooliruumides ei saa, sest kõik saab alguse kodusest kasvatusest ning seda haridussüsteem muuta ei saa. Koolikiusamise vastu saab iga inimene individuaalselt võidelda, alustades kasvõi sellega, et seisad kiusaja ohvri eest ning kui oled ise lapsevanem, siis saad koolikiusamise vastu võidelda sellel moel, et õpetad oma lastele kodus elementaarseid viisakusnorme ning käitumistavasid.
Teiseks alaliigiks võib pidada vaimset väärkohtlemist, milleks on alandamine, mõnitamine, narrimine, sõimamine, pilkamine, ähvardamine ja väjapressimine. Sageli on hullemate tagajärgedega viimane variant, kus väärkohtlemise tõttu pole lapse psüühika enam kunagi endine. Ohvri enesehinnang on langenud ja ta suitsiidsed mõtted võivad viia ka rängemal juhul enesetapuni. Kindlasti on kõik märganud uudistes aina sagedamini ilmuvaid koolikiusamise tõttu elu lõpetanud noori. Koolivägivalla üks põhjuseid on, et kaasõpilased ei suuda aktsepteerida teisi, veidi erinevaid inimesi. Tihtipeale on see tingitud sellest, et lapsel on teistsugune välimus, mis võib olla sageli põhjustatud mõnest haigusest, pere rahaline seis, erinev käitumine ja mõttekäik. Olen ka ise märganud, kuidas sageli on kiusatavad just näiteks laiema kehaehitusega või veidi halvemas olukorras riietusega.
Mida arvan koolikiusamisest Koolikiusamise alla mõistetakse nii vaimset kui ka füüsilist vägivalda, mis on seotud kooli suhetega. See tähendab, et koolikiusamise osapoolteks võivad olla nii õpilased kui ka õpetajad, kui ka teised koolitööga seotud inimesed. Koolikiusamine ei pruugi alati toimuda koolis või kooliterritooriumil. See võib toimuda nii kooliteel, huviringis, interneti kui ka telefoni teel. Koolikiusamine on vaimselt näiteks: * ähvardamine * solvamine * laimujuttude, mõnitavate ja piinlike fotode ja videote levitamine * mõnitamine * hirmutamine Aga füüsiliselt: * löömine * asjade äravõtmine * tõukamine
Nii palju kui on maailmas inimesi, eksisteerib ka erinevaid isiksusi. Aastasadu on omapärased isiksused teinud ajalugu, nii halvas kui heas mõttes. Me ju kõik teame Adolf Hitleri utoopilisi fantaasiaid. Samas on ka lugematult palju faktoreid, mis kujundavad isiksusi. Ühest kujundajast, koolikiusamisest, on kirjutanud ka oma esikromaanis „Nullpunkt“, Eesti noor kirjanik Margus Karu. Kohati isegi liiga aus romaan käsitleb põhiliselt koolikiusamise all vaevlevat keskkooli õpilast Johannest, kes kooli vahetades satub põhjendamatult klassikaaslaste kriitika alla. Kuid kuidas kujundab koolivägivald noorte isiksust ning mis on kannatajal sellest õppida? Nii vaimne kui füüsiline väärkohtlemine võib tingida noore inimese sisemaailma kokkuvarisemise. Ka Margus Karu romaani „Nullpunkt“ peategelane Johannes oli algul eeskujulik viieline õpilane, kuid astudes Tallinna Eliitkooli, muutus tema elu drastiliselt
ka ise selline. Ja mulle tundub, et põhjuseks on pigem kaastunne teistelt inimestelt ning vajadus kogu aeg vinguda, lootes, et see midagi paremaks muudab, kui see, et kõik ongi väga halvasti. Kui elus on kõik halvasti, on mõistlik selle kallal töötada, et madalseisust välja tulla, kui et elada edasi arvamusega, et mina olengi määratud oma elu õnnetult elama. Järgnevalt sooviksin teiega jagada ühe kuulsuse lugu. See kuulsus sattus oma välimuse pärast koolikiusamise ohvriks ning tal oli tähelepanu puudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire, mille raviks kulus pea kaks aastat. Lapse õpetaja isegi ütles emale, et tema poeg ei ole andekas ja pole kunagi võimeline millelegi keskeduma. 2012. aasta Londoni olümpiamängudel võitis see ujuja aga 4 kuld- ja 2 hõbemedalit. Sellega tõusis Michael Phelps edukaimaks sportlaseks kolmel järjestikusel Olümpial.
KOOLIKIUSAMINE JAANIKESE KOOLI NÄITEL Laura Lillepuu Agnes Kaasik Jana Gukova Steven Kaio 31.10.2012 PROBLEEMI OLEMUS http://www.reporter.ee/2012/10/18/koolivagivald- tudrukud-peksid-oma-eakaaslast/ NÄGEMUS PROBLEEMIST · Hetkel aktuaalne · Vajab tähelepanu ja kiiret lahendamist · Koolikiusamise kogemus enamikel inimestel JUHTUMI PÕHJUSED · Kodune kasvatus · Vale seltskond · Televisioon ja Internet · Koolikaaslaste halb eeskuju PROBLEEMI LAHENDUS · Vanemate kaasamine probleemi lahendamisse · Rangemad karistused kiusajatele · Psühholoogide sekkumine · Vanemate koolikaaslaste tugi PROBLEEMI ENNETAMINE · Igas koolis psühholoog · Rohkem kooli poolt pakutavaid tegevusi · Huvialaringid · Vanema õpilase tähelepanu noorematele
ÕDEDE ETTEKUULUTUS Michelle Zink Annabel Lillestik 7A 2015 Michelle Zink • Ameerika kirjanik. • Elab New Yorgis. • Auhinnatud autor. • On kirjutanud kuus romaani. • Loominguline kirjanik. • Oli noorena koolikiusamise ohver. • 2009 aastal sai raamat parima kümne hulka. Raamatust • Tegevus toimub aastal 1890. • Kaks õde, Lia ja Alice. • Vanemad surnud. • Nad saavad teada ettekuulutusest. • Ingel ja deemon. • Teispoolsuse hinged ja Samael. • Tatoveeringulaadne märk. • Kaose ingel. • Ohtlikud rituaalid. • Võtmete asukoht. Alice • Salalilk, ülbe ja ebaviisakas. • Deemon. • Ühenduses teispoolsusega. • Tegeleb rituaalidega. • Tappis oma venna. • Sinised silmad. Lia
Elu jooksul õpivad inimesed oma tõelist mina varjama. Tavaliselt kardetakse avaldada oma arvamust, tõelisi soove ja unistusi. Me kardame, et muutume teiste naerualusteks. Minu arvates on need inimesed väga julged, kes elavad nii nagu tahavad ega arvesta teiste arvamusega. Elu jooksul inimesed muutuvad ning tänapäeval toimub see minu meelest eriti kiiresti. Iseendaks jäämine on seotud erinevate probleemidega, tuleb ületada mitmeid raskusi. Siinkohal võib näiteks tuua koolikiusamise. Tihti saab see alguse sellest, et kiusatav erineb teistest, enamasti mingi tühise asja poolest, näiteks riietuse poolest. Paljud kiusatavad üritavad end ka muuta, kuid see annab kiusajatele hoogu juurde. Lõppude lõpuks ei saa kiusamise ohver olla see, kes ta tahab olla, kuna kardab teiste arvamust ja ei julge olla tema ise. Noored tahavad enamasti sulanduda massi ja see toob kaasa inimese muutumise. Samuti kardetakse ilma
*Operatsioonisüsteemide ja rakendusprogrammide uuenduste ning täienduste regulaarne allalaadimine. Milliste ohtudega olen kokku puutunud? *Minu paroolide väljanuhkimine *Arvuti vallutamine viiruste poolt *Anonüümsed halvustavad sõnumid. Küberkiusamise olemus *Ähvardavate, halvasisuliste e-mailide saatmine *Personaalse või isikliku info väljapetmine ja selle levitamine *Enda kellegi teisena esitlemine *Suhtluskeskkondades teiste alavääristamine, narritamine jms. Küber- ja koolikiusamise vahe *Küberkiusamine toimub küberruumis *Kiusamine toimub õpilase kodus *See on tihti julmem kui koolikiusamine *Võimalus anonüümsusele *Kiusajal on karistamatuse tunne *Kiusatavad et räägi sellest kellelegi *Võimalus väga paljudele väga kiiresti mingit infot edastada. Kuidas tunda ära küberkiusamine? *Kui Sind on halvustatud(kas avalikult või privaatselt) *Kui keegi käib Sulle peale(pressib infot välja) *Kui Sind ahistatakse *Muu Sulle ebameeldiv
Miks koolikiusamine on diskrimineerimine? Minu arust ei ole koolikiusamine päris võrdne diskrimineerimisega, sest koolikiusamine toimub enamasti ainult koolis ja päeva lõpuks on see läbi, kuid diskrimineerimine see eest toimub kogu aeg ja sellest ei pääseta nii kergesti. Diskrimineerimine on palju karmim ning selle eest peab igaüks end ise kaitsma, aga koolikiusamise puhul on võimalik kellelgi teisel sekkuda. Diskrimineerimine on kellegi õiguste kitsendamine mingitel teatud põhjustel, milleks kipuvad tavaliselt olema rass, sugu, religioon või rahvus. See on probleem, mis on olnud aktuaalne läbi aastakümnete ja endiselt ei ole sellele suudetud lõppu teha. Miskipärast arvavad kiusajad, et saavutavad oma tegevusega populaarsuse, mis tegelikult ei tohiks nii olla.Koolikiusamise all kannatajaid
hulgas muutunud trendikaks.Üks uuringutest, millele Rood viitas, on Tartu linnavalitsuse haridusosakonna 2003. aasta kevadel tehtud koolikeskkonna turvalisuse uuring, milles pea 15 protsenti 7.9. klassi õpilastest väitis, et nad on illegaalseid narkootikume proovinud. Samuti paljud suitsetavad. Osadel on aga kodused probleemid. Igal juhul võivad olla täiesti erinevad põhjused. Fakt aga on see, et probleemid on. Ja neid tuleb kuidagi lahendada. Näiteks koolikiusamise puhul ma ei soovitaks kohe vanemaid asjasse segada, vaid alguses rääkida kiusajaga. Sest igal kiusamisel on mingi põhjus. Kui aga kohe pöörduda vanemate poole võib see asja hullemaks teha. Alkoholi ja narkootikumide puhul peaks igaüks lihtsalt oma peaga mõtlema ja mitte mõelda sellest, mis teised sinu keeldumuse peale ütlevad. Ja kodused probleemid saab lahendada vist ainult kodus pereringis. Ja loomulikult peaks iga lapsevanem leidma aja, et oma lapsega suhelda
,,Nullpunkt" Margus Karu Nimi Kool Aasta Autorist 27aastane (sünd. 11.09.1984) Lõpetanud Tallinna pedagoogikaülikoolis audiovisuaalse meedia eriala Töötas reklaami ja filmiprodutsendina firmas Kuukulgur Film Rändas kaks aastat välismaal Noorteromaan ,,Nullpunkt" on tema esimene raamat ,,Nullpunktist" üldiselt Probleemne kodu ja halva mainega kool Pääseb Tallinna Rootsi gümnaasiumisse Satub koolikiusamise ohvriks Nullpunkt Elu parandamine Tulid sõbrad, kuulsus ning klassikaaslaste poolehoid Raamatu tähtsamad tegelased Johannes Tamm minategelane, 17aastane koolipoiss Kreete Tamm Johannese kaksikõde, Tais Johannese ema ja isa ema skisofreenik, isa ei elanud nendega enam koos Irina Popova klassijuhataja Mõned klassikaaslased: Eeva, Bianka, Raimo, Karmo, Liisa Vanad tuttavad: Riina, Zaiid, Jansa, Esko Tekkinud sõbrad: Sasa, Kairi Sisu Johannes saabub uude kooli
...................... 24 10.Kokkuvõte........................................................................................................ 28 11.Kasutatud kirjandus......................................................................................... 29 Lisad.................................................................................................................. 30 2 Sissejuhatus Ma valisin uurimisteemaks koolikiusamise, kuna see on väga suur ja lai teema millest rääkida ja kirjutada. Olen näinud kiusamist igal pool ja samuti on see koolides, huviringides, linnas, tänaval väga levinud. Enda huvi ja kogemus mängib teema valimisel väga suurt rolli. Minu teema valiku põhjendus on lihtne ma valisin sellise teema sellepärast, et ma olen ise koolikiusamist pealt näinud ja ise olnud ka kiusamise ohver. See teema on mulle
Referaat Juhendaja:Eve Kasekamp 9.a 2012 Sisukord 1.Miks hakatakse kiusama?..................................................................................................lk3 2.Mida mõeldakse koolikiusamise all?.................................................................................lk4 3.Miks kiusatakse?................................................................................................................lk5 4.Kuidas kiusamist ära hoida?...............................................................................................lk6 5.Diskrimineerimie ja rassism...............................................................................................lk7 6
Koolikiusamine : MÕNITAMINE Liina Hirv & Liis Kongo Mis mõnitamine on ? Mõnitamine on koolikiusamise verbaalne vorm Mõnitamine on nüüdseks kujunenud juba psühholoogiliseks ahistamisekss, mis on suunatud enamasti klassi eraku (tavaliselt vaesemast perest või lihtsalt teistsuguse) suunas ja algatajaks tavaliselt klassi/kooli n.ö popim kiht. Millena mõnitamine väljendub ? Tobedad ja alandavad hüüdnimed Alavääristavad kommentaarid Eemale tõukav suhtumine Norimine Mis on põhjuseks ? Kehv materjaalne kindlustatus
millist hingevalu nad teistele põhjustavad. Paljud kiusatavad ei julge oma probleemist rääkida, kuna nad arvavad, et see on kaebamine. See on vale. Kõik kiusamise juhud tuleb avalikustada, sest see on ainuke viis jõuda õiglase lahenduseni. Inimese tahtmist vägivalda kasutada võivad põhjustada mitmed tegurid. Enamasti tuleb see juba varasest lapseeast, mil talle võib-olla tähelepanu ei pööratud või oli ta ise vägivalla ja koolikiusamise ohver. Perekonnaprobleemid on suur mõjutaja. Vanemad, kes pidevalt tülitsevad ning kasvatamisele mingit tähelepanu ei pööra, avastavad varsti, et ka nende lapsed satuvad tihedamini konfliktidesse. Veel hullemaks eeskujuks on vanemad, kes pidevalt pruugivad alkoholi, mis võib välja viia füüsilise vägivalla kasutamiseni. Ka laps võtab tulevikus omaks sellise käitumise ning sellest kujuneb välja surnud ring.
Koolikiusamine. Paratamatus või mitte? Kui nüüd püüda defineerida sõna „koolikiusamine“, siis tähendaks see üldpildis ühe või mitme inimese negatiivset ja sageli agressiivset või manipuleerivat tegu teise inimese/inimeste suhtes. Kiusamist nimetatakse väärnähtuseks ja see põhineb jõudude ebavõrdsusel. Kiusamisel on 4 erinevat vormi, milleks on füüsiline kiusamine, mittefüüsiline kiusamine, vara kahjustamine ja küberkiusamine. Kuna füüsilise koolikiusamise alla käivad löömine, togimine, teistele haiget tegemine, hammustamine, sülitamine jms, siis minu arvates ei saa seda tõlgendada paratamatusena. Kiusamine on tagajärg. Keegi ei sünni hea või halvana. Esimestel eluaastatel õpib laps kõige rohkem oma vanematelt, sugulastelt ja kodust. Elu jooksul toetub ta oma käitumisel eeskujudele, järgides kodust saadud moraalinorme. Seetõttu peaksid lapsevanemad andma oma lastele kodust teadmise, et kiusamine on taunitav. Edasist
pole võimalik saada lapsi. Aga selleks, et me välja ei sureks oleme ju meie heteropaarid. Leian, et selle seadusega suudame aidata lapsi, kes on jäänud ilma oma ühest vanemast. Kooseluseadus annab meile õiguse lapsendada ilma ,et peaksime oma kaaslasega abielluma. Seega on meil võimalus lahendada taaskord üks suur probleem. Enamus meie seast on arvamusel, et kui homopaar lapsendab lapse,siis langeb see laps tulevikus koolikiusamise ohvriks. Jah, last hakatakse kiusama kui meie rahvas ei lõpeta homopaaride kiusamist ja samasooliste suhtest probleemi tekitamist. Kui me kõik näitaksime selliste paaride puhul rohkem sallivust ja võtaksime neid nagu igat teist tavalist paari kaotaksime ära totaalselt nende laste kiusamise. Arvan, et me ei peaks muretsema ka selle üle kui laps satub segadusse ja küsib, et miks tal on kaks ema või kaks isa. Selleks on lapsel vanemad, kes
Kuna avalikkus on mu nüüd aga ühe valeliku kõmuloo tõttu suureks pätiks ja kaabakaks tembeldanud, on see ilmselgelt võimatu. Tuntavalt on kannatada saanud ka minu ärihuvid, seda nii Eestis kui ka välismaal. Veelleian ma, et ajakirjanikud on järjepidevalt ja jultunult tunginud mu perekonna eraellu. See, mis toimub kellegi koduseinte vahel, pole kellegi teise asi! Säärased kõmulood mõjuvad negatiivselt ka mu pereliikmetele, eriti mu teismelistele lastele, kes on langenud koolikiusamise ohvriks. Neid tõrjutakse ja neid ei kaasata. Viiemiljoniline trahv saadaks ühiskonnale laiema sõnumi, et nimetatud rikkumisi Eestis ei taluta. Väikesed trahvisummad ei suuna kedagi õiguskuulekale käitumisele! VIKTORI ADVOKAAT JÜRI RAIDLA: Nädalalehes avaldatud artikkel riivas paljusi mu kliendi, Viktor Dransitovi põhiõigusi- ja vabadusi. Viktori vastu rikutud põhiõigused: õiguslikud õigused, õigus isikuvabadusele ja
kommunistide suhtes. Guillou mõisteti kümneks kuuks vangi. Oktoobris 2009 süüdistas Expressen kirjaniku koostöös KBG-ga 1960. ja 1970. aastatel. Kuigi Jan Guillou kinnitas, et täitis mitmesuguseid ülesandeid, oli selle ainus eesmärk tema väitel koguda teavet ajakirjanduslikuks tööks. Hiljem on süüdistused luuramisest Nõukogude Liidu heaks ümber lükatud. 8) Arvan, et olen teinud paremaid töid, aga olen rahul. Soovitan lugeda seda raamatut nendel, kellel on pidevaid probleeme koolikiusamise ja kaklustega. Nõrganärvilistele mitte, sest kujutluspilt on üsnagi karm.
mille abil ta saab kiusatu suhtes üleoleku. Kiusamine on seega võimu või jõu väärkasutus. Kiusamine võib olla: · Füüsiline (löömine, nügimine, tee peal ees seismine, takistamine, asjade peitmine) · Verbaalne (sõimamine, narrimine, ähvardamine, väljapressimine, ahvimine ja kommenteerimine, pilkamine, kuulujuttude levitamine) · Sotsiaalne manipuleerimine (grimassitamine, ohkamine, ignoreerimine, teise kõnetamise vältimine) Koolikiusamise tagajärjed: Pikaajalise vaimse ja/või füüsilise vägivalla tagajärjel kannatab oluliselt inimese enesehinnang, erinevad kehalised kaebused, võib välja kujuneda depressioon või ärevushäire. Selleks, et vähendada koolikiusamist on oluline kaasata ennetus- ja sekkumistöösse kogu kooli kollektiiv: õpilased, õpetajad, koolitöötajad, kooli juhtkond ning lapsevanemad. MINIUURIMUSE EESMÄRK: Minu uurimuse eesmärk tuleneb isiklikest tähelepanekutest. Töötan Viljandi Ühendatud
Arvan, et ei ole kaugel olukord, kus nendes samades suurtes koolides kogu õpe saab toimuma läbi uusimate infotehnoloogiliste vahendite ja nii võibki kaduda otsene suhtluskontakt õpetajaga, samuti kaaslastega. Loomulikult ka see on areng noore inimese jaoks IKT-tasandil, kuid seda ei saa ületähtsustada. Väikese maakooli võlu seisnebki selles, et ollakse nagu üks suur perekond, kus üksteist teatakse-tuntakse, suheldakse väga lähedalt üksteisega. Väiksem võimalus on sattuda koolikiusamise ohvriks, sest nii õpetajatel kui ka teistel koolitöötajatel on ülevaade õpilaste tegemistest ja käitumistest tundidest vabal ajal. Oluline osa on väärtuskasvatusel, mis aitab kujundada noorel inimesel eluks väärtushinnanguid. Kui koolil ja kodul on sarnased väärtushinnangud ja kui mõlemat ümbritsevad vastastikku toetav keskkond ja head sotsiaalsed suhted, siis selliselt kujunevad hinnangud ka areneval lapsel ning probleeme tema kasvatuses on oluliselt vähem.
Suurbritannias ja USA-s. Juhtumiuurimus mõistetakse peamisel kolmes tähenduses – ühe konkreetse üksuse kontekstist lähtuv mitmekülgne süvaanalüüs (üksus võib olla inimene, grupp inimesi, sündmus, projekt, asutus jne), konkreetse üksuse kontekstist lähtuv üksikasjalik kirjeldus (uurimuse/analüüsi tulemus) ning teatud sotsiaalse fenomeni uurimine ühe konkreetse üksuse kaudu, milles uuritav fenomen ilmneb (näiteks kogukonna toimimise uurimine ühes naabruskonnas, koolikiusamise uurimine ühes klassis jne). Kõige olulisem erinevus traditsioonilises meetodis on see, et uurimisüksuseks on sotsiaalne nähtus selle terviklikkuses ja loomulikus kontekstis, mitte kategooriatesse jaotatuna ja muutujatega. Juhtumiuurimust kasutatakse nii näiteks psühholoogias, meditsiinis ja juuras ning veel mitmes valdkonnas. Iga distsipliin lisab juhtumiuurimusele omapära. Kvalitatiivse juhtumiuurimuse eesmärk on objekti tundmaõppimine ja esitlemine selle
pahatahtlikult või avaldavad üksteisele rohkem personaalset infot kui silmast silma vestluses (Kuusk, 2010). Noorte seas piisab tõrjumiseks ja alandamiseks lihtsast ignoreerimisestki ei lisata teist oma "sõbra-listi", ei võeta osalema online mängudesse jne. Alandav on ka nn. "happy slapping" kiusamine, kus kellegi õnnetusest void halvast kogemusest tehtud video pannakse üles internetti (Luik, 2009). Küberkiusamine on suureks probleemiks ka Eestis, eredaim näide on koolikiusamise juhtum Valgast, millest noored internetti video panid. Kiusamise ohvrid võivad kogeda üksindust, viha, jõuetust, teiste põlgust, kurbust, hirmu, allasurutust, mahajäetust või kättemaksuhimu. Kiusamise tagajärjed võivad 4 ulatuda ka täiskasvanuikka, tekitades püsivalt madalat enesehinnangut, mis vähendab suutlikkust täiskasvanuna toime tulla (Kuusk, 2010).
veebilehed ja blogid. Interneti tuleb osata kasutada teadlikult. Aga et see toimiks peab Internet olema turvaline ja sõbralik. Internet on andnud ka palju võimalusi nendele inimestele, kes lapsi kurjasti ära kasutavad. 8 Internet täna maailmas INTERNET JA NOORED 2.1. Küberkiusamine Koolikiusamise puhul saab välja tuua mitmed tunnused: pahatahtlik, korduv ning sisaldab ebavõrdseid jõupositsioone (näiteks grupp kiusab ühte ohvrit). Küberkiusamine on koolikiusamise üks vorm, mille eripäraks on kõikvõimalike elektrooniliste suhtlusvahendite (mobiiltelefon, interneti jututoad, MSN, erinevad suhtlusportaalid, kaamerad jne) kasutamine. Füüsilise vägivalla ning sõnalise kiusamise kõrval koolides esineb järjest rohkem küberkiusamist
keeruline võib tegelikult olla see, mis pealtnäha on tundunud nii lihtne. Ketlin Piirilinn “Sefiirist loss” • Sisu tutvustus • Inga-Kerstin sõbruneb uues koolis argliku ja omaette hoidva Jakobiga, kes näib varjavat mingit saladust. Kui saladus ilmsiks tuleb, saab Jakobist koolikiusamise ohver. Ühes hea sõbra Kailaga moodustavad Inga-Kerstin ja Jakob tagakiusajate vastase leeri, kuid kahe leeri vahelisel sõjal on traagilised tagajärjed.„Sefiirist loss“ on lugu tõelistest sõpradest, kes toetavad üksteist ka kõige hullemas, ning inimelust, mis on habras sõprade toest hoolimata. Teos
Olid need õpilased, kellel oli hea füüsiline jõud, arenenud lihastega keha, vaprus ja tahe. Kõik, kes sellesse gruppi ei kuulunud oli „praht“, kelle füüsiline vorm ei olnud kiita, nende pilk oli ekslev ja nad kahtlesid oma võimetes. Jutustaja arvates ei jäänud viimasesse gruppi kuulujatel midagi muud üle, kui olla sportlike poiste vastand – targad ja intelligentsed isehakanud aristokraadid – ja vajadusel näidelda kedagi teist. Üks moodus, kuidas lapsed ennast koolikiusamise eest kaitsevad on see, et nad hakkavad kedagi teist etendama. Lapsed ja ka noored võivad kiusamise pärast ennast põlastada, uskudes kiusajate halvustavaid sõnu ning soovides endast kujundada uus isik. Mõnikord usuvad nad isegi, et on inimesed, keda mängivad. Lapsepõlves olin ka mina üks neist, kes pidi taluma kiusamist. Ma lõin endale uue „mina“, kes oli totaalselt teistsuguse iseloomuga. See leevendas küll kiusamist, kuid lõpuks muutus ka valetamine
Oma identiteedi otsimisega alustab inimene üsna varases eluetapis ning teekond võib kesta aastaid või isegi aastakümneid. Eriti tugevalt kerkib eneseleidmise küsimus esile teismeliste seas. Puutume kokku paljude inimestega ning mõjutame kõik üksteist omal moel tihtipeale positiivselt, kuid vahel võivad öeldud sõnad lüüa südamesse haavu Lizzie Velasquezi lugu ... ... kingib loodetavasti jõudu ja innustust paljudele noortele, kes on langenud koolikiusamise ohvriks või ei ole leidnud väärtustatud minapilti. Lizzie Velasquez sündis sündroomiga, mis on senini arstide poolt diagnoosimata. Sarnaseid patsiente on maailmas peale tema veel vaid kaks. Sündroomi eripära seisneb võimetuses kaalus juurde võtta. Selle tagajärjel kaalub 23-aastane neiu vähem kui 30 kg, tema keha rasvaprotsent on 0, mis tähendab, et ta keha ei suuda rasva koguda. Samuti on ta ühest silmast pime ning teisest piiratud nägemisega.
Õpilase heaolu ja võime stressi ära hoida sõltub palju kooli vaimsest keskkonnast. Koolis peaks toimuma partnerikeskne mõtlemine, kus õpetaja on partner (kes püüab õpilast aidata), mitte autoriteet . Õpilane ei ole kui lehter, kuhu kõike kallatakse, vaid kui subjekt, kellega suheldakse. Õpilaste koolist eemale hoidmise ja seal ennast ebamugavalt tundmise üheks põhjuseks võib olla koolivägivald. Uurimuse ,,Lapsed Eestis" käigus selgus, et regulaarselt on koolikiusamise ohvriteks 8,3% õpilasest. Kui võtta aluseks, et Eestis on kokku umbes 190 000 üldharidust omandavat õpilast, on ohvrite koguarv aukartust äratav 16 000. Tõsidust lisab see, et tegemist on veel regulaarse kiusamise ohvritega. Koolivägivalla esinemine mõjutab otseselt kooli- ja õpikeskkonda: 1. Õpikeskkond on närviline. 2. Konfliktid kaasõpilaste vahel (sotsiaalsete pädevuste õpetamine on nõrk, meie-tunne on nõrk, pikaajalisel kiusamisel depressiooni tekkimine,
20,9% lastest tunnevad ennast täiesti õnnetuna · 7,9% lastest ei tunne ennast koolis mitte kunagi turvaliselt (Lätis 9,0; Leedus 11,4) · 8,3% lastest tunneb ennast koolis alandatuna vähemalt korra nädalas (Lätis 11,4; Leedus 13,9) Tallinna Laste Tugikeskus (2000) viis 2000. a. läbi küsitluse laste väärkohtlemise kohta. Küsitleti 2006 Tallinna koolilast, nendest 20% olid venekeelsetest koolidest. Laste vanus oli vahemikus 1218 aastat, keskmine vanus 14,8 a. Laste vastused koolikiusamise küsimustele olid alljärgnevad: · klassikaaslasi kiusatakse: sageli või mõnikord -- 75%, mitte kunagi -- 10,4% lastest · võtan kiusamisest osa: sageli või mõnikord -- 40%, mitte kunagi -- 44% lastest · mind kiusatakse: sageli või mõnikord -- 35%, mitte kunagi -- 47,1% lastest · suhted on head: sageli või mõnikord -- 89%, mitte kunagi -- 3,1% lastest (s.o. 57 last) · 19-nel lapsel küsitletutest polnud ühtegi sõpra 2001
tagajärgedega leppima, kuna neil puudub võimalus ise olukorrast väljapääsu otsida. Vaesuse tagajärjel puuduvad lapsel normaalseks arenguks vajalik keskkond ja vajalikud vahendid. Nende toitumine on ebatervislik, mis põhjustab hilisemaid terviseprobleeme, elukeskkond on sageli vilets, puuduvad normaalsed tingimused õppimiseks. Vaesest perekonnast pärit lapse võimalused osaleda koolivälistel üritustel ning osa võtta huviringidest on piiratud, selle tagajärjel satuvad lapsed tihti koolikiusamise ohvriks. Vaesusega sageli kaasnev sotsiaalse turvalisuse puudumine, tõrjutus ja eneseteostuse võimaluste piiratus, rääkimata toidunappusest ja puudulikest olmetingimustest tingitud otsestest terviseriskidest, on oluline oht lapse arengule. Sellistes tingimustes kasvamine on lapse õiguste rikkumine. Raskematel juhtudel jätab vaesus lapse eemale ühiskonnas tunnustatud sotsiaalsetest, majanduslikest ja kultuurilistest õigustest. Seega on vaesus
üleloomulikud sündmused toimuvad ja isevärki tegelased seiklevad realistlikus miljöös või on meid ümbritsev tavapärane maailm kujutatud läbi lapsemeelse kujutlusprisma, mis täiskasvanu seisukohalt ei luba ennast realistlikuks maailmatunnetuseks pidada. Üha vähemaks jääb neid teemasid, mida lastekirjandus ei söanda käsitleda. Sel sajandil on ette näidata mitu (vaba)surmast kõnelevat juttu. Katse vabasurma minna veetleb nii koolikiusamise all kannatanud gümnasisti kui pere lõhkimineku ning teadmatuse käes vaevlevat mudilast. (Surma ja haiguse teema lastekirjanduses) Sõprade roll on viimase aja lasteraamatutes kasvanud. Sõpra ihatakse, otsitakse ja sõbrast leitakse tuge. Raamatulaps ei saa loota oma vanematele, veel vähem mõistvale õpetajale või mõnele teisele täiskasvanule, kuna täiskasvanud ei tule sugugi oma eluga ladusasti toime!
kooli suhtes kõige kriitilisemad. Ilmselt on Eesti koolikorralduses midagi sellist, mis poistele ja vanematele teismelistele vähe sobib, kuid päris kindlasti on laste probleemid seotud koolis valitseva atmosfääriga. Teiste maade taustal on Eesti kool laste hinnangutest lähtudes suhteliselt vägivaldne, kuigi valitud maade võrdluses on sarnane olukord ka teistes Balti riikides. Põhja- ja Lääne-Euroopa maade koolides on aga olulisel määral vähem koolikiusamise ohvriks langenud teismelisi. Lapse majanduslik toimetulek. Perede majanduslik olukord on oluliselt enam paranenud EL-i uutes liikmesmaades, nagu näiteks Baltimaades ja Poolas, kuid jääb siiski oma tasemelt Põhja- ja Lääne-Euroopa maadele oluliselt alla. Euroopa võrdluses on Eesti lapsed suhteliselt vaesed, veel vaesemad on vaid Leedu ja Läti lapsed, samas kui naaberriigis Soomes on vaeste laste mediaansissetulek vaid kümnendiku väiksem kui vaesuspiir (Poolakese ja Reinomägi 2008)
Autori teine romaan ,,Piinatud hinged" saavutas kirjastuse Tänapäev ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse 2011. aasta noorteromaani võistlusel II koha. 1.1.6.Ketlin Priilinn ,,Sefiirist loss" SOOLINE IDENTITEET JA SEKSUAALNE ENESEMÄÄRATLUS Inga-Kerstin sõbruneb oma uues koolis Jakobiga, kellel on saladus. Nimelt poiss on homoseksuaal ja talle meeldib käia geibaaris. Kuid kahjuks tuleb saladus tema klassis ilmsiks ning ta satub tõsise koolikiusamise ohvriks. Seepeale moodustavad Inga-Kerstin, Kaila ja Jakob tagakiusajate vastase leeri, kuid sellest jääb kahjuks väheseks. Raamatu alguses on kõik klassis korras, kedagi ei kiusata ega norita. Kuid kui Jakob ühel õhtul geibaarist välja tuleb, näeb teda tema klassivend, kes kulub viisikusse. Nägija laseb jutu lahti, et nende klassis käib gei. Algab meeletu tagakiusamine viisiku poolt ja Jakobil muutub pea võimatuks selles klassis käimine
Kiusatud laste elud muudetakse kibedaks, sageli märkimisväärselt pikaks ajaks. Kiusamise ohvritel, kellel arvatavasti nii kui nii koolis lähedasi sõpru ei ole, vähendavad suurema tõenäosusega veelgi enam enesekindlust ja enesehinnangut. · KIUSAMIS VASTASED SEKKUMISED kiusaja ohvri probleemide vähendamiseks saab kool palju ise ära teha. Peamine sekkumine oli koolikiusamise vastase poliitika kaudu, mis hõlmas konsultatsioone, õpetajate, õpilaste, vanemate jt koolitöötajate vahel. 6. Sotsiaalse teadlikuse teke Kuidas hakkavad lapsed mõistma ennast ja teisi · Imik peab omandama arusaama, et ta erineb teistest. Selle üht varast pöördepunkti on nimetatud ,,isiku jäävuseks", mida on hinnatyud selle järgi, kuidas imikud teisi ära tunnevad ja neid otsivad. Isiku jäävuse
Schults, Mairi Männamaa, Kaia Kastepõld-Tõrs Sellega tegeleb arengupsühholoogia: Vanusega seotud erinevused käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Selle saavutamine on teismeea arenguliseks ülesandeks: iseseisvus ja autonoomia Iga hindamisvahendi puhul on olulised need kaks psühhomeetrilist näitajat: reliaablus ja valiidsus Aktiivsus- ja tähelepanuhäiret esineb rohkem sellest soost lastel: poistel Need on koolikiusamise vormid: Füüsiline, verbaalne, kaudne Enesetest – kognitiivne areng 1. Palun ühenda teooria, kirjeldus või termin autori nimega. a. Laste kiindumismustrid - Ainsworth b. Lähima arengu tsoon - Võgotski c. Moraalse mõtlemise staadiumid - Kohlberg d. Väära uskumuse test - Wellman e. Vanemate kasvatusstiilid - Baumrind f. Staadiumide teooria –Piaget 2. Palun ühenda Piaget’ staadiumide teoorias nimetatud perioodid nende iseloomustusega a
tüli on meil pidevalt. Ja vot siis tunnen küll, et lähen kohe kallale, löön näkku, tirin juustest, tõukan ta vastu seina.. aga hoian tagasi end. Nii, siis näiteks mõnda noormeest tõukaks vägvaldsusele kindlasti see, kui ta näeb, et tema tüdrukuga käitutakse maruhalvasti või isa ajendaks kallale minema see, kui näeb, et halvasti käitutakse ta tütrega. Niiet vägivaldse käitumise põhjustajaks on ikka mingid ärritajad kindlasti.“ Paljud vastanud tõid välja koolikiusamise, mis on väga aktuaalne 21. sajandil. 30-40-aastane mees ütles kohe ära käed tulevad käiku, kui sõnad lõppevad.. vägivaldne käitumine on puuduliku enesekindluse tagajärg. Lisaks mainis ta kodust kasvatust. „Kodune kasvatus, st et kodus ei osata lastega normaalselt käituda, on lastud neil üle pea kasvada, st et mingeid karistusmehanisme kodus ei kasutata või just see, et karistatakse liialt (ka pisiasjade eest). See võib noores suuremat trotsi tekitada
(2003f). Sotsiaalsete oskuste treeningus osalenud kiusajate ja ohvrite kognitiivsed moonutused. Rmt.: K. Kõiv (Toim.), Antisotsiaalse käitumisega õpilased. Projekti kogemusi. Artiklite kogumik IV. Tartu: OÜ Vali Press, 58-61. Kõiv, K., & Poobus, M. (2003). Sotsiaalsete oskuste treeningu mõju treeningus osalenute kiusamiskäitumisele koolikiusamise taustal. Rmt.: K. Kõiv (Toim.), Antisotsiaalse käitumisega õpilased. Projekti kogemusi. Artiklite kogumik IV. Tartu: OÜ Vali Press, 35-39. 39. Liivak, S. (2004). Hüperaktiivse õpilase õpetamise meetodid õpisituatsioonis. Bakalaureusetöö, TÜ pedagoogika osakond. 40. Little, L
Laste suhtes toimepandud vägivalla vähendamine on seotud rahvastiku tervise arengukavas toodud laste ja noorte suremuse ning psüühika- ja käitumishäirete esmahaigestumuse vähenemisega: näiteks on Soo ja Soo (2002) Eesti kogemuse põhjal välja toonud, et väärkohtlemine alandab lapse enesehinnangut ning tekitab hirmu, ärevust ja agressiivsust teiste inimeste suhtes, samuti langevad väärkoheldud lapsed sagedamini koolikiusamise ohvriks ja võivad suurema tõenäosusega hakata pruukima narkootilisi aineid. LKSi eelnõus sisalduvad meetmed LKS eelnõus § 29 on sätestatud lapse väärkohtlemise keeld, millega keelatakse lapse hooletusse jätmine, lapse vaimne, emotsionaalne, kehaline ja seksuaalne väärkohtlemine, sealhulgas lapse alavääristamine, hirmutamine ja kehaline karistamine, samuti lapse karistamine mis tahes muul viisil, mis ohustab tema vaimset, emotsionaalset või füüsilist tervist
annaabi.ee 
