50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-12-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
102 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Aleks14
Õppematerjali autor
Kuidas jääda iseendaks? Tänapäeva ühiskonnas on eriti noorte seas selgelt näha ja tunda kahepalgelisust, inimeste hindamist pealiskaudselt ja ,,sõpru", kes on ,,ajutised kambajõmmid". Kuidas sellises ümbruses jääda iseendaks ja mitte muutuda kellegiks teiseks? Mis on üldse need aspektid, mis mõjutavad meid muutuma? Kas me varjame teadlikult oma tõelist mina? Nendele küsimustele on raske kuid samas jällegi lihtne vastata. See, mis üldjuhul paneb meid muutuma on ühiskonna surve. Teatud moraalinormid, mingid iganenud väärtushinnangud ja just vaatamata neile tuleb meil püüda jääda just nimelt iseendaks.Aga kas see pole mitte raske võidelda ühiskonna poolt kehtestatud reeglitele
Olemise võlu ja valu Kõik inimesed on erinevad ja mõistavad maailma omamoodi. Iga inimene tahab olla tema ise ja jääda iseendaks, aga tänapäeva tohutus infotulvas ning meediakeskses ühiskonnas on väliseid mõjutajad meie ümber nii palju, et ,,iseendaks jäämisega" on suuri raskusi. Tegelikult on suuri raskusi juba ,,iseendaks saamisega". Ühiskond tervikuna ning see kitsam keskkond kus igapäevaselt viibid, määravad hoiakuid, seavad raamid ja rollid. Selle tulemusel ei teagi keskmine noor inimene täpselt, kes ta on ja langeb talle etteantud lõksu. Üldjuhul tõmbab noori kõik, mis särab ja hiilgab glamuur
Tavaliselt on kiusatavad kiusajatega samast klassist. Kui klassis esineb suuri vanusevahesid, siis on kiusajad enamasti oma ohvritest vanemad. Kiusajateks on tõenäoliselt lapsed, kes kogevad vägivalda kodus või näevad oma lähedasi teisi vägivaldselt kohtlemas. Laps, kes sellist asja pealt näeb, saab tihti innustust kasutada oma kaaslaste peal sama taktikat. Kiusajad alustavad tihti kiusamist, et saada tähelepanu. Kiusamise põhjusteks võib olla ka liiga hea või halb arvamus endast, oskus mitte leida sõpru ja hoida sõprust, süütunde puudus ja teiste tunnete mittemõistmine. Tihti on kiusamise põhjuseks ka igavus. Kiusajat iseloomustab ka sõnaosavus, hea arvamus enesest, oskus teisi mõjutada ja ära kasutada, suur võimuvajadus ja hirm ise kiusatavaks saada. Suurem osa õpilasi puutub oma kooliaja jooksul kindlasti mingil viisil kiusamise või vägivallaga, kuid just osadel õpilastel on suurem oht pidevalt teiste kiusamise ohvriks sattuda
Olla nagu kõik või jääda iseendaks See on küsimus, mis sobib esitamiseks kõigil tasandeil indiviidist tervete riikideni välja, alguse saab kõik aga üksikisikust ning tema väärtustest, suhtumisest ja teadlikkusest. Enesemääratluse küsimus on psühholoogiline probleem, mis globaliseerumise ning üleilmsete moetrendide, massikultuuride ja väärtushinnangute väljakujunemise tingimustes loob üha enam kõneainet. Inimeste suutlikkus öelda ,,ei" või ,,jah" vastavalt oma äranägemisele ning
On hulgaliselt positiivseid viise tähelepanu võitmiseks. Mõtle, mis sul tuleb hästi välja. On sul julgust näiteringis osalemiseks? Või huvi tegeleda mõne spordialaga? Aruta usaldusväärse täiskasvanuga, kuidas saaksid olla positiivne liider. 5. Püüa olla salliv sinust erinevate kaaslaste suhtes. Tegelikult oleme me kõik erinevad ja ei ole olemas kahte täpselt ühesugust inimest. Need erinevused teevadki elu huvitavaks. Oskus paljude inimestega suhelda annab meile võimaluse kogeda erinevaid vaatenurki. 6. Palu täiskasvanult abi. Kui oled kiusatud kaaslase peale pahane ja leiad, et ta on selle ära teeninud ning sul on raske olukorda rahumeelselt lahendada, palu täiskasvanu abi. (Lasteombudsman, 2014) 8.3 Mida teha, kui sind kiusatakse? räägi sellest usaldusväärse inimesega (õde, vend, sõber, klassikaaslased jne) teata koolikiusamisest oma vanematele
Tavaliselt on kiusatavad kiusajatega samast klassist. Kui klassis esineb suuri vanusevahesid, siis on kiusajad enamasti oma ohvritest vanemad. Kiusajateks on tõenäoliselt lapsed, kes kogevad vägivalda kodus või näevad oma lähedasi teisi vägivaldselt kohtlemas. Laps, kes sellist asja pealt näeb, saab tihti innustust kasutada oma kaaslaste peal sama taktikat. Kiusajad alustavad tihti kiusamist, et saada tähelepanu. Kiusamise põhjusteks võib olla ka liiga hea või halb arvamus endast, oskus mitte leida sõpru ja hoida sõprust, süütunde puudus ja teiste tunnete mittemõistmine. Tihti on kiusamise põhjuseks ka igavus. Kiusajat iseloomustab ka sõnaosavus, hea arvamus enesest, oskus teisi mõjutada ja ära kasutada, suur võimuvajadus ja hirm ise kiusatavaks saada. Suurem osa õpilasi puutub oma kooliaja jooksul kindlasti mingil viisil kiusamise või vägivallaga, kuid just osadel õpilastel on suurem oht pidevalt teiste kiusamise ohvriks sattuda
...............................................................................................15 1.1.6. Ketlin Priilinn ,,Sefiirist loss" SOOLINE IDENTITEET JA SEKSUAALNE ENESEMÄÄRATLUS........................................................................................................15 1.1.6.1. Ketlin Priiilinn....................................................................................................16 1.1.7. Margit Sarapik ,,Vaarao leidmine" KUIDAS JÄÄDA ISEENDAKS KOOLIS?. 17 1.1.7.1. Margit Sarapik....................................................................................................17 1.1.8. Kersti Kivirüüt ,,Okultismiklubi" - MUST MAAGIA JA SELLE VÕLUD...........17 1.1.8.1. Kersti Kivirüüt....................................................................................................18 1.1.9. Diana Leesalu ,,Mängult on päriselt" FÜÜSILINE VÄGIVALD JA KURITEGEVUS........................................
ettevalmistamine, päevikute või e-kooli täitmine, tööde parandamine, arenguvestlused, laste psühholoogiline nõustamine, osalemine koosolekutel, klassiõhtutel ja ekskursioonidel, järelvastamised, konkursid, olümpiaadid jne) ning üldsus ootab, et ta seisab oma ülesannete kõrgusel. Kuigi töö- ja puhkeaja seadus on sätestanud õpetaja tööajaks 35 tundi nädalas, ei tea ma ühtki kolleegi, kes suudaks nendesse ajalistesse raamidesse jääda. Sama näitas ka Eesti Haridustöötajate Liidu uurimus 2005. aastal (vt www.ehl.org.ee), millest selgus, et õpetajatel kulub kõikide tööülesannete täitmiseks keskmiselt 50,1 tundi (nädalavahetusel viis-kuus tundi). Oma järeldused tehku igaüks ise. Arvan, et õpetaja võimalused koolivägivallaga toime tulla vajavad senisest põhjalikumat diskussiooni. Usun, et iga õige õpetaja teeb kõik selleks, et koolis ei oleks vägivalda. Teiste ühiskonnaliikmete toeta ta seda kahjuks ei suuda
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid