Mida arvan koolikiusamisest (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

4

docx

Koolikiusamine

 eraldamine lukustatud ruumi  laimujuttude, piinlike piltide ja videote levitamine  ebameeldivust tekitavate toitude sööma sundimine  raha ja asjade väljapressimine, äravõtmine või lõhkumine  muu tegevus, mis põhjustab piinlikkust, valu ja ebamugavust Mida teha, kui oled langenud koolikiusamise ohvriks või kui tead, et kedagi kiusatakse? Koolikiusamise ärahoidmiseks ja selle lõpetamiseks on kõige olulisem probleemist rääkida. Pea meeles! Koolikiusamisest rääkimine ei ole kaebamine, vaid enese ja teiste kaitsmine! Ära aktsepteeri kiusamist ja vägivalda! Koolikiusamist pealt vaadates oled ka ise osaline ebaturvalise koolikeskkonna loomisel. Kui Sind ennast või kedagi teist kiusatakse:  räägi sellest usaldusväärse inimesega (õde, vend, sõber, klassikaaslased jne)  teata koolikiusamisest oma vanematele  teavita koolikiusamisest kooliga seotud inimesi (klassijuhataja, psühholoog,

Ühiskond

15

docx

Koolikiusamise õpimapp

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST. 12 Terli Linnas KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: Triin Vahula Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Mina valisin oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on mind alati huvitanud õpilased, kes on kiusatavad. Me arvan, et hetkel on antud teema meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem,, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitangi välja, mis on kiusamine, selle liigid, mida kiusamine inimesele põhjustab ja kuidas koolikiusamisega võidelda.

Sotsiaaltöö

31

docx

KOOLIKIUSAMINE

............................................................... 6 4.Mis on küberkiusamine?...................................................................................... 8 4.2 Kuidas kiusamine toimub?............................................................................9 5.Kuidas märgata kiusamist ja vajadusel sekkuda?..............................................10 6.Mida võiks ette võtta kool ja koolitöötajad?.......................................................11 6.1 Mida võiks õpetaja teha klassi positiivse õhkkonna loomiseks?..................14 7.Vanemate roll kiusamisel?................................................................................. 16 7.1 Kuidas saavad vanemad oma lapsi aidata?.................................................18 8.Kiusaja, kiusatava või kõrvalseisja roll...............................................................20 8.1 Mida teha, kui näed, et kedagi kiusatakse?.................................................20

Ühiskond

16

docx

Õpimapp: Koolikiusamine

Õpimapp Juhendaja: 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Meie valisime oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on ühel meist ka endal olnud kokkupuude koolikiusamisega. Me arvame, et antud teema on meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitame, mis on kiusamine, selle liigid, mis kiusamist põhjustab, kuidas koolikiusamisega võidelda ja muud sellist. Allikatena kasutasime Sonia Sharpi ja Peter K. Smithi "Võitlus koolikiusamisega" ja Helve Kase "Vaikijate hääled". Esimene neist pakub juhiseid turvalise koolikeskkonna loomiseks

Sotsiaalpedagoogika

21

docx

Koolikiusamine Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassides

Minu uurimustöö teema on tähtis, kuna koolikiusamine on koolikeskkonnas alati aktuaalne olnud. Kiusamine mõjutab palju kiusatava suhteid teiste inimestega ning tema edaspidist elu ja toimetulekut. See teema on ka minu jaoks tähtis, kuna olen isiklikult kiusamist kogenud oma klassikaaslaste poolt. Kiusamine, mis oli mulle suunatud, oli nii emotsionaalne kui ka füüsiline. See on ka põhjus, miks ma valisin just selle uurimistöö teema. Ma tahan koolikiusamisest rohkem teada saada, et seda ennetada. Koolikiusamise mõju väljendab ka Ameerika teismelise Amanda Toddi lugu. Tüdruk tegi enesetapu, kuna ei suutnud taluda oma koolikaaslaste pidevat kiusamist. Enne enesetappu postitas Amanda video, mis selgitas oma enesetapu põhjusi. Oma uurimustöös püstitasin kolm tähtsat hüpoteesi: 1. Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. klassi õpilaste seas esineb rohkem kiusamist, kui 10. klassi Tamme Gümnaasiumi õpilaste seas; 2. Tartu Tamme Gümnaasiumi 9

Inimeseõpetus

5

odt

Koolikiusamine

tal on lihtsalt igav 60% kiusajatest saavad kohtuliku karistuse enne oma 25-ndat sünnipäeva Missugune see kiusaja on? Tal on enamasti: palju energiat sõnaosavust, räägib musta valgeks hea arvamus enesest  oskus teisi mõjutada ja ära käsutada näiline populaarsus, tegelikult teda ei sallita suur võimuvajadus hirm ise kiusatav olla VAIKIV ENAMUS ehk kõrvalseisjad Tunnevad hirmu ja kardavad seda enam, mida julmem ja vastikum on kiusajate käitumine. Kardavad ise kiusamise ohvriks saada. Hirmust aitab üle saada sõpradega ja usaldatava täiskasvanuga asjast rääkimine. Mida teha kiusamisega? Kiusaja vajab tunnustust, võimalust oli tähtis Kiusatav vajab klassikaaslaste ja vanemate õpilaste toetust ja tunnustust

Vabaaeg

10

docx

Kiusamine koolis ja selle mõju inimese hilisemale elule

Tihti lapsed, kes kiusavad, on ka täiskasvanuna teiste kiusajad. 85% juhtudest näevad lapsed pealt, kuidas üks laps teist kiusab. Haruharva käitub kiusaja halvasti täiskasvanute ja õpetajate silme all. Mis ei ole kiusamine Tähtis on teha selget vahet, mis on ja mis ei ole kiusamine. Kiusamine on varjatud, antud hetke ja olukorda ärakasutav alatu ning korduv tegevus, mille aluseks on jõudude ebavõrdsus. Esineb ka teistsugust käitumist, mida ekslikult peetakse kiusamiseks, aga mis on avalik ja millega ei kaasne jõudude ebavõrdsust. Näiteks, kaks inimest (gruppi) satuvad vaidlusesse või kaklusse (verbaalne või füüsiline), sest kired löövad lõkkele ning olukord väljub kontrolli alt. Neid konflikte tuleb koolis samuti lahendada arusaadaval ja õiglasel moel, ent need juhtumid ei sisalda endas kiusamist. Need on pigem konfliktid. Mõningatel juhtudel proovib aga üksikisik või grupp luua olukorra, kus kõik asjassesegatud

Arengupsühholoogia

16

doc

Koolivägivald

õpetata ning noorte õpetajate koolitamisel tuleks senisest rohkem tähelepanu pöörata sellele, kuidas klassiga hakkama saada ja lastega suhelda. Väga asjakohane on väide, et õpetaja vajab senisest põhjalikumat ettevalmistust. Kui läbisin paar aastat tagasi õpetajakoolitust, tundsin kõige suuremat puudust sellisest õppejõust, kes räägiks oma isiklikest praktilistest kogemustest koolis ning konfliktsituatsioonidest, mida ta ise on lahendama pidanud. Kahjuks midagi sellist seal ei kuulnud. Lektorite näited piirdusid eeskätt nendega, mida nad olid kuulnud tegevõpetajatelt. Noore õpetajana pean probleemiks seda, et liiga suur vastutus koolivägivallaga eest pannakse õpetajale. Ühiskonnas, kus vägivald on üks peamisi müügiartikleid, ei saagi kool teistsugune olla. Järelikult on vägivallale reageerimine iga kodaniku asi. Kui paljud teist on vahele astunud, kui kaks poisiklutti omavahel tülitsevad?

Eesti keel

Kommentaarid (0)