järgi haridusministri määrusega kehtestatud korras , saada täiendavat õpiabi õpetajatelt vastavalt õppekavas ettenähtud võimalustele , moodustada koolis õpilasesindus , kes esindab õpilaskonda koolisisestes suhtes ning suhetes rahvuslike ja rahvusvahelite organisatsioonide , asutuste ja isikutega. Õpilasesinduse ülesanded ja valimise korra sätestab kooli õpilasesinduse põhimäärus , avaldada oma arvamust ja teha ettepanekuid muutuseks koolikorralduses , gümnaasiumi õpilastel on õigus olla valitud kooli hoolekogusse , kasutada klassivälises tegevuses tasuta kooli ruume , raamatukogu, õppe- , spordi- , tehnilisi ja muid vahendeid vastavalt koolis kehtestatud korrale . Saada soodustusi Vabariigi Valitsuse ja Tallinna linna volikogu poolt kehtestatud ulatusest ja korras , saada kooli juhtkonnalt ja õpetajatelt teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta ,
Kõike tehti praktikas ning 12 aasta jooksul ei olnud meil kordagi teooria tundi. Järelikult see õpetaja võttis endale vabaduse tähtsustada füüsilist tegutsemist mitte teooriat. Oluline on ka õpetaja ja õpilase vaheline suhtlemisestiil. Õpetaja peab oskama klassi endale allutada. Alati ei saa olla karm, vahel peab ka järele andma. Omast kogemusest tean, et meie koolis suhtuti paremini õpetajatesse, kes pigem ei olnud niivõrd karmid ja nõudlikud ning kes oskasid oma ainet huvitavalt esitleda. Need pedagoogid oskasid läheneda huvitavatest külgedest ja kasutada erinevaid metoodikaid oma aine õpetamisel. Samas need õpetajad olid ka justkui sõbrad, ajasid niisama juttu ja suhtlesid ka muudel teemadel kui tema aine. Metoodika on iga õpetaja enda valik. Valikuid on selles vallas palju, nt loeng, probleemõpe, avastusõpe, kogemusõpe, rollimäng, grupitööd, diskussioon, praktika ...(1) Igale klassile
Tallinn 2014 1 Sissejuhatus Igas koolis ja klassis on väga erinevaid lapsi mõni on nutikam ja teine vähem, mõni on kiirem ja teine aeglasem, mõne lapse pere toetab õppimist ja teise lapse pere pigem takistab. Lähtuvalt kaasava hariduse ideoloogiast ei ole tänapäeval kvaliteetse haridus andmist enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. 2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene, kelle ülesandeks on koordineerida hariduslike erivajadustega õpilaste õpet - HEV koordinaator. Põhjus, miks sellise nimetusega ülesannete täitja peaks eksisteerima peitub ilmselt selles, et üha sagedamini ilmneb õpilastel erinevaid hariduslikke erivajadusi ning on tekkinud ka haridusministeeriumil seisukoht, et erikoole vähendada ning erivajadustega õpilased tuua üle tavakooli. ,,Kaasav haridus ei tähenda ainult kõige raskemate, puuetega
· sotsialiseerimine · haritud elanikkonna produtseerimine (ei tule kassapidajaid ja liinitöölisi, tulevad tipptasemel inimesed.) · ühiskondlike väärtuste ja hoolivuse kujundamine (hästi tihedalt seotud oma kogukonnaga, kohaliku elu keskus ja eestvedaja, ühistegevus laste ja lapsevanemate poolt.) · lastele sotsiaalselt aktsepteeritud "kinnipidamise" võimaldamine (kaagvere ja puiatu; kes linna paremates koolides hakkama ei saa, saadetakse äärelinna kooli kokku, koolil suur missioon kasvatada raskeid lapsi.) (Riiklik) õppekava Hilda Taba- maailmakuulus õppekavateoreetik hariduse sisu kas riiklikult või institutsiooniliselt määratlev dokument, milles avaldub vastava ajastu haridusideoloogia ja sellest tulenev eesmärgiseade. Õppekavas sätestatu on põhialuseks õppetöö korraldusele koolis. Õppekava sisaldab tavaliselt
Mittetäielikku keskkooli hakkas rahvas nimetama poolikuks kooliks. Olin esimesest klassist alates õppinud Tallinna Prantsuse Lütseumis progümnaasiumi esimese klassi lõpetamiseni, st olin lõpetanud viienda õppeaasta. Sügisel 1940 selgus, et olen alandatud mingisse mittetäielikku kooli ja kuuendasse klassi. ..." (...., lk....) Õppetöö hakkas toimuma riigi kulul, igasugune korjanduste tegemine õpilaste hulgas oli keelatud. Õppeplaani lisatakse NSVL ajalugu, geograafia, konstitutsioon, majandusgeograafia ja vene keel. Koostati marksismile-leninismile tuginevad õppeprogrammid ja hakati kirjutama vastavaid õpikuid, milles tegelikkus esitatakse moonutatult. Endised laste- ja noorteühingud suletakse, Eestis viidi sisse nõukogulik pioneeri- ja komsomoliorganisatsioon. Ülo Uusma (sünd 1930) ..."1940ndate algusaastad Narvas Tunnid on Narva 3. Algkoolis tavalisest varem lõpetatud. Meile teatati, et noorkotkaste ja skautide
Võiks olla eraldi tund, kus arutada inimeste muresid ning aidata üksteist. Vajame inimest kes sellest räägiks õpilastele, see ei tohi olla mingi komöödiaga pooleks, vaid puhas julm tõde. Õpilased on masenduses, raskustes. Narkootikumid, alkohol ja tubaka tooted ei tohi olla lahendus, eriti veel alaealistel. 36 Ma ei usu, et hetkel on koolides liiga palju õppida või liiga pikad päevad või kõik muu, mille üle tihti kurdetakse. Võib küll juhtuda, et mõned, kellel on rohkem huvisid, loovad endale liiga tiheda iganädalase rutiini. Tuleks ennast paremini tunda, et stressiga paremini toime tulla. Võiks kindlasti olla rohkem eluliste teemade õppimist nagu toitumine, inimsuhted, ajalugu, ühiskonnaõpetus, kunst ja kirjandus samastatuna tänapäevaga (rõhupanek sellele, mida saab
Sinilinnu motiiv on jällegi poeetiline ja kooli iseloomustav. Linnu voltides on valikuvõimaluste rohkus ning Jaapani paberivoltimiskunst seondub remondi jaoks saadud raha allikaga - kooli remonditi Jaapani autofirmale müüdud süsihappegaasi kvoodi raha eest. (Ilves 2013b) 2013. aasta märtsis avaldati ka algne nimekiri õpetajatest, kellele oli tehtud ettepanek töö alustamiseks ühisgümnaasiumis. Lisaks sellele anti teada, et erilisi sisseastumiskatseid koolil ei tule. Kooli pääsemise määravad ära põhikooli lõputunnistus ja vestlus, mille alusel moodustatakse pingerida. Vestluseta pääsevad kooli need, kelle hinnete keskmine ja eksamite hinded on vähemalt 4. Plaanis oli vastu võtta 10. klassi 120 õpilast, rohkemaks polnud lihtsalt ruumi. (Ilves 2013a) 4 Juuni lõpuks oli teada, et 10. klassi oli soovijaid 108. Kehvade hinnete tõttu päris kõiki vastu ei võetud
Suitsetamine on tänapäeva noorte seas tõusev ,,trend." Mida aasta edasi, seda rohkem hakkab see levima nooremate õpilasteni. See probleem on selgelt päevakorral ka Tartu Kutsehariduskeskuses. Suitsud pannakse ette niipea kui bussi pealt maha astutakse. Põllu õppekorpuseni viib lausa ,,suitsukonitee." Ei pea vist selgeltnägija olema, et panna end nende õpilaste kopsude asemele, mis igapäevaselt ,,vatti" saavad. Kopli korpuses kimutakse süüdimatult suitsu lausa ühiselamu ees. Koolil justkui puuduks igasugune huvi selle pahe välja juurimiseks. Suitsetamine on aktuaalne ka keskkoolijärgsete õpilaste seas, kelle suitsetamisele on piirangu pannud ainult kooli territoorium, kus suitsu ennepanek on rangelt keelatud. 8.1 Suitsetamine keskkoolijärgsete õpilaste seas Kurvastav, et osa, mis märgib suitsetajaid on suurem osast, mis märgib mittesuitsetajaid. See tähendab, et peale selle, et noored rikuvad oma tervist, annavad nad halba eeskuju ka noorematele õpilastele
Tegevusi oli mitmeid: kes mängis, kes jooksis, aga keegi kunagi ei suitsetanud. 5 Koolis peeti mitmeid üritusi. Kõige mõnusamad olid nääripeod. Siis anti kingitusi ja kõigil oli lõbus olla. Pakid tehti riigi poolt. Tavaliselt kingiti kindaid ja sulepäid. Kõik võtsid üritustest osa. Samuti oli kooliaasta jooksul neli vaheaega. Sellel ajal, kui mu vanaema koolis käis, ei levinud organisatsioonid eriti koolides. Organisatsioone oli, kuid mu vanaema nendesse ei kuulunud. Üks väga ebameeldiv lugu juhtus kooli sööklas, kui oli söögivahetund. Söögiks oli jälle kapsasupp. Järsku nägi vanaema seal sees kapsaussi. Tal hakkas paha ning ta jooksis sööklast välja. Väga lõbus juhtum juhtus ajaloo tunnis, kui õpetaja oli pannud kõigile halva hinde. Õpilased tahtsid kätte maksta ning panid õpetaja toolile savi. Kui õpetaja klassi tuli ja toolile istus, hakkasid kõik naerma
Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus puudu jääb. Oluline on, kuidas mõistetakse kooli missiooni. Kuid paraku minu arvates seda Eesti koolides ei mõisteta. Tähtsad on need väärtused, mida kool tahab esil hoida. Samuti ka see, kuidas valitud väärtused väljenduvad igapäevaelus, koolielus. Nt. õpilaste ja õpetajate suhtes, kooli üritustes ja elukorralduses, millised on õpilaste väärtushoiakud ja eeskujud. Eesti taasiseseisvumise järel kujunes välja arusaam, et hariduse eesmärgiks on tagada majanduslik jõukus ja edu, mistõttu inimese arengule ei pööratud eriti tähelepanu. Minu seisukohalt on see väär. Lisaks
SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, missugused teadmised ja oskused on valdkonnas omandatud. Uurimistööde tegemine on kujunenud traditsiooniks koolides, kus
ees ootas, kui laev Inglismaa rohelisest ja lubjakivisest rannikust eemaldus... 1950ndail (pärast Teist maailmasõda) olid paljud minu kooli meesõpetajatest teeninud relva- Hulga aastaid hiljem, ühel oma paljudest reisidest tagasi Inglismaale, et korraldada seminare jõududes ega suhtunud leebelt õpilastesse, kes näisid kas või pisutki kõigutavat täiskasvanute käitumise juhtimise ja distsipliini teemadel nii koolides kui ülikoolides, kohtasin ma õpetajat, autoriteeti. Küllap andsin avalikult teada, et mul on põhiõigused. Nende õiguste tuumaks oli kelle isa õpetas mind samas keskkoolis, kus ma „selle pildi“ olin maalinud. Jutustasin talle oma soov olla koheldud elementaarse väärikuse ja lugupidamisega; veidral kombel polnud mul maali-episoodist ning tema jagas seda kohaliku ajakirjandusega (ma ei teadnud, et ta mu jutu
Tallinna 32. Keskkool Jasper Laur ja Eliise-Kristiina Altmäe 8.a klass KEHALISE KASVATUSE TUNNID LÄBI ÕPILASTE SILMADE Loovtöö Juhendaja: õpetaja Maarit Jõemägi Tallinn 2017 SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1 praegune kehalise kasvatuse ainekava................................................................................5 2 Kehaline kasvatus läbi õpilaste silmade..............................................................................6 3 uus kehalise kasvatuse ainekava ja eesmärk.......................................................................9 kokkuvõte............................................................................................................................13 kasutatud kirjandus........................................
KEILA KOOL LASTE JA VANEMATE SUHTED Uurimustöö informaatikas Autor: Kristel Hunt, 10a klass Juhendaja: Ahti Noor, Keila Kooli õpetaja Keila 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1.LAPSE ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID.............................................................4 1.1. Kodu ja perekonna osa lapse elus........................................................................4 1.2. Keskkond, kui arengutegur................................................................................. 4 1.3. Lapse mina-areng ............................................................................................... 5 1.4. Igal perekonnaliikmel on oma kindel roll lapse arengus.................................... 5 2. LASTE SUHTED VANEMATEGA.....................
.......... 28 11.Kasutatud kirjandus......................................................................................... 29 Lisad.................................................................................................................. 30 2 Sissejuhatus Ma valisin uurimisteemaks koolikiusamise, kuna see on väga suur ja lai teema millest rääkida ja kirjutada. Olen näinud kiusamist igal pool ja samuti on see koolides, huviringides, linnas, tänaval väga levinud. Enda huvi ja kogemus mängib teema valimisel väga suurt rolli. Minu teema valiku põhjendus on lihtne ma valisin sellise teema sellepärast, et ma olen ise koolikiusamist pealt näinud ja ise olnud ka kiusamise ohver. See teema on mulle väga tähtis ja ka teistele tähtis sellepärast, et koolikiusamine võib olla valus kogemus nii füüsiliselt kui ka vaimselt ja mõjutada ka õpilase edasist elu.
aluseks. Oluline põhjus kakskeelse hariduse jätkamiseks keskkoolis on keele hariduslik järjepidevus. (Baker, 2005, 194-197.) Kakskeelne hariduse koolitüübid Leidub paljusid erinevaid kahe õppekeelega koole. Kahe õppekeelega koole võib järjest rohkem leida ning nende kirjeldamiseks kasutatakse terve rida erinevaid termineid: kahe õppekeelega koolid, kahesuunaline keelekümblus, kahesuunaline kakskeelne haridus, arendav kakskeelne haridus ja kakskeelne haridus. Kahe õppekeelega koolides on enamuskeelsete ja vähemuskeelsete laste hulk enamvähem tasakaalus, tegemist on segaklassidega. Kahte keelt kasutatakse koolides võrdselt, et võimaldada lastele kahe keele omandamist keeles ja kirjas. Kui kahte keelt ei oleks võrdselt, võidakse hakata kasutama rohkem ühte keelt, jättes teine keel teisejärguliseks. Kahe õppekeelega kooli eesmärk on midagi enamat kui kakskeelsete ja kakskeelse kirjaoskusega laste väljaõpetamine
Kasvatusteaduste osakond KOOPERATIIVNE PROJEKT KEELEKÜMBLUS KUI KASVATUSFILOSOOFILINE PROBLEEM KOOSTAJAD: JUHENDAJA: ENE-SILVIA SARV TALLINN 2008 Sissejuhatus. Meie grupi poolt valitud teema on väga aktuaalne tänapäeval, sest keelekümbluse programm on praegu viidud paljudes koolides. On huvitav teada, mis see termin, nagu ,,keelekümblus" üldse tähendab, selle plussid ja miinused ja milliste probleemidega selle programmi järgi õpivad lapsed kohtuvad. Meie leidsime selle raamatu, nagu ,,Keelekümbluse käsiraamat", kust võtsime palju huvitavaid fakte ja mõtteid. See raamat aitas meid koostada kooperatiivse projekti, kust saab leida erinevaid vastuseid tekkinud küsimustele. Mis motiveeris meid võtta sellise teema? Nagu on teada, et paljudes vene koolides Eestis on
tugiisikuks/psühholoogiks/nõustajaks õpilastele, kuid sageli ka lapsevanematele ja õpetajatele. Nagu eelpool mainitud võib kooli sotsiaalpedagoogi amet olla psühholoogiaga väga tihedalt seotud. Õpilased ning nende vanemad käivad sageli psühholoogilist abi ja tuge saamas just sotsiaalpedagoogi käest, mis võib tuleneda vajadusest pöörduda pedagoogi poole oma isiklike muredega. Kuna maakohtades ei ole koolipsühholoogi teenuseid eraldi koolil võimalik kasutada, teeb seal selle töö ära kooli sotsiaalpedagoog. Sotsiaalpedagoogil on koolis ka julgustaja roll. Pedagoog püüab õpilasi, õpetajaid ja lapsevanemaid suunata positiivsemale ellusuhtumisele ning efektiivsemale koostööle kodu ja kooli vahel. Lisaks innustab õpilasi koolielus osalema, millega on võimalik tõsta kooli sisekliimat. Noortele peaks jääma võimalus tajuda end loojana ja otsustajana. Anda
Siin sobib jälle heaks näiteks ja armastasid ala, millega tegelesid Skype, mis on mitme mehe ühislooming. see tähendas neile midagi enamat kui Nüüdisteaduses on ääretult raske lihtsalt tööd. Muidugi ei olnud nad töötasu midagi üksinda ära teha. Paljudes maades, suhtes ükskõiksed, kuid nad jätkanuksid ka Eestis, on selle trendiga arvestatud ka siis, kui tasu ja tunnustus olnuks ning hakatud koolides ja ülikoolides naeruväärselt vähene. õppima rühmadena, mitte igaüks Koolis peaks taotlema sedasama omaette, rakendatakse projektõpet jms. õppimine ei peaks olema väikese inimese Kollektiivne loovus eeldab seni koolis töö, mille eest saab palka (hindeid), alahinnatud annete kaasamist. Näiteks vaid õppimine võiks põnev olla ka siis, hea inimestetundmine
Peamine rõhk on suunatud uurimustulemuste kirjeldamisele, mis kajastavad hoiakuid kuulmislangusega õpilase suhtes. Lisaks annab see seminaritöö ülevaate kuulmislanguse põhjustest ja tagajärgedest lapse arengule. Töö tulemusena jõuti järelduseni, et hoiakuid kuulmislangusega õpilaste suhtes on uuritud vähe ning peamiselt paari küsimusega mingi teise uurimuse käigus. Töö autor leiab, et teema vajab edasist põhjalikumat uurimist Eesti koolides. Küsitluses peaks osalema lisaks õpetajatele ning õpilastele ka kuulmislangusega õpilased ise. Hea oleks saada ka võrdlus kuulmislangusega kokkupuuteid omavate inimeste kui ka selle erivajadusega mitte kokkupuutuvate inimeste hoiakutest. Suhtumine kuulmislangusesse 4 Sissejuhatus
sinust saada, see tähendab ideaalsest minast. Anna ideaalile 100 punkti. Nüüd ütle, mitu punkti sa praegu annaksid endale?" Teine küsimus: ,,Kuidas saaksid asjad muutuda, et oleksid üha lähemal oma ideaalile?" 2. vaatlus 3. sotsiomeetria 4. enesehinnangu küsimustikud 5. enesehinnangu lehed Sekkumistrateegiad Mina-kontseptsioon on globaalne termin, mis haarab enda alla kõik aspketid sellest, mida me tunneme endi kohta. See on meiega meie elu algusest peale. Mina- konseptsioon on hoiak ja väljendub inimese suhtumises endasse kui tervikusse, hinnang võib olla positiivsem või negatiivsem. 16 Kognitiivne-ratsionaalne: Afektiivne- seotud tunnetega: Mille suhtes? Milline (+/-) Olevik, minevik, tulevik Sekkumisstrateegiad lähtudes kognitivistlikust lähenemisest: 1
Stress on organismi üldine pingeseisund, kus sul on raske toime tulla kogu sind puudutava informatsiooniga. Väike stress halba ei tee, see on loomulik ja aitab tihti end just kokku võtta. Halvem on lugu, kui tunned, et absoluutselt kõik on üle pea kasvanud. Oled ärritunud, väsinud ja ükskõikne. Sa ei usu enam eriti oma võimetesse ja õigeid otsuseid teha on üha raskem. Õppimise vastu puudub igasugune huvi ning kooli ei tahaks minna mitte ühelgi hommikul. Peale negatiivsete mõtete annab stressist teada ka keha. Peavalu, "liblikad" kõhus, seedehäired ja uneprobleemid võivad olla ohumärgiks. Kui rohkem kui kahe nädala kestel on püsinud alanenud meeleolu, huvide ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine, siis võib olla tegemist depressiooniga. Stress ja depressioon, mis olid vanemate inimeste haigused, juba ka noorte probleem. Uuriti, mis on selle põhjuseks. Ja kõige suurem põhjus on, et lapsed on üksinda. Paljud täiskasvanud arvavad, et lapsepõlv ja noorukiiga
Abiõpetajaid saaks siis kaasata oma ideedega nädalaplaanide tegemisse ja lihtsustada õpetaja tööd. Paljudes lasteaedades ei ole toitlustust rühmas, see on viidud eraldi ruumi, eraldi personaliga, mis on vägagi taunitav.See oleks ainult toetavaks jõuks õpetajale, siis jagub abiõpetajal rohkem aega laste ja nende tegemiste jaoks. Artiklist tuleb ka välja mure lasteeaia muusikaõpetajate pärast. Kes peaks neid koolitama,kui muusikaakadeemia lõpetajad ei ole sellest huvitatud aga koolides, kus seda siiamaani on tehtud, lõpetatakse vastavad kursused. Väga mõtlemapanev. Kas ühel hetkel on alushariduses erialaspetsialistide põud? Siinkohal jõuaksin esimese artikli teema juurde, kus arutletakse ühe õpetaja ja kahe assistendi koostöövõimalust, vajalikkust ja sobilikkust. Leian, et meil on alushariduses tunduvalt suuremaid muresid ja probleeme, kui sellised muutused. Me ei vaja hetkel muutusi, mida me
uurimistöö Sven Ruugla 11R Juhendaja: Daire Krabi Paide 2012 Sisukord Sissejuhatus Tänapäeval moodustab infotehnoloogiliste vahendite kasutamine suure ja tähtsa osa meie elust. Me kasutame üha rohkem tehnikaseadmeid, mis teevad meie eest midagi ära või lihtsalt hõlbustavad mingit tegevust. Üha rohkem on koolides kasutusele võetud uusi infotehnoloogilisi vahendeid, sealhulgas digitahvleid. Ilmselt ei ole kaugel ka aeg, kus tehnoloogilised vahendid asendavad meile harjumuspärast pliiatsit ja paberit. Samuti hakkavad tahvlit ja kriiti asendama elektroonilised tahvlid. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on aidata lihtsamalt õpetajatel tutvuda Promethean digitahvli tarkvara ActivInspire kasutamisvõimalustega. Teema valiku põhjuseks oli huvi
sissejuhatus.....................................................................................................................2 1.Andekuse mõiste......................................................................................................... 4 Andeka lapse tunnused...............................................................................................7 1.2 Andekuse diagnoosimine.................................................................................. 11 1.21 Andekuse diagnoosimise meetodite liigid....................................................12 2.Andeka lapse arendamine..........................................................................................15 Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused ................................... 15 § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane.............................................................. 15 § 47. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korr
Lennart Raudsepp Roomet Viira SPORDISOTSIOLOOGIA Alljärgnev õppevahend on mõeldud sissejuhatava kursusena spordi sotsioloogiasse. Kuna sellekohast õppekirjandust kehakultuuriteaduskonna bakalaureuseõppe üliõpilastele eesti keeles ei ole, oli vajadus sellise õppemateriali koostamiseks olemas. Teiseks eesmärgiks sellise õppevahendi koostamisel oli pöörata üliõpilaste tähelepanu küsimustele, mis on seotud spordi kui sotsiaalse elu ühe osaga. Õppevahend koosneb neljast peatükist. Esimese peatükis antakse ülevaade spordisotsioloogia mõistest ning iseloomustatakse spordi ja ühiskonna vahelisi seoseid. Teine peatükk on pühendatud spordi sotsialiseerumise temaatikale ning lähemat käsitlust leiavad teemad, mis on seotud spordi ning indiviidi suhetega. Paljusid spordiga seotud inimesi huvitab näiteks küsimus kuidas toimub endiste sportlaste üleminek "normaalsesse" ellu
organisatsiooni 1. ETTEVÕTTE ÜLDISELOOMUSTUS Tartu Kutsehariduskeskus on munitsipaalkutseõppeasutus ja kuulub Tartu Linnavalituse haridusosakonna haldusalasse. Üldandmed: Juriidiline nimi: Tartu Kutsehariduskeskus Juriidiline aadress: Kopli 1, 50115 Tartu Telefon: +372 7 361 866 E-post: [email protected] Kodulehekülg: http://www.khk.tartu.ee Sümboolika: Koolil on oma nimega pitsat, eelarve ja sümboolika Õpilaste arv u. 3500 tasemeõppes ja 3000 täiskasvanutekoolituses Personali arv: u. 337 Organisatsiooni ajalugu 01.09.2002 ühendati neli kutseõppeasutust ühise nime- Tartu Kutsehariduskeskus - alla: - Tartu Tööstuskool (asutatud 1922) - Tartu Ehitus- ja Kergetööstuskool (1944) - Tartu Teeninduskool (1984) - Tartu Õppekeskus (1970)
Kasvatustöö ja - probleemid 1.loeng KASVATUS Teadus? On igapäevase mõtlemise täiustamine. Kuivõrd lapsi ehk kasvatavaid on kaasatud kasvatamisse. Kasvatama tuleb sõnast kasvama ja tähendab kasvama panemist. Kasvatamine kuulub kasvamise reaalsesse nähtusesse aidates loomulikku kasvatamist. Järelikult - mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. Mis on kasvatus? 1. Definitsioon. Kasvatus tähendab eesmärgistatud väljastpoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. Areng järjestikused muutused, mis toimivad organismi elujooksul elu algusest küpsuse saavutamisel kuni surmani. Kasvamine igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni on aluseks kasvamine. Kasvamine on puht füüsiline termin. Peegeldab arengu terviklikkust ja arengu spontaanset loomulikku kulgemist, muutus saab toimuda vaid siis, kui miski kasvab suurenevas suunas. Kasvamise kui nähtuse tu
EKSAMIOSA Õppimise olemus. Õppimine on prots. kus kogemuste vahendusel kujunevad suhteliselt püsivad muutused tegevusvõimes. Õppimise kogemuslikuks baasiks on vahetu kontakt välismaailmaga, kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik õppur püüab teadlikult omandada uut inform. Tahtmatu teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks. Emotsioonid võivad oll
Rohkem oleks oodanud uudiseid riigikaitse teemadel, sest kätte oli võidetud iseseisvus, aga tegelikult domineerisid majandusuudised. Raha kokkuhoiu tõttu otsiti võimalusi, kust saaks odavamaid tooteid ja kuidas ise toota odavamalt. Vaadeldud ajalehtedest sai lugeda uudiseid haridusest, majandusest ja inimeste huvist paremini ja kvaliteetsemalt elada. Räägiti sellest, kuidas erinevad rahvad ühinevad helgema tuleviku nimel. 2 Räägiti koolides toimuvast, haridusasutuste arengust ja enesetäiendamisest. Hariduselu küsimused olid ajalehes eriti tähtsal kohal. Välismaalased on huvitatud Eestimaal toimuvast ja soovivad neist õppida. Juba oli tunda ka inimestega manipuleerimist, kasutades reklaamtrikki, mis tänapäeval suures osas levinud on. 3.4. Vooremaa 2007-2008 23. Kiigemetsa Koolil on sel nädalal võõrustada väga kauged külalised: Türgimaal Izmiris tegutseva erivajadustega laste kooli esindus
2. UURIMISTÖÖ EESMÄRK JA MEETODID 2.1. Uurimistöö eesmärk ja ülesanded Käesoleva kursusetöö eesmärk on selgitada kanepitarbimise motiive ja tegelik kanepitarbimise levik (valitud kooli) koolinoorte hulgas ning ennetustöö mõju sellele. Töö ülesanneteks on: - selgitada koolinoorte kanepitarbimise harjumusi ja motiive teemakohaste allikate kaudu; - tuua välja noorte hoiakud kanepisse; - uurida (valitud kooli) koolinoorte tegelikku kanepitarbimist ja ennetustöö mõju sellele; - analüüsida ennetustöö tulemuslikkust. 2.2. Uurimistöö meetodid, valim ja korraldus Lõputöö koostamiseks on kasutatud refereerimismeetodit ja ankeetküsitlusmeetodit. Refereerimismeetodi abil on koostatud käesoleva uurimistöö teoreetiline osa ja anketeerimise abil kogutud uurimistööks vajalik materjal. Käesolevas uurimistöös on kasutatud ankeetküsitlusmeetodit. Anketeerimine valiti
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Tallinn 2011 SISUKORD SAATEKS ........................................................................................ 3 SOOVITUSI JA NÄITEID LOOVTÖÖDE LÄBIVIIMISEST PÕHIKOOLI III KOOLIASTMES Anne Ermast, Gled-Airiin Saarso, Kristi Teder Loovtöö korraldamine koolis ..............................................................4 Loovtöö teema valimine ....................................................................5 Loovtöö liigid ................................................................................5 Loovtöö juhendamine .......................................................................8 Loovtöö esitlemine ...........................................................................9 Loovtöö hindamine ...............................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
