Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kooli sisekorraeeskirjad täna ja tulevikus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida siis lisada?

Kooli sisekorraeeskirjad täna ja tulevikus


Igal koolil on oma sisekorraeeskirjad. Need sisaldavad reegleid, mida võivad õpilased koolis teha ja mida mitte. Koolieeskirjad muutuvad koos meiega vastavalt ühiskonna arengule. Vanasti ei olnud õpilastel mingeid õigusi, sest oli karm NSVL kord, kuid tänapäeval on see muutunud, kuna meie riik on muutunud rohkem demokraatlikuks ja saanud iseseisvaks.
Praeguses koolis arutatakse palju erinevate reeglite, õiguste ja kohustuste üle. Usun, et tulevikus muutuvad koolide sisekorraeeskirjad pigem karmimaks, kuna sisekorraeeskirjad on hetkel liiga kerged ja õpilastel on üleliia õigusi, mis segavad tegelikku õppimist.. Tänapäeval on koolides palju sisekorda kehtestavaid reegleid ja kindlasti neid lisatakse veel. Hetkel arutatakse palju õpilaste vabaduste üle, kas need on liiga karmid või kerged.
Hetkel on võimalik Tallinna Arte Gümnaasiumi õpilastel saada kooli juhtkonnalt ja õpetajatelt teavet õppimise kohta, valida kooli õppekavas fikseeritud õppesuundi, teha ettepanekuid koolikorra parandamiseks, osaleda kooli ringides ja kasutada kooli ruume, rajatisi ja vahendeid. Tulevikus võiks need kindlasti veel alles olla, kuna need on vajalikud kooli ja õpilase suhte parandamiseks aga neid võiks ka juurde tulla.. Kõikides koolides on olemas ka reeglid, millest on kohustatud kõik õpilased ja õpetajad kinni pidama. Tallinna Arte Gümnaasiumis peab näiteks esindama väärikalt ennast ja oma kooli, kandma vahetusjalatseid ja koolivormi, suhtuma oma õppetöösse kohusetundlikult, kaasas kandma õpilaspäevikut jne. Need reeglid hoiavad kooli korras ja ühtsena, ning annavad oma kooli tunde. Tulevikus lisandub nendele reeglitele kindlasti veel vastavalt ühiskonna arenguga uusi reegleid, kuna meie kasvav ühiskond koguaeg muutub ja ka koolil tuleb ajaga kaasas käia.
Mida siis lisada? Reegleid mida lisama peaks on palju. Näiteks enam hoolivust kaasõpilaste suhtes, austust õpetajate suhtes, kindlasti ka reegleid suure müra vastu koolis ja õpilaste suhtes, kes segavad tunde. On ka neid reegleid, mida peaks eemaldama, kuna nõuetest on vahel raske aru saada ja mõnikord tundub, et neid reegleid on ka liialt palju..
Arvan, et lähitulevikus tuleks kooli sisekorraeeskirjad karmimaks muuta, sest praeguse elutempo ja kõikelubavuse tunde juures eiratakse neid lihtsaid ja tavalisi väärtusi pidevalt. Kooli sisekorraeeskirjad on tänapäeval liialt kergeks muutunud ja erinevates koolides ka erinevad, ning ei ole võrreldavad erinevate ühiskonna kordadega Eesti minevikust. Leian, et meie Arte gümnaasiumi reeglid on täna kõigile mõistetavad ja loodan, et ka kõik seda meie koolis oskavad hinnata ja luua kooli ühistunnet. Kuid reeglite õppimine ja piiride tundmine saab alguse kodust ja sealt kandub see edasi koolikeskkonda. Arvan, et meie kodud peavad enam oma lastega tööd tegema, et kooli sisekorraeeskirju ei peakski tulevikus olema, kuna kõik oskavad ka koolis kenasti käituda.
Kooli sisekorraeeskirjad täna ja tulevikus #1 Kooli sisekorraeeskirjad täna ja tulevikus #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-09-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor M H Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Õpilaste õigused ja kohustused
2
docx

Õpilaste õigused ja kohustused.

Õpilaste õigused ja kohustused. Igal koolilapsel on päris mitu kohustust ja õigust . Tavaliselt ei pea õpilased oma kohustustest kinni vaid just õigustavad oma õigusi. Aina vähem õpilasi teavad oma õigustest ja kohustustest. Õpilasel on 19 õigust nendeks on : elada ja õppida rahus ja kaitsuses , olla informeeritud nii koolis toimuvast kui ka õpilastele esitatavatest nõudmistest , mitte olla tagakiusatav , saada tasuta õpetust kooli õppekavas ettenähtud programmi ulatises , õppida individuaalse õppekava järgi haridusministri määrusega kehtestatud korras , saada täiendavat õpiabi õpetajatelt vastavalt õppekavas ettenähtud võimalustele , moodustada koolis õpilasesindus , kes esindab õpilaskonda koolisisestes suhtes ning suhetes rahvuslike ja rahvusvahelite organisatsioonide , asutuste ja isikutega. Õpilasesinduse ülesanded ja valimise korra sätestab kooli õpilasesinduse põhimäärus ,

Eesti keel
Hariduskorraldus kontrolltöö
7
doc

Hariduskorraldus kontrolltöö

Eliitkoolid põhjustavad sotsiaalset kihistumist ja eliidi ja nö pööbli teket ning erakoolidesse pääsevad need kõrgema klassi ehk eliitkihist pärit vanemate lapsed, kuna neil on raha maksta laste hariduse eest. Üks oluline elitaarse hariduse tunnus on sisseastumiseksamid esimeses klassis. Paljudes Tallinna eliitkoolides olid sellised katsed juba kasutusel, kuid hiljaaegu keelas haridusamet need ära. Nüüdsest hakkab haridusamet Tallinnas määrama lapsele elukohajärgse kooli. Mitteelukohajärgse kooli staatus ning luba sisseastumisvestluseid(katseid) korraldada jäi ainult mõnel Tallinna suurkoolil.(2) Nagu ka uudistest kajastub ei poolda haridusamet mainitud elitaarsuse põhimõtte rakendumist meie suhteliselt egalitaarses haridussüsteemis ja mina olen igati nõus sellega. Sissseastumiskatsete rakendumine suuremates linnades on juba käimas, kuid maa piirkondades praegu pole ja ma arvan, et see ei ole see reaalne ka tulevikus. Suurem osa

Pedagoogika
HEV koordinaatori roll
15
doc

HEV koordinaatori roll

õpetajat, kes sellist ülesannet täidab, motiveerida. HEV koordinaatori roll koolis on kooliti kindlasti väga erinev. Arvan, et suure õpilastearvuga koolides selline koordineerija on ka vajalik ning kindlasti on sellistes koolides ka koordineerimist rohkem kui mõnes väga väikeses koolis, kus tööd ka kindlasti tunduvalt vähem. Meie koolis on HEV koordinaatoriks kvalifitseeritud eripedagoog, kelle esmaseks ülesandeks on teha koostööd kooli erinevate huvigruppidega: aineõpetajad, klassijuhatajad, õpiabirühma õpetajad, õpilased, lapsevanemad, kooli juhtkond, kohalik omavalitsus, maakonna õppenõustamiskeskus. Hariduslikud erivajadused ,,Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus,

Sotsiaalpedagoogika
Õpetaja koolis ja ühiskonnas
19
doc

Õpetaja koolis ja ühiskonnas

· õpetaja positsiooni ja maine tõus · õppes osalemise kasv · hariduse tugevam seostamine teadmusühiskonna ja innovatsioonilise majandusega · digikultuuri kujunemine eesti kultuuriruumi osaks Õpetajakoolituse kriitika (Fr. Buchberger, 2000) · fookus on õpetaja suhteliselt lühiajalisele ettevalmistusele ülikooli põhiõppes, mitte aga õppimisel kogu tööalase karjääri jooksul · ignoreeritakse vajadust aidata noorel õpetajal kohaneda kooli professionaalse kultuuriga ja luua talle pideva professionaalse arengu perspektiiv · õpetajate esma- ja täiendkoolitus ei ole viidud ühtsesse süsteemi, koolituse ja õpetaja edasise edutamise vahel ei ole järjepidevust (prof. areng) · puuduvad süsteemsed seosed õpetaja (esma) koolituse, koolide personaliarenduse ja kooliarenduse vahel (Hollandi näide) · puudub piisav seos õpetajahariduse ning kõrgkoolides toimuva uurimus- ja

Õpetaja koolis ja ühiskonnas
Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö
38
doc

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö

"Kohe, kui nõukogude kord Eestis võimule pääses, pöörati segi kõik, mis segi pöörata andis. Segi pöörati ka koolisüsteem. Üldhariduslik kool jagati kahte astmesse- keskkool ja mittetäielik keskkool. Mittetäielikku keskkooli hakkas rahvas nimetama poolikuks kooliks. Olin esimesest klassist alates õppinud Tallinna Prantsuse Lütseumis progümnaasiumi esimese klassi lõpetamiseni, st olin lõpetanud viienda õppeaasta. Sügisel 1940 selgus, et olen alandatud mingisse mittetäielikku kooli ja kuuendasse klassi. ..." (...., lk....) Õppetöö hakkas toimuma riigi kulul, igasugune korjanduste tegemine õpilaste hulgas oli keelatud. Õppeplaani lisatakse NSVL ajalugu, geograafia, konstitutsioon, majandusgeograafia ja vene keel. Koostati marksismile-leninismile tuginevad õppeprogrammid ja hakati kirjutama vastavaid õpikuid, milles tegelikkus esitatakse moonutatult. Endised laste- ja noorteühingud suletakse, Eestis viidi sisse nõukogulik pioneeri- ja komsomoliorganisatsioon

Ajalugu
Nimetu
76
pdf

Nimetu

hullem – kasutatakse vägivalda. Selline laps on paraku olemas peaaegu igas klassis. Nüüd tekib küsimus suurele ringile - Miks peavad lapsed kedagi kiusama? Sellele küsimusele kahjuks on raske vastata, seda teab iga laps ainult ise. (miksike.ee 14.02.2017) 6 2.1. Koolistressi põhjused Kui tihti on inimesed ärganud keset ööd higisena, kuna muretsetakse pidevalt mingi probleemi pärast, millega peab silmitsi seisma tulevikus? Kui sageli ollakse mõne toredas situatsioonis ning siis järsult mõtlema hakatud oma probleemidele? Tõenaoliselt on see mure paljudel inimestel. ( Dale Carnegie ’’Kuidas vabaneda stressist ja muretsemisest’’ lk 9) Lisakoorem, mis avaldab stressireaktsiooni ,,viimane piisk karikas’’. Stressorit tavaliselt tajutakse otsese ärevuse pinge ja põhjustajana. Igasuguse suure sündmusega kaasneb ka

Psühholoogia
Minu LÜG mälestusraamat
24
pdf

Minu LÜG mälestusraamat

Kallis lugeja! See mälestusraamat on kirjutatud ning koostatud seoses minu selle aastase praktilise tööga ning on pühendatud Läänemaa Ühisgümnaasiumi viiendale juubeliaastale. Ma loodan, et kõik kes Te seda loete, saate kooli ajalugu ja sündimise lugu veidikene rohkem teadma ning ehk need toredad mälestused kattuvad veidigi Teie enda omadega. Sooviksin väga tänada oma juhendajat Monika Undot tema kannatlikkuse eest ning kõiki vilistlasi, kes olid nõus oma mälestusi minuga jagama. Mul on olnud väga lõbus Teie lugusid lugeda ja ma loodan, et ka kõigile teistele toovad need lood naeratuse näole. Suur aitäh! Palju õnne Läänemaa Ühisgümnaasium! Loodan, et neid rõõmsaid ja lõbusaid aastaid tuleb veel

Ühiskond
Nimetu
25
doc

Nimetu

Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Kaili Olgo, Triin Mokrik, Tiia Saarna, Kerttu-Kadi Vanamb KUIDAS REGULEERIDA SUHTEID KOOLI NÕUDMISTE JA ÕPILASTE SOOVIDE VAHEL? Iseseisev töö Juhendaja Külliki Vaske Tartu 2012 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 3

Kategoriseerimata




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun