talupoja tahe et minna Peterburgi õppima ainukesse kooli mille eest talupoeg maksta jaksas. Saali ühes nurgas oli Heino Elleri kirjutaslaud mille ta oli andnud testamendiga muuseumile.Tema kirjutatd on ,,Kodumaine viis", sellest laulust on praeguseks tehtud ka instrumentaal teos. Selles saalis oli veel Pianino, millel on väga pikk ajalugu, tzumpe klaver ehk tahvelklaver aastast 1771, kaelkirjak klaver (Viinist aastast 1810) millel on kuus pedaali, kapp klaver, ka kuue pedaaliga, Estonia kontserdisaali klaver, mis on valmistatud kõrgtehnoloogiaga ja klavesiin tõmmitsatega millel olid põhiklahvid mustad, et mängides tuleksid rohkem esile mängija käed. Selles saalis asus ka pillide kuningas orel, mille viledesse puhutakse õhk sisse pedaalidega. Orel maksis vanasti palju vähem kui klaver, orelit sai talupoeg ka kodus ise teha. Mida paksem vile seda madalam heli ja mida peenikesem vile seda kõrgem heli. Saalis oli nt Kriisa orel aastast 1910. Muuseumi kogus on kokku 150 viiulit
Käisin 16.otktoobril 2011 Estonia kontserdisaalis kontserdil ,,Parimad pianistid". Kontserdi korraldas Tallinna Muusikakeskkool. Esinesid Peep Lassmann, Lauri Väinmäe, Mati Mikalai, Kai Ratassepp, Ralf Taal, Marko Martin, Age Juurikas, Kadri-Ann Sumera, Sten Lassman, Mihkel Poll, Mihkel Mattisen ning tuntud meile Rein Rannap. Õhkkond Estonia kontserdisaali fuajees oli äärmiselt pidulik.Inimesed särasid, naised olid väga ilusti riides ja mehed olid ülikondades.Alguses see pani mind veidi ebamugavalt ennast tundma, sest ma polnud nii viisakalt riides.Seades sammud kontserdisaali poole, tundsin suurt elevust ning ootasin pikisilmi millal esimesed klaverinoodid kõlama hakkavad. Kui ma olin istunud oma kohale ja seadnud end mugavasse asendisse, pöörasin momentaalselt pilgu suurele klaverile, mis laval
projekteeritud juugendklassitsistlik Eesti Teater Estonia hoone oli suurim tollases Tallinnas. 1944. aasta 9. märtsi õhtul hävis Estonia hoone pommitamises. Teatri- ja kontserdimaja renoveeriti 1940-ndate aastate teisel poolel arhitektide Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi Maja ajaloost 23. aprillil 1919 tuli "Estonia" kontserdisaalis kokku esimene Eesti parlament -- Eesti Vabariigi Asutav Kogu. Esimese maailmasõja ajal oli teatrimajas juba sõjaväehospidal. Kontserdisaali rõdupoolses osas seati sisse õigeusu kirik. Esimesed etendused 1922 toimus teatris esimene õhtut täitev balletietendus Léo Delibes'i "Coppélia"; 1926 asutas koreograaf Rahel Olbrei teatri juurde alalise balletitrupi, korrapärasemalt hakati balletti etendama 1930-ndatel aastatel. 1928 jõudis lavale esimene eesti ooper Evald Aava "Vikerlased", 1944 esimene eesti ballett -Eduard Tubina "Kratt".
Kontserdi analüüs 2008. aasta sügisel, 1. septembril külastasin ma kooliaasta alguse puhul Estonia kontserdisaali. Eesti kontserdi hooaja avakontsert algas kell 19:00. Publikule pakkusid suurepärast esitlust Peterburi Maria Teatri Sümfooniaorkester, keda dirigeeris maailmakuulsa Neeme Järvi poeg Kristjan Järvi. Kavas olid: Rimski-Korsakov. ,,Seherezade", Grieg. ,,Peer Gynt", süit nr 1 ja Stravinski. ,,Tulilind" (1919). Kristjan Järvi sündis 13. juunil 1972. aastal. Järvide perekond kolis Ühendriikidesse ning ta alustas seal ka õppimist. On õppinud Manhattani
Kevadine ärkamine Käisin kolmapäeval 7. novembril Viktoria kontserdisaali Kevadist ärkamist vaatamas. See kõneles seksist ja enesetapust. Kontserdil esitati nii vokaal kui ka koorimuusikat. Alternatiivse popi ja folgisugemetega muusika on lavastusele loonud Ameerika laulja ja helilooja Duncan Sheik ning teksti ja laulusõnade autor on Steven Sater. Esines ansambel Termnaator laiendtud koosseisus: Taavi Lang kittaril, Roland Puussepp löökpillidel, Henno Kelp basskitarril kontrabassil, Runno Tamra klahvpillil, Tiit Kikas keelpillil. Esinesid ka Margus Robam, Stig
ERSO retsensioon Mina külastasin 22, jaanuaril 2018 Estonia kontserdisaali, kus toimus ERSO (Eesti Rahvuslik Sümfoonia Orkester) kontsert. Kontserdi raames tähistatakse Eesti Vabariigi sajandat sünnipäeva, mille raames käib orkester musitseerimas ka mujal maailmas väljaspool Eestit. Esitati orkestrimuusikat. Esimesena kõlas kodumaa helilooja Heino Elleri (1887- 1970) "Kodumaine viis" tsüklist "Viis pala keelpilliorkestrile". Peale Elleri loomingut tuli lavale puhkpilli koosseis suure aplausi saatel. Järgmisena esitati Saksa helilooja Felix Mendelssohn-
mainekates kohtades Põhja-Ameerikas, Euroopas, Austraalias ning Uus-Meremaal, sealhulgas BB King Blues Club'is New York'is, Rundetårnet'is Kopenhaagenis, ja legendaarses Concertgebouw'is Amsterdamis. Sealhulgas on ka trio teinud koostööd Quebec'i sümfooniaorketriga ning ka esinenud üle sajas linnas koos California Guitar Trioga. Montreal Guitar Triol on välja antud 6 albumit ning võitis Opus'e auhinna "Parim kontsert" 2011 aastal jazzi ja maailma muusika kategoorias. Estonia kontserdisaali esitus oli kaasahaarav ning humoorikas. ansambli suhtlus publikuga võis veidi piirduda keelebarjääri tõttu, kuid see esitust ei seganud. Lévesque oli solisti rollis ning tutvustas teoseid. Ta mängis peamiselt viisi kas kitarri või mnadoliiniga ning ka ühel lool ka laulis. Dufour kasutas kitarri nii saateks mängimiseks kui ka lööküillina rütmi hoidmiseks. Morin saatis ainult bassiga. Trio pillioskus ning nende omavaheline koostöö oli väga hea.
üks Eesti parimaid tšello mängijaid. Dirigendiks, ja samuti ka selle orkestri asutajaks ongi naine, kes juhendas ka sellel kondserdil orkestrit ehk siis Anu Tali. Kontsert jättis mulle väga mõnusa tunde sisse, sest argipäeva, kus mind vaevas väike palavik, sobis see väga hästi. Sai end rahulikult lõdvaks lasta ning lihtsalt kuulata muusikat, mis tõesti on muusika. Samuti oli meeldiv külastada üle pika aja Estonia kontserdisaali, sest teades selle ehitusega seonduvat lugu, tekitab see minus alati erilise tunde.
vähematki huvi. Vardo Rumessen restaureeris oratooriumi edasi, kirjutas lõpuni teise pildi klaviiri, valmistas ette piltide haaval orkestrihääledVapustavaks elamuseks nii kuulajatele kui esitajatele kujunes oratooriumi esimene terviklik ettekanne 25.mail 1989.a. Järgmine terviklik ettekanne toimus 13.ja 14. juunil 1992.a. seoses Rudolf Tobiase põrmu ümbermatmisega kodumaale. 19. juunil saabus Tallinnasse Neeme Järvi. Ettevalmistus jõudis kulminatsiooni. "Estonia" kontserdisaali lava oli spetsiaalselt Joonase lähetamise ettekandeks remonditud kaks meetrit suuremaks, et tohutu ettekandeaparaat sinna ära mahuks. 23. juunil, võidupühal oli esimene ettekanne. Tõnis Liiber 12.klass
selel võimsa esituse pärast. Neid vaadates tekkis tunne, et ma olen selle tantsu sees, nagu see keerleks kõik mu ümber. Seda oli väga hea vaadata ja kui võimalus oleks, siis vaataksin veel ja veel ja veel. Terve gala juures oli minu jaoks ka üks halb pool. Selleks oli õhtujuht, kes rääkis inglise keelt sellise aktsendiga, millest oli raske aru saada. Õhtujuhi poolt oleks ma oodanud huvitavat sissejuhatust ja rääkimist ning see oleks võinud olla glamuurne, et kokku minna Nokia Kontserdisaali olemuse ja publiku riietuse ja elevusega. Samas oli gala ise niivõrd meeliülendav, et mattis õhtujuhi osa enda alla. Olen väga rahul, et vaatamas käisin ning inimesed, kes tantsu armastavad jäid kindlasti huvitavast elamusest ilma.
Kontserdielamus ANTONIO VIVALDI "GLORIA", Tartus Salemi kirikus kell 18:00 Esinesid: · Tartu Jaani Kiriku Kammerkoor · kammerkoor "Plicae vocalis" · Tartu Keelpillikvartett · Dirigent: Lilyan Kaiv Koori solistid: · Ragne saul (sopran) · Andreas Kalkun (kontratenor) Tartu keelpillikvartett: · I viiul Kristel EerojaPõldoja · II viiul Kardi Sepalaan · Vioola kardi rehemaa · Tsello Reet Mets · Oboe Maimu Kaarde · Trompet Mihkel Kallip · Klavessiin Ele Sonn · Kontrabass Linda Viller Kontsert algas instrumentaalansambli etteastega. Esimesena tuli ettemängimisele Sinfoonia GDuur. Pärast seda lisandus kaks solisti (MariLiis Urb ja Merlin Otsing), viiuldajad, kes koos ülejäänud ansambliga esitasid Concerto nr 8 amoll. Kui kaks esimest osa oli mängitud, lisandus instrumentaalansamblisse kaks trompetit ja segakoor ning di...
veidi ka jazzi, kuid suurima populaarsuse on nad võitnud popbändina. Janis Stradzins bass Janis Ozols bariton Juris Lisenko tenor Andris Sejans alt Janis Sipkevics sopran Reinis Sejans vokaalrütmika Kogu Estonia kontserdisaali põrand oli kuulajaid täis ning ka rõdu ääred olid täitunud konterdikülastajatest. Saal läks pimedaks ning vaid üksikud prozektorid uitasid mööda saali ringi. Kõlaritest hakkasid kostuma akordid, mis tundusid justkui, süntesaatori peal mängitud, kuid tegelikult kõlas juba ansamblilauljate absoluutselt puhas kooskõla. Esimesena kõlas nende repertuaarist üks minu lemmiklugusid ,,Blackbird". Aeglase ja rahuliku palana lõi see saali meeldiva õhkkonna
lahendusi ning suurimaks eeskujuks peab Loojat. Nerva töid toodetakse mitme alltöövõtja abil ning müügitegevuses on abiks nii produtsent kui teised töötajad. Nerval valmib aastas 30-40 graafikateose seeriat. Paar tosinat tööd on müüdud ka oksjonitel. Nerval on olnud üle 64 kunstinäituse nii Eestis, Lätis, Soomes kui ka Suurbritannias. Hetkel on püsinäitused Tartus Kohvik DuNord-is ja Restoran DuNord-is ning lisaks on nähtav isiknäitus ,,Puu taga" Estonia Kontserdisaali jalutusruumis. Nerva on teinud mitmeid koostöid teiste kunstnikega nagu Eugen Sterpu, Viive Sterpu ja Avo Paistikuga. Alates 2007. Aastast on Nerval tihe koostöö Tauno Kangroga. Lisaks enda maalidele on teinud Nerva ka trükistekujundusi ja andnud välja oma heliplaadi ,,Harmony", mille muusika autor ja esitaja on ta ise. Samuti on välja andnud kaks kunstiraamatut, kalendreid ja postkaarte. Nerva on teinud ka kunstiprojekte nagu ,,KunsTIGUu" ja ,,Värske värv"
Kadrioru Saksa Gümnaasium Erso: Rahmaninovi kolmas Retsensioon Autor: Karolina Perv 11.2 Tallinn 2019 Mina külastasin 11. jaanuaril, Estonia kontserdisaali, kus käisin kuulamas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ehk ERSO poolt korraldatud kontserti, sarjast „Klaverikontsert” II kontsert. Esitusele tulid Sergei Rahmaninovi Klaverikontsert nr 3 d-moll, Claude Debussy Kolm sümfoonilist eskiisi „Meri” (“La Mer”) ja Maurice Raveli „Valss” ("La Valse”). Kontserdi pianist oli Mihkel Poll, ning dirigendiks oli Mihhail Gerts. Valisin just selle kontserdi, kuna parasjagu õppisime muusikatundides impressionismi ja hilis-romantismi,
publikust lavale üks mees, kellele pandi frakk selga ning pandi lavale mikri ette seisma. Kaks viiuldajat seisid tema kõrval ning lindi pealt hakkas tulema “O sole mio”. Ees olid mustad kaaned sõnadega. Mõlema viiuldaja soolo laulmine tuli loomulikult lindi pealt ning kui kord jõudis pealtvaataja kätte, siis mees hakkas kohe refrääni ise laulma, mis oli minu jaoks väga üllatav, sest harikult eestlane oleks pigem peljanud seda, kui astunud terve Nokia kontserdisaali ees üles lavale. See oli väga lahe viis kaasata publikust inimesi kontserdisse. Üldkokkuvõttes oli kontsert väga mitmekesine ning huvitav. Usun, et ka inimestele, kellele klassikaline muusika ei meeldi, meeldiks see kontsert väga.
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM KONTSERDISARI „ROMANTILINE KLAVER“ Retsensioon Gertrud Tamm 12.A Õpetaja Grete Koik Tallinn 2016 1. märtsil 2016. aastal käisin Estonia kontserdisaalis Ralf Taale klaverikontserdil pealkirjaga „Romantiline klaver“. Ma olen alati nautinud klaverimuusikat ning seetõttu oli kontserdisaali külastus minu jaoks väga põnev, kuna sain enda silmaringi muusikavaldkonnas laiendada. Kontserdil oli kuulda klaveripalu pianist ja muusikapedagoogi Ralf Taale esitluses. Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakesskooli ning Eesti Muusika- ja Teartriakadeemia. 1993. aastal saavutas ta esikoha Edvard Grieg 150. sünniaastapäevale pühendatud noorte pianistide konkursil. 1994. aastal võitis Ralf Taal vabariikliku pianistide konkursi ja noorte interpreetide
Neid kannavad neli kaheksatahulist sammast. Selgusetuks on jäänud kagupoolseimat piilarit ümbritseva massiivse kaheksatahulise laua funktsioon. Nähtavasti toimusid siin mõnikord ka piiskopkonna valitsuse - kõrgemaist vaimulikest koosneva toomkapiitli istungid. 20. sajandi algul kohandasid Saaremaa aadlikud saali oma maapäevade pidamise kohaks. Sellest ajast pärinevad ka Riias valmistatud neogooti stiilis uksed. Oma praeguse ilme sai see ruum 1976. a. Nüüd on see kasutusel kontserdisaali ja pidulike vastuvõtttude toimumiskaigana. Ruumis paiknevad toolid on valmistatud Saaremaal 1980. aastatel sajandivanuse mööbli eeskujul. Kabel Pidurefektooriumi kõrval konvendihoone lõunanurgas paiknev kabel on kõrgeim ruum linnuses. Kabelit on refektooriumist eraldanud võre, mis on XIX saj. II poolel puudunud ja käsoleva sajandi algul renoveerimistööde käigus seinaga asendatud. Algselt oli tegemist linnuse kiriku osaga, kuhu oli õigus siseneda vaid vaimulikuseisusest inimestel.
Kuna retsensioon on lühike töö võrreldes uurimustööga, siis viidatakse joonealuselt (Insert Reference Footnote) Iga lause või tekstilõigu, mis ei ole õpilase omalooming, lõppu tuleb viite järjekorranumber. Joone alla, vastava numbri taha, kirjutada millisest allikast tekst pärineb. Võtke eeskujuks järgmised näited - Tekst on võetud kontserdi või muusikaetenduse kavast. 1 Teatri või kontserdisaali nimetus, Etenduse või kontserdi pealkiri, Kava, kuupäev, aasta Tekst on võetud raamatust. 2 Ühe autori puhul: Autori perenimi(nimed), initsiaal. (Ilmumisaasta). Pealkiri. Ilmumiskoht, Kirjastus, lk. numbrid Mitme autori puhul: Esimese autori perenimi, initsiaal & Teise autori initsiaal. Perenimi (Ilmumisaasta). Pealkiri, Ilmumiskoht, Kirjastus, lk. numbrid Tekst on võetud ajalehest. 3 Autori(te) nimi/nimed, initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri. Ajalehe nimi, kuupäev
Tänapäev: Praegusel ajal asub linnuses Saaremaa Muuseumi püsiekspositsioon, mis koosneb ülakorrusel asuvast vanema ajaloo osakonnast (avatud järkhaaval 1985. ja 1987. aastal), keldrikorrusel asuvast loodusosakonnast (avatud 1993. aastal) ja konvendihoone kirdetiivas asuvas ekspositsiooniosas, mis tutvustab Saaremaa ajalugu aastail 1939-1949 (avatud 2005. aastal). Osa linnuse ruume on kasutusel ajutiste näituste eksponeerimispaigana, kapiitlisaal on kasutusel kontserdisaali ja mitmesuguste esindusürituste toimumispaigana. Hoone arhitektuur ja ruumid Kuressaare linnuse arhitektuuri lihtne ja karm, kuid võimas vormikõne pääseb välisarhitektuuris mõjule kogu oma suurejoonelises monumentaalsuses. Kuressaare linnust kui kaitseehitist iseloomustab range suletus ja dekoratiivsete elementide puudumine välisfassaadidel. Linnuse põhjküljel asuval peafassaadil on kaks torni, neist suurem on läänepoolne, müüripinnaga ühel joonel asuv ,,Sturvolt"
Tundub, et õppetöös oli leitud mõistlik tasakaal insener-tehniliste ja kunstiliste ainete vahel. Sooritades lõpueksami ja diplomiprojekti hindele väga hea diplomeeriti ta 20. oktoobril 1924. Lõpetamise järel jäi A. Kotli enam kui aastaks, 1928. a. lõpuni, enesetäiendamise eesmärgil abiliseks prof. O. Kloeppeli juurde, kellega tal oli kujunenud hea kontakt. Selle aja jooksul osales ta hoonestuskavade koostamisel, ühe teatri- ja kontserdisaali ning kogudusemajaga kiriku projekteerimisel, samuti mitmesuguste rekonstruktsioonide juures, ühtlasi pidi ta valmistama makette. Danzigist saabus A. Kotli koju Väike-Maarjasse 1928. a. lõpul ja peagi seisis ees sõjaväeteenistus, kuid ta jõudis end veel enne tööle rakendada. Küllap olid Simuna seltsid kuulnud, et naaberkihelkonna köstri poeg on verisulis arhitektina kaugelt koju jõudnud ja tellisid seltsimaja projekti. Hoone valmis 1930. a., puumaja põletasid maha 1944. a
sissejuhatus muusikapsühholoogiasse, vanadest eesti ainese helisalvestustest, kontserdisaali akustika alused, Theodor Adorno vaated muusikale, helivoogude rühmitamine, eesti regilaulu struktuur, kuulmisparadoksid, muusika esituse generatiivsed reeglid, muusika ja emotsioonid, helikõrguse kognitiivsed dimensioonid, muusika ja keel, tämbri kognitiivsed dimensioonid, rütmilise kontrastsuse mõõtmisest muusikas ning vaegkuuljate probleemidest muusika kuulamisel sissejuhatus muusikapsühholoogiasse
Eriliseks tegi selle aga see, et kontserdi algul tekkinud tehnilistest riketest saadi üle. Suhtumine kontserdisse: Terve Vanemuise kontserdisaal oli minu imestuseks rahavast puupüsti täis ja aplodeeris maruliselt. Inimesed on erinevad , nad kas armastavad Sõnajalgu või vihkavad. Aga muidugi on ka olemas erapooletuid, nagu mina. Ma ei halvusta neid, ega kiida ka taevani, nad on minu jaoks lihtsalt lauljad. Mida teada sain: Sain teada, et Vanemuise Kontserdisaali sõitmiseks ei pea tegema meeletut ringi ja ära eksima, vaid on ka otsetee. Soovin esinejatele jõudu ja jaksu ka edaspidiseks. Kuigi kontsert ei tekitanud minus väga suurt vaimustust, ei tekitanud ta ka midagi negatiivset. Pigem võtan seda kui üht kultuuri osa, mis muudab mind haritumaks. Ja haritud inimesed on need , kellega on hea rääkida, kes pole tsivilisatsioonist välja lõigatud ja suu peale kukkunud. Nüüd on ka minul võimalus kaasa rääkida, kui juttu on Sõnajalgadest
Estonia maja 1913. aastal valminud Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni projekteeritud juugendklassitsistlik Eesti Teater Estonia hoone oli suurim tollases Tallinnas. Teatri- ja kontserdimaja avati pidulikult 24. augustil 1913. Skulptor August Weizenberg kinkis teatrile selle puhul oma kaks kauneimat marmorkuju - "Koidu" ja "Hämariku", mis ehtisid kunagi teatrimaja Punast saali. Aasta pärast oli teatrimajas juba sõjaväehospidal, käis Esimene maailmasõda. Kontserdisaali rõdupoolses osas seati sisse õigeusu kirik. Kuna teatrisaali siiski ei okupeeritud, jätkasid näitlejad etendustega omal kulul. 23. aprillil 1919 tuli Estonia kontserdisaalis kokku esimene Eesti parlament -- Eesti Vabariigi Asutav Kogu. Teatri ja kogu maa ajaloos algas uus aeg, tehti mitmeid ümberkorraldusi. 1934. aasta ümberehituste käigus (ehitati kinni Valge saali esine, varem siseõuele avanenud rõdu) lisandus teatrimajale veel Roheline saal.
fotograafid filme ilmutasid ja pilte tegid. Toas on olemas nii mööbel, vastav tehnika kui ka raamatud asjakohase kirjandusega. Fotograafid 20. sajandi alguses Kolmandas muuseumisaalis on väljas 20. sajandi alguse fotograafide tööd. August Wamas (avas ateljee 1913) on saanud diplomi nii Londonist (1913) kui ka Roomast (1913). Tema töödest on esindatud "Kontserdi peaproov enne "Estonia" kontserdisaali avamist" (1913), "IX Üldlaulupidu Tallinnas" (1928) ning "Toomkirik", mis jätab eriti suursuguse mulje. Vennad Johannes ja Peeter Parikas (avasid ateljee 1911) töötasid aastatel 19181920 rindefotograafidena Eesti Vabadussõjas ning tollest perioodist on säilinud eriti unikaalsed fotod. Samuti on Parikased pildistanud linnavaateid ning kultuuritegelasi (Eduard Vildet, Lydia Koidulat). Jaan Riet (avas ateljee 1909
aastal, kui kuulutati välja rahvusvaheline ideekonkurss. Laekunud 17 tööst pääses edasi kaks- N.Vassiljev ja A.Bubõr Peterburist ning A.Lindgren ja W.Lönn Helsingist. Valik langetati soomlaste kasuks, kellega 1909 sõlmiti leping tööjooniste saamiseks. Projekt valmis lõplikult 1911 talvel. Sisetöödeni jõuti järgmisel talvel. Interjööride joonised (teostati osaliselt ja mille detaile kombineeriti) esitas Lindgren 1912. 1913 oli uhke hoone valmis. Kontserdisaali oreli ehitas August Terkmann. Lisaks üle-eestilistele annetustele ja seltsi liikmete osamaksudele saadi märkimisväärne osa vajaminevast rahast ruumide väljarentimisest ladudeks jm II Maailmasõjas märtsipommitamisel hoone hävis; taastati (A.Kotli projekti alusel), taasavati 1947.
vaatama - tindilaikude vahelt paistnud andekas, kaunis muusika. Ainult tehniliselt leidis isa selle pisut raske olevat. Aga Mozart oskas seda mängida, kuigi keegi alguses ei uskunud... Nagu öeldud, valdas kuueaastaselt Mozart juba hästi viiulit ja klaverit ja teda võis juba võrrelda mõne täiskasvanud pillimehega. Silmapaistvalt andekas oli ka Mozarti õde Maria Anna, keda hellitavalt kutsuti - Nannerl. 1763. aastal alustas Mozartite perekond kontsertreise Euroopas. Sissepääs kontserdisaali oli kõigile avatud ja kõik oli tasuta. Mozartite perekonna esinemise peamiseks tõmbenumbriks oli väike imelaps Mozart koos õe Maria Annaga. Tormilise edu osaliseks said nii nende pillimäng kui ka Wolfgangi kompositsioonid. Kuueaastase Mozarti helitööd on kõige varasemad, mis on säilinud. Oma esimesed sümfooniad kirjutas ta siis, kui oli kaheksa aastane. Mõned aastad hiljem valmisid esimesed ooperid. Mozart oli 14-aastane, kui talle langes osaks au võtta vastu Rooma
aastal hävinud teatrihoone asemele uus 682-kohaline teatrisaal ning 1970 842-kohaline kontserdisaal, kuhu hiljem paigaldati ka kontsertorel. Aastatel 1985-1990 juhtis teatrit Ago-Endrik Kerge, 1990-1993 Linnar Priimägi. 1990 taasavati 1978. aastal tulekahjus hävinud teatri väike maja. 1994. aastal asus Vanemuise direktori ja hiljem teatrijuhi kohale Jaak Viller. Teatri draamajuhiks sai Jüri Lumiste, peadirigendiks Endel Nõgene, peaballettmeistriks Ülo Vilimaa. 1995-1997 tegutses kontserdisaali fuajees nn eksperimentaal- ehk E-lava, kus toodi välja viis lavastust. 1996 - tihenesid sidemed Uppsala Linnateatriga. Vanemuine gastroleeris edukalt Puccini ooperiga "Tosca" ja lastelavastusega "Väikese onu saaga" Rootsis. Uppsalast toodud Shakespeare'i- laval mängiti 1998. aasta kevadel Shakespeare'i komöödiat "Kaheteistkümnes öö", lavastajaks Finn Poulsen Uppsalast. 1998 - balletijuhi kohale asus Mare Tommingas. 1999
Eestimaa kirikute teejuht. 7 teekonda- 100 kirikut. Lk 13 4 Lumiste, Mai ja Kangropool, Rasmus. Niguliste kirik. Lk 5 5 Raam, Villem. Eesti Arhitektuur I. Lk 142 6 Helme, Mart ja Säre, Peeter. Eestimaa kirikute teejuht. 7 teekonda- 100 kirikut. Lk 13 2 seisvana püstitatud Peter August von Holstein-Becki hauakabel 18. sajandi teisest poolest. Vestibüül, garderoob ja teised muuseumi-kontserdisaali kaasaegsed abiruumid asuvad kõik pikkihoone põhjakülge ääristavate kabelite ette ja osalt alla rajatud maa-aluses juurdeehitises.7 Kunagisele algpikihoonele lisandunud kabelite püstitamisele järgnes koori ja pikihoone radikaalne ümberehitamine, läänetorni etapiviisilised kõrgendamised ja endiste väiksemate kabelite laiendamine või siis ajakohasemale arhitektuurile vastavatega asendamine.8 Algkiriku torni dateerimine jääb 13
Alati on olnud neid, kes on tema loomingut imetlenud, ja neid, kes on selle vastu protestinud. Prokofjevi muusika kolas eesti kontserdilaval juba 1920. aastate algul, esitajaks vene pianist Aleksandr Borovski. Koige olulisemad olid aga Prokofjevi enda kontserdid 1934. aastal Tallinnas ja Tartus ning nagu tollastest jarelkajadestki lugeda, kindlustasid need usku uue muusika tosivaartustesse. Eesti teatrilavale joudis Prokofjevi muusika tunduvalt hiljem kui kontserdisaali. Enim lavastatud on tema balletti *Romeo ja Julia*, ooper *Armastus kolme apelsini vastu* etendub Eestis esmakordselt. 1921. aastal Chicagos esietendunud ooperit dirigeeris toona Prokofjev ise. Prokofjev oppis Peterburi Konservatooriumis komponeerimist, klaverit ja orkestrijuhtimist. 1918 emigreerus ta Ameerika Uhendriikidesse, kuid tuli Noukogude liitu tagasi 1936. aastal. Prokofjev suri samal paeval kui Jossif Stalin. Ta on maetud NovodevitSje kalmistule. Ta oli viie Stalini preemia laureaat
asuv paljusõnaline noormees; meestesärkide väljapanek; leiubüroo avariiulil; vaatepunkte on erisuguseid; 25-liikmelise meeskonna kaotusseisust väljaaitamine(või lahku); lasteriieteosakonna näitusmüük; maa ja taeva vahel olemine; rääkis noormehega neljasilmajuttu; imearmsa maatüdruku rumalavõitu käitumine; jõukatsumine põhjapanevate uuendustega; roheliseks värvitud maja sein; kontserdisaali pöördlava; mõnisada viisakusvisiidi tegijat; koolidevahelised meistrivõistlused; aitas silmas pidada uusi asjaolusid; otsuste tegemine ei ole imelihtne; lendu lastud kuulujutu järelkajad; sõna- ja lausemärkide eraldamine. 6. Kirjutage kokku või lahku. 1. Eelolev sündmus on teine kord meil siin niimoodi kokku tulla. 2. Teinekord ole ise ka endaeest väljas. 3. 45-minutise eeskava eest nõudsid amatöörmuusikud kaks tuhat krooni. 4
Majanduslike raskuste ületamine ja edu sõjategevuses tugevdas valitsuse autoriteeti. Traagilisemaks kujunes Saaremaa mäss 1919 veebruaris. Saarlased olid mandrist äralõigatud ning vaevlesid majandusraskustes. Enamlastel õnnestus provotseerida mäss, kuid valitsus suutis olukorra normaliseerida. Valitsus otsustas kokku kutsuda Asutava Kogu. Esimesed Eesti parlamendi valimised peeti 1919 aprillis ning rahvaesindus kogunes esimeseks koosolekuks 24. aprillil Estonia kontserdisaali. Suurima esinduse sai Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei, sellele järgnes Tööerakond ning Rahvaerakond. Asutava Kogu esimeheks valiti August Rei, valitsuse kujundas Otto Strandman. AK võttis vastu deklaratsiooni Eesti iseseisvusest ning määras kindlaks vabariigi valitsemise ajutise korra. 1919 oktoobris võeti vastu maaseadus ning 1920 juunis võeti vastu põhiseadus. Eesti vägede suurpealetung 1919 a mais
Mitmeosaliste teoste liikidest eelistas Bach süiti, ta kirjutas enamasti moodsaid tantsusüite, eriti klaverile. Bach on loonud ka kontserte ja on tuntud ka kui suur koorikomponist, mille pärast on talle osaks saanud ka palju kriitikat, sest need kantaadid, motetid, oratooriumid, missad ja passioonid on enamasti kirjutatud piiblitekstile, kuid talle heideti ette nende liigne kontsertlikkus; kultuse ranged reeglid jäid neile kitsaks, nad kuulusid kontserdisaali. Bach oli kuulsaist saksa heliloojaist viimane, kes rajas oma muusika tollal üldlevinud laululiigile- protestantlikule koraalile, mis ühendas endas nii vana Gregooriuse koraali kui ka saksa rahvalaulu intonatsioone. 10 Kasutatud kirjandus Eesti Nõukogude Entsüklopeedia (ENE) nr. 1 "A- CENT", Tallinn, Valgus 1985 http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_Sebastian_Bach http://ak.rapina
muutunud ideoloogiaga. Muidugi mõista leiduvad temalgi paar lausa kohustuslikku improvisatsiooni Stalini kiituseks, rääkimata hilisematest lauludest uue kolhoosikorra või Nõukogude rahupoliitika jms. ülistuseks. Aga Annesse kui tunnustatud rahvalaulikusse suhtuti selge respektiga ja ta mainet püüti kavalalt ära kasutada uue ideoloogia propageerimiseks. Juba 1940. a. poliitilise pöörde järel kutsuti ta esinema Tallinnasse "Estonia" kontserdisaali, kus Anne tervituslaul pälvis soovitud tähelepanu ja tunnustuse. Anne oli selleks ajaks juba ületanud oma 60. eluaasta künnise, aga ta oli täis elujõudu, tahtis veel näha laia maailma ega soovinud oma laulikutalenti vaka all hoida. Esinemisvõimaluste leidmiseks võis ju laulu tellijatele pisut ka mett moka peale määrida. 1947.a. avanes Anne Vabarnal võimalus oma elu kõige kaugemaks reisiks ta koori laulud kõlasid Moskvas linna 800. aastapäeva juubelipidustustel
muusikakeskusesse, kus ta esines keiserlikule perekonnale. Juba siis- muidugi teadmatult poisile endale ja kõigile juuresviibinuilegi- toimus otsekui mingi kahevõitlus väikese kuuleka poisikese ja imperaatori vahel. Seistes otse klavessiini kõrval, andis valitseja lapsele ühe raske ülesande teise järel. Väike Wolfgang tuli kõigega hiilgavalt toime. 1763. aastal alustas Mozartite perekond kontsertreise Euroopas. Sissepääs kontserdisaali oli kõigile avatud ja kõik oli tasuta. Mozartite perekonna esinemise peamiseks tõmbenumbriks oli väike imelaps Mozart koos õe Maria Annaga. Tormilise edu osaliseks said nii nende pillimäng kui ka Wolfgangi kompositsioonid. 1764. aastal ilmusid trükis Mozarti esimesed 4 sonaati viiulile ja klaverile. Aasta hiljem, 8-aastaselt kirjutas ta oma esimese. 1767.aasta kevadel kirjutas Mozart Salzburgi ülikooli iga-aastasele üliõpilasetenduste väikese ladina keelse ooperi ,,Apollo ja
keerulisi mitmehäälseid saateta teoseid. Mitmeosaliste teoste liikidest eelistas Bach süiti, ta kirjutas enamasti moodsaid tantsusüite, eriti klaverile. Bach on loonud ka kontserte ja on tuntud ka kui suur koorikomponist, mille pärast on talle osaks saanud ka palju kriitikat, sest need kantaadid, motetid, oratooriumid, missad ja passioonid on enamasti kirjutatud piiblitekstile, kuid talle heideti ette nende liigne kontsertlikkus; kultuse ranged reeglid jäid neile kitsaks, nad kuulusid kontserdisaali. Bach oli kuulsaist saksa heliloojaist viimane, kes rajas oma muusika tollal üldlevinud laululiigile- protestantlikule koraalile, mis ühendas endas nii vana Gregooriuse koraali kui ka saksa rahvalaulu intonatsioone. Kirjandus Hubov, Georgi (1975). "Johann Sebastian Bach", Eesti Riiklik Kirjastus, lk 5, 9-38, 39-62, 166- 167, 174-175, 230- 233 Jürisson, Johannes (1966). "Palestrinast Bachini", kirjastus "Eesti Raamat", lk 108, 112-114, 117, 119- 120 http://www
(meenutab veidi Asutavat Kogu mis saab riigist edasi?) Enda hulgast valis Ülemnõukogu valitsuse. Lubati ametlikult ka kõik teised parteid, KP kaotas oma ainuvõimu, kuid roll siiski väga suur. 1990 esimesed demokraatilikud valimised Ülemnõukokku, presiidiumi esimeheks A. Rüütel 1990 Eesti kongressi VALIMINE. Selle korraldasid Kodanike Komiteed. (algne eesmärk oli kodanikkonna kindlaksmääramine) Kongressi valimised toimusid veebruaris. Estonia kontserdisaali kogunes Eesti kongress, kes valis juhtorganiks Eesti Komitee (peategelane Tunne Kelam) ei olnud juriidilist jõudu, kuid tegutses moraalselt ja õigusjärgsete kodanike huvidest lähtuma. Tunne Kelam rõhutas, et Eesti peab koheselt iseseisvuma vaja rääkida Läänega ning mõjutada Moskvat. Kuid see kõik jäi tähelepanuta Läänes. Miks? Sest Komiteed peeti ebalegitiimseks, altpoolt tekkinuks, ka Moskvas ignoreeriti. Lääs
maailmameistri Väinö Ikoneniga ning alistas soomlase, aga finaaalis suudeti Pütsep seljatada, nii et viimane pälvis hõbemedali. Siiski on tegu Eesti esimese MM-i medaliga. Kahjuks oligi see nende võistluste ainukese medal, sest Artur Kukk jäi poolraskekaalus napilt neljandaks. Esimene rahvusvaheline spordivõistlus, mille Eesti ise korraldas, olid 1922. aasta tõstmise MM-võitslused. 1922. aasta aprillikuu viimasel päeval selgitati „Estonia" kontserdisaali laval maailmameistrid viies kehakaalus. Osales 4 riiki, sealhulgas sellised tugevad tõstmismaad nagu Prantsusmaa ja Šveits. Eestlaste rõõmuks jäi 15 medalist koju tervenisti 11, sealhulgas kolm kuldset. Esimesteks eestlastest maailmameisriteks tulid Alfred Neuland (kergekaalus), Saul Hallap (keskkaalus) ja Harald Tammer (raskekaalus). Eestlased said ka kolm teist ja viis kolmandat kohta ja hiilgasid just kergekaalus.
Piletikontrolli aparaadid 3. korruse kontorist tuua. Jääcoolerid tuua piletikontsude kogumiseks. Raadiosaatja ette valmistada - saatja on 2. kanalil ja käed- vabad süsteem ühendatud ning töökorras (saatja olgu sellel teenindajal, kes jääb viimaseks piletikontrolli). Lindipostid valmis seada. Kohe kui võimalik, lähevad 1;2 teenindajat kõrgematele korrustele abiks suunama külastajaid kontserdisaali. Kui on jäänud selguseta midagi nt. pressi, sülelapse, fotografeerimise, eritunnustega piletite kohta, küsida kindlasti administraatori käest. Kui piletikontrolli aparaadid ei toimi nii, nagu peaksid, anda sellest võimalikult kiiresti teada administraatorile ning antud momendil teha E-piletitele visuaalne kontroll (99% olukordadest on tegemist piletimüügioperaatori
nimeks Tallinna Kõrgem Muusikakool. Avaaktus toimus 28. septembril 1919 Estonia kontserdisaalis. Alustati 32 õppejõuga, kelle hulgas oli mitu silmapaistvat muusikut. Neile lisandusid 1920. a Venemaalt opteerunud Peterburi Konservatooriumi professorid A. Lemba, Th. Lemba ja J. Tamm, samuti A. Kapp Astrahanist ja P. Ramul Moskvast. Kooli direktor oli 1919 1923 Mihkel Lüdig. [5] Õppetöö algas Estonia kontserdisaali kõrvalruumides ning mitmel pool üüritud ruumides. M. Lüdigi eestvõtmisel alustati oma maja ehitamist, põhiliselt vabatahtlike annetuste varal. Hoone esimene osa valmis 1922. a. [5] 1970. aastal sai rektoriks Viktor Gurjev. 1970-ndatel avati uuesti 1950. a likvideeritud oreliklass, 1971. a hakati taas ette valmistama üldhariduskoolide muusikaõpetajaid. Konservatooriumi üliõpilaste arv kasvas tunduvalt. [5] 1989. aastal, vahetult enne kooli 70
märtsi õhtul katkestas Tallinna Ringhääling oma saate ,et edastada ootamatut kurba sõnumit: kirjutuslaua taga oli õhtul kell kuus lakanud tuksumast Anton Hansen Tammsaare süda. Kogu eesti rahvas oli sügavas leinas . Kirjaniku ausamba juures Järva-Madisel põlesid ööd japäevad läbi leinaküünlad. Koolides toimusid mälestusaktused. Kolmanda märtsi õhtul viidi Anton Hansen Tammsaare põrm leinamajast Koidula tänavalt tõrvikutulede valgel"Estonia" kontserdisaali, kus järgmisel päeval käisid tema kirstu juurest mööda tuhanded ja tuhanded leinajad. Anton Hansen Tammsaare kalmu Metsakalmistul ehtis vaid üks suur loorberipärg, mis asetati eesti rahva nimel. Kirjaniku lese palvel annetati lilledeks ja pärgadeks kavatsetud raha Anton Hansen Tammsaare teoste tõlkefondi (Teder 1977:54). 7 2. ANTON HANSEN TAMMSAARE LOOMING 2.1. Tammsaare kirjanikuna
konstruktiivse loogika peitmine: teisisõnu, toosama vormi ja funktsiooni ja tarindi-dekoori vaheliste seoste läbilõikamine. See lubab hoonetel esineda maagilistena, näiliselt eitades raskusjõudu, manades esile fantastilisi kujundeid, andmata aimu, mis eesmärki või programmi silmas pidades need on ehitatud (näiteks Gehry või Hadidi avalike hoonete puhul on võimatu väliskujust tuletada, kas tegu on muuseumi, kontserdisaali või millegi muuga), põhjustades vaatajates pigem hämmingut ja aukartust kui mõistuspärast äratundmist. Tihtipeale on nende hoonete kurvilised vormid kaetud sileda läikiva, metalse või plastikust materjaliga ning valgustatud ihaldusväärselt, kutsuvalt; nende mõju toimib meile eelkõige kui irratsionaalsetele, kirglikele ja meelelistele olenditele. Sellise arhitektuuri sihiks võib pidada siis mitteteadvuse subjekti, mida nii nagu
3.3. Kultuur Linnuses asub Saaremaa Muuseumi püsiekspositsioon, mis koosneb konvendihoone ülakorrusel asuvast vanema ajaloo osakonnast (avatud järkhaaval 1985. ja 1987. aastal), keldrikorrusel asuvast loodusosakonnast (avatud 1993. aastal) ja kirdetiivas asuvast ekspositsiooniosast, mis tutvustab Saaremaa ajalugu aastail 19391949(avatud 2005. aastal) Osa linnuse ruume on kasutusel ajutiste näituste eksponeerimispaigana, konvendihoone kapiitlisaal on kasutusel kontserdisaali ja mitmesuguste esindusürituste toimumispaigana. Näiteks: abielude registreerimised, pidulikud vastuvõtud, telesaated, mängufilmid, teatrietendused (Kuressaare piiskoplinnus, kuupäev puudub). 17 Et äratada inimestes suuremat huvi linnuse ja selles leiduvate kunstiväärtuste vastu, otsustas Saaremaa muuseum 2003 aastal panna möirgama lõvihääle
olulisem; on võimalik vahetada religioone ilma katastroofiliste tagajärgedeta, samuti on võimalik muuta poliitilist kuuluvust või taodelda liikmesust mistahes vabatahtlikus ühenduses ning on võimalik reisida ning mistahes erinevad ruumilised ränded on mitmekordistunud. Läbi trükimasina, fotokaamera, telefoni, postisüsteemi, raadio, televisiooni, fonograafi, arvuti, raamatukogu, muuseumi, kooli, teatri ning kontserdisaali ei ole jäänud enam ühtegi efektiivset piiri, mida ei saaks ületada. Selline mõtterännak ei liigu ainult maast väljapoole ja ei jälgi universumit või ei liigu ajas edasi-tagasi, vaid on seotud ka teiste dimensioonidega, nagu näiteks psüholoogia, esteetika ja teadus. Kõik need mõttevormid on tihedalt omavahel seotud: suurenev vabadus ruumiliseks 2
Presidendi abikaasale: proua/härra (nimi) Presidendietikett Presidendil on õigus kutsuda kohtumisele mis tahes isik või organisatsioon oma riigist. Kellelgi ei ole õigust presidendi kutset tagasi lükata. Mõjuvatel põhjustel mitteilmumisest tuleb kohe teatada Vabariigi Presidendi kantselei protokolliosakonnale. President saabub kohtumisele viimasena, külalised 10 15 min. varem. Majaperemees tervitab riigipead uksel ja juhatab aukohale (nt. teatri/kontserdisaali korral paremat kätt esimesse ritta. Presidendile antakse alati aukoht! President ei saabu vastuvõtule üksi - teda saadavad adjutant, abid ja nõunikud. Presidendietikett President valib ise, kellega suhtleb Presidendi poole on kõige mõistlikum pöörduda adjutandi vahendusel President kõneleb esimesena või viimasena NB! Presidendile ei anta sõna! Kutsuja palub presidendil kõneleda või teatab, et kõneleb president.
· Halvenes Punaarmee olukord. · Suurenes välisabi. Vastupealetungi algus jaanuar 1919: vabastati Narva, Tartu. Mindi edasi ning puhastati Eesti ala võõrvõimudest. Sõjategevus Läti ja Vene aladele. Asutava Kogu avakoosolek aprill 1919: Kutsuti kokku Asutav Kogu, mis lahendaks lõplikult Eesti tulevikuga seotud küsimused. Esimese eesti parlamendi valimised leidsid aset 1919. a. Aprilli algul ning rahvaesindus kogunes esimeseks koosoleksuk 23. aprillil ,,Estonia" kontserdisaali. Asutava kogu etteotsa valiti sotsialist August Rei. Otto Strandmann: Tööerakondlasest esimese valitsuse kujundaja: Landeswehri sõda: Läti Ajutisel Valitsusel oli tõsiseid probleeme iseseisvuse kaitsmisega. Nii kujunes kaitsjateks baltisaksa parunitest koosnev Balti Landeswehr ja saksa vabatahtlikest moodustatud Rauddiviis. Nende tegevust koordineeris saksa kindral Rüdiger von der Goltz, kes baltisakslaste õhutusel seadis enda ette kaugeleulatuvad sihid
Hanslicki vaated vastandusid Liszti ja ta pooldajate omadele (nn uus-saksa koolkond). Teema 11. Kammermuusika, laul, klaverimuusika. Lisaks sellele, mis loengus räägitud: Kvartetid, triod jms olid endiselt olulised kodu- või salongimusitseerimisel ning erakontsertidel, ja seda ka sajandi teisel poolel. Siiski võib eriti sajandi teisel poolel märgata, et juhtivad heliloojad pööravad nendele zanritele hoopis vähem tähelepanu (erand on Brahms). Laulu zanr jõuab kontserdisaali rohkem sajandi keskel (enne oli küll segakavades). Nende punktide juures tooge näiteid kuulamiskavast ja selle kommentaaridest ning oma kogemustest (vastavalt erialale). Teema 12. Vokaalsümfooniline muusika, kirikumuusika. Cecilianism Taust. Kõigepealt meenutagem, et 19. sajand (võiks öelda, et Prantsuse revolutsioonist 1789 kuni Esimese maailmasõjani, mis algas 1914) oli kodanluse ehk keskklassi ajastu. See mõjutas sügavalt ka kogu muusikaelu
Nad rõhutasid, et nende puhul on tegu masse haarava rahvaliikumisega. Tallinnas toimus 17. detsembril 1933 EVL kongress. 17. veebruaril 1934 registreeriti ka vormiliselt ühing Vabadussõjalaste Rahvaliikumine, et minna vastu eelseisvatele valimistele. 22 Kiirendati militariseerumisprotsessi. Artur Sirk eesotsas. Noad ja püstolid, tekitasid kõhedust. Ähvardasid poliitilisi vastaseid. 17. detsembril 1933 muutusid Estonia kontserdisaali kongressil parteiks. Jaanuaris 1934 linna- ja alevivolikogude valimistel suur edu. Eriti Tartus. Vallavolikogude valimistel ei saavutanud erilist edu, maal oli nende oht teoreetiline. Riigipöörde küsimuses olid aga eriarvamusel. Liider Artur Sirk oli vastu. Kas Eesti vabadussõjalaste puhul oli tegu paremäärmusliku või fasistliku liikumisega? Arvatakse, et fasism, kuna 1. Juhiprintsiip 2. Poliitilist võimu hoidev ainupartei 3. Kollektivistlik põhimõte 4. Autoritaarne demokraatia 5
Nad rõhutasid, et nende puhul on tegu masse haarava rahvaliikumisega. Tallinnas toimus 17. detsembril 1933 EVL kongress. 17. veebruaril 1934 registreeriti ka vormiliselt ühing Vabadussõjalaste Rahvaliikumine, et minna vastu eelseisvatele valimistele. 22 Kiirendati militariseerumisprotsessi. Artur Sirk eesotsas. Noad ja püstolid, tekitasid kõhedust. Ähvardasid poliitilisi vastaseid. 17. detsembril 1933 muutusid Estonia kontserdisaali kongressil parteiks. Jaanuaris 1934 linna- ja alevivolikogude valimistel suur edu. Eriti Tartus. Vallavolikogude valimistel ei saavutanud erilist edu, maal oli nende oht teoreetiline. Riigipöörde küsimuses olid aga eriarvamusel. Liider Artur Sirk oli vastu. Kas Eesti vabadussõjalaste puhul oli tegu paremäärmusliku või fašistliku liikumisega? Arvatakse, et fašism, kuna 1. Juhiprintsiip 2. Poliitilist võimu hoidev ainupartei 3. Kollektivistlik põhimõte 4. Autoritaarne demokraatia 5
Taheti mässu teha detsembris, aga ideele saadi varakult jälile. Saaremaal toimus 1919. a veebruaris mäss, kuna söörlösöd olid mandrist ära lõigatud ning nii vastuvõtlikumad punaste propagandale. See suudeti raskete tagajärgedega maha suruda. Asutava Kogu valimised ja selle tegevus Sai teoks, kuna oldi enamlastest üle ning loodeti, et nemad suudavad olukorda normaliseerida, esimesed valimised 1919 aprilli algul. Rahvaesindus kogunes esimest korda 24. aprillil Estonia kontserdisaali. Edu vasakpoolsetel erakondadel. AK määras kindlaks vabariigi valitsemise ajutise korra, võttis vastu iseseisvuse deklaratsiooni. Asuti ette valmistama 2 olulist seadust: maaseadus, mis võeti vastu oktoobris 1919, ja põhiseadust, mis võeti vastu juuni 1919. August Rei esimene asutava Kogu juht, sotsialist. Otto Strandman Kujundas esimese valitsuse. Vene Põhjakorpus maikuus mindi Narva alt pealetungile, toetas Eesti dessantvägi
14. jaanuaril vabastati Tartu. Pealetungi jätkudes vabastasid Eesti väed pärast ägedaid lahinguid 1. veebruaril Valga ja Võru ning kolme päeva pärast Petseri. Lahingutegevus oli kandumas Läti ja Vene aladele. *Asutava Kogu avakoosolek aprill 1919-Kutsuti kokku Asutav Kogu, mis lahendaks lõplikult Eesti tulevikuga seotud küsimused. Esimese eesti parlamendi valimised leidsid aset 1919. a. Aprilli algul ning rahvaesindus kogunes esimeseks koosoleksuk 23. aprillil ,,Estonia" kontserdisaali. Asutava kogu etteotsa valiti sotsialist August Rei. *August Rei- sotsialistist Asutava Kogu esimees. *Otto Strandman- Tööerakondlasest esimese valitsuse kujundaja. *Landeswehri sõda- Karlis Ulmanise juhitaval Läti Ajutisel Valitsusel oli tõsiseid probleeme iseseisvuse kaitsmisega. Nii kujunes kaitsjateks baltisaksa parunitest koosnev Balti Landeswehr ja saksa vabatahtlikest moodustatud Rauddiviis. Nende tegevust koordineeris
annaabi.ee 
