Kontserdikülastus Vivaldi "Gloria" (1)

Keskkool - Muusika - Muusika

1 Hindamata

Kontserdielamus

ANTONIO VIVALDI "GLORIA", Tartus Salemi kirikus kell 18:00
Esinesid:

Tartu Jaani Kiriku Kammerkoor
kammerkoor " Plicae vocalis"
Tartu Keelpillikvartett
Dirigent : Lilyan Kaiv

Koori solistid :

Ragne saul ( sopran )
Andreas Kalkun ( kontratenor )

Tartu keelpillikvartett:

I viiul Kristel Eeroja-Põldoja
II viiul Kardi Sepalaan
Vioola kardi rehemaa
Tšello Reet Mets
Oboe Maimu Kaarde
Trompet Mihkel Kallip
Klavessiin Ele Sonn
Kontrabass Linda Viller

Kontsert algas instrumentaalansambli etteastega. Esimesena tuli ettemängimisele Sinfoonia G-Duur. Pärast seda lisandus kaks solisti (Mari-Liis Urb ja Merlin Otsing), viiuldajad , kes koos ülejäänud ansambliga esitasid Concerto nr 8 a- moll . Kui kaks esimest osa oli mängitud, lisandus instrumentaalansamblisse kaks trompetit ja segakoor ning dirigent. Esitamisele tuli Vivaldi "Gloaria".
Kontsert kestis umbs tund aega ja peaks mainima, et alguses ei saanud vedama ja pärast enam pidama . Tunnistan, et esimene ja teine osa olid mulle veidike igavad . Meloodia oli küll hoogne ja kõlav aga midagi jäi puudu. Klavessiini järgi sain aru, et tegemist oli barokiajastu muusikaga. Sellest oli üsna lihtne aru saada. Tore oli see, et lisandus kaks solisti, kes mängisid võrdlemisi hästi. On ju teada, et Vivaldi ise oli meisterlik viiulimängija
Koor oli aga ületamatu. Nendes lauludes oli selline võimas jõud, ütleks, et ürgne jumala vägi. On ju "Gloria" üks missa osa. Koorilaul liigutas mind väga. Eriti meeldis mulle meessolist. Ta oli kontratenor, mis tähendab, et väga kõrge häälega. Barokiajastul olidki sellised hääled populaarsed . Bssid ja tenorid said ainult koomilisi vanamehi ja negatiivseid tegelasi laulda. Selles mõtes oli solisti valik igati õnnestunud. Saan päris kindlasti väita, et solist sai oma ülesandega väga hästi hakkama. Vähemalt mina ei märganud ühtegi möödalaskmist. Olen kuulnud , et barokis kirjutati lauljatele väga instrumentaalseid partiisid, st sellisid virtuoosseid, et hääl oleks nagu muusikainstrument. Väga palju oli ka kaunistusi ja keerutusi. Panin tähele kas seda, et koori etteasted vaheldusid soolaartistide ja duettide etteastetega. See tõi kontserdisse vaheldust ja tegi selle huvitavaks. Koo oli jaotunud erinevateks osadeks , justkui erinevate tempode ja meeleoludega. Mõned osad on kõrgema häälega, teised madalamaga.
Kontserdipaigaks oli Salemi kirik , kus viibisin esmakordselt. See on üks uuemaid skraalehitisi Tartus. Kirik on tuntud oma hea akustikaga kontserdisaali ning ainsa Tartus oleva barokk -oreli poolest.

.DOC Laadi alla originaalfail 1 lk · .doc · 78 allalaadimist

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2009-02-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

78 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

annaabi2 Õppematerjali autor

Käisin kontserti vaatamas.

kontserdikülastus vivaldi gloaria kirik kontsert

Sarnased õppematerjalid

docx

Tõnu Kaljuste

Muusikafondi aastapreemiaga ning rahvusvahelise Robert Edleri nimelise koorimuusikaauhinnaga, samuti sai ta 2004. aastal Eesti Kultuurkapitali peapreemia. Koostöö Tõnu Kaljuste on pühendanud olulise osa oma tegevusest eesti heliloojate loomingule (Heino Eller, Arvo Pärt, Veljo Tormis, Erkki-Sven Tüür), kelle muusikat on ta plaadistanud firmale ECM. Kaljuste on plaadistanud kõik Mozarti vesprid ja litaaniad ning Vivaldi kirikumuusika (Carus). Tõnu Kaljuste on teinud koostööd ka niisuguste heliloojatega nagu Alfred Schnittke, György Kurtag, Krzysztof Penderecki, Erik Bergman, Gia Kantseli, Sven-David Sandström, Knut Nystedt, Einojuhani Rautavaara, Brett Dean jpt. CDd Krzystof Penderecki: Miserere. Veni Creator, In pulverem mortis, De profundis, Miserere, Benedictus, Stabat mater, Song of the Cherubim, Agnus dei, Benedicamus. Madalmaade Kammerkoor, Tõnu Kaljuste

Muusika