Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kontoplaan". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
konto, kontod, kontoplaan, koond, koondkonto, kontoplaani, kahjum, aktiva, passiva, äritulud, andes, analüütilise, saldod, loetelu, varad, kapital, käibemaks, sotsiaalmaks, tulukontod, kreedit, deebet, analüütilised, põhivarad, arveldused, tulumaks, sidekulud, summad, kahjumi, ettemaks, töötuskindlustus, maksud, võlad, müügitulu, finantstuludLÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IIR Laura Indus Raamatupidamise sise-eeskirja koostamine Referaat Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Raamatupidamise seadus § 11 käsitleb sise-eeskirja järgmiselt: 1) Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise- eeskirja, mis kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega ning reguleerib muu hulgas majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises
MAJANDUSARVESTUS · Ettevõtte eesmärk on oma majandusliku tegevusega teenida kasumit. Kasumit saab teenida siis, kui kaupade järele on nõudlus. · Ettevõte teenib kasumit siis, kui tema pakkumine vastab turunõudlusele. Kui tururiski on valesti hinnatud saadakse kahjumit. · Oodatav nõudluste maht määrab ettevõtte tootmismahu ja investeeringud s.o. oma- ja võõrkapitali finantseerimise. · Kasum või kahjum on vahe turustatavate kaupade ja teenuste müügimaksumuse ning antud kaupade ja teenuste tootmiseks või ostmiseks tehtud kulutuste vahe. Majandusarvestuse funktsioonid · mõõtmine majandustehingud on tehingud, mis on rahaliselt mõõdetavad; · dokumenteeritakse, töödeldakse, rühmitatakse ja võetakse kokku; · koostatakse aruanne raamatupidamise aastaaruanne, mis koosneb haldus- ja finantsaruandest need on bilanss, kasumiaruanded ja lisad. Majandusarvestuse valdkonnad
OMAKAPITAL (netovara) - raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; KOHUSTUS - raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. 1.2 Bilansi mõiste ja sisu Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Eesti Vabariigi bilansiskeem on kinnitatud Raamatupidamise seaduse lisaga 1. Bilansil on kaks osa AKTIVA JA PASSIVA. Bilansi aktivas kajastatakse rahalises väljenduses ettevõtte varade koostis ja paigutus. Vara - see on raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid (raha, nõuded, materjalid, põhivara). Bilansi passivas kajastatakse vara moodustamise allikate koostis ja paigutus (kohustused ja omakapital). Kohustus see on raamatupidamiskohustuslase kohustus, mis nõuab tulevikus rahast loobumist, st. tasumist. Omakapital see on raamatupidamiskohustuslase vara, millest on maha arvatud
........................................................... 15 3.2 Bilansikontod ja majandustehingute kirjendamine......................................................... 17 3.3 Arvestusregistrid (süstemaatiline ja kronoloogiline kirjendamine)................................ 21 3.4 Käibeandmik ................................................................................................................... 28 3.5 Raamatupidamiskontode liigitus ja kontoplaan .............................................................. 31 3.6 Sünteetiline ja analüütiline arvestus ............................................................................... 35 3.7 Raamatupidamisdokumentide ja – registrite vormistamine ja säilitamine ..................... 37 4 ETTEVÕTTES TOIMUVAD PROTSESSID ....................................................................... 40 4.1 Varustusprotsess .................................................................
sissetulek või kohustise vähenemine, mille tulemusena omakapital suureneb (välja arvatud omanike sissemaksed) Kasum/kahjum summa, mis saadakse kulude lahutamisel tuludest (kui kulud ületavad tulusid, on tulemuseks kahjum) RAAMATUPIDAMISE SISE-EESKIRI Raamatupidamise sise-eeskiri on raamatupidamise korraldamiseks koostatav ettevõttesisene reeglistik. Raamatupidamise seadusest lähtuvalt sise-eeskiri: kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega, reguleerib majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist (kuidas ja kus peab selle kajastama) reguleerib algdokumentide käivet ja säilitamist (kuidas dokument jouab ostjalt raamatupidajani) reguleerib raamatupidamisregistrite pidamist ( mis infot kuhu registritesse margitaks) reguleerib tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel (millised kulu ja tulud aruande skeemis kasutatakse)
poolt teostatud sissemaksed omakapitali. Kulu (expense) aruandeperioodi väljaminekud (majandusliku kasu vähenemised), millega kaasneb varade vähenemine või kohustu(i)ste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali (netovara), välja arvatud omanikele teostatud väljamaksed omakapitalist. Kadum (loss) mittepõhitegevuslik kulu. Tekib mittepõhitegevuslike majandustehingute tulemusena. Kasum (profit, income)/ kahjum (loss) - on raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi kas kõigi või teatud liiki tehingutega seotud tulude ja kulude vahe. Majandusaasta - pikkus üldreeglina 12 kuud, võib olla ka lühem või pikem (näiteks tegevuse alustamise, lõpetamise vm põhjendatud tegevuse tõttu), kuid mitte üle 18 kuu. Arvestusperioodiks on reeglina kalendriaasta, kui raamatupidamiskohustuslase põhikirjas või muus raamatupidamiskohustuslase tegevust reguleerivas dokumendis ei ole sätestatud teisiti.
õigusaktides sätestatud korras; 5) säilitama raamatupidamise dokumente. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud vastavalt RPS § 11. koostama raamatupidamise sise- eeskirja, mis reguleerib tema raamatupidamise korraldust. Raamatupidamise sise-eeskirjas tuleb kirjeldada raamatupidamiskohustuslase: majandustehingute dokumenteerimist; algdokumentide käivet ja säilitamist; kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega; majandustehingute kirjendamist; raamatupidamisregistrite pidamist; tulude ja kulude kajastamist; varade ja kohustuste inventeerimist; kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi; aruannete koostamise korda; arvutitarkvara kasutamist raamatupidamise; raamatupidamise korraldamisega kaasnevaid sisekontrolli meetmeid.
ja teistes õigusaktides sätestatud korras; 5) säilitama raamatupidamise dokumente. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud vastavalt RPS § 11. koostama raamatupidamise sise-eeskirja, mis reguleerib tema raamatupidamise korraldust. Raamatupidamise sise-eeskirjas tuleb kirjeldada raamatupidamiskohustuslase: majandustehingute dokumenteerimist; algdokumentide käivet ja säilitamist; kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega; majandustehingute kirjendamist; raamatupidamisregistrite pidamist; tulude ja kulude kajastamist; varade ja kohustuste inventeerimist; kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi; aruannete koostamise korda; arvutitarkvara kasutamist raamatupidamise; raamatupidamise korraldamisega kaasnevaid sisekontrolli meetmeid.
Kokku lühiajalised kohustused Pikaajalised kohustused n Osakapital n Ülekurss n Reservkapital n Jaotamata kasum n Aruandeaasta kasum Kokku omakapital Kokku kohustused ja omakapital Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab ettevõtte aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Kasumiaruande skeemid: Skeem I (esitatakse kogukulude meetodil, kulud esitatakse kululiikide viisi) Müügitulu Muud äritulud Kaubad, toore, jne. Muud tegevuskulud Tööjõukulud Põhivara kulum Muud ärikulud Ärikasum Intressitulud/-kulud 4 Tulumaks Puhaskasum Skeem II (esitatakse osakulude meetodil, kulud esitatakse kulu funktsiooni ehk kulu tekkimise koha järgi) Müügitulu Müüdud toodangu kulu Brutokasum Turustuskulud Üldhalduskulud Muud äritulud Muud ärikulud Ärikasum Intressitulud/-kulud Tulumaks Puhaskasum
varaobjektide väljaminek või ammendumine või kohustistest tingitud kahju, mille tulemusena omakapital väheneb ( välja arvatud omanikele tehtavad väljamaksed). Tulu – majanduslik kasu selline suurenemine aruandeperioodil, millega kaasneb vara või sissetulek või kohustise vähenemine, mille tulemusena omakapital suureneb (välja arvatud omanike sissemaksed). Kasum/kahjum – summa, mis saadakse kulude lahutamisel tuludest (kui kulud ületavad tulusid, on tulemuseks kahjum, vastupidi – kasum). RAAMATUPIDAMISE PÕHIVÕRRAND vara = kohustised + omakapital ehk aktiva = passiva ehk vara = kapital ehk ressursid = ressursside allikad Majandussündmusti kajastatakse raamatupidamise põhivõrrandist lähtudes: Sündmus on varas, kohustistes ja omakapitalis toimuvate muutuste allikas või põhjus. Majandussündmus on igasugune sündmus, mis mõjutab ettevõtte finantsseisundit
Arvestus- majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad ülesmärkimine, liigitamine, summeerimine, tõlgendamine. Mis on arvestus? ühe KT küsimus! Raamatupidamine-üks majandusliku arvestuse liikidest ja kujutab endast pidevate info süstematiseerimiste registreerimist Kuluarvestus- osa majanduslikust arvestusest ja on seotud arvestus maksumuse analüüsiga. Vara- väärtused, mis on vajalikud ettevõtte tegevuseks ning varad kajastatakse bilansi aktiva poolel. Audit- regulatsiooni süsteemi hädavajalik osa eesmärgiks on võimalikult vara tuua esile kõrvale kalded, kehtestatud nõuetest ning finantsjuhtimise seaduslikkuse, tõhususe, mõjususe ja säästlikkuse põhimõtete rikkumise, et alati oleks võimalik võtta tarvitusele korrigeerivaid meetodeid ning panna vastutama aruande kohuslasi saada hüvitist või rakendada abinõusid rikkumiste kordumiseks või vältimiseks.
Huvigruppide vajadustega tööjaotus ei vasta arvestamine sisekontrolli nõuetele Pearaamatupidaja ei kontrolli alluvate tööd Dokumentide säilitamist 2/9/2015 Mai Takkis 14 Raamatupidamise sise-eeskiri RPS § 11 Kasutatavad Kontoplaan koos kontode arvestuspõhimõtted ja sisu kirjeldusega informatsiooni esitusviisid Majandustehingute Aruannete koostamise kord dokumenteerimine ja kirjendamine Raamatupidamise korraldamisega ja sellega Algdokumentide käivet ja säilitamist kaasnevate sisekontrolli
Rakvere 2008 1 SISUKORD 1. MAJANDUSARVESTUSE OLEMUS...................................................................3 2. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAV SEADUSANDLUS............................. 4 3. BILANSS JA BILANSI ÜLESEHITUS.................................................................6 4. BILANSIS TOIMUVAD MUUDATUSED............................................................7 5. KONTO MÕISTE JA LIIGID................................................................................8 6. RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE......................................................11 2 1. Majandusarvestuse olemus Majandusarvestus hõlmab ettevõtte majandusinfo mõõtmist, registreerimist, rühmitamist, töötlemist, säilitamist, analüüsimist ja edastamist infotarbijatele.
soetusmaksumusse). Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) - raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi finantstulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit Kasumiaruanded, skeem 1 ja skeem 2 (RPS) SKEEM 1 SKEEM 2 Müügitulu Müügitulu Muud äritulud Müüdud kaupade ja teenuste kulu Brutokasum (-kahjum) Põllumajandusliku toodangu varude jääkide muutus Kasum (kahjum) bioloogilistelt varadelt Kasum (kahjum) bioloogilistelt varadelt Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara Turustuskulud
Arvestus- majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad ülesmärkimine, liigitamine, summeerimine, tõlgendamine. Mis on arvestus? ühe KT küsimus! Raamatupidamine-üks majandusliku arvestuse liikidest ja kujutab endast pidevate info süstematiseerimiste registreerimist Kuluarvestus- osa majanduslikust arvestusest ja on seotud arvestus maksumuse analüüsiga. Vara- väärtused, mis on vajalikud ettevõtte tegevuseks ning varad kajastatakse bilansi aktiva poolel. Audit- regulatsiooni süsteemi hädavajalik osa eesmärgiks on võimalikult vara tuua esile kõrvale kalded, kehtestatud nõuetest ning finantsjuhtimise seaduslikkuse, tõhususe, mõjususe ja säästlikkuse põhimõtete rikkumise, et alati oleks võimalik võtta tarvitusele korrigeerivaid meetodeid ning panna vastutama aruande kohuslasi saada hüvitist või rakendada abinõusid rikkumiste kordumiseks või vältimiseks.
.......................................................................................................................... 9 2.4. Majandusaasta............................................................................................................. 9 3. VARADE ARVESTUS...................................................................................10 3.1 Varade inventuur ....................................................................................................... 11 3.2 Kontoplaan................................................................................................................. 12 3.3 Rahaliste vahendite arvestus....................................................................................... 12 3.3.1 . Sularaha arvestus............................................................................................... 13 3.3.2. Arvestus arvelduskontodel ................................................................................. 13 3
Käesoleva referaadi teemaks on ,,Raamatupidamise sise-eeskirja koostamine". Sise-eeskirja eesmärgiks on määrata kindlaks raamatupidamise ja aruandluse korraldamise põhinõuded, et raamatupidamine ja finantaruandluses kajastuv info oleks ühiselt mõistetav kõigile asjaoludele omanikele, juhatusele, investoritele, võlausaldajatele, töötajatele, audiitoritele ja riiklikele struktuuridele. Referaat koosneb kümnest peatükist, milleks on üldsätted, kontoplaan, majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine, dokumentide käive ja säilitamine, tulude ja kulude kajastamine, varade arvestus, kohustuste arvestus, varade ja kohustuste inventeerimine, aruannete koostamise kord, sisekontrolli meetmete rakendamine. Käesolevast tööd võib veel leida sissejuhatuse, kokkuvõte nig kasutatud kirjanduse. Referaadi peamisteks kirjalikeks allikateks on Anu Allikvee teos ,,Raamatupidamise
.................... 6 2.1 Algdokumendi eesmärk ............................................... 6 3 BILANSS ............................................................................. 8 3.1 Bilansi põhivõrdused ............................................................. 9 3.2 Kahekordne kirjendamine ...................................................... 10 4 KONTOD ................................................................................................... 11 4.1 Kirjdendamise eeskiri .......................................................... 13 5 PÄEVARAAMAT ..................................................................................... 14 6 RAAMATUPIDAMISKIRJEND .............................................. 15 7 RAAMATUPIDAMISREGISTRID ....................
Kontod Kontodest üldiselt Aga nüüd peame rääkima veidike (kelle rõõmuks, kelle ehmatuseks) meile, raamatupidaja rollis olijatele, väga vajalikest numbrite kodudest ehk kontodest. Millise sisuseletuse sellele sõnale siis anda võiks? Kuulnud oleme igasugustest kontodest, kokkupuuteid on olnud suhteliselt vähestel, vist. See, et Sinu lemmikpanka laekus seni igakuiselt rõõmus rahanumber seniselt tööandjalt, see ei ole konto majandusarvestuse mõistes. See on ju arveldusarve, kuhu laekuvad sinule mõeldud summad ja isegi liialt tihti väljuvad veelgi suuremad summad (no kellel õnnestub teistpidi laekub palju, välja läheb vähe?). Aga arveldusarve liikumistest saaksid Sa konto majandusarvestuse mõistes koostada küll. Vajalikud elemendid on tal olemas. Konto tunnused Raamatupidamiskontol on oma iseloom ja tunnused, neid peab austama. · Kontol on kaks poolt, parem ja vasak pool (nagu bilansilgi).
4. Majandusarvestuse valdkonnad: kuluarvestus, finantsarvestus, maksuarvestus, finantsanalüüs, auditeerimine, finantsjuhtimine, eelarvestamine ehk finantsplaanimine, juhtimisarvestus. Nende valdkondade vahelised seosed. 5. Majandusinformatsiooni kasutajad ja nende erinevus infovajaduse poolest 6. Raamatupidamiskohustuslane 7. Majandustehingud 8. Algdokument ja sellele esitatavad nõuded 9. Varad 10. Kohustused 11. Omakapital 12. Tulu 13. Kulu 14. Kasum ja kahjum 15. Rekvisiidid 16. Raamatupidamisbilanss. Tuleb osata koostada 17. Varade, kohustuste ja omakapitali seos ning sõltumine, omakapitali osatähtsus varades 18. Kontod 19. Kahekordne kirjendamine 20. Töötasu ja maksuarvestus (KP, TK, TM, SM) 21. Raamatupidamise seadus 22. Raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid 1. Arvepidamise ajalugu, Lähis-Ida roll Arvepidamise algus 10 000 a tagasi. Arvepidamise ajalugu sai alguse Lähis-Idast, mil muistste templi preester loendas vara
informatsiooni esitusviis · aruannete koostamise kord · arvutitarkvara kasutamine raamatupidamises · raamatupidamise korraldamine ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid Raamatupidamise siseeeskiri · nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik · asutusespetsiifiline · Jooksvalt täiendatav ja parandatav · Säilitatakse 10 aastat peale muutmist või asendamist Lisadena tavaliselt: · Kontoplaan koos selgitustega · Kasumiaruande/Tulude ja kulude aruande ning teiste põhiaruannete skeemid koos selgitustega · Kasutatavate alg- ja koonddokumentide näidised · Raamatupidamisregistrite näidised Dokumentide säilitamine · arhiveerimine on vahetult seotud kogu ettevõtte asjaajamise ja dokumendihaldusega · arhiivi korrastamisel selguvad vead ettevõtte asjaajamise ülesehituses · Hästitoimiva asjaajamise aluseks on õigesti koostatud asjaajamiskord ja
ühtemoodi. Ettevõtjale on RP'st vaja, et oma paberid korras hoida ja tulud-kulud vastavalt reeglitele õigesti kokku arvestada. Majandusarvestuse põhieesmärgiks on koguda ettevõtte majandustehingute kohta andmeid ettevõtte väliste infotarbijate huvides lähtuvalt. RP õigsust kontrollib audiitor, maksustamise õigsust kontrollib Maksu- ja Tolliamet. RP vajadus: juhtida ja hinnata majanduslikku seisu. RAHA ARVESTUS Kontode avamine: kassa,pank jne. Vajadus: erinevad kontod lihtsustavad oluliselt arvestuse pidamist. Ettevõtjal on kindel ülevaade oma rahalise seisukorra kohta. Kasutatavad dokumendid: orderid (kassa sissetuleku-, väljamineku order), pangaväljavõte, inventuuri leht. Valuuta arvestus: · Arvutatakse ümber operatsioonipäeval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel · Arvestus toimub paralleelselt nii eurodes kui ka välisvaluutas · Bilansipäeval hinnatakse saldod Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel OSTJATE ARVESTUS
..........................................................................................6 2.3 Parandused.......................................................................................................................7 2.4 Algdokumendid................................................................................................................7 2.5 Dokumendite säilitamine.................................................................................................8 2.6 Kontoplaan.......................................................................................................................9 3. AASTAARUANNE JA SELLE KOOSTAMISE KÄIK......................................................11 Linn koostab majandusaasta aruande riigi raamatupidamise üldeeskirjas ettenähtud korras. Majandusaasta aruande koostab linna tegevjuhtkond ja selle kinnitab linnavolikogu.............11 3.1 Inventeerimine.........................................................................
· valitsus vajab infot ettevõtete majandustegevuse kohta maksupoliitika kujundamiseks, samuti kogumaks andmeid ametliku statistika jaoks; · avalikkust mõjutavad ettevõtted töö, kaupade või teenuste pakkumisega. Ettevõtte majandustegevust mõjutavad nii ettevõttevälised kui ka -sisesed aspektid, mida majandusarvestuses tuleb arvestada. 4. Mõisted: raamatupidamiskohustuslane, majandustehingud, algdokument, vara, kohustused, omakapital, tulu, kulu, kasum, kahjum. Raamatupidamiskohustuslane on majandusüksus, mis on kohustatud korraldama raamatupidamist ja finantsaruandlust õigusaktidest lähtuvalt. Raamatupidamiskohustuslasteks on näiteks Eesti Vabariik ühe avalik- õigusliku juriidilise isikuna (iga ministeerium ja Riigikantselei oma valitsemis- ja haldusala ulatuses ning Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll,õiguskantsler ja Riigikohus), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-
Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel. Iga raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) majandustehingu kuupäev; 2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; 3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; 4) majandustehingu lühikirjeldus; 5) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number. © 2014. Janek Keskküla 3 Algdokument (RPS § 7) Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number;
............................................................................... 24 LISAD.......................................................................................................................................25 Lisa 1 Müügiarve (EEK).....................................................................................................25 Lisa 2 Müügiarve (EUR).................................................................................................... 26 Lisa 3 Kontoplaan...............................................................................................................27 2 SISSEJUHATUS Raamatupidamispraktika eesmärgiks on kinnistada ja rakendada koolis õpitud teoreetilist raamatupidamist ning anda õpilasele võimalus tutvuda ettevõtte raamatupidamisarvestusega.
• muu äritegevuse tulud ja kulud; • finantstegevuse tulud ja kulud; • ettevõtte tulumaksu kulu (dividendidelt). Kulude liigitamine raamatupidamise aastaaruande koostamiseks on oluline, kuid sama oluline on see ka juhtimisotsuste tegemise jaoks (Karu, 2008, lk 107). Juhtimisotsused, mis seostuvad ettevõtte tulemustega toodete, allüksuste ja struktuuri segmentide lõikes, eeldavad kulude jälgimist. Seepärast tuleb ettevõtte sisese arvestussüsteemi kujundamise algjärgus kontoplaani koostamisel antud aspekte arvestada (Haldma & Karu, 1999, lk 36). Kulude liigitamine on tegevus, mille käigus eristatakse erinevad kuludega seotud algdokumendid ja grupeeritakse need kulukogumitesse lähtuvalt kulude olemusest, funktsioonidest või kasutamisest majandusüksustes (CIMA, 2002, lk 27). Kulude arvestusele ettevõttes tuleb pöörata suurt tähelepanu, kuna nende õige kajastus omab olulist tähtsust finantsarvestuses. Tähtis on järgida arvestuspõhimõtteid ja
....................................................................................................14 2.5Muud finantskulud..............................................................................................14 3.TULUD.....................................................................................................................16 3.1Müügitulu............................................................................................................16 3.2Muud äritulud......................................................................................................17 3.3Sihtfinantseerimine..............................................................................................18 4.OMAKAPITAL.........................................................................................................19 4.1Omaaktsiad..........................................................................................................19 4.2Reservkapital......
...7 3. TUHA TALU OÜ PERSONALITÖÖ...............................................................8 4. TUHA TALU OÜ RAAMATUPIDAMISE TÖÖKORRALDUS JA TÖÖJAOTUS........................................................................................................... 8 5. TUHA TALU OÜ RAAMATUPIDAMISES DOKUMENDIKÄIVE, KOOSTAMINE, SÄILITAMINE...........................................................................9 6. TUHA TALU OÜ RAAMATUPIDAMISE SISE-EESKIRJAD..................10 6.1. KONTOPLAAN................................................................................................ 10 6.2. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE................................................10 6.3. DOKUMENDIKÄIVE.........................................................................................10 6.4. RAAMATUPIDAMISREGISTRITE PIDAMINE.....................................................11 6.5. RAAMATUPIDAMISDOKUMENTIDE SÄILITAMINE...........................................11
Majandustehingud registrites tehingu tekkimise alusel. Kohustuslik juriidilistel isikutele. Täpne kauba, materjali, arvelduste arvestus, PV arvestus. Põhjalik arvestus. 13. Raamatupidamise sise- eeskirjad. Kes koostab, kinnitab. Mida peavad sisaldama (RP seadus). SE on ettevõtte enda poolt koostatud kord, miille alusel ettevõttes raamatupidamist korraldatakse. Koostab: raamatupidamise eest vastutav üksus. Kinnitab: juhatus. Sisaldab: kontoplaan koos sisu kirjeldusega, tehingute dokumennteerimine ja kirjendamine, tulude ja kulude kajastamine, inventeerimine, arvestuspõhimõtted 14. Kahekordse kirjendamise põhimõtted. Kirjendi nõuded. Mida tuleb arvestada kahekordse kirjendamise puhul. Selgitage kirjendi nõudeid oma praktikast lähtuvalt. Kirjend on üks rida registris, mõelge, mis peab seal kindlasti kirjas olema. Kahekordne kirjendamine-iga tehing kajastatakse vähemalt kahel vastastikku seotud kontol,
seisuga. Igapäevapraktikas tehake seda sagedamini. Inventeerimisel väljastatakse kõigilesaldoteatis, mille klient peab kinnitatult tagasi saatma. Inventeerimise käigus tehakse kindlaks ka ebatõenäoliselt laekuvad arved. Ostu ja müügiettemaksete sünteetiline ning analüütiline kajastamine raamatupidamises Ostuettemaksed: Kontoplaanis avatakse bilansikirjete nimetuste (ettemaksed kaupade, teenuste, materiaalse või mittemateriaalse põhivara eest) viisi samanimelised sünteetilised kontod, mida võib täiendavate liigitamisaluste olemasolu korral liigendada Analüütilist arvestus peetakse iga tarnija kohta eraldi, nii et oleks täpselt teada, millisele tarnijale ja kui suur ettemakse tehti. 10 Müügiettemaksed: kajastatakse bilasikirjel Saadud ettemaksed, millele kontoplaanis võib avada samanimelise sünteetilise konto. Kui laekub pikaajaline ettemakse, siis seda
määramiseks läbiviidavate inventuuride tähtajad ja vastutajad. Aruannete koostamise kord: määratakse ära raamatupidamise aruannete koostamise ja esitamise kord ning tähtajad. Dokumentide grupeerimine: määratakse ära ettevõtte dokumentide süstematiseerimine. Raamatupidamise dokumentide säilitamine. Ettevõttes kasutatavad lühendid (nt KOM komandeering, lähetus; AVA arveldused aruandvate isikutega jne.) Kontoplaan, mille koostamisel on lähtutud põhimõtest: 1-ga algavad numbrid tähistavad aktivat; 2-ga passivat; 3-ga tulu; 4-ga kaupade ja teenuste kulu; 5-ga muud tegevuskulu; 6-ga palga ja maksude kulukontosid; 7-ga muud kulud; 8-ga finants tulu- ja kulu kontod; 9-ga abikontod raamatupidamisarvestuse selgemaks muutmiseks. 1.6.2. Rahaliste vahendite arvestus Osaühingu kassa ja pangakontode, valuuta ning muude valuutas fikseeritud rahaliste
määramiseks läbiviidavate inventuuride tähtajad ja vastutajad. Aruannete koostamise kord: määratakse ära raamatupidamise aruannete koostamise ja esitamise kord ning tähtajad. Dokumentide grupeerimine: määratakse ära ettevõtte dokumentide süstematiseerimine. Raamatupidamise dokumentide säilitamine. Ettevõttes kasutatavad lühendid (nt KOM komandeering, lähetus; AVA arveldused aruandvate isikutega jne.) Kontoplaan, mille koostamisel on lähtutud põhimõtest: 1-ga algavad numbrid tähistavad aktivat; 2-ga passivat; 3-ga tulu; 4-ga kaupade ja teenuste kulu; 5-ga muud tegevuskulu; 6-ga palga ja maksude kulukontosid; 7-ga muud kulud; 8-ga finants tulu- ja kulu kontod; 9-ga abikontod raamatupidamisarvestuse selgemaks muutmiseks. 1.6.2. Rahaliste vahendite arvestus Osaühingu kassa ja pangakontode, valuuta ning muude valuutas fikseeritud rahaliste
annaabi.ee 
