Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kontakti vältimise viisid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
underdog, introjektsioon, trier, onion, toronto, kliendis, polaarsus, arvab, minast, retroflektsioon, reageerimise, teeks, konfluents, kontaktis, projektsioon, viitab, klient, deflektsioontasand eeldab spetsiifilist ettevalmistust - psühholoogi, psühhoterapeudi koolitust ja tegevusluba. Kontakti vältimise viisid Deflektsioon – vastupanu gestaltteraapias. Teesklemine, et inimene ei näe ja/või ei kuule kedagi ja/või midagi. M S M S Introjektsioon – (ehk “peab”id ja “ei tohi”id) on vastupanu gestaltteraapias. Terviklike hoiakute ja uskumuste allaneelamine, nii et need jäävad läbi seedimata ja assimileerimata/kohandamata ja seeläbi tekitavad kliendis Topdog/Underdog konflikte. (Topdog/Underdog – polaarsus ja/või konflikt, mis ilmneb psüühikas introjektsioonide tagajärjena. Topdog esindab ’ideaalmina’ – kuidas inimene arvab, et ta PEAKS olema; Underdog esindab seda osa inimese minast, mis saboteerib Topdogi ja keeldub temaga koostööd tegemast – sageli väga manipuleerival, salakavalal ja leidlikul moel.) Lastega ei pea koolis võitlema, loo suhe. MS Analüüsivabalt omaks võtmine. Nagu suurte tükkidega söömine.
mida kästakse, ei ole veel suur) 2)laps on subjekt(lapsega arvestatakse, tal on õigus arvamusele). o Manipuleerimise põhitunnused: SUND (teine teeb, kuna kardab karistamist) ja PETTUS (teine ei saa aru, mis toimub), "kui-siis", hirmutamine, emotsioonidel mängimine=kannatuse väljendamise kaudu nt ma olen nii haige, ole nii hea ja aita mind, armastuse väljendamise kaudu nt kui sa mind armastaksid, siis sa seda ei teeks. o Motiveerimine saab aru mis toimub ja see on kasulik selgitamine (kasudest, TEISE väärtuste ja vajaduste kaudu), tasu kaudu, tunnustamise kaudu/KIIDA!. Motiveerimine toob eelduse vastutustunne tekkeks. 1)ISIKLIK ASPEKT- väärtuste ja eesmärkidega kooskõlas. 2)VALIKUVABADUS see on kohustuse vabatahtlik võtmine. Et koristada koos- rääkida lapsega perekonna eesmärkidest. Lapse motiveerimisel peaks põhirõhk asuma huvi tekitamisel.
(~psüühhika kristallvõre, mis paneb meie mõistuse korrapärasesse süsteemi) (Arhetüüp – justkui anum, mida inimene täidab enda mõtete ja omadustega. Pindmistes kihtides arhetüübid- persoona, vari, paar Anima ja Animus, self (mina ise arhetüüp) (on veel neid) Persoona- algne tähendus on mask. Tähendab inimeses seda, mida ta näitab teistele, käitub nii, nagu teised temalt nõuavad, kuidas ta arvab, mis on kasulikum ja milleks on ta kohustatud. Vajalik arhetüüp, aitab saavutada sihte ja eesmärke. Igal rollil on oma mask, ent samas on see alati tõelise mina moonutus. Eelkõige vajalik selleks, et täita keskkonna nõudeid. Et jätta soovitud mulje. Kui see mask saab inimese üle võimust, saab inimesest vaid tungide realiseerija ja rolli täitja
Selle arhetüübi mõju inimesele on v suur. A&A tunneb ära läbi suhete vastassugupooltega. Self mina-keskne arhetüüp, mille ümber teised arhetüübid koonduvad. Selfi peab inimene ise lahti mõtestama, ta peab ise leidma oma ainulaadsuse, tegeliku mina - individuatsioon. Selfini jõudmiseks peab ületama need: a) maski domineerimise, ületada rollitäitja, tähelepanu iseendal, mitte eesmärkidel b) teadvustada animust&animat. Jumal iseendas. Jung arvab, et enne keskiga pole võimalik selfini jõuda. Ta arvab, et arheotüüp on kõigil olemas, sarnasusõpetus Ego on teadvuse tsentrum, mis loob in teadlikus elus teatud suundumise, järjepidevuse. Seisab vastu teadvust ähvardavatele faktoritele, takistab alateadvusest asjadel üles kerkida. Tänu egole püüab inimene oma kogemusi analüüsida, ette planeerida. Ego kujuneb välja meie isikliku kogemuse baasil. 7. Adler Adler käsitleb individuaalset psühholoogiat
Selle arhetüübi mõju inimesele on v suur. A&A tunneb ära läbi suhete vastassugupooltega. Self mina-keskne arhetüüp, mille ümber teised arhetüübid koonduvad. Selfi peab inimene ise lahti mõtestama, ta peab ise leidma oma ainulaadsuse, tegeliku mina - individuatsioon. Selfini jõudmiseks peab ületama need: a) maski domineerimise, ületada rollitäitja, tähelepanu iseendal, mitte eesmärkidel b) teadvustada animust&animat. Jumal iseendas. Jung arvab, et enne keskiga pole võimalik selfini jõuda. Ta arvab, et arheotüüp on kõigil olemas, sarnasusõpetus Ego on teadvuse tsentrum, mis loob in teadlikus elus teatud suundumise, järjepidevuse. Seisab vastu teadvust ähvardavatele faktoritele, takistab alateadvusest asjadel üles kerkida. Tänu egole püüab inimene oma kogemusi analüüsida, ette planeerida. Ego kujuneb välja meie isikliku kogemuse baasil. 7. Adler Adler käsitleb individuaalset psühholoogiat
5) Genitaalne faas. Domineerib genitaalide piirkond, tekib huvi vastassugupoole vastu. ,,Sealpool mõnuprintsiipi" seletab lahti Freudi tungideteooria. Tunge on kaks seksuaalne ja agressiivne. Pilet 4. Isiksuse käsitlus Freudi järgi. Tungide teooria. Tungide teooria seletab ta lahti raamatus ,,Sealpool mõnuprintsiipi". On kaks tungi: seksuaalne (elutung) ja agressiivne (surmatung). Teod on alateadlikud ja lähtuvad neist tungidest. Surmatung tekkis I MS ajal. Arvab, et eluta aine olek on alateadvusse kodeeritud, elu püüdleb selle poole tagasi. Freud pidas olulisemaks seksuaaltungi, tänapäeval agressiivsust. Kaks tungi on omavahel läbi põimunud. 1932. aastal artikkel ,,Ego ja Id", Freudi isiksusekäsitlus. Ego on mina, Id on tema või miski. Sünnihetkel on ainult Id, psüühilise energia allikas, millele tugineb isiksus. Id on irratsionaalne, liikuv, ei allu loogikale ega eetikale. Püüdleb naudingu poole. Ego tekib alates kuuendast elukuust,
arusaamise käitumisskeem. Arhetüübid on enamasti seotud kollektiivse alateadvusega. Arhetüübid pärandatakse teatud ajustruktuuriga edasi. See põhjus, miks teatud asjad erinevates kultuurides luuakse samamoodi nad on seotud sarnaste arhetüüpidega. Isiksuse seisukohalt toob ta välja tähtsaimad arhetüübid: persoona, vari, paar anima ja animus, self (isesuse arhetüüp). 1. Persona ehk mask sarnane Freudi superegole- inimene võtab omale rollimaski, milline ta arvab ennast kasulik olevat, milleks ta näeb ennast kohustatud olema jne. Kui ta kasutab rollimaski liiga palju siis see jääbki talle näkku kinni, nagu näiteks õpetaja kes hakkab väljaspool kooli õpetajat mängima. 2. Vari Igal inimesel on oma psüühiline varju poole; inimene ei luba endale kõiki asju välja elada ja kõik see, mida inimene endale ei luba, moodustab varju ehk madalama olendi meis. On situatsioon, kus vari neelab inimese alla
Psühhoanalüüsi ülesanne on need uuesti välja päästa, sest sellega kaasneb raviv effekt. See ongi psühhoanalüüsi üldidee. Kuidas see toimub? Hüpnoosi nimetatakse ka vabade assotsatsioonide meetodiks. See on psühhoanalüüsi põhimeetod. Selle käigus inimene heidab diivanile pikali, teeb oma meele tühjaks ja need mõtted, mis pähe tulevad, ongi vabad seosed, patsient peab need analüütikule ära rääkima ja analüütik hakkab neid analüüsima. Nimelt arvab Freud, et ka unenäod ja nende uurimine võib alateadvuse kohta olulist informatsiooni anda. Alateadvus ongi unenägude päriskodu. Sealt unenäod tulevad. Freud defineerib unenägu see ei ole midagi muud kui tõrjutud soovide varjatud täideminek. Freudi meelest unenägude põhjustajaid või põhjuseid on väga erinevaid. Unenägusid võivad põhjustada: 1) Füüsilised ärritajad Tuba on külm ja näed unes, et lumetorm on alanud. Heli, vibratsioon, temperatuur
5) Genitaalne faas. Domineerib genitaalide piirkond, tekib huvi vastassugupoole vastu. ,,Sealpool mõnuprintsiipi" seletab lahti Freudi tungideteooria. Tunge on kaks seksuaalne ja agressiivne. Pilet 4. Isiksuse käsitlus Freudi järgi. Tungide teooria. Tungide teooria seletab ta lahti raamatus ,,Sealpool mõnuprintsiipi". On kaks tungi: seksuaalne (elutung) ja agressiivne (surmatung). Teod on alateadlikud ja lähtuvad neist tungidest. Surmatung tekkis I MS ajal. Arvab, et eluta aine olek on alateadvusse kodeeritud, elu püüdleb selle poole tagasi. Freud pidas olulisemaks seksuaaltungi, tänapäeval agressiivsust. Kaks tungi on omavahel läbi põimunud. 1932. aastal artikkel ,,Ego ja Id", Freudi isiksusekäsitlus. Ego on mina, Id on tema või miski. Sünnihetkel on ainult Id, psüühilise energia allikas, millele tugineb isiksus. Id on irratsionaalne, liikuv, ei allu loogikale ega eetikale. Püüdleb naudingu poole. Ego tekib alates kuuendast elukuust,
Sonne, Pope, 1991: kliendid kes terapeudika seksuaalses suhtes olnud kaldusid näitama insesti või vägistamisohvritele sarnaseid reaktsioone, sealhulgas tugevat usaldamutest, reetmistunnet jne. Pope, Bouhoutsos (1986): 10 stsenaariumi, kuidas satutakse suhtesse · Rollivahetus: terapeudist saab patsient, keskenduma hakatakse nõustaja soovidele ja vajadustele · Seksuaalteraapia: terapeut esitab kliendile esitab seksuaalsust kui osa teraapiast · Terapeut tekitab kliendis sõltuvuse: paneb endasse kiindumuse · Uimastid · Vägistamine · Läheb asi käest ära · Terapeut jätkab kliendiga suhet väljaspool vastuvõttu · Hoia mind emotsionaalse toe tagamine · Tõeline armastus Kolmanda osapoole maksed: Enamasti kindlustusfirmad, võib tegemist olla ettemaksuga, järelmaksuga. APA eetikakoodeks *Psühholoog tunnustab inimväärikust ning inimõigusi.
Nõustamispsühholoogia kordamispunktid: 1. Mis on nõustamine? Nõustamine on nõustaja ja kliendi(ntide) vahel kooskõlastatud interaktiivne õppimis- protsess. Nõustamise peamine eesmärk on aidata klientidel leida võimalusi tegutsemiseks nende endi valitud viisidel, et elada enam rahulduspakkuval ja rikkamal viisil nii indiviidi kui ühiskonna liikmena. Nõustamine on ajas kindlalt piiritletud, selge struktuuri ja reeglitega protsess, mida viib läbi vastava ettevalmistusega spetsialist. põhineb sellekohasel kokkuleppel, eeldab professionaalseid teadmisi, oskusi ja kogemusi, lisaks elukogemust ja nõustaja teadlikkust enesest. põhineb kindlate meetodite kasutamisel, teostub osapoolte suulise suhtlemise kaudu, rajaneb kliendi-konsultandi usalduslikul koostööl ja jagatud vastutuse põhimõttel ning toimub suhteliselt piiratud aja jooksul (6,10,15) 2. Nõustamise põhimõtted.
Kuulatakse vaid neid hinnanguid oma käitumisele, mis toetavad võimu. Väiksema võimuga inimestesse suhtutakse üleolevalt ning välditakse lähedasi suhteid nendega. Võimukorruptsiooni puhul võivad konfliktid tekkida mitmesugustel põhjustel võimu omajale ei kuuletuta ega alluta piisavalt, rikutakse õigluspõhimõtteid, võimu omamist ei peeta enesestmõistetavaks. Võimukorruptsioon saab toimida tingimustes, kus ühel osapoolel on või ta arvab endal olevat rohkem võimu kui teisel osapoolel. Sellisel juhul pole võim tasakaalus. Võimu tasakaalutus on olukord, milles ühel osapoolel on oluliselt rohkem võimu kui teisel. Sageli mõjutab võimu tasakaalutus otseselt konflikti. Ühelt poolt võib võimu ebavõrdne jaotus saada konflikti põhiküsimuseks, milles teine osapool püüab saavutada võimu tasakaalu. Teisalt on uurijad seda meelt, et kui ühel poolel on oluliselt
Seal peatükis kirjutan isiksusest, psühhoanalüütilistest teooriatest, tunnusjoonte teooriatest, kognitiiv- käitumuslikest teooriatest, humanistlikutest teooriatest ja isiksustestidest. Eelviimane peatükk on psühhopatoloogiast ja psühhoteraapiast. Psühhopatoloogia on psüühikahäireid käsitlev õpetus, mis kuulub peamiselt psühhiaatria ja kliinilise psühholoogia valdkonda. Psühhoteraapiat aga psüühiliste häiretega inimeste raviks. Lõpuks kirjutan inimese minast ja lähisuhetest. Inimese minakäsitus sisaldab kõiki selle inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid ning muutub kogu elu jooksul. Selles peatükis räägin minakontseptsioonist ja enesehinnangust, hoiakutest ja armastusest. 1. MÕTLEMINE JA KEEL 1.1 Mõtlemine Mõtlemisena käsitatakse kogu seda vaimset aktiivsust, mis seostub info töötlemise ja mõistmisega ning suhtluses kasutamisega.
1. SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Edukas suhtlemine on keeruline oskus, millega vaid vähesed ilma pideva enesetäienduseta toime tulevad! (Fletcher, C.M) 1.1 Kontakti loomine ja esmamulje Kontakti loomine ja edasine suhtlus sõltub sellest, millise esmamulje sa oma vestluspartnerile jätad. Esmamulje on sinu esimene ja sageli ainus võimalus anda aimu sellest, kes ma olen - tekitada tunne, mis tõenäoliselt jääbki püsima. Esmaste lühidate vestluste jooksul kujundavad teised sinust oma arusaama ja otsutavad, kas sa meeldid neile või ei. Sellest, kas sind nähakse siira, huvitava ja vaimukana, sõltub see, kas sinuga tahetakse ka edaspidigi juttu puhuda. Esmakohtumisel igaühele võrdselt meele järele olla pole võimalik, mistõttu ei ole olemas ühtki ,,õiget" esmamuljet, mis igas olukorras toimiks. Seda põhjusel, et inimestel on teiste suhtes väga erisuguseid eelistusi ja sümpaatiaid. Samas on olemas teatud universaalsed tõekspidamised - ebaisikulise stiili elemendid, mis on meele
olemine. - Teadvuse omadused: kvalitatiivsus, subjektiivsus, selektiivsus, ühtsus - Funktsioonid: prioriteedid, planeerimine, loovus, olukorra jälgimine, isiksuse järjepidevus ja kooskõlastatus ajas, ühemõttelisusus ja keskendumine, suhtlemine - Primaarne – praegu olen siin, teen seda - Reflektiivne – võime ette näha (tegu ja tagajärg), ajas mõelda, mõelda abstraktselt, mida ühiskond arvab - Eneseteadvus – iseenda teadmine ja arusaamine, peegeldamine. Mida inimene teab iseendast (füs, sots, vaim) minevikust, olevikus ja tulevikus (James) - Tegijad: Bahtin ja Võgotski – eneseteadvus tekib tänu dialoogile, eeldab kõne ja keele arengut. Tart – samastumine, erinevad rollid. Tähelepanu on psüühilse aktiivsuse seisund, mis väljendub teadvuse keskendumises mingile objektile.
Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1.Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. Minapilt ei ole sündides kaasas. See kujuneb inimese elu jooksul. See kätkeb endas inimese mõtteid ja tundeid. Seda mõjutavad erinevad kogemused , ja see on pidevas muutumises inimsuhete vaheldumise tõttu. Keskkond ja meid ümbritsevad inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja arusaamad oma ,,minast" arenevad ümbritseva mõju toimel. Enamasti on igal inimesel enda kohta mingid teatud arvamused, nii negatiivseid kui ka positiivseid. Uue informatsiooni ja uute tunnete vastuvõtmine sõltubki sellest, kuidas me ise ennast arvame nägevat. Seega minakonseptsioon sõltub kultuurist ja kogemustest (läbielatust) Enesehinnangu all mõeldakse inimese tundeid enda suhtes. Sellest tulenevalt on kõrge ja madala enesehinnanguga inimesi, mille kujunemist mõjutavadki kogemused ja keskkond. Kõrge enesehinnang
SOTSIAAL-HUMANITAARINSTITUUT SUHTLEMIST TAKISTAVAD TEGURID Kursusetöö SOTSIAALTEADUSTE ÕPPEKAVA Juhendaja Tallinn 2010 3 SISUKORD Sissejuhatus 1. Suhtlemine 1.1. Suhtlemise põhitunnused ja reeglid 1.2. Suhtlemise tähendus elus 1.3. Suhtlemise kooslus ja protsess 2. Suhtlemist takistavad tegurid 2.1. Ebasoovitatavad reaktsioonid 2.2. Teesulud on riskantsed reaktsioonid 3. Suhtlemisoskuste ja suhtlemistõkete uurimine 3.1. Küsitluse ettevalmistamine ja läbiviimine 3.2. Küsimustike tulemuste arvutamine, tulemused, ettepanekud 3.2.1 Tulemuste arvutused 3.2.2 Tulemused 3.3 Ettepanekud Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad Lisa 1. Suhtlemisoskuse küsimustik Lisa 2. Suhtlemist häirivate tegurite küsimustik 4 SISSEJUHATUS Suhtlusoskus on elu tähtsamaid oskusi, see annab elule värvi. Kui kellegi kohta öeldakse hea suhtleja, siis selle all mõeldakse in
Sotsiaalpsühholoogia Õppejõud: Mati Heidmets Slaidid, kursuseprogramm: yldbak Adler284 Moodle: parool sp2011 Eksam Moodle'is 12., 21. ja 34. nädalal, valikvastustega test http://www.socialpsychology.org/ Sotsiaalpsühholoogia kui inimestevaheliste suhete ruumi analüüsiv, siin ilmnevaid seaduspärasusi välja toov teadus Sotsiaalpsühholoogia kujunemislugu · SP eelkäijad: filosoofia, teoloogia, 19. saj viimasel kolmandikul kujunev psühholoogia. Praktiline SP toiminud sajandeid: mõjutajad, nõiad, shamaanid, teadjad, usuliidrid ... · Esimesed uurijad: prantslane Gustave LeBon (1841-1931), itaallane Gabriel Tarde (1843-1904). Massipsühholoogia. Grupiteadvus, sugestioon, massipsühoos. Filosoofiline/spekulatiivne SP. Teoretiseerib, ei mõõda. · Wilhelm Wundt (1832 1920) ja Völkerpsychologie rahva moraal, tavad, õiglustunne ... · 20 sajandi algul in
Lisaks rollile on oluline ka lava, kus mängitakse ja vaatajaskond. Baumeister toob välja kaks motiivi, miks rolle täidetakse: meeldida teistele, et saavutada heakskiitu või mõjutada neid; konstrueerida avalikku imidzit. 7. MINA ESITAMISE STRATEEGIAD Inimesed kasutavad erinevaid mina esitamise strateegiaid, et manipuleerida endast saadava muljega ja kontrollida seda, kuidas teised käituvad nende suhtes. Inimesed soovivad üldjuhul saada kinnitust arusaamadele oma minast ja käituvad nii nagu nad usuvad endid olevat. Jones ja Pittman lõid teooria, mis sisaldab järgmisi strateegiaid: Meeldida püüdmise abil üritame me teistele enam meeldida. Meeldida püüdmise käigus üritatakse teist kiita või ollakse temaga ühel meelel. Paljudel juhtudel tahavad vähema vimuga isikud meeldida enamat vimu omavatele isikutele. Meelitaja reageerib pigem teiste algatustele, kuid teeb neid ise. Eneseülendamise eesmärgiks ei ole mitte meeldimine vaid
Arengupsühholoogia Arenguteooriad Kristiina Uriko, MSc 2014 Arenguteooriad · Respekteerivad üldist teadmist. Igaühel on isiklik ja üldine teadmine. · On põhimõtteliselt kontrollitavad. Enamik psühhoanalüütilisi teooriaid on halvasti kontrollitavad. · Aitavad organiseerida fakte ja interpreteerida neid. Fakt iseenesest ei oma tähendust. · On vähem keerukamad kui seda on inimene ise. S.t.teooria jätab alati mingid asjad seletamata, sest inimest ei saa ära seletada kuna teist nii keerulist süsteemi kui ta ise · On üldistavad. S.t teooria seletab inimese olemuse neid omadusi, mis on üldiselt enamusel Varased arengukäsitlused Preformatsiooniteooria (17.-18. saj.) metafüüsilise arengu teooria (elusolend on mehe sugurakus täielikult valmis = humunkolos.)-> Preforma
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja loogiliselt mittevastu
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja lo
Põhiprintsiibiks on saavutada mugavus ja tasakaal so LIBIIDO ehk naudingu printsiip. · Teadvustatud osa ehk mina Ego: teadvuse tase, töötab reaalsuse printsiibil. Alistab Id, otsib reaalsusest lahendust. Ego peab tunnetama subjektiivse ja objektiivse reaalsuse vahekorda, vajalikuks muutub mõtlemine. Tekib vastuolu: Id- nauding, ego - tegevus · Minast kõrgemal Super-ego: sisaldab moraalinorme, kombeid ja tavasid. Annab egole piirid, mille raames võib naudingu printsiibi tegelikkuses rakendada. Siit tulevad asendused, mis ühiskonna poolt heaks kiidetud · Freud uskus, et inimese isiksuse areng esimesel viiel eluaastal eriti oluline ja kordab evolutsiooni: oraalne periood (0-1,5
Käesolev trükis on abiks algajale karjäärinõustajale, pakkudes samas teada-tuntud tõdede äratundmisrõõmu ja värskeid ideid ka kogenud nõustajale. Käsiraamat annab ülevaate nõustamise teooriast ja praktikast. Esimeses osas tutvustatakse lühidalt nõustamisteooriaid, millest ka Eesti nõustajad on igapäevatöös lähtunud. Põhjalikumalt käsitletakse nõustamisprotsessi. Nõustaja saab näpunäiteid nõustamise planeerimiseks, läbiviimiseks ja analüüsimiseks. Tutvustatakse erinevaid meetodeid ja abivahendeid ning antakse soovitusi nõustamise füüsilise keskkonna kujundamiseks. Teise osa keskne teema on töö gruppidega. Käsitletakse gruppidega töötamise üldiseid põhimõtteid, põgusa
TEEMA 1 PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID, STRUKTUUR Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas Eelteaduslik levinuim, vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta Filosoofiline - tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed probleemid on tihedasti seotud psühholoogia uurimisainega. Süstematiseeritud ja range loogiline ülesehitus. Teaduslik kõige hilisema tekkeajaga. Teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt ning eri aegadel juhul kui eeltingimused on samad Teoreetiline nii metoodiliselt kui sisuliselt rakenduslikule psühholoo
soolisi erinevusi seletada aitab, ei seleta see individuaalseid erinevusi sugude siseselt. Meeste seas võib olla seksuaalselt äärmiselt valivaid isikuid ning naiste seas seksuaalselt vägagi valimatult käituvaid indiviide 6) Käitumise eneseregulatsioon Kliiniliste psühholoogide eeskujul usuvad motivatsioonipsühholoogid, et inimesi on võimalik nende käitumise reguleerimisel aidata. Seejuures pakuvad huvi erakordsed isiksused (kuulsused). Higgins (1997) arvab, et oluline on mõista inimeste enesele keskendumist, mis aitab inimesi eesmärkide saavutamisel (ehk püüdlusmotivatsiooni) & ohutude eest hoidumisel (ehk vältimismotivatsiooni) 7) Tahe Markus & Nurius (1986) on väitnud, et inimesed saavad oma unistuste kaudu luua uusi võimalikke minasid ning muutuda seejärel üheks neist, saavutamaks teatud eesmärki, muutumaks teistsuguseks inimeseks või tegemaks midagi sellist, mida nad kunagi varem pole teinud
Kuressaare Ametikool Sirje Pree 2001 / 2006 Sisukord Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 2 Sisukord SISUKORD Sisukord ............................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................... 5 Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 Kontakt ............................................................................................... 12 Pertseptsioon ehk isikutaju ................................................................. 15 Välistunnuste taju ........................................................................... 24 Tundeseisundi taju ..............................................
W. Jamesi mina teooria Peegelmina teooria (C.H.Cooley) Sotsiaalne võrdlemine Enesetaju teooria (D.Bem) Enesehinnang. Mina-esitus (E.Goffman) Avalike esinemiste analüüsimisel on üheks kõige tunnustatumaks lähenemiseks Erving Goffmani dramaturgilist lähenemist. See pilt mida me endast teistele loome vib olla erinev meie enda mina käsitlusest. Mnikord inimesed manipuleerivad vi loovad mingi pildi endast, et soodustada suhtlemist vi siis järgitakse mingeid omi eesmärke. Mina-esitus (mida mnikord nimetatakse ka mulje kujundamiseks) on seotud protsessiga, kus inimesed manipuleerivad oma mina-pildi ja käitumisega selleks, et luua teistele endast teatavat muljet. Mina esitamise eesmärk võib erinevates situatsioonides olla erinev. Mningate eriliste inimeste puhul vtame me aga maski maha. Seda protsessi nimetatakse eneseavamiseks. Mina -esituse uurimist alustas Erving Goffman (1959). Ta vaatles inimeste tegevust teatrina, kus inimesed täidavad teatavaid rolle. Rolli e
Nõustamise põhialused I loeng 8.09.14 Mis on nõustamine? Tegemist on interaktiivse õppimis-protsessiga. Oluline, et mõlemad osapooled (nõustaja ja klient) on aktiivsed, ilma milleta nõustamist toimuda ei saa. Seega nõustamine on nõustaja ja kliendi(ntide) vaheline kooskõlastatud interaktiivne õppimis-protsess. Nõustamise peaeesmärk on aidata klientidel leida võimalusi tegutsemiseks nende endi valitud viisidel, et elada enam rahulduspakkuval ja rikkamal viisil nii indiviidi kui ühiskonna liikmena. Nõustamine on ka toetamine. Kliendile õpetatakse midagi, nt kuidas kuulata, suhelda, kuidas olla vaikuses jne. Oluline, et inimene ise tunneks, et ta vajab nõustamist, lähtealus on ka probleemi tunnistamine. Nõustamine on ajas kindlalt piiritletud, selge struktuuri ja reeglitega protsess, mida viib läbi vastava ettevalmistusega spetsialist. Kliendile on oluline, et ta tuleb kellegi juurde kindlal ajal jne, see motiveerib nei
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA I eksam 22.mai kell 16.15-17.30, M-22 eksam II eksam 4.juuni III aeg sügissemestri vahenädalal. I LOENG I TEOORIA Teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid. Teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus. Metateooria. – teooriate teooriad. Ühikuga alustatakse mudeli loomist. Selleks on käitumine või püsijoon (ajas muutumatu). Postulaadid – „mis siis tuleb kui..“ Teooria headus: llihtne, ei sisalda kõiksust, mittevastuoluline, teeb mõõdetavaid ennustusi. 2. ISIKSUSE TEOORIAD. Filosoofilised eeldused: - Determinism. - Pärilikkus. Keskkond muudab pärilikkuse poolt determineeritud skeeme. - Unikaalsus. - Proaktiivsus. Isiksus on aktiivne. - Teaduslikkuse printsiip. 3. ISIKSUSE KIRJELDAMINE: Nomoteetiline lähenemine – samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Saavutame võimaluse, et saame
Kuninglik käitumine eeldab tarbijalt teenindajast lugu pidamist ja temaga arvestamist. Teenindaja omakorda püüab teha kõik, et tarbija soov saaks täidetud ja lisab sellele omalt poolt soojust ja tähelepanu. Seega võime öelda, et tarbija on KUNINGAS vaid siis, kui Kliendil on alati õigus .... mõelda, arvata, aru teenindaja saab teda abistada KUNINGANNANA! saada just nii, nagu ta mõtleb, arvab, aru saab Kuna kuninga mõte seostub meie kultuuris alamaks olemise ja tingimusteta allumisega võib olla teenindaja jaoks kasulik mõelda kliendist kui Inimesest (ja inimesed on erinevad) Suhtlemise etapid ja müügimudel Suhtlemise eelduseks on suhtlemisvalmidus st. ma olen valmis suhtlema (ma keskendan oma tähelepanu suhtluspartnerile, lülitades/katkestades muu info vastuvõtu (ka muude asjadega tegelemise), ma tajun
Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne; igasugus
Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne; igasuguse vä
annaabi.ee 
