2. Udutamine (mingi osa leidmine, millega nõustute) 3. Sondeerimine ( täpsustavate küsimuste esitamine, et mõista, mis häiris) KONFLIKTID Põhimõtteliselt on inimesel konfliktiolukorras kaks käitumisvõimalust: Kas seista enda eest ja asuda konflikti lahendama või vältida konflikti(põgeneda teise tuppa, keelduda rääkimast, tõmbuda endasse) ja koguda endasse viha ja trotsi. Konfliktiolukorras on inimene suure pinge all ja tunnete meelevallas-ta pole võimeline rahulikult mõtlema ega asju arutama. Esimene samm lahendama asumisel oleks oma tunnete üle kontrolli saavutamine. Kui oleme endast väljas , siis tunneme solvumist, viha, vastikust, masendust, häbi, hirmu või muid negatiivseid tundeid. Negatiivsete tunnete kontrollimiseks tuleb nad välja öelda. Selleks on hea kasutada nö mina-teadet. Mina-teade ei mõju ärritavalt ja ei õhuta tüli jätkamist, vaid võimaldab kokkulepete sõlmimist ja rahulikku vestlust.
Suhtlemispartneri jälgides ei tuleks tähelepanu pöörata märkidele, vaid nende muutumisele. Psühholoogiline kontakt inimeste positiivne suhtumine üksteistesse suhtlemisprotsessis.Emotsionaalne sisu : arusaamine, et teine inimene meeldib. Suhtlemisoskus- situatsiooni tõlgendada ja vastavalt sellele nii verbaalseid kui mitteverbaalseid oskusi kasutada. Reaktviised rahvad peavad tähtsaks viisakust ja aupaklikkust, kuulavad vaikselt ja rahulikult ning reageerivad ettevaatlikult nt hiinlased, jaapanlased, soomlased. Lineaaraktiivsed planeerivad, koostavad ajakavasid, organiseerivad, teevad ainult ühte asja korraga, nt saksased, sveitslased. Multiaktiivsed on elavaloomulised, jutukad rahvad teevad mitut asja korraga, ei planeeri oma prioriteete vastavalt ajavakavale , bt ilaallased, araablased. MIDA ANTAKSE EDASI? (mitte lingvistilised teateid) 1. Hoiakud, arvamused 2.tundeid, emotsioone 3
TMO0010 JUHTIMINE - KORDAMISEKS kevad 2015 1. Organisatsioon - kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. 2. Juhtimise kui protsess on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule (loovus, uuendused, muudatused). Organisatsioon peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib. 4. Kavandamine - organisatsiooni ja tema liikmete eesmärkide ning nende saavutamise teede
Introvertsus ja ekstravertsus =psüühilise energia ehk libido suundumus. 2) Psühholoogilised funktsioonid – maailma tunnetamine, informatsiooni ja kogemuse töötlemine. a) ratsionaalsed funktsioonid (alluvad loogikale)– hinnangud, loogika, (info kogumine, aistav funktsioon). Objekti olemasolu fikseerimine (järelduste tegemine. Mõtlev funktsioon). Objektile tähenduse andmine, objekti nimetamine. Loogilised järeldused. Näen ja kuulen ning teen sellest järeldusi. b) irratsionaalsed (loogika puudub) - loogikast sõltumatud. Intuitiivne funktsioon (info kogumine), ennustused, minevik – tulevik, tunnetav funktsioon (järelduste tegemine), objektile väärtuse andmine, meeldib – ei meldi hoiakutel, arvamustel põhinevad järeldused. Näit: aistav (inimene), mõtlev funktsioon (võõras), tunnetav (veetlev), intuitiivne (kestvad suhted).
Teenindussuhtlemine kliendikesksus Kosmoseuuringute alguspäevad.. Canaveraly neemel asuv NASA keskus. President Kennedy oli seal parasjagu kohtumas paljude kuulsate teadlaste ja uurijatega. Ta kohtus inimestega, kelle ülim eesmärk oli vallutada kosmos ning jalutada kuu pinnal. Ta kohtus raamatupidajate ja administraatoritega, kes olid andnud suure panuse projekti õnnestumisse. Seega oli kohtunud paljude sihikindlate, uhkete ja oma eesmärki uskuvate meeste ja naistega. Kui ta jalutas mööda koridori tagasi limusiini juurde, põrkas ta kokku küürutava hallipaise mehega, kellel oli ämber ühes ja mopp teises käes. Küsimus tundus üpriski ülearune, aga president küsis siiski: ,,Ja mida teie siin neemel teete?" Selga sirutades vaatas koristaja presidendile otsa ning vastas, hääles uhkus ja väärikus: ,,Härra, ma teen
tajumine võib olla poolik ja suhtlemine ei paku rahulolu nii kiiresti kui korraliku kontaktivõtmise puhul. Idamaades kulub kontakti võtmisele ja partneri uurimisele/tajumisele eriti pikk aeg - lugedes raamatuid idamaade tseremooniatest võib ainult imetleda nendes kirjeldatud "ülistusjuttu" ja kummardusi-koogutusi enne nö. asja kallale asumist. Kujutage ette diskot suures ruumis. Sa tahad oma sõbrale midagi edasi öelda (infot edastada), muusika on vali ja otsitav tantsib keset tantsupõrandat tihedas rahvamassis. Mida teed? Kas hakkad kohe karjuma oma teadet? Ootad, kuni ta märkab ja siis viipad käega või teed muu tähelepanu äratava liigutuse? Kuidas tegutsed sina ? Esimesel juhul oleks tegemist suhtlemise alustamisega ilma kontakti võtmata. Kas sellel on tulemust? Teisel juhul algab suhtlemine kontakti võtmisest. Teine näide. Heliseb telefon. Kiirustav naisehääl küsib:" Juhan on ka kodus või?"
AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.......................................................
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Error! Reference source not found.Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik- poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Organisatsiooni keskkonda tuleks käsitleda kui organisatsiooni suhtes erinevate huvide ja ootustega huvigruppide kooslust, kellega juhil organisatsiooni esindajana tule
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eestvedamine mõjuvõimu aspektist ...
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik-poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Rahvusvaheline keskkond hõlmavad ülemaailmseid arengusuundi, sealhulgas otseselt ärielu mõjutavaid trende. Ülemaailmsed trendid on Euroopa Liidu laienemine, keskkonnakaitse tõhustamine ja kõrgt
üheks peapõhjuseks. Krediidi- ja finantsrisk risk, et ei saada hakkama laenu või laenuitresside tagasimaksmisega. Teiselt poolt oht, et firma kliendid ei tasu krediiti saadud kaupade eest või teevad seda hilinemisega. Kursi- ja inflatsiooniriskid. Kinnisvararisk hoonete ja seadmete amortiseerumine, väärtuse langus ebasoodsa asukoha pärast, rendilepingute tähtaegade lõppemine ja sellest tulenev ebakindlust. Personalirisk suur sõltuvus üksikute inimeste lahkumisest, vajalike oskustega töötajate puudumine, konfliktid töösuhetes (streigid jne). Kuritegevus - ebaausad töötajad, vargused, sulidest lepingupartnerid, sissemurdmised, väljapressimised, ettevõtte hoonete või transpordivahendite kannatada saamine vandalismi tagajärjel. Muud vara kaotusega seotud riskid tulekahjud Poliitiline risk - võimalikud muutused seadusandluses, eeskätt maksunduses.
Neurotransmitteri toime NT sünteesitakse ensüümide abil, säilitatakse vesiilikutes NT lekke neutraliseerivad ensüümid Aktsioonipotentsiaal vabastab NT sünaptilisse pilusse Presünaptilised retseptorid peatavad NT edasise vabanemise NT kinnitub postsünaptilisele retseptorile 1.Aminohapped: GABA ja Glutamaat – peamised KNS aktiveerivad NT 2. Monoamiinid: Dopamiin – tujuga, sõltuvus käitumine Serotoniin – meeleolu, depressioon Adrenaliin - Noradrenaliin - meeleolu 3. Atsetüülkoliin: - ANS valdav NT 4. Neuropeptiidid: Endofriinid – heaolutunne, NPY, Enkefaliinid 5. Puriinid: ATP, Adenosiin 6. Lahustuvad gaasid: *CO, *NO ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID Hormoone iseloomustab: Järk-järguline toime Muudavad tavaliselt protsessi intensiivsust / tõenäosust
vaid ütleb "naine roolis, auto kraavis". Määramatuse ületamine seletuste omistamise kaudu Personaalsed vs situatiivsed põhjused Ajutised vs püsivad põhjused Näited: korvpallifännid, sõbra ja vaenlase eksamid ... Atributsioon Nt: SUUSATAMISE MM Kujutame, et meie lemmik Veerpalu jääb 64. kohale. See paneb inimesi muretsema, et miks nii, pidi ju kulla saama jne. Nüüd hakkame põhjusi otsima ja kui me selle leiame, saame õhtul rahulikult magama minna. Personaalne ja ajutine: kõhuhäda, vana vigastus 13 Personaalne ja püsiv: vanadus Situatiivne ja ajutine: kohalik kass jooksis rajale Situatsiivne ja püsiv: Veerpalu treenerid on juba pikemat aega olnud ebaadekvaatsed PÕHJ Personaalne Situatiivne US Ajutine PA ??? SA ??? Püsiv PP ??? SP ??? Grupitaju, keskkonnataju
, ...) · Sensibilisatsioon: tundlikkuse tõus · Järelefektid; järelkujundid (negatiivne, kromaatiline) · Assimilatsioon (ühtlustumine) · Sünesteesia · Värvusaistingud (heledus, spekter, komplementaarsus, toon, küllastus, soojad/külmad v.) Tajuteema: Taju ja tähelepanu Taju: esemete ja nöhtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess: terviklikkus, mõtestatus, apertseptiivsus (see, mis ei tulene tajumisest), selektiivsus, kontekstist sõltuvus, konstantsus, kategoorilisus, üldistatus, ökoloogiline põhjendatus. · Liigitamine modaalsuste järgi (nägemis-, kuulmis-, jne) · Liigitamine tegelikkuse fundamentaalsete eksistentside järgi (aja-, ruumi-, liikumistaju) · Liigitamine taju objekti järgi: vormitaju, sündmustaju, värvustaju, keeletaju, isikutaju, tekstuuritaju.) Tajuteooriad: 1)konstruktivistlikud, 2)ökoloogilised:
Funktsioon või seda tagav süsteem Vasak ajupoolkera Parem ajupoolkera Nägemissüsteem Tähtede, sõnade tajumine Keerukate geomeetriliste kujundite ja nägude tajumine Kuulmissüsteem Keelega seotud häälte tajumine Keelega mitteseotud häälte, muusika tajumine Somatosensoorne (keha- Pole teada Keerukate kujundite taktiilne äratund mine tundlikkuse) süsteem (pimedate punktkiri ehk Braille) Liikumine Terviklikud tahtlikud liigutused Liikumine ruumi kontekstis Mälu Sõnaline mälu Mittesõnaline mälu
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
1. Sotsiaalpsüholoogia olemus ja meetodid, Toivo Aavik, 13.02.2018 La Piere eksperiment Richard La Piere, reisis 30ndatel 2 a USAs ringi koos hiina päritolu ameeriklaste paariga. Külastasid 251 hotelli ja restorani ja ainult ühe korra aeti nad ukse tagant minema. Tol ajal oli hiinlaste osas USAs vastuseis. Peale reisi saatis ta kõikidele ettevõtetele küsimustiku, küsis: kui teie asutuse ukse taha ilmuks üks hiinlastest abielupaar, kas te teenindatakse neid? Vastusevalikuid oli 3: ei, jah, sõltub asjaoludest. Tagasi sai 128 vastust. Tulemus: 92% vastasid EI. Seda uuringut peetakse üheks käitumist kirjeldavaks olulisemaks uuringuks ajaloos, see oli 1934 aastal. Mis on sotsiaalpsühholoogia? Igapäevaselt mõtleme teiste inimeste peale ja kuidas nendega käituda. SP on psühholoogia haru, mis uurib teaduslikult inimühenduste tekkimist, arenemist ja talitlust ning ühiskonnanähtuste ja suhete psühholoogilist külge. Selle raames uuritakse kõiki käitumisi, mis seost
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS secunda, kevad 2010 1. PILET ISIKSUSE MÕISTE Isiksuse teema on psühholoogias olnud läbi aegade suhteliselt populaarne. Isiksus küllaltki mitmetähenduslik mõiste: 1) Inimese eripära, kordumatus, individuaalsus. 2) Püsiv ja muutumatu osa inimesest. Tuleb sõnast "persoona", mis algselt tähendas maski. Vana-Kreeka komöödiates oli see konkreetne ese. Sõna "karakter" oli algse tähendusega millegi sisse uuristamine või äramärkimine, et see on minu oma. Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega. Isiksus on see teema, mis kõige rohkem huvitab neid inimesi, kes ei ole eriti psühholoogialähedased. Isiksuse küsimused on sellised üldised, mis on läbi aegade inimesi huvitanud. Isiksuse temaatika on psühholoogias see temaatika, mis kõige suurem
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Kui õpilasel ilmneb äärmuslik kognitiivne diferentseerimissuundumus (väljast sõltuv või sõltumatu äärmus), tuleb astuda samme selle tasakaalustamiseks. Arvestada tuleb sellega, et analüütilisusele kalduv (väljast sõltumatu) tunnetusviis kindlustab enamikul juhtudel parema toimetuleku nii õpingutes kui töös. Õpilased, kelle tajustiili iseloomustab pigem väljast sõltumatus kui sõltuvus, tulevad õppimisega edukamalt toime ja on üldse võimekamad. Tunnetusliku (e kognitiivse) stiili käsitlemisest ei saa kontseptuaalse tempo ega kognitiivse diferentseerumisevõime (väljast sõltuv – sõltumatu) osas väita, et õpetaja peaks tingimata kohanduma õpilaste eelistustele vaid KOGNITIIVNE STIIL ON 1 PALJUDEST õpilasi iseloomustavatest joontest, MILLEGA ÕPETAJAL TULEKS ARVESTADA, mõistmaks õpilaste indiv iseärasusi. Konvergentne ja divergentne mõtlemine
bioloogiliselt kasulik Herbert Spencer Esitas oma nägemuse ühiskonnast: · Ühiskond eksisteerib kui organism · Toimub sotsiaalne evolutsioon Analoogia bioloogilise organismiga = Sotsiaalne tervik Herbert Spencer Ühised tunnused bioloogilisel organismil ja ühiskonnal: · Kasvavad oma elutegevuse jooksul · Struktuur muutub keerulisemaks · Muutusega diferentseeruvad funktsioonid · Muutustega koos: vastastikune koostöö, toime, areng suurem sõltuvus üksteisest · Kui terviku tegevus häiritud, siis osad võivad teatud ajal oma tegevust jätkata Herbert Spencer Erinevad tunnused on: · Organismi osad on füüsiliselt seotud; ühiskonna koostisosad vabad ja laiali pillatud · Mõtlemine ainult ühes organismi osas; ühiskonnas mõtlevad kõik inimesed · Bioloogilises organismis eksisteerivad elemendid terviku jaoks; ühiskond eksisteerib oma liikmete hüvanguks. Herbert Spencer · Ühiskond
Ta leidis, et sotsioloogia on teadus, mis uurib ühiskonda. Comte arvates on sotsioloogia aine teistsugune, ta leidis, et sotsioloogia on teadus, mille ülesandeks on uurida inimintellekti ja moraali determineeritust e mõjutatust sotsiaalsest keskkonnast e ühiskonnast. Comte pööras suurt tähelepanu sotsioloogia positiivsele käsitlemisele, sest ta leidis, et igasugune teadus peab tulema praktikast, ja kui ta seda teeb, siis on ta positiivne teadus. Inimintellekti (tarkuse) ja moraali sõltuvus seos tingitus ühiskonnast. Leidis, et inimintellekt ja moraal omavad ühiskonnaga teatud sidemeid. Need on mõjutatavad ühiskonna poolt. Peab uurima seost nende kahe vahel. Et seda moraali ja intellekti uurida tuleb üritada läbi viia empiirilisi ehk praktilisi uuringuid. Sot. peab olema empiiriline teadus. See mis on praktikas võetud, see on positiivne (seos positiivse õigusega riigis hetkel kehtiv õigus) Positiivne sellepärast, et see on reaalne
konfliktide; kuulujuttude ja pingetega. Need ei ole eriolukorra tunnused, vaid projektitööle iseloomulikud karakteristikud. Projektijuhi roll on aidata inimestel hakkama saada ning julgustada neid analüüsima ning õppima sellistest situatsioonidest. Eesmärkide kokkuleppimine, ressursside hankimine, projekti arengu jälgimine nende funktsioonide täitmiseks peab projektijuht mõjutama teisi inimesi. Projektijuhi töö ei sarnane rahulikult kontoris istuva analüütiku tööle, vaid on pigem ettevõtjale sarnane, kes on pühendunud oma tööalase eesmärgi saavutamisele keskkonnas, mis on vaenulik, ükskõikne või poliitilistest huvidest mõjutatud. Projektijuht peab suutma luua suhteid ületades piire erinevate organisatsioonide ja sama organisatsiooni osakondade vahel töötamaks inimestega, kellel on kõigil oma eesmärgid ja huvid. Tavaliselt pole projektijuhtidel ametliku võimu, kuid nende töö põhiosa moodustab teiste
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
Neis kritiseeriti informaalse kooli lähtemõtteid ja teostusviise. Miks peaksid need kirjutised meid huvitama? Minu arusaamist mööda on tollane kaunisõnaline retoorika Inglismaal suures osas meie tänapäeva reaalsus Eestimaal. Toon näitena vaid ühe lõigu Plowdeni komitee raportist (Hytönen 1993), millega anti informaalse kooli levikule nn roheline tee. Kool püüab pakkuda lastele soodsat kasvukeskkonda, kus lapsed võivad rahulikult areneda endale sobiva kiirusega ja viisil. Kool püüab anda võrdsed võimalused ja kõrvaldada arengutakistused. Kool pöörab erilist tähelepanu õpetuse individualiseerimisele, nähtuste vahetule kogemisele ja loova töö tegemise võimalustele. Kooli eesmärk on, et teadmised ei kuhjuks õpilaste poolt vaadatuna üksteisest eraldiseisvatesse lahtritesse ning et töö ja mäng ei vastanduks teineteisele. Lapsel, keda kõigil tasemetel kasvatatakse ülalkirjeldatud
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
ta kirjutas umbes 390 komöödiat, mille teemade seas olid ka naiste õigused, abielu kaotamine, laste kasvatamine lahus vanematest, kogukonna vanemate juhtimise all, kogu töö tegemine orjade poolt. 6) Vanas-Kreekas oli ka harmoonia (kooskõla, mitmekesisuses avalduva ühtsuse) ideaal. Harmoonia (kesktee kahe äärmuse vahel, nende tasakaalustamine) või "õiglus" olid ülimad põhimõtted füüsilise maailma kirjeldamiseks. Pythagoras (580-500 eKr) pidas harmooniat muusika, meditsiini, füüsika ja poliitika peamiseks põhimõtteks. Harmoonia on nii füüsiline (looduses) kui ka eetiline põhimõte (inimloomuses). Pythagorase jaoks oli see peamine alus, kust edasi minna, millest lähtuvalt asju seletada. 7) Inimene on asjade mõõt. Õiglust tuleb otsida asjade loomusest. Inimühiskonna õiglust inimesest (inimese loomusest). Sokratese surmast kuni umbes 17. sajandini polnud looduse
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
riskitegurid, lk. 28). märkas Melanie siiski, et kui ta piisavalt kaua karjub, mõtet. pööratakse talle vähemalt mingitki tähelepanu. Laps tundis sedagi, et niipea, kui ta hakkab rahulikult oma Laps, kelle soove ei mõisteta ripp-toolis mängima, muutub see inimlik kontakt Melanie hakkas roomama umbes aastasena ja esimesed iseseisvad olematuks. Seega õppis Melanie, et rahulikku ja sammud astus 18-kuuselt. Melanie ise ei olnud asjade Kuidas laps sellise sõbralikku mängimist käristatakse kontakti kaotamisega käiguga ilmselgelt sugugi rahul
midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju kui nimi tähistab teatmeteost, mille sisu hõlmab teaduse, religiooni ja kunsti erinevaid valdkondasid. Alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ). Teatmeteose all võib mõista ka kui inimese loodud ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise ,,kunstivormiga", mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui ,,informatsioonikunstiks" ehk lühidalt ,,infokunstiks". Rangemalt väljendudes on Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Kõik inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid ) kogu maailmas koonduvad ainult neile kolmele vormile teadus, religioon ja kunst: Joonis 1 Kogu inimtegevus jaotub kolme suurde valdkonda: teadus, religioon ja kunst.
kingitust vastu võttes nii sügavalt õhanud. Ta teadis, et see loom oli oma kakskümmend liivrit väärt. Kuid sõnadel, mis seda kingitust saatsid, ei olnud üldse hinda. «Mu poeg,» ütles gaskooni aadlik puhtas bearni murrakus, millest Henri IV kogu eluajal ei suutnud vabaneda, 8 «sellest on juba kolmteist aastat, kui see hobune sündis sinu isa majas ja on kogu selle aja siin mööda saatnud -- asjaolu, mis peaks ta sulle armsaks tegema. Ära müü teda iialgi, lase tal rahulikult ja auväärselt surra vanadusse. Kui sa temaga sõjakäigule lähed, siis ära nõua temalt liiga palju, nagu sa vanalt teenriltki ei nõuaks. Kui sul on au õukonda minna,» jätkas isa d'Artagnan, «milleks sulle muuseas annab õiguse kuulumine vanasse aadlisuguvõsasse, siis kanna väärikalt oma aadlikunime, mida sinu esivanemad on juba viissada aastat väärikalt kandnud sinu ja su omaste auks. Omaste all mõtlen ma sugulasi ja sõpru. Ära alistu kellelegi peale kardinali või kuninga
Kohandumine võtab vastu kliendi pakutud lahenduse, et mitte edasi vaielda Kompromiss leitakse ühine mõlemale osapoolele sobili lahendus Kaebuste lahendamise kuldreeglid: Arenda infokanalit selle kaudu jõuab tarbijate soov kiiresti kohale Analüüsi viga ja kõrvalda see tõhusalt Kompenseeri tekkinud kahju Registreeri kõik kaebused Lahenda probleem Pööra kaebus enda kasuks Räägi rahulikult , see võtab ärritunud kliendilt hoo maha 8. Teenindus ja müük Teenindus ja müük on omavahel tihedalt seotud. Oskuslik teenindus viib paremate müügitulemusteni. Teenindus on tegevus, mis on seotud ostukohaga ja ostu tegemisega. Tegevis mida osutatakse pärast ostu tegemist. Täiendav tegevus. Teenindaja poolsed täiendavad omadused. Hea müük võrdub hooliv teenindus ehk teenindaja uurib välja kliendi soovid ja üritab neile parimat lahendust leida. 9