võimaluse korral iga tegevust, kehtestab piiranguid ja on nõudlik, laps ei saa aru, et teda armastatakse. 4) Lubav suhtlemisviis laps tegutseb ise, kuni too midagi lubamatut ei tee, see on heasoovlik huvipuudus, mis on tingitud oma vajaduste eelistamisest lapse omadele. Diana Baumrind: vanemate kasvatusstiilid : Autoritaarne(konflitksed ja emotsionaalsete häiretega lapsed), minnalaskev(impulsiivsed ja agressiivsed lapsed) ja juhtiv(energilised ja sõbralikud lapsed). · MOTIVEERIMINE JA MANIPULEERIMINE: 1)Laps on objekt(manipuleerimine, teeb seda mida kästakse, ei ole veel suur) 2)laps on subjekt(lapsega arvestatakse, tal on õigus arvamusele). o Manipuleerimise põhitunnused: SUND (teine teeb, kuna kardab karistamist) ja PETTUS (teine ei saa aru, mis toimub), "kui-siis", hirmutamine, emotsioonidel mängimine=kannatuse väljendamise kaudu nt ma olen nii haige, ole nii hea ja aita mind, armastuse väljendamise kaudu nt kui sa mind
Eksperimenteeriv mina- avatud uuteks kogemusteks, uudishimulik, ilmutab iseseisvust, ei hooli võimalikest vigadest, otsib uusi teid, riskib, on mänguline, meeldivad üllatused, kasutab kujutlusvõimet. Mina-esitlus (imago loomine)- tuleb säilitada tasakaal ja usutavus. Valitavad strateegiad: hirmutamine, näidis-esitlemine, anumine, tagasihoidlikkuse ilmutamine, ülendamise strateegia, meelejärgi olemine. Kehtestav käitumine, kehtestamistehnikad Kehtestamist on defineeritud mitmeti: Kehtestav käitumine tähendab kindlalt enese huvide eest seismist ja samas suhtlemis- partneriga arvestamist. Kehtestamine on käitumine, mille abil väljendatakse oma vajadusi, mõtteid ja tundeid ning seistakse oma õiguste eest viisil, mis aitab partneril teha sedasama. Enesekehtestamine on omandatav oskus, mitte iseloomujoon. See on õpitav sotsiaalne käitumisstiil. Kehtestamine käitumisviisina tähendab teise inimese aktsepteerimist enesega võrdse indiviidina
Võim koos tunnustamisega – kuuletumine. Rolli on see sisse kirjutatud, rollile vastavus. Ühelt poolt õpetaja domineerimisega võimusuhetes, teiselt poolt on õpetajal kõrgem roll asendilt. Rollikonflikt: rollisisene (vanem tuleb ülikonnas koju, vahetab riided ära) ja rollidevaheline (kui teisesel inimesel on teise persooni suhtes vastandlikud ootused) 3. Sotsiaalne skeem – mudel, mida inimene kasutab mõistmaks, kuidas sotsiaalsed suhted ja nende teadvustamine igapäevelus toimida võiksid. Sotsiaalne interaktsioon toimib kontekstis, mille osaliselt moodustab inimese varasem sotsiaalne kogemus, mis sotsiaalsete skeemide näol rakendub. a) Isikuskeemid- konkreetse isiku kohta. b) Mina-skeemid – enda kohta. c) Rolliskeem – seotud teatud rolliga ja selle täitmisega. Nt mälestus oma õpetajaga. Sotsiaalsete stsenaariumide ja sotsiaalsete rollide ühine ja jagatud mõistmine ning sotsiaalsete
Kuulajat on kerge häirida. Kuulajad kuulevad läbi filtrite, mis moonutavad öeldut. Peegeldav kuulamine võimaldab kontrollida kuuldu paikapidavust ja väljendada soojust ja hoolimist. KEHAKEELE LUGEMINE Suhtlemise mitteverbaalsed elemendid on eriti olulised teise inimese tunnete mõistmisel. Sageli püüavad inimesed oma tundeid peita, kontrollides oma mitteverbaalset keelt. Tavaliselt ei ole see nii edukas kui verbaalse osa varjamine; emotsioonid kipuvad vaatamata meie pingutustele mitteverbaalseid väljendusi suunata ikkagi läbi immitsema. Juhtnöörid kehakeele lugemiseks: Kõige enam pakuvad vihjeid näoilmed, hääl, kehaasend, žestid ja tegevused. Võtke kehakeele puhul arvesse ka konteksti. Pange tähele vasturääkivusi (kehakeel ja sõnad on vastuolus). Olge teadlik enda tunnetest ja kehalisest reaktsioonidest. KUIDAS PEEGELDAMISOSKUSI LIHVIDA Ärge teeselge mõistmist;
Koostöö püüab leida lahendusi, mis võimalikult hästi vastaksid nii enda kui teise osapoole huvidele. See on parim meetod, sest töö käigus toimub mõlema areng, mis võib olla abiks järgnevate konfliktide lahendamisel. (Kaldoja. A, 2011) Joonis 1. Konfliktide lahendamise strateegiad Thomas Kilmanni mudeli järgi (Organisatsioon ja juhtimine, 2012) 8 Inimese käitumine konflikti lahendamisel võib olla passiivne, agressiivne või kehtestav. Lahendusele suunatud kehtestava käitumise käigus väljendab inimene oma tundeid, mõtteid, soove ja vajadusi teisele poolele, paludes muuta olukorda ja anda ausat tagasisidet. Sellise käitumisviisi omandanud inimesed on otsekohesed, ausad ja väljendusrikkad. Nad tunnevad end rahulike ja kindlatena, peavad endast lugu ja lasevad teistel tunda nende väärtust. Kehtestava käitumise vastandiks on agressiivne käitumine, mille käigus püütakse
Vanema tasandi suhtlemises tunneb ära sellest, et suhtleja ,,näitab välja"et ta on teisest üle s. o kõrgemal Täiskasvanu tasandi suhtlemises tunneb ära sellest, et suhtlemispartneriga käitutakse kui võrdsega Täiskasvanu Tasandilt: · antakse korraldusi · antakse negatiivset tagasisidet · räägitakse "tõsistest" asjadest Lapse tasand võib väljenduda suhtlemises kahel viisil: Võrdne laps Sõltuv laps Enesesse suhtumise baashoiakute seostest agressiivse, alistuva ja kehtestava käitumisega Kehtestav käitumine väljendab kehtestaja õigusi, olles mitte agressiivne ja mitte alistuv Õiguste eest seismisel saab olla alistuv, agressiivne või kehtestav Kehtestav käitumine väline enesekindlus sisemine enesekindlus Enesesse suhtumise positiivsed baashoiakud: ENESEARMASTUS SALLIVUS ENESEUSALDUS Kehtestav käitumine Kehtestava käitumise korral seisab inimene kindlalt enese või teis(t)e õiguste eest Kehtestava käitumise mitteverbaalne osa
- sotsiaalne kontekst · Suhe ja verbaalne element (suhe avaldub sõnumite vahetamises) · Käitumisel arvestatakse teatud määral teise isiku käitumisega · Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt. eesmärgid) · Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad · Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud Interaktsioone mõjutavad tegurid - isikuga seotud tegurid (nt hoiakud teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) - suhtlemispartner - suhtlemine kui sotsio-kultuuriliselt reguleeritud interaktsioonid indiviidide vahel (nt. normid, reeglid, tähendused); ükski suhe pole "kultuurivaba" - situatsioonilised tegurid (nt. roll, ruum) Suhete funktsioone - Suhted kui ressurss (Orford, 1992) · materiaalne, instrumentaalne, informatiivne abi, emotsionaalne toetus · Areng, mina-kontseptsiooni kujunemine · Edu, karjäär · Elukvaliteet
Sotsiaalne mõju Mõjustamine: - protsess, mis kutsub esile muutuseid käitumises, emotsioonides, teadmistes; teadlik/mitte teadlik mõjustamine. Inimene -> kalduvus nõustuda, olla teiste poolt mõjutatud psühholoogilised vajadused (nt. teistele meeldida, soov õigesti mõelda); suhted kui ressurss (kuuluvuse olulisus). Mõjustamine kui motivatsiooniseisundi loomine Vajadus à motivatsioon kui pingeseisund à eesmärgi suunas liikumine Abraham Maslow vajaduste hierarhia: A. Füsioloogilised vajadused (nt. toidu-, joogi-, seksuaalvajadused) B. Turvalisuse vajadused (ohu vältimine) C. Sotsiaalsed vajadused (nt kuuluvusvajadus) A. Kiindumus/armastus, evolutsiooniline perspektiiv, sotsiaalsed normid ja karistus D. Tunnustusvajadused (väärikustunde, tunnustamise vajadus) E. Eneseaktualiseerimisvajadus (eneseteostus) F. Sotsiaalne mõjustamine avaldub allumises (võim), konformsuses, hoiakute muutmi
Konflikti lahendamine...........................................................................Error: Reference source not found Konfliktidesse sekkumise strateegiad..................................................Error: Reference source not found Võimalikud strateegiad.........................................................................Error: Reference source not found UNIVERSAALSED EMOTSIOONID................................................Error: Reference source not found Konflikti juhtimise viisid.......................................................................Error: Reference source not found KÄITUMINE KONFLIKTSETES SITUATSIOONIDES................Error: Reference source not found KEHTESTAVA KÄITUMISE 3 ETAPPI............................................Error: Reference source not found KEHTESTAVA KÄITUMISE PÕHIMÕTTEID:..............................
2) Võtke kehakeele puhul arvesse ka konteksti. 3) Pange tähele vasturääkivusi. 4) Olge teadlik enda tunnetest ja kehalistest reaktsioonidst. 9 Kuidas peegeldamisoskusi lihvida Juhtnöörid paremaks kuulamiseks: 1) Ärge teeselge mõistmist. 2) Ärge öelge kõnelejale, et te teate, mis tunne tal on. 3) Varieerige oma vastuseid. 4) Keskenduge tunnetele. 5) Valige tunnet kõige täpsemini kirjeldav sõna. 6) Kasutage empaatilist hääletooni. 7) Püüd konkreetsuse ja olulisuse suunas. 8) Vastused ärgu olgu dogmaatilised (поверхностный), vaid kindlad. 9) Peegeldage kõneleja käsutuses olevaid ressursse. 10) Peegeldage tundeid, mis ilmnevad küsimustes. 11) Leppige sellega, et kõik vestlused ei ole lõplikud. 12) Peegeldage lühikeste suhtlemiste ajal. Ärjatav vastus - kui kuulaja vastus ei näita täpselt arusaamist teisest.
olukorras Enesehinnang (nt positiivne enesekohane hoiak) Kognitiivne restruktureerimine (ootused ja uskumused seotud käitumisega) ja enesekohased väited (“Ma pole seda väärt”) Alistuvad isikud tajuvad õigustamatuid ootusi õigustatutena (asjade laenamine, teiste töö tegemine jne.) Rahulolematus olukorraga – oluline olukord, negatiivsed tunded Kehtestamiseks peab olema võimalus kehtestada (olukorra spetsiifika) ja teadmine, milline on kehtestav käitumine; hinnatakse reaktsiooni kasulikkust/mõttekust (mõnikord on tark vait olla); pikaajaline positiivne tagajärg Kontrollitunne elu üle, rahulolu suhetega, eesmärkide saavutamine - Nõudmise, soovi esitamine - Keeldumine ebamõistlikust nõudmisest - Teise isiku käitumise muutmise nõudmine - Ebapopulaarse isikliku arvamuse esitamine - Negatiivsete tunnete või lahkarvamuse väljendamine - Teiste kriitikale vastamine Olukorrad, milles keerulisem kehtestada
.......................................................................... 2 1.SISSEJUHATUS........................................................................................... 3 2.ENESEKEHTESTAMINE............................................................................... 4 2.2 Alistuv käitumine............................................................................... 4 2.3 Agressiivne käitumine........................................................................6 2.4 Kehtestav käitumine...........................................................................7 2.5 Kehtestamisoskus on arendatav.........................................................8 2.6 Miks inimesed ei oska kehtestavalt käituda?......................................9 2.7 Kehtestava käitumise 12 eritunnust.................................................10 3.KOKKUVÕTE............................................................................................ 12 4.KASUTATUD KIRJANDUS.....
Antud referaadis käsitlen enesekehtestamist. Kirjutan lahti enesekehtestamise liigid ja enesekehtestamise mina-sõnumi. Defineerin enesekehtestamis mõistet ja käsitlen enesekehtestamise eesmärke. Lõpus võtan teema kokku ja annan hinnangu käsitletule. 1 KUIDAS DEFINEERIDA ENESEKEHTESTAMIST? Kehtestamine koosneb kahest olulisest komponendist: kehtestamise mitteverbaalsed komponendid (silmside, näoväljendused, füüsiline distants, kehaasend, hääletoon, kuulamine) ja kehtestava käitumise verbaalsed komponendid ehk edastatav sõnumi sisu (käitumise kirjeldamine, tunnete väljendamine, negatiivse tagajärje kirjeldamine). Kehtestava käitumise puhul on eesmärk õppida valikuid langetama, mitte igas situatsioonis end kehtestama. On olukordi, kus alistuv käitumine on igal juhul eelistatud, sama on agressiivse käitumisega. Ennastkehtestav inimene käitub targalt ja kaalutletult. Tema tegevus ning selle võimalikud tagajärjed/tulemused on läbimõeldud
anna hinnanguid jne. Keskendudes neile universaalsetele tõdedele, oskad sa vahet teha, missugused sinu suhtlusstiili aspektid on üldiselt meeldivad ja missugused seda ei ole, et võiksid endale teadvustada sõnumeid, mida sa endast kiirgad ja oodata soodsaid v. ebasoodsaid reaktsioone teistelt. Miks ma pean pingutama hea esmamulje jätmise nimel? Ma ei taha ennast muuta. Enda jaoks olulistele inimestele meeldin ma just niisugusena nagu olen. Esmamulje teadvustamine on oluline põhjusel, et: sa ei pruugi paista sellisena, kes sa tõepoolest oled - sellena, kellena sa ise ja sinu lähedased sind tunnevad; sinust võidakse valesti aru saada viisil, millest sul endal aimugi pole (nt. kui oled häbelik, võid tunduda teistele eemalehoidvana; kui jutukas võidakse seda pidada enesekesksuseks) uued tuttavad ei tunne sind veel nii hästi, et armastada sind sinu positiivsete omaduste tõttu, ja kujundavad
Kehtestamine käitumisviisina tähendab seega teise inimese aktsepteerimist enesega võrdse indiviidina. See on idee ,,mina olen oluline ja sina oled oluline" väljendumine praktilises käitumises. Kehtestamine kui käitumine toetub eneseväärikusele: eneseaustusele, sallivusele ja eneseusaldusele. Kehtestamine tähendab enesekindlat ja asjalikku enese huvide eest seismist (Krips 2003) Maarja Vadi ütleb tsiteerides Barry Reec`i ja Rhonda Brandti, et kehtestava käitumise kirjeldamiseks tuleb mõista kolme käitumisalternatiivi: passiivne oma soove, mõtteid, tundeid mahasuruv või eitav, alluv ja konflikte vältiv; agressiivne domineeriv, oma huve ja vajadusi peale suruv, ennast esiletõstev, isegi pealetükkiv; kehtestav endast lugupidav, enda vajadusi rahuldav koos teiste vajaduste arvestamisega (Vadi, 1995, lk 137) 1.2 Alistuv käitumine Alistuv käitumine on toimimisviis, mille kaudu loovutatakse oma õigused ja huvid teistele
.................................................................................................21 Eksamiülesanne 7 ..................................................................................................22 2.5. Väärtused...........................................................................................................22 Eksamiülesanne 8 ..................................................................................................27 2.6. Mina-pilt ja emotsioonid.................................................................................. 27 Eksamiülesanne 9 ..................................................................................................33 III. GRUPID, MEESKONNATÖÖ JA SUHTLEMINE................34 3.1. Gupp ja selle käsitlemise alused...................................................................... 34 Eksamiülesanne 10................................................................................................
Paralingvist communication – the tone of voice, the awakening of the word. Interaktsiooni mõjutavad tegurid: ● Isikuga seotud tegurid (nt hoiakud, teadmised, suhtlemisoskus jne) ● Suhtlemispartner ● Situatsioonilised tegurid (nt roll, ruum) ● Suhtlemine kui sotsio-kultuuriliselt reguleeritud interaktsioonid inviidide vahel (nt normid, reeglid, tähendused); ükski suhe pole ’’kultuurivaba’’. Nt mõne jaoks võib kehtestav käitumine olla hääletooni tõstmine, kuid teine võib seda võtta kui agressiivset käitumist. Suhete funktsioonid: ● Materiaalne ressurss ● Informatiivne abi ● Instrumentaalne abi (nt transport – inimese punktist A punkti B viimine) ● Emotsionaalne toetus ● Areng, mina-konspetsiooni kujunemine (nt vanem mõjutab last) ● Edu, karjäär ● Elukvaliteet ● Füüsiline ja vaimne tervis (nt toimetulek stressiga)
Essee Esmalt võin öelda, et kursuse läbides olen kindlasti ennast paremini tundma õppinud ja samuti oma käitumist õppinud analüüsima. Olen jälgima hakanud ka teiste käitumismaneere ja need võivad paljugi paljastada inimese olemust. Kõige enam olen hakanud jälgima inimeste käitumist on see siis agressiivne, alistuv või kehtestav. Minu tutvusringkonnas olevad inimesed on enamasti kehtestava iseloomuga, samas tuleb ka ette üksikuid eksemplare täiesti alistuvast iseloomust, läbinisti agressiivseid inimesi aga õnneks mitte. Teatud situatsioonides võib iseloom muutuda ning vastavalt enda heaolule minna kas agressiivseks või alistuvaks. Agressiivseks enamasti kaitstes enda huve ja arvamusi ning alistuvaks juhul, kui inimene saab sellest ise tulevikus kasu või kui on tegemist endast kõrgemal positsioonil oleva inimesega
suurema osa. Ja kuna ma olen suhteliselt häbelik, on mul raske ennast kehestada seda nii igapäevaelus kui ka valitud erialal. Tagasihoidlikkus pole siin kohal voorus, vaid takistav faktor, mis segab mul ennast avada suhtlemises. Tulevasena kaubandustöötajana pean ennast jälgima, millist kehtestamisviisi kasutan, et ei tekitaks kliendis ebamugavust. Kaubandustöölisena ei tohiks olla liiga agresiivne ega liiga kehtestav, oleneb muidugi olukorrast. Samuti käib kehtestava käitumise alla ei ütlemine. Mul on raske õelda ei oma sugulastele, tuttavatele ja sõpradele. Seda on vaja rakendada, kuna mõnikord ma lihtsalt ei jõua kõike teha. 1. KEHTESTAMISE OLEMUS Termini "kehtestamine" selgituseks saab öelda, et enne möödunud sajandi 70-ndail aastaid kirjeldati eesti keeles suhtlemises enese huvide eest kindlat seismist sõnade "enese maksmapanek" kaudu. Seitsmekümnendate keskel leidsid Eesti
õiguste ja tunnete arvel. Ta kipub teisi kohtlema üleolevalt, alandavalt ja ründavalt. Temale peab alati jääma õigus ning ta kipub sagedasti teisi kritiseerima ja hukka mõistma. Kehakeel väljendab üleolekut, võimukust ja hoolimatust. Nt: inimene ütleb teisele, kuidas nad peaksid käituma, et temal oleks parem, aga ei arvesta, et võib nende tundeid riivata. 23. Kuidas käitub ja suhtleb „kehtestava stiiliga“ inimene? Sõnastage eluline/konkreetne näide. Kehtestav käitumine võimaldab inimesel väljendada oma mõtteid, soove ja vajadusi teistele vastuvõetavalt. Kehtestav inimene väljendab oma mõtteid vahetult kuid taktitundeliselt. Kehtestav käitumine on abivahendiks “ei” ütlemise situatsioonis. Mõned kehtestava käitumise põhimõtted: 1. Kasutage neutraalset, mitte purustavat keelt. 2. Olge teiste suhtes avatud. 3. Astuge ebameeldivatele olukordadele kohe vastu või vähemalt niipea kui võimalik. 4
Suhtlemisviisid (3) Enesekehtestamine – käitumine, mis võimaldab isikul käituda omaenda huvide kohaselt, seista enda eest ilma, et ta tunneks ärevust, et ta oskaks väljendada ausatl on tumndeid või järgiks oma õigusi ilma, et ta eitaks teiste omi. 1) Alistuv – inimene seab teiste huvid esiplaanile,soov olla teistele meelejärgi ja vältida konflikte, käitumine väljendub kõhklemisena, vaikne rääkimine, närvilisus, puudub silmside ja enesekindlus 2) Kehtestav – arvestatakse teiste soovidega, ollakse valmis kokkulepeteks, kuid see ei toimu inimese õiguste arvelt. Käitutakse spontaalselt, vaadatakse teistele otsa, ollakse avalmeelne, inimene on enesekindel, saavutab pikemas perspektiivis seda mida soovib. 3) Agressiivne – oma soovide seadmine esiplaanile, mida võidakse sageli teha teiste õiguste rikkumise arvelt. Ennast hinnatakse teistest paremaks ja rüünatakse teisi sellega, kergemat liiki manipulatsioon 13
.. Ma ei tohiks seda öelda." Kehakeel väljendab ebakindlust ja alandlikkust. 23. Kuidas käitub ja suhtleb „agressiivse stiiliga“ inimene? Sõnastage näide. Agressiivne stiil - Suhtlemisskeem: MINA VÕITJA - SINA KAOTAJA. Temale peab alati jääma õigus ning ta kipub sagedasti teisi kritiseerima ja hukka mõistma. Kehakeel väljendab üleolekut, võimukust ja hoolimatust. 24. Kuidas käitub ja suhtleb „kehtestava stiiliga“ inimene? Sõnastage näide. Kehtestav stiil - Suhtlemisskeem: MINA VÕITJA - SINA VÕITJA. Ta seisab oma õiguste ja vajaduste eest, kuid võtab arvesse ka teiste õigusi ja vajadusi, ta on avatud kompromissidele ja läbirääkimistel. Kehakeel väljendab enesekindlust, hoolivust ja empaatiat. 25. Millised on tüüpilisemad suhtlemisbarjäärid? Teate edasiandmise-vastuvõtmise mudelis mõjutab teate edastamise kanalit ja tagasisidet müra. Müra takistab suhtlemist ja seetõttu võib nimetada seda
.. Ma ei tohiks seda öelda." Kehakeel väljendab ebakindlust ja alandlikkust. 23. Kuidas käitub ja suhtleb ,,agressiivse stiiliga" inimene? Sõnastage näide. Agressiivne stiil - Suhtlemisskeem: MINA VÕITJA- SINA KAOTAJA . Temale peab alati jääma õigus ning ta kipub sagedasti teisi kritiseerima ja hukka mõistma. Kehakeel väljendab üleolekut, võimukust ja hoolimatust. 24. Kuidas käitub ja suhtleb ,,kehtestava stiiliga" inimene? Sõnastage näide. Kehtestav stiil - Suhtlemisskeem: MINA VÕITJA- SINA VÕITJA Ta seisab oma õiguste ja vajaduste eest, kuid võtab arvesse ka teiste õigusi ja vajadusi, ta on avatud kompromissidele ja läbirääkimistel. Kehakeel väljendab enesekindlust, hoolivust ja empaatiat. 25. Millised on tüüpilisemad suhtlemisbarjäärid? Teate edasiandmise-vastuvõtmise mudelis mõjutab teate edastamise kanalit ja tagasisidet müra. Müra takistab suhtlemist ja seetõttu võib nimetada seda suhtlemistõkkeks
- Suhtlemise kaudu püüame täita oma eesmärke. - Suhtlemise kaudu hangime informatsiooni. - Suhtlemise kaudu me mõjutame teisi ja oleme mõjutatud teiste poolt. Suhtlemise komponendid: - Osalejad – teate edastaja ja saaja - Kontekst – keskkond, milles suhtlemine aset leiab - Füüsiline kontekst – keskkondlikud tegurid - Sotsiaalne kontekst – suhte olemus - Ajalooline kontekst – eelnevad episoodid - Psühholoogiline kontekst – emotsioonid - Kultuuriline kontekst – uskumused, väärtused, hoiakud, tähendused, sotsiaalsed hierarhiad, religioon, osalejate rollid. - Teade – tähendus ja sümbolid (sõnad, helid, käitumised) - Kodeerimine ja dekodeerimine – väljendamine ja tõlgendamine - Kanal – teate edastamise vahend - Müra (eksternaalne, internaalne, semantiline) - Tagasiside Teate komponendid - Kognitiivne (taju, mälu, mõtlemine jne) - Afektiivne (emotsioonid) - Käitumuslik - Verbaalne
· Dualism õiged ja valed arvamused. · Paljusus ebameeldiv arvamuste paljusus. · Relativism kõik teadmised on suhtelised, sõltuvad kontekstist, inimese perspektiivist. · Pühendumine relatiivsusele kasutab kontekstist sõltuvuse ideed oma elus. Teeb valikuid oma sisemiste väärtuste kohaselt, arvestades ka teistega. Psühholoogia kui psüühika uurimine Psüühika on: · psüühilised protsessid: aisting, taju, mälu mõtlemine, keel, kõne, emotsioonid, käitumise juhtimine · koos avalduva käitumisega. Psüühika on otseselt seotud närvisüsteemi tööga, eriti ajus toimuvaga · Aju koosneb 20 miljardist kuni triljonist närvirakust · Närvirakkude vahel moodustub võrgustik, mis koosneb 1000 000 000 000 000 kvadrillionist ühendusest · Aju on üks keerukamaid asju maailmas Psüühika eesmärk · Psüühika eesmärk maailmast tervikpildi loomine, ümbritsevas toimuvast
ja gruppidest. - Sotsioloogia - inimühiskonna funktsioneerimise, organisatsiooni, arengu ja eri ühiskonnatüüpide süstemaatiline uurimine. - Antropoloogia - teadus, mis käsitleb inimest ja tema olemust (bioloogiline ja sotsiaalne uurimissuund). Juhtimise funktsioonid: - Planeerimine - otsustamine individi ja grupi tasandil. - Organiseerimine - individuaalsus. - Mõjutamine - eestvedamine, motiveerimine, grupiomadused, suhtlemine. - Kontrollimine - suhtlemine, info. - Organiseerimine - protsess, mille käigul luuakse kõigi organisatsiooni ressursside kasutamise kord. - Organisatsiooniteooria - organisatsiooni struktuuri, selle dünaamika ja sotsiaalsete suhete igakülgne analüüs. - Organisatsioon - kindla inimrühma terviklikult korraldanud ühendus, mis võimu ja eestvedamise mõjutusel tegevust kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki.
Tahteline mälu Mittetahteline mälu · Amneesia - on mälukaotus, unustamise liik. · Igal inimesel kehtivad amneesialiigid, mida peetakse normaalseks (3): o Lapsepõlve amneesia ei mäleta enda elu enne 3. eluaastat o Unenägude amneesia ei mäleta unenägusid, eriti pika unestaadiumi omasid o Kaitsev amneesia ei mäleta jubedaid hetki hästi, detailselt V loeng Emotsioonid · Emotsioon inimese poolt läbielatud suhtumine maailma ja iseendaga. o Emotsioonide väljendavad inimese rahulolu ja rahulolematust oma käitumise, tegevuse, teiste inimeste ja toimuvate sündmuste suhtes. o Emotsioonid tekivad inimese vajaduste rahuldamise või rahuldamatuse korral inimese reageeringuna ümbritsevas keskkonnas toimuvale. · Tundmused on inimese subjektiivne suhtumine tegelikkusesse ja iseendassse.
Hoiakud on hinnangulised seisukohad - kas soodus või ebasoodus - suhtumine objektidesse, inimestesse või sündmustesse. Need peegeldavad seda, kuidas inimene midagi tunnetab. Kui inimene ütleb, “Mulle meeldib mu töö”, väljendab ta oma hoiakut töö suhtes. Hoiakud on tunded ja tõekspidamised, mis suures osas määravad ära selle, kuidas töötajad tajuvad oma keskkonda, pühenduvad tööülesannetele ja lõpuks üldse käituvad. Hoiak kujuneb kolmest komponendist: tunded, uskumus ja kavatsus käituda. Tunded on hoiaku emotsioonidel põhinev komponent, väljendatuna tavaliselt „meeldib või ei meeldi“ vormis. Hoiaku teine komponent on uskumused või mõtted, mis kujunevad inimese tõekspidamiste, arvamuste, teadmiste või info põhjal. “Diskrimineerimine on vale”, illustreerib uskumust. Lõpuks, emotsioon võib viia käitumuslikule väljundile. Hoiaku käitumuslik komponent osutab tahtele käituda kindlal viisil kellegi või millegi suhtes
takistuste uurimisele. Otsi uusi vaatepunkte ja selgita välja tõeliselt olulised väärtused. Väldi probleemi väärtuskeskset sõnastust. Otsi üldisemaid eesmärke, mida kõik võiksid jagada. Suhtluskonfliktid tulenevad tugevatest tunnetest, väärtajust, kesistest suhtlusoskustest, eelarvamustest, korduvast negatiivse mõjuga käitumisest, iseloomu-isiksusetüüpide sobimatusest või üksteise vääritimõistmisest. Konflikt käivitab emotsioonid, mille tulemusel tekkinud pinged pärsivad ratsionaalset käitumist. Sõnasta esmased suhtlusreeglid. Lõpeta negatiivne käitumine. Ole oma tunnetest teadlik ja hoia mõlema poole väärikust. Tunnista erinevust ja teise poole õigust olla tema ise. Keskendu aktiivsele kuulamisele ja kontrolli teise poole arusaamist. Peegelda protsessi sõnasta seda, mis ja kuidas parasjagu toimub. Süüdlaste otsimise asemel õhuta koostööle probleemi lahendamisel.
konflikte: Eesmärgikonfliktid on situatsioonid, milles saavutatud seisund või tulemus osutub sobimatuks püstitatud eesmärgiga Tunnetuslikud konfliktid on situatsioonid, milles mõtteid, arvamusi, ideid, väärtusi ja kujutlusi tajutakse ebasobivatena. 3 Tunnete konfliktid on olukorrad, mil tunded või emotsioonid on ühitamata, piltlikult öeldes inimesed vihastavad üksteise peale. Tunnete konfliktid tekivad viha, eelarvamuste, õplguse, vastumeelsuse või isiklike kokkupõrgete tagajärjel. Organisatsiooni tegevuses võivad konfliktid esile kutsuda eriarvamused eesmärkide püstitamisel ja tunnetamisel, vahendite jagamisel, tasu jagamisel, protsetuurireeglid, rollide määramine. Juhi ülesandeks on mõjutada konfliktset
põhjusi projektsioon · inimene kannab oma minevikututtavate ise-loomuomadused ja eelmiste suhete kogemused üle uutele HOIAKUTE TEOORIA Enamlevinud komponentide järjestus hoiaku kujunemise puhul: kognitiivne, afektiivne, konatiivne (käitumuslik) Kognitiivsed · isiku mentaalne kujutlusvõime, arusaamine ja interpreteeringud inimeste, objektide ja teemade kohta Afektiivsed · inimeste tunded ja emotsioonid objektide, teemade ja ideede kohta Käitumuslikud · indiviidide kavatsus, tegevused ja käitumine situatsioonis HOIAK valmidus positiivselt või negatiivselt reageerida · inimestesse · situatsioonidesse · toodetesse · teenustesse püsiv valmisolek · teatud reageeringuks · hinnanguks Väärtused, arusaamad ja tegelikkuse võrdlemine oma väärtustega kujundavad hoiaku, mis avaldub tundena ja väljendub käitumises. MÕJUSTAMINE MOTIVEERIMISOSKUS ON KUNST
jutu lõpuosas. 3. Tähenduste peegeldamine Nii saab aidata rääkijal mõista, mis teda tegelikult häirib? KEHAKEEL Mitteverbaalne kommunikatsioon ehk kehakeel hõlmab nii inimese liikumist (hoiak, zestid, naeratus, pilkkontakt ja füüsilise ruumi kasutamine) kui ka mittelingvistilisi keele omadusi (kõne kiirus, valjus, intonatsioon, hääle kõrgus jne). Zeste saab liigitada järgmisel moel: kaasasündinud, geneetilised, omandatud ja kultuuriliselt tingitud. ISIKURUUM JA KEHTESTAV KÄITUMINE o Kehtestav mõtteviis toetub uskumusele, et minu vajadused, soovid, tunded, väärtused on sama tähtsad kui teiste omad; ja et teiste vajadused, soovid, tunded ja väärtused on sama tähtsad kui minu omad. o Enesekehtestamine on käitumine, millega väljendatakse oma vajadusi, mõtteid, tundeid ning seistakse oma Õiguste eest sellisel viisil, mis aitab partneril teha sedasama.
x kahepoolne kommunikatsioon on aktiivse koostöö tagamiseks tõhusam x iga kord kui inimesed üksteist tajuvad, annavad nad üksteisele midagi teada x sõnumil on sisu- ja suhteaspekt, kusjuures viimane määrab ära esimese Tunded ärikommunikatsioonis. Tunded on elamusmajanduse keskmes (Jensen, Pine&Gilmore): nad omavad tähtsat rolli ärisuhtlemises ja kasu-tähenduse loomisel. Tunne tähendab kogemust ja emotsioon selle füsioloogilist reageeringut. Tunne juhib inimese käitumist. (Goleman) Tunnetel on taust: neid äratavad ärilised, kultuurilised ja elulised protsessid. Tunded sünnivad suhtlemises. (Goleman, Forsberg) Partneritaju. See, mida inimene tajub välisest maailmast, on seotud tema varasema suhtluskogemusega ja taju-süsteemi iseärasustega. Inimene omistab tajutavale kindla tähenduse ja otstarbe. Taju on valiv ja tajul on piirid. Partneritaju mehhanismid:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
