3 Eskalatsiooniastmed........................................................................................... 23 4.4 Konfliktitsükkel..................................................................................................25 4.5 Lahendamatud konfliktid................................................................................... 26 5. KONFLIKTIDE LAHENDAMINE.....................................................................26 5.1 Konfliktidiagnostika ja konstruktiivne vastandumine........................................26 5.2 Konfliktikäitumise stiilid....................................................................................28 5.3 Lepitamine konfliktis......................................................................................... 30 KOKKUVÕTE.........................................................................................................33 KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................
paindumatu ning kasutatakse ka mahasurumist ja sundi. 2. Nõustuma-kaotama stiil Keskendutakse suhete kvaliteedile. Eesmärgiks on lepituse saavutamine ignoreerimise, eitamise või konflikti vältimise teel. Käitumine on eelkõige järele andev. 3. Kaotus-lahkumine stiil Eesmärgiks on eelkõige enesekaitsmine. Käitumist iseloomustab eelkõige hoolimine. 4. Kompromiss Kompromissi iseloomustab natuke võitu ja natuke kaotust. Kaotust leevendatakse sellega, et piiratakse mõlema osapoole kasusid, loobuma peavad mõlemad osapooled. Kasutatakse veenmist ja manipuleerimist. 5. Sünergia ehk või-võit stiil Tähtsad on nii isikute eesmärgid, kui suhete kvaliteet korraga. Sallivus erisuste suhtes on loomulik. Usaldusõhkkonna loomine on oluline. Ei tohi olla varjatud kavatsusi ja huve. 2.2 Konflikti lahendamise viis stiili Erinevad stiilid toimivad erinevates konfliktides erinevalt ning seepärast pole olemas üht ja ainuõiget stiili. Kõige tähtsamad viis stiili on:
Konfliktoloogia essee Võib öelda, et konfliktid on kõikjal meie ümber. Olgu siinkohal juttu arusaamatusest nõudliku õppejõu ja laisa algklassi õpilasega, tagakiusamisest, armukadedusest või mõnest muust vormist nagu näiteks sõda kahe tuumariigi vahel, igal juhul on konfliktid osa meie maailmast, mis toovad endaga kaasa konkreetseid tagajärgi viimased võivad olla nii negatiivsed, kui positiivsed. Üks on igatahes kindel, konfliktid ei saa saa inimkonna puhul kunagi olema sajaprotsendiliselt välditavad. Meie võimuses on aga otsustada selle üle, kuidas me tekkinud konflikti või konfliktidesse suhtume, mil moel reageerime ning kui edukalt suudama konkreetse konflikti lahendada. Kuigi konfliktid on igapäevased, ei pöörata neile kohati piisavalt tähelepanu. Sotsiaalteaduse haruna on konfliktoloogia näol tegemist alaga, mis pöörab just tähelepanu konfliktidele, ka nende osapooltele ning aitab konfliktidega seonduvaid erinevaid tegureid paremini mõista.
hiljem hakatakse rääkima üksteise ütlemistest ja käitumisest konflikti käigus. Konfliktiolukorras on iseloomulik sageli ka see, et pisiasjades avalduv põhiküsimus saab keskse tähenduse. Asjad, mis varem ei pälvinud asjaosaliste erilist tähelepanu, saavad korraga üliolulisteks ja hakkavad kogu suhet varjutama. Suhestumine tähendab seda, et osapooled olenevad teineteisest, on seotud ühise tegevuse kaudu. Sisuliselt tähendab see vastastikust sõltuvust, milles ühe osapoole tegutsemine mõjutab teist osapoolt ja ühe osapoole tegutsemine sõltub teisest osapoolest. Suhestumine võib väljenduda ühises tegevuses sõna otseses mõttes, kus osapooled püüdlevad ühiste vahendite abil koos ühiste eesmärkide poole. Paljude konfliktide puhul pole aga põhiküsimuseks mitte niivõrd vahendid kui eesmärgid. Osapooled on need, kelle vahel konflikt aset leiab: ülemus ja alluv, kaks töökaaslast, kaks naabrit, kaks töökollektiivi
vastuvõetavamaks. Need võtted suurendavad küll eneseaustust ja kahandavad psüühilist häiritustunnet, kuid see on saavutatud tegelikkuse moonutamise hinnaga. Konfliktide liigid on eristatavad üsna mitmel alusel: horisontaalsed konfliktid (sama tasandi vastuolud) vs vertikaalsed; * avalikud konfliktid (varjamatud hõõrdumised, vastandumised ja kokkupõrked) vs varjatud konfliktid (kõrvalseisjate ja vahel isegi teise osapoole eest peidetud vimm, vaenutsemine, väljasüümiskatsed ja salasepitsused); * diaadilised, s o kaht isikut puudutavad lahkhelid; * rühmasisesed, s o väikerühma piires kujunenud konfliktikolded; * rühmadevahelised, s o kahe või enama allüksuse vahelised tülid; * episoodilised, s o aeg-ajalt teatud korrapärasusega korduvad tülid vs kroonilised kuid või aastaid vinduvad vaenusuhted; * objektiivsed vs subjektiivsed
hammustavad ja karjuvad. Niimoodi lahendavad nemad oma probleemi. Meie, kui vanemate inimeste, kohustus on neile seletada, kuidas tuleks lahendada tegelikult konflikti. Kõigepealt tuleb määrata, kes on konfliktiga seotud, kas neid on kaks osapoolt või rohkem. Siis tuleks välja selgitada konflikti põhjus, seejuures tuleks kõiki osapooli ära kuulata ning kõige lõpuks tuleks lahendada probleem. Tihti on raske jääda objektiivseks, ikka kaldutakse ühe või teise konflikti osapoole poole. Üsna sageli on konfliktil pikaajalised tagamaad. Parim viis ennetada vääritimõistmisi, on suhtlemine. Tuleks õppida kõigepealt inimest tundma, temaga suhelda ja olla sõbralik. Kuna meil kõigil on erinevad huvid ja prioriteedid, tuleks siiski ka teise inimese huvisid lähemalt tundma õppida. Ehk see ei olegi nii ebahuvitav kui esmapilgul tundus, võib- olla leiame uue ühise huvi, mis meid seob.
* Kui on piisavalt tegeletud probleemi analüüsi ja lahendusvariantidega, tahavad inimesed osaleda tegevusprotsessis ja näha saavutatavat tulemust. * Seetõttu on vajalik tegevuskava ja osapoolte kaasamine genereerimaks parimaid lahendusi. Konfliktidesse sekkumise strateegiad * Forsseerimine / domineerimine-st jõu või võimu kasutamine selleks, et teine pool aktsepteeriks olukorda: * mõlemad pooled üritavad saavutada ülevõimu ja põhjustada teise poole kaotust. * Kui seda strateegiat kasutavad mõlemad osapooled, siis on sellel negatiivsed tagajärjed - raisatakse aega, energiat, raha-ilma, et kumbki osapool rahule jääks. * See strateegia võib kasulik olla juhul, kui konflikt tuleb kiirelt lahendada või tuleb teha töötajate seas ebapopulaarseid otsuseid, nt töödistsipliiniga seotud. * Taandumine / vältimine st konfliktist tagasitõmbumine.
vahel tekkida konflikt, kus igaüks üritab läbilüja oma versiooni, et jääda võitjaks. (Konflikt kui väljakutse, 2011) Konflikti ei saa pidada ei halvaks sündmuseks ega heaks, kõik sõltub situatsioonist, kuna see võib viia nii positiivse kui ka negatiivse lahenduseni. Kui tekkib konflikti situatsioon, siis on väga tähtis oskus sellises olukorras käituda, kindlasti vale variant on sellest mitte välja teha ja ignoreerida. Eks paljud üritavad muidugi ignoreerida ja väldivad konflikte, kuid konfliktidega tuleb õppida toime tulema oma käitumisega. (Ibid) Konfliktidele peamine reageering ongi vältimine, pingelisi olukordi lihtsalt talutakse. Kuid iseenesest muidugi midagi ei lahene, vaidlus või arusaamatus võib maharahuneda ja tahaplaanile taanduda, kuid ta ei kao kuskile ja kunagi on ta uuesti aktuaalne. Ja sageli muutuvad konfliktid ignoreerimisel veel palju hullemaks. (Ibid)
turvalisusetaotluste süsteemi. Hirmukus, agressiivsus ja teisele toetumine on egoistlikud taotlused tagada oma turvalisus ja järgida oma egoistlikke huve. Hoolitsemine on seevastu altruistlik taotlus hoolitseda teise turvalisuse ja heaolu eest. Domineerimise-alistumise dimensioonil esinevad käitumised kutsuvad esile vastupidise käitumise. Näiteks kui keegi tahab teiste üle domineerida, siis kutsub see teistes esile alistuva käitumise. Sõbralikkuse-vaenulikkuse skaalal kutsub käitumismall esile samalaadse vastuse. Näiteks kui inimene käitub teiste suhtes sõbralikult, siis vastavad teised talle samuti sõbraliku käitumise. 17. Sõltuvussüteemid Vahetussüsteem on selline, kus sõltuvussuhtes domineerivad egoistlikud soovid või individualism Integratiivsed süsteemi – indiviidid ei ole mitte lihtsalt motiveeritud oma kasumit suurendama vaid hoolitsema ka teiste inimeste heaolu eest, nt ei meil mõlemal oleks hea olla
KONFLIKTI LAHENDAMINE 1 4. OSA. KONFLIKTIDE LAHENDAMINE Käesolev osa käsitleb konfliktide lahendamist kolmest vaatenurgast. Need vaatenurgad ei välist üksteist, küll aga tegelevad konfliktiga mõnevõraa erinevalt. Esimest võib nimetada kõrvaltvaataja perspektiiviks. Teine vaatenurk on konfliktis osaleja oma. Kolmas vaatenurk on lepitaja oma (Lehtsaar, 207). 4.1 KONFLIKTIDIAGNOSTIKA JA KONSTRUKTIIVNE VASTANDUMINE Selles peatükis tuleb juttu kahes omavahel seotud valdkonnast. Esiteks sellest, kuidas üldse konflikti analüüsida, ning teiseks sellest, kuidas välja ütelda oma arusaam probleemist. Konfliktidiagnostika ehk konfliktide analüüsimisega kindlate kriteeriumite alusel saab tegelde nii algavate kui kaugelearenenud konfliktide puhul. Kõige otsesem seos diagnostika ja vastandumise vahel seisneb selles, et konfliktidiagnostika loob üldise
· ollakse paindlikud · tehakse vahekokkuvõtteid · jõutakse ühistele kokkulepetele Võtmesõnasid meeskond ja koostöö seovad alati... ... Usaldus meeskonnasiseselt. ... Tagasiside andmine ja vastuvõtmine. ... Kriitika kuulamine ja kritiseerimine. ... Omapoolsete ettepanekute tegemine ja nende põhjendamine. ... Meeskonnatöö vahendid koosolek, ajurünnak, jututuba jne. ... Meeskonnaliikmete ülesanded, ühiste normide kehtestamine ja nende tajumine meeskonnas ISIKUTAJU JA SEDA MÕJUTAVAD TEGURID Tajumine on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma, so inimesi, nähtusi, sündmusi ja olukordi. Taju kui tegelikkuse meelelise peegelduse peamised vormid on aisting, taju ja kujutlus. Aistingu ja taju puhul on tegemist väliste stiimulite (esemed, objektid, stseenid, mitmesugused ärritajad) vahetu mõjuga meeleelunditele. Kujutluse puhul tekib psüühiline
Konflikti on defineeritud kui võitlust; kokkupõrget; võistlust; vaimset võitlust; arvamuste ja eesmärkide vastuolu teravnemise piirjuhtumit; lahkheli, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema (Lacey 2002:25). Inimesed on erinevad ja niikaua kui eksisteerivad erinevused, tekivad ka konfliktid. Konflikt ei ole iseenesest hea ega halb, see on lihtsalt elu tõsiasi. Ilma vastandlike arvamusteta ei toimuks muutusi, arengut ega edasiliikumist. Konflikti puhul takistab ühe osapoole tegutsemine teisel osapoolel eesmärgi saavutamist. Eriarvamusi on võimalik väljendada nii positiivsel kui negatiivsel moel. Konflikti lahendamine ei tähenda selle vältimist ja allasurumist, vaid ärakasutamist, et ise kasu saada ja edasi liikuda. Konflikti lahendamise filosoofia põhineb usul, et enda eest vastutust võttes saadakse üheskoos asjaga hakkama (Lacey 2002:7-8, 26). Konflikt ei avaldu alati ilmselgelt avalikes lahkarvamustes, sõimamises või karjumises.
SISUKORD SISSEJUHATUS………………………………………………………………………3 SISUKORD....................................................................................................................3 SISSEJUHATUS………………………………………………………………………3 ........................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1. KONFLIKTI OLEMUS.............................................................................................4 2. KONFLIKTI TEKKEPÕHJUSED.............................................................................5 3. KUIDAS KONFLIKTIGA TOIME TULLA.............................................................6 3.1. Domineerimine/võitlus.............................................................
KONFLIKTID JA NENDEGA TOIMETULEK Referaat Sissejuhatus Elus tekib inimestel vahel konflikte, kuid ei osata neid õigesti lahendada. Selleks on vaja teada konflikti lahendamise põhimõtteid. Inimesed peavad teadma, millal ja kuidas kuidagi käituda. Tavaliselt peetakse konflikti negatiivseks nähtuseks, mida iga hinna eest vältida üritatakse. Tegelikult aga võib konflikt viia uute paremate lahenduste juurde. Konflikti vältimine, enda tunnete pidev allasurumine- tavaliselt mingit lahendust kaasa ei too ja võib hoopiski põhjustada suuremaid vihapurskeid. Seetõttu tuleks meelespidada, et ka konfliktis on kaks poolt- hea ja halb. Kuna konfliktid on paratamatud, siis tuleks meil õppida nendega võimalikult hästi toime tulema. Mis on konflikt? Tänapäeva närvilises ja stressirohkes ühiskonnas kohtame kõikjal pidevalt erinevaid konfliktsituatsioone, olgu need siis kliendi ja teenindaja, vanema ja lapse, kolleegide või sõprade-tuttavate vahel tekkinud. Mis on �
arvamuste või eesmärkide vastuolu; vaimset võitlust; heitlust. Konflikt on lahkheli, mille tulemusena tekkiv pinge ajendab osapooli üksteise vastu tegutsema (Kotkas, 1998, lk 139). Eestikeelses tähenduses võiks sõna „konflikt“ kõrval kasutada ka sõna „tüli“, „vastakuti minek“ ja „teineteise mittemõistmine“. Konflikti tunnuseks on see, et kontakti ühe osapoole tegutsemine takistab teist eesmärke saavutama. Konflikti tunneme ära sellest, et lihtsates asjades ei jõuta kokkuleppele ja see segab tõsisemate asjadega tegelemist, näiteks kõrgendatakse häält, süüdistatakse teisi, nägeletakse pisiasjade pärast, kasutatakse pilkeid ja solvanguid teisele kahju tekitamise eesmärgil või püütakse kolleege leeridesse jagada. Konfliktisituatsiooni iseloomustavad ka pealekaebamine, ässitamine, laim,
mehe puudutusi ega tõmbu edasiste puudutuste korral kaitseasendisse. Puudutuseks võib olla ka juuksekarva eemaldamine teise riietuselt või mehe lipsu kohendamine. Meestel soovitatakse naise poole kummarduda ning talle kõrva sosistada, kuid seda võivad teha ka naised. Tähtis pole mitte jutt, vaid toiming. Puudutusteni jõudmine on seega kõige kergem mängulisel teel, samas tuleb jälgida seda, et teine ei tunneks end selle mängu käigus ebamugavalt. Puudutuste tajumine Judee K. Burgoon (1989) on koos oma kaastöötajatega analüüsinud teise inimese poolse puudutuse tajumist. Oluliselt mõjutab puudutuste mõtestamist inimeste sugu ja omavahelise suhte laad. Kõige pahatahtlikumaks inimese privaatsuse rikkumiseks loetakse nii naiste kui meeste puhul seda, kui neid puudutab võõras mees. Joonisel on musta värviga kujutatud need piirkonnad, mille puudutamist tajutakse meeldivana. Nii võib võõras mees puudutada mehe pealage, õlgu ja käsivarsi
· vastaspoole kohalolek mõjub ärritavalt; · jäine viisakus; · boikott; · apaatia, üldine loidus, passiivsus töörühmas. 1.1 Konflikti liigid Konfliktide liigid on eristatavad üsna mitmel alusel: · Horisontaalsed konfliktid (sama tasandi vastuolud) vs vertikaalsed; · Avalikud konfliktid (varjamatud hõõrdumised, vastandumised ja kokkupõrked) vs varjatud konfliktid (kõrvalseisjate ja vahel isegi teise osapoole eest peidetud vimm, vaenutsemine, väljasüümiskatsed ja salasepitsused); · Diaadilised - kaht isikut puudutavad lahkhelid; · Rühmasisesed - väikerühma piires kujunenud konfliktikolded; · Rühmadevahelised - kahe või enama allüksuse vahelised tülid; · Episoodilised - aeg-ajalt teatud korrapärasusega korduvad tülid vs kroonilised kuid või aastaid vinduvad vaenusuhted; · Objektiivsed vs subjektiivsed
heaolust. Võib esineda win-win olukorra asemel hoopis kaotan-kaotan olukord, kus mõlemad osapooled kaotavad, aga kuna mõlemad osapooled kaotasid, siis peetakse olukorda ekslikult win-win lahendiks. Meetodit sobib rakendada, kui aega on vähe või konflikti põhjuste lahendamist soovitakse edasi lükata. · Domineerimine, kus lahendusena kasutatakse üleolekut teise osapoole suhtes. Siia alla kuuluvad ebapopulaarsed otsused. Eelistatakse võimu abil kiiret edasi liikumist, mitte selgitustöö tegemist. · Koostöömeetod sarnaneb kompromissiga, kus mõlemad osapooled on sunnitud tegelema konflikti lahenduse otsimisega. Meetodit rakendatakse tüüpiliselt ühiste tööülesannete määramisel, kus tulemus sõltub mõlemast osapoolest ja selle
1 Situatsiooniülesanne Konflikti võib defineerida kui inimestevahelistes suhetes esinevat vastuolu, mis takistab konflikti osapooltel oma vajaduste ja huvide rahuldamist, tekitades nende vahel emotsionaalselt traumeeriva olukorra. Niisuguseid olukordi tunnetavad konfliktis osalejad arusaamatustena, millega võib kaasneda ebamugavustunne. Tavategevuses ei ole probleemiks mitte konflikt ise, vaid selle käsitamise viis. Konflikt iseenesest ei ole hea ega halb ning võib viia nii negatiivsete kui ka positiivsete tagajärgedeni. Siit tulenevalt on peamiseks, millele tähelepanu pöörata, konflikti lahendamine (mitte selle vältimine või allasurumine). Konfliktsituatsioonidest tulenevat stressi ja halbu tulemusi on võimalik vältida, jälgides ja juhtides oma käitumist. Mõningatel juhtudel on isegi kasulik konflikti stimuleerida leidmaks uusi ja paremaid viise edasiminekuks. Sa pead panema konflikti enda kasuks tööle. Konflikt tekkis muudatustes töös (töökonflikt) – tasust
Konfliktid ja nende lahendamine Koostaja: ........ Juhendaja: ............ C. R. Jakobsoni nim. Gümnaasium 1 Sisukord: Sissejuhatus ..........................................3 Mis on konflikt? ....................................4 Maailmakonfliktid .................................5 Konfliktid sõprade vahel.........................6 Konfliktide tüübid ja põhjused................7 Konfliktide lahendamine..........................8 Kokkuvõte................................................9 Sissejuhatus 2 Antud referaadis käsitlen teemat ,, Konfliktid ja nende lahendamine ". Teema sai valitud seetõttu, et kuna ise olen suhteliselt vähe konflikte kogenud, siis see tundus huvitav teema ning eesmärgiks on ennast rohkem harida ning täna, mil maailmas on tohutult erinevaid
liigutused annavad jutu mõtet rohkemgi edasi kui sõnad ise. Lisaks näoilmele, žestidele ja kehahoiakule on kehakeele komponendi veel hääle toon ja valjus, kõne kiirus ja silmside. 10. Kumba tuleks rohkem uskuda – kas verbaalset sõnumit või mitteverbaalset? Miks? Mitteverbaalne sõnum on oluline komponent suhtlemisel ja võib teinekord öelda rohkem kui verbaalne sõnum. Kui inimene suhtlemisel on võimeline verbaalse sõnumiga lihtsamalt edastama valeinformatsiooni siis kehakeelt on raskem kontrollida ja kehakeele jälgimine ning oskus seda tõlgendada annab oluliselt tõesemat infot edasi inimese kavatsustest ja sõnumist, mida ta edastab. 11. Loetle suhtlemist mõjutavad ruumivööndid ja selgita nende tähendust. Ruumisuhe käsitleb mugavat vahemaad kahe suhtleja vahel, on nn. oma ruum, mida me privaatselt vajame, et ennast suhtlemisolukorras hästi tunda
KONTAKT (pilk, puudutus, naeratus) TURVALISUS = USALDUS Joon. 2 Kõneeelse suhtlemise areng Lehitsedes erinevaid teatmeteoseid, leiate mitmeid erinevaid suhtlemise definitsioone. Järgnevalt mõningad neist. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Suhtlemine on säärane vähemalt kahe või enama isiku ühistegevus, kus ühe partneri tegevuse edukus sõltub suuremal või vähemal määral teis(t)e tegutsemisest. Suhtlemine on sotsiaalse inimese eneserealisatsiooni põhivorm, aga ka isiksusliku eneseaktualiseerimise keskne tee ja enesearendamise tähtsamaid mooduseid. Need definitsioonid lähtuvad konkreetse autori (suurem osa neist vene
kordineeritakse kogu tegevust. Väga tähtis on partnelussuhe organisatsioonis,mis tähendab kahepoolset võrdsust. Samuti on tavaelus väga tähtis oma teist poolt näha ning tähele panna. Seda suhet tahan iseloomustada järgmiste tunnuste kaudu ning seetõttu katsun need lahtikirjutada läbi oma nägemuse: Kumbki pool pole tähtsam- see tähendab,et kumbki osapool ei tohi olla isekas ja endast niivõrd heal arvamus, et see õõnestaks Teise osapoole enesekindlust. Ma pean olema julge ja enesekindel teadmaks, et mul on õigus oma arvamusele ja eluvaadetele. Kindlasti peavad mõlemad osapooled olema teineteise suhtes võrdsed. Samuti peab teineteisele seda ka meelde tuletama, et ollakse üksteisele tähtsad isegi siis, kui mõni hall argipäev meid kimbutama tuleb. Paarissuhtes ollakse kindlasti võrdsed! Vastastikune austus- see on suhtes väga oluline, kuna suhted, milles puudub vastastikune austus leiab alatihti väga kiire lõpu
erinevalt. Konflikti põhjuseks võib olla ka halb suhtlemine: ebapiisav info, vale arusaamine, suhtlemisbarjäärid. Kahe kolleegi vahel võib areneda konflikt erinevate rollikujutluste tõttu. Isikutevaheliste konfliktide tekkepõhjused on: isiksuse omadused (iseloomujooned, väärtushinnangud, ideaalid, maailmavaade jms), mis satuvad vastuollu teise inimese omadustega; staatuse languse oht, soov säilitada "oma nägu", kaitsta oma väärikust; olukorra erinev tajumine: kui inimene on millegi tajumisel väga kindel, peaks see tema arvates olema niisama ilmne ka teistele; suhtlemise probleemid; erinevad seisukohad organisatsiooni või selle osade eesmärkidest, organisatsiooniliste muudatuste vajalikkusest ja nende teostamise viisidest jne. Rühmadevahelised konfliktid on organisatsioonides tavaline nähtus. Rühmadevaheliste konfliktide tekkepõhjused on:
-Sea eesmärk probleemi lahenduse kohta – tuleks küsida endalt järgnevaid küsimusi: „Mida täpselt ma tahan või vajan?“ „On mu ootused mõistlikud?“ „Kuidas mu ootused kindlasti ei täitu?“ „Mida ma tahaks, et kaastöötaja oma käitumises minu suhtes muudaks?“ -Ära suhtu kaastöötaja kavatsustesse eelarvamustega – sa ei tea, mida teine inimene mõtleb, tema kavatsused on sinu jaoks nähtamatud. Nad eksisteerivad ainult kaastöötaja südames ja mõtteis. Kolmanda osapoole kaasamine konflikti lahendamisse Kui tundub, et konflikt läheb keerulisemaks, tuleks kaaluda kolmanda osapoole kaasamist konflikti lahendamisse. Aga enne, kui kellegi poole pöörduda, tuleks olla veendunud, et see inimene on: -hea kuulamisoskusega -objektiivne, ilma igasuguse isikliku huvita antud konflikti -usaldusväärne -teda saab usaldada nõu andmisel -säilitab konfidentsiaalsuse -valmis ütlema seda, mida kriitilisel hetkel vaja
konfliktsituatsioonis mõlemale poolele vastuvõetavat lahendust. (Lewicki) Etapp Põhiküsimused Vajalikud oskused ETTEVALMISTA- Eesmärkide määratlemine Positiivne mõtlemine MINE Informatsiooni hankimine Põhjalikkus ALUSTAMINE Situatsiooni ja partneri Emotsionaalne andekus tajumine Enesekindlus, Sümpaatia, hoiakud usaldusväärsus PÕHIOSA Pakkumiste tegemine Kuulamine Arutelu Peegeldamine Lahendus(t)e leidmine Kehtestamine Argumenteerimine
PEREKONNAÕPETUS EKSAM Perekonna mõiste ja ülesanded Perekonna mõistet on keeruline defineerida, sest see def. Peaks olema universaalne kõigile kultuuridele, nendes eksisteerivatele perevormidele ja ka uuematele perevormidele. Perekond koosneb erisoolistest täiskasvanutest, kellest vähemalt kaks lävivad omavahel seksuaalselt, nende ühistest ja/või adopteeritud lastest ja/või sugulussidemetega täiskasvanutest (Murdock, 1949) Perekond koosneb inimestest, kes on omavahel seotud abieluliste või veresugulus/lapsendamissidemetega ning kelle eesmärgiks on luua ja säilitada ühist kultuuri, kus kõikide liikmete füüsiline, vaimne, emotsionaalne ja sotsiaalne areng on tagatud ja turvaline (Duvall, 1977) Perekond on abielupaar koos järglaste ja lähisugulastega, kes kuuluvad leibkonda. (http://www.eki.ee) Universaalset perekonda iseloomustab veresugulus, ühine olme, vastastikune abistav käitumine, ühine moraalne vastutus, ühine keskkond ja ühine kasvukeskkond lastele.
võib olla ekslik. Esmamuljel on võimalik eristada erinevaid etappe: Äratundmine- esmalt toimub teise inimese äratundmine, eristamine. Sellel etapil jälgitakse peamiselt üksiktunnuseid nagu näoväljendusi, liigutusi, kehaehitust, riietust. Üldmulje kujunemine. Järgnevalt lisandub hinnanguline etapp, milles tajuja enda jaoks väärtustab teatud omadusi. Ta hindab teise kas meeldivaks või ebameeldivaks, sõbralikuks või ebasõbralikuks jne. Sotsiaalsete tunnuste tajumine. Järgnevalt tajutakse rahvust, perekonnaseisu, oletatavat ametiala. Omavaheliste suhete prognoos. Pärast inimese omaduste ja seisundite tunnetamist püütakse ennustada, milliseks kujunevad omavahelised suhted, uuritakse teise poolset kontaktivalmidust ja hoiakuid. Prognoosi saab kirjeldada nt T. Leary koostegevuse tüpoloogia 2 dimensiooni abil. Need on domineerimine- allumine, sõbralikkus- vaenulikkus. Viimatisuse efekt on aga seotud sellega, kuidas hilisem info mõjutab meie otsustusi
hulk see, mis on huvitav või vajalik. · Selgemini eristuvat nimetatakse figuuriks · Tahaplaanile jäävat fooniks Taju filtrid · Füsioloogilised: meeleelundite võime ifot kinni püüda. N: ei kuule õigesti. · Psühholoogilised filtrid tulenevad tajuja isiksusest. Tajutakse subjektiivselt, võttes arvesse eelnevat kogemust. N: roosad prillid. · Mõtestamatus: ei taju seda, millel pole tajuja jaoks tähendust, nimetust. Spontanne või tahtlik tajumine · Spontaanselt kerkivad teadvus esile stiimulid, mis erinevad ümbritsevast taustast või on erakordselt tähtsad tajuja jaoks. · Tahtliku tajumise puhul suunatakse tähelepanu abil psüühiline tegevus mingile objektile. Teise inimese tajumine Inimese tajumine · On ebatäpne · Erapoolik, sõltub tajujast · Juhitud tunnetest · Juhitud eelhoiakust · Hinnanguline Sotsiaalse taju mehhanismid · Näiliselt aitavad tajutavat hinnata,
kogemustega prantslase Henri Fayoli juhtimisanalüüsi. Fayol kirjeldas juhtimisprotsessi viie funktsiooni ehk peamise ülesande kaudu juhi ülesanneteks on: planeerimine, organiseerimine, valitsemine, koordineerimine ja kontrollimine. Fayol oli esimene, kes rõhutas osakondadevahelise piiri ja ametliku hierarhia ületamise vajadust. 2. Isiku tajumise protsess ja taju mehhanismid. Tajumine on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määrab ja kirjeldab ümbritsevat maailma. Ümbritseva maailma osadeks on sündmused, inimesed, nähtused, situatsioonid. Taju on sobjektiivne ja valiv. Ning valivus sõtlub välistes faktoritest (see taju võtab kergemini vastu seda, mis eristub teistest) ja tajuja sisemistest tegurites (on näha et inimene ei taju keskkonda siis ta tegeleb oma sisemise probleemi lahendamisega). Isiku tajus erisatatkse järgmisi
d. Laiendage üksteise ideid – ajurünnaku käigus tekib hulk lõpetamata ideid. Mõned parimad lahendused saadakse sel viisil, et olemasolevaid ideid täiendatakse, kombineeritakse või arendatakse edasi. e. Kirjutage iga idee üles f. Ärge siduge ideid inimeste nimedega ega kirjutage iga inimese panust eraldi tulpa 3. Valige välja lahendus, mis vastab kõige paremini mõlema osapoole vajadustele (kui olete mõtisklenud võimalike tagajärgede üle). a. Küsige teiselt inimeselt, milliseid väljapakutud alternatiivne ta probleemi lahendamisel eelistab. b. Öelge, millised alternatiivid teile kõige rohkem meeldivad. c. Vaadake, millised valikud langevad kokku. d. Otsustage üheskoos ühe või mitme alternatiivi kasuks. Konsensus on otsustamise meetod, mis sobib koostööl põhinevad
teadmisi, vilumusi ja oskuseid kuid tõenäoliselt on kõikidel inimestel olnud elu jooksul erinevaid suhtlus probleeme teiste isikutega. Iga indiviid on erinev ja ehk just sellepärast ei saagi paljud üksteisega läbi. Üks osapool suhtleb enda arvates tavaliselt ja on küllaltki sotsiaalne kuid, teisele osapoolele võib see tunduda aga täiesti vastuvõetamatu ja labane. Tihtipeale ei pruugi me aru saada, et oleme langenud mõne inimesega konflikti. Me ei suuda tajuda enese ja teise osapoole emotsioone ja kehakeelt mis viitavad aga pidevalt häirivusele, teiste ideede maha surumisele ehk suhtlus probleemile. Kindlasti on paljude suhte probleemide põhjuseks erinevate ajastute inimesed kes analüüsivad ja põhjendavad erinevaid olukordi erinevalt. Kultuuriliesd erinevused nagu usutunnistus, rass, klass, keel ja sugu võivad olla inimestele suurteks konflikti põhjustajateks, sest erinevates kultuurides mõistetakse liigutusi ja verbaalset väljendust erinevalt.
on raskesti mõistetavad - Kirjelda oma arvamust selgelt, mis on jutu eesmärk - Julgustada teist probleemi lahendama - Kuulata tähelepanelikult - Teha kuuldust objektiivne kokkuvõte: "Kas ma sain õigesti aru, et sa..." - Kui on objektiivne põhjus mittenõustuda, siis öelda see välja: "Ma mõistan sinu seisukohta, kuid kui seda ka arvestada, et..." - Konfliktisituatsiooni tunnetamine - Mõlema osapoole soovide ja eesmärkide väljaselgitamine - Konfliktist väljumiseks mõtete ja ideede otsimine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
