Organisatsioon- juhtimine ja juhtimistiilid (0)

ORGANISATSIOONI KÄITUMINE
Suhtlemine ja suhtlemisstiilid.
Mina,kui suhtleja...
Organisatsioonis saab esile tõsta kaks suhtlemisviisi. Ametlik ja mitteametlik suhtlemine.
Mina isiklikult eelistan suhelda horisontaalsel viisil,vastavalt minu ametikohale kohaste ning samal joonel olevate kaaskolleegidega.
Ametliku suhtlemise üks alaliike on ka vertikaalne suhtlemine,mida ma võimalikult palju pigem väldin. Minu kogemuste põhjal on see tekitanud pigem pingeid, millest räägin kokkuvõtvalt konfliktide alapunktis.
Suhtlemine on väga vajalik organisatsioonile kuna selle kaudu kordineeritakse kogu tegevust.
Väga tähtis on partnelussuhe organisatsioonis,mis tähendab kahepoolset võrdsust. Samuti on tavaelus väga tähtis oma teist poolt näha ning tähele panna. Seda suhet tahan iseloomustada järgmiste tunnuste kaudu ning seetõttu katsun need lahtikirjutada läbi oma nägemuse:
Kumbki pool pole tähtsam-
see tähendab,et kumbki osapool ei tohi olla isekas ja endast niivõrd heal arvamus, et see õõnestaks Teise osapoole enesekindlust. Ma pean olema julge ja enesekindel teadmaks, et mul on õigus oma arvamusele ja eluvaadetele. Kindlasti peavad mõlemad osapooled olema teineteise suhtes võrdsed.
Samuti peab teineteisele seda ka meelde tuletama, et ollakse üksteisele tähtsad isegi siis, kui mõni hall argipäev meid kimbutama tuleb.
Paarissuhtes ollakse kindlasti võrdsed!
Vastastikune austus -
see on suhtes väga oluline, kuna suhted, milles puudub vastastikune austus leiab alatihti väga kiire lõpu. Kui sa teist austad, siis ei taha sa ju talle meelehärmi teha ja teda oma tegudega solvata. Austus ja usaldus on tugeva paarisuhte saladus ja loomulikult käib sinna juurde ka armastus.
Tähelepanelikkus teise suhtes-
tähelepanu on edu pant ! Ma pean oskama märgata enda ümber ja ellu kuuluvat inimest, teda näha ning kuulata. Seda kõike silmas pidades annan ma oma vastaspoolele eelkõige märku, et olen valmis teda kuulama ja ta võib mind usaldada.
Partneri kuulamine-
eeskätt tähendab see oskust kuulata hinnanguta ja lõpuni ka siis, kui ma ise partneri mõttega nõus pole. Pean alati teise osapoole ära kuulama isegi, kui mõtted rändavad mujal või ma ei soovi teda kuulata.
Partneri mõistmine-
igas suhtes on kindlasti teineteisest möödarääkimisi ning valesti mõistmist. Mehed ja naised on minu meelest nii loodud, et 100%-ne teineteise mõistmine on välistatud. Sul peab olema anne end asetada partneri asemele ning näha antud probleemi läbi tema silmade.
Mina suhtlemisel proovin olla alati edukas suhtleja, kus ma edastan sõnumi, mis koosneb sisust, teabest sõnumiedastajast ja mõjust, mis väljendab eesmärki. Ning soovin olla veenev ja edastada tõesust. Püüan vältida probleeme sõnumitega, mis on ebatõesed aga veenvad. Ehe elunäide kinnisvaramaakleritest, kes jutuga teevad „suure linna“ aga tegudega-ei midagi.
Minu puhul on pigem sõnum tõene ja miinus ebaveenvuses.
Et suhtlemises olla edukam veelgi oma oskuste ja vilumuste koostoimel, tuleb näidata ka kehtestamist, kus väljendada selgelt oma soove ja vajadusi. Konfliktses olukorras tuleb mõista konflikti olemust ja ka vajadusel tunnistada oma süüd. Soov leida sobiv lahendus ja valida õige käitumisviis vastavalt situatsioonile - vajadusel kuulata, vajadusel seista enese eest.
Olen küllaltki avatud suhtleja ja ka suhtluses hindan tagasisidet, mis on hea suhtluse aluseks, kus avatus on põhiliseks suhtlemisstiili tunnuseks.
Meeldiv on suhelda aga inimestega, kellel on ennast teostav suhtlemisstiil , maksimaalse avatusega ja ka maksimaalse tagasiside arvesse võtmisega.
Raske on suhelda inimestega, kellel on ennast salgav suhtlemisstiil, olles vähe avatud ja võttes tagasisidet vähesel määral arvesse ning ennast näitava suhtlemisstiiliga inimestega, kes on äärmiselt avatud aga tagasisidet võtab vähesel määral arvesse.
Minu üheks suhtlemisbarjääriks on vahel halb emotsioon, mis aeg-ajalt mind jalust niidab. Enamikel suureks barjääriks on ka erinev haridustase, väärtushinnangud ja halb kuulamisharjumus. Enesele imestuseks jääb mulle mõistmatuks, et barjäärideks suhtlemise algfaasis võib ka olla sugu, rass ning sotsiaalne staatus.
Liigne müra ja suur vahekaugus on olnud ajast-aega barjäär.
Tihti näeme ja kuuleme seda, mida soovime näha ja kuulda. Pööran tähelepanu sellele, mis järeldub minu ootustest või võimendab seda. Kui nende sümbolite tõlgendamisel lähtun faktide asemel oma isiklikust arvamusest, siis teen järelikult omad järeldused. Tihti võivad järeldused aga osutuda valeks. Erinevaks suhtlemis barjääriks võib olla ka kultuuri erinevus, kus tekib eri mõistmist. Omavahel suheldes tagasiside puudumisel, me ei saa teada, kuidas teine sai aru talle lähetatud sõnumist. Organisatsiooni alluvuses olles räägin pigem seda, mida minult oodatakse , kartuses minna vastuollu tugeva mõjuga inimesega ehk ülemusega.
Minu külgetõmbavamad omadused:
Enda juures täheldan suhtlemises häid omadusi nagu rõõmsameelsus, sõbralikkus, korralikkus, puhtus , mõnusolek, abivalmisus, ebaisekus, huumorimeel, mõtterikkus, innukus edasijõudmisel ning tasakaalukus. Seda kõike edukuse ja hea maine nimel.
Suhtlemist tuleb ette organisatsioonis väga palju erinevate inimestega kus, mõnel on ka eemaletõukavaid omadusi. Kollektiivis suhtlemisel halbadeks omadusteks on isekus, upsakus, hooplemine, hoolimatus virisevalt ning nõutu olekuga .
Suhtlemisel on väga tähtis tagasiside. See annab hinnangu tehtust, aidates otsustada, et kuidas edasi tegutseda. Näitab ka teiste huve, annab enesekindlust ja kompententsustunnet. Parandab ka töösse suhtumist ja töötegemist. Tagasiside jagamisel olen olukorra kirjeldamisel objektiivne, kus kirjeldamisel väldin must-valge terminoloogiat. Käitumisest räägin seostatult konkreetsest situatsioonist. Tagasisidel asetan pearõhu info ja idee jagamisele, et anda endast otsuse tegemisel võimalikult palju. Kui mul tekib põhjus teist inimest kritiseerida, siis püüan ka lisada tunnustavaid sõnu tema positiivsete saavutuste või omaduste kohta.
Isegi kõige paremates peredes tuleb ette konflikte, nii ka firmade kollektiivides. Inimesestevaheline tüli tekib tavaliselt olukorras, kus ühepoole tegutsemine või käitumine takistab teist poolt eesmärkide saavutamisel, mille tulemusena tekivad pinged .
Vahel piisab ka üksteisese valesti mõistmisest või möödarääkimisest. Kui olen eesmärgini jõudnud ja osutub juba püstitatud eesmärk sobimatuks, tekitab minus endas samuti konflikti.
Konflikt võib tekkida ka isiklikke eesmärkide saavutamist takistavas keskkonnas, näiteks organisatsioonis töötasu ebaõigses arvestamises.
Suur kurjajuur on tunnetel konflikt, kus vihastatakse üksteise peale ja viimane käivitab erinevad emotsioonid .
Emotsioone käivitab ka mõtete, ideede, väärtuste ja kujutluste tajumine ebasobival suhtlusel. Konflikte võib olla ka enseses endas, kus kerkib esile 2 või enam võrdselt meeldivat eesmärki või võimalust ning ei suuda valida nende vahel.
Organisatsioonis konstruktiivne ehk positiivse jõuga konflikt, mille lahendamisel ollakse loominguline kasutatakse uusi käitumis- ja mõtlemisviise.
Raskemad konfliktid aga on destruktiivne ehk negatiivse jõuga konflikt, kus tekib viimane vaenulikkus õhkkonnas.
Eks ka tekkinud arusaamatused vähendavad töötulemuslikkust ja rahulolu. Alluva ja juhi vastuolud tekivad enamjaolt organisatsioonisisese hierarhia tõttu. Organisatsiooni tasandiliikmete vahel kujunev konflikt ehk horisontaalne konflikt võib olla omavaheline sobimatus või vahendite piiratus .
Et me nende probleemidega organisatsioonis toime tuleks, läheb vaja mitmeid meetodeid . Väldin kõiki võimalusi eriarvamusteks ja püüan ise jääda neutraalseks kõigis probleemides. Ma ei poolda osapoolte püüdlust vastu töötamisele, kus osaleja tahab domineerida või lasta domineerida, et säilitada näiline harmoonia.
Kui mina oleksin juht ja ma peaksin kehtestavalt käituma, siis valiksin passiivse käitumise. Kasutaks neutraalset, kuid mitte purustavat keelt. Oleksin teiste suhtes avatud ning tagasisidet andes täpne. Ei ajaks tühja juttu ning ei laseks enda ega ka teiste hinda alla.
Organisatsioonis kui ka tavaelus on suhtlemine väga tähtis, mis mõjutab sarnaselt ka edasist edu. Palju on meie ümber inimesi, kes ei oska suhelda ja seejärel „läbi põlevad“.
Tänan lugemast!