Konfliktijuhtimine kodutöö (0)

1 Situatsiooniülesanne
Konflikti võib defineerida kui inimestevahelistes suhetes esinevat vastuolu, mis takistab konflikti osapooltel oma vajaduste ja huvide rahuldamist, tekitades nende vahel emotsionaalselt traumeeriva olukorra. Niisuguseid olukordi tunnetavad konfliktis osalejad arusaamatustena, millega võib kaasneda ebamugavustunne. Tavategevuses ei ole probleemiks mitte konflikt ise, vaid selle käsitamise viis.
Konflikt iseenesest ei ole hea ega halb ning võib viia nii negatiivsete kui ka positiivsete tagajärgedeni. Siit tulenevalt on peamiseks, millele tähelepanu pöörata, konflikti lahendamine (mitte selle vältimine või allasurumine). Konfliktsituatsioonidest tulenevat stressi ja halbu tulemusi on võimalik vältida, jälgides ja juhtides oma käitumist. Mõningatel juhtudel on isegi kasulik konflikti stimuleerida leidmaks uusi ja paremaid viise edasiminekuks. Sa pead panema konflikti enda kasuks tööle.
Konflikt tekkis muudatustes töös ( töökonflikt ) – tasustamissüsteemi muudetakse, mida lahti ei selgitata ja töötajatel tekib ootus suuremat tasu saada, mis osutub palgapäeval siiski vastupidiseks. Lisanduvad ka juhi-alluva suhted.
Organisatsioonikonflikt – haarab kogu organisatsiooni ja selle osi. Sellise konfliktiga kaasnevad isikusisesed, isikute ja rühmade vahelised konfliktid. Põhjuseks võib olla organisatsiooni eesmärgi, missiooni, strateegiate muutus, mittesobiv juhtimisstiil, info liikumise ja suhtlemise vead jne. Antud situatsioonülesandes on kogu organisatsiooni haarav konflikt kuna juhises kirjeldatud konfliktil on tegelikult kolm osapoolt: esmalt töötajad, siis filiaali juht ja kolmandaks tippjuht . Kõige suurem vastuolu on siiski töötajate ja tippjuhi vahel.
Töötajate jaoks on tegemist primaarse konfliktiga, kuna otseselt puudutas see nende palka ja nad konfliktis esindavad iseend ja pole rahul. Tippjuht esindab organisatsiooni (seega sekundaarne) kuid pole välistatud, et antud juhul on tegemist tema isikliku otsusega. Konflikt võib olla suurem ka tulenevalt juhi isikust. Kui on väga autoritaarne juht, siis kindlasti ei kuulagi ta oma alluvaid ja see vaid süvendab konflikti. Konflikt kirja saatnud töötajaga tundub küllaltki isiklik ja pigem on see juhtimisviga ja ebakompetentne käitumine juhi poolt kui ta süüdistab kirja saatnud töötajat ja ei kuula teda viisakalt ära vaid karjub tema peale.
Tegemist on huvide konfliktiga. Töötajaid huvitab miks palk muutus ja soovivad vana palka tagasi. Tööandja aga on otsustanud ja keeldub oma otsust muutmast – teda huvitab vaid organisatsiooni juhtkonna rahulolu.
Antud juhul on tegemist avaliku konfliktiga – konflikti olemasolu avaldub nii osapoolte verbaalsetes väljendustes kui ka tegutsemises. Vastuolust räägitakse, kirjutatakse, sellega tegeletakse, püütakse lahendada.
Töötajad otsisid lahendust , üritasid saada selgust. Viga on see, et nad siiski piisavalt ei suhelnud kohapealse juhiga vaid teda informeerimata võtsid juhtkonnaga ühendust. Mõneti on õigustatud tegevjuhi pahameel kuna temast oli mööda mindud. Algselt tegevjuhile küll räägiti probleemist kuid ta ei arvanud, et see suur mure on ja asi jäi sinnapaika. Töötajad oleks pidanud rohkem kaasama tegevjuhti ja talle selgitama, et see on nende jaoks ikka väga oluline asi, et on tehtud selline palgakorraldus .
Konflikt vaibub kuna töötajad annavad alla ja loobuvad. Mina arvan, et oleks pidanud siiski selgitama, miks selline süsteem tehti ja kuidas palgad uue süsteemi järgi kujunevad. Ma arvan, et siin on konflikti põhjustajaks juhtimisviga. Tippjuht ei selgitanud alluvatele uut süsteemi ja tegevjuht ei toetanud oma alluvaid nende mures ja rahulolematuses. Töötajad oleks võinud siiski rohkem küsida muudatuste kohta, mis selles organisatsioonis läbi viidi. Alati on võimalik abisaamiseks ka mõne juristi või muu pädeva organisatsiooni poole pöörduda kui juhiga ei ole võimalik suhelda ja rahuldavat kokkulepet saavutada. Antud juhul töötajad lihtsalt alistusid.
2 konflikt enese elust
Tööalaselt olen ma küllaltki korrektne ja diplomaatiline, seega erilisi konflikte mul pole tööalaselt esinenud . Olen alati valmis inimesi ära kuulama ja vajadusel omapoolseid selgitusi andma, et konflikte vältida. Samas pole see alati lõpuni võimalik.
Mõni aasta tagasi oli meil töökollektiivis tõsine konflikt, mis oli ühe töötaja ja kõigi teiste vaheline. Samas oli sellel kolleegil pigem kõikide teistega eraldi oma konflikt. Kuigi kõik seda konflikti ei tunnistanudki kuna leidsid , et see on lapsik ja nendel probleemi pole.
Nimelt oli üks kolleeg natuke heal arvamusel endast, samas tegi ta teinekord töös vigu ja kui keegi kolleegidest juhtis ta tähelepanu tehtud veale ( kusjuures heaga, et selline asi ei korduks ja eeldades, et see oli kogemata tehtud ja kõigil ju juhtub), siis nimetatud kolleeg võis sellele reageerida päris ootamatult. Mõnikord ta lihtsalt solvus ja lahkus ruumist kuid teinekord ta karjus ja süüdistas kõiki teisi. Kui talle juhataja korraldatud koosolekul midagi ei meeldinud, siis tõusis ta püsti ja lahkus, ta ei jätnud kunagi ka oma arvamust ütlemata, mis mõnikord oli natuke rumalavõitu ja läbimõtlemata. Samas kaebas see kolleeg juhatajale, et kõik kiusavad teda ja ei aita teda kui ta abi küsib jms.
Kogu kollektiiv üritas temaga võimalikult vähe suhelda, et mitte konfliktidesse sattuda aga siis päris juhataja pidevalt aru, miks on tal kaebused sellelt ühelt kolleegilt, kes kaebab , et kõik väldivad teda ja ei suhtle temaga. Arutasime omakeskis ja ka ülemusega, mida teha, nii koos selle kolleegiga kui ka ilma temata. Lahendust ei suudetud leida. Mõni aeg kestis selline pinge ja osad inimesed kaalusid töölt lahkumist kui tuli uudis, et see kolleeg lahkub meie osakonnast ja asub tööle teise osakonda.
Meil on taolised isiklikud pinged nüüd lahenenud ja töötame endistviisi ja keegi vastikustundega tööle ei lähe. Kuuldavasti lahkus see kolleeg ka teisest osakonnast üsna pea ja ka seal oli ta kõigiga riidu läinud. Arvasime siis, et võib-olla siiski oli selle inimese isiklikus käitumises midagi valesti kuna me kõik analüüsisime ka ennast ja kui üks inimene läheb kõigiga riidu, siis vist on ikka pigem viga temas.
Tema kusjuures ei tunnistanud, et viga on temas vaid süüdistas teisi. Meie otsest tööalast konflikti ei näinud kuna kõik olid selgeks saanud, et sellise isikuga lihtsalt ei saa rahumeelselt suhelda, kuna tal täielikult puudus enesekriitika ja mõistmine. Koostöö selle inimesega oli võimatu. Samas ei saa kogu kollektiiv järeleandmisi teha, mis oleks tähendanud tema vigade aktsepteerimist ja sellele tähelepanu mittejuhtimist.
Minu arust selliseid asju ei saagi selgeks rääkida kui inimene kuulda ei võta ning sellisel juhul ongi ainus viis konflikti lahendada, inimese lahkumisega.