Suhtlemisõpetus (0)

SISUKORD

SISSEJUHATUS………………………………………………………………………3

SISUKORD 3
SISSEJUHATUS………………………………………………………………………3 3
SISSEJUHATUS 3
1. KONFLIKTI OLEMUS 4
2. KONFLIKTI TEKKEPÕHJUSED 5
3. KUIDAS KONFLIKTIGA TOIME TULLA 6
3.1. Domineerimine /võitlus 6
3.2. Tasandamine/kohandumine 6
3.3. Vältimine 7
3.4. Probleemilahendamine 7
3.5. Kompromiss 7
KOKKUVÕTE 9
KASUTATUD ALLIKAD 10

SISSEJUHATUS

Valisin oma referaadi teemaks konfliktid, kuna tahan rohkem teada saada nende tekkepõhjuste ja tagamaade kohta. Näen enda igapävaelus üpris palju erinevaid konflikte ning tihti olen ka ise osaline suuremates või väiksemates lahkhelides. Teema avaldas minule huvi just seetõttu, et ehk on referaadi koostamise ajal omandatud teadmised mulle edasiseks abiks konfliktide lahendamisel ja nendega toime tulemisel. Usun et valisin enda jaoks õige teema ning referaadi koostamine on minu jaoks pigem huvitavate teadmiste omandamine kui koolitöö tegemine.

1. KONFLIKTI OLEMUS

Konfliktid on mitmel moel defineeritud.

• Konflikt on inimeste erinevusest tulenev paratamatus
  
• Konflikt on suhte püsivuse test
  
• Konflikt on emotsionaalne pingeolukord
  
• Konflikt on oma vajaduste ja sihtide tõkestatuse kogenemine [1]
  

Väga üldiselt võiks konflikti defineerida kui lahkheli või arusaamatust, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema. Konfliktiks peab olema vähemalt kaks osapoolt ja valdkonnad, kus nende huvid kokku puutuvad. Mis on arusaamatuste taga? Lühidalt öeldes ressursid , millest kõigile ei piisa ning erinevused vajadustes, väärtustes, hoiakutes, huvides või eesmärkides. Kuigi arusaamatusi esineb sageli, suhtume konflikti kui millessegi, mida tuleks kas vältida või siis tingimata võita. Enamasti tajutakse konflikti negatiivsena, seetõttu polegi midagi imestada, kui konfliktsesse olukorda sattunud inimesed tunnevad ebamugavust ja ärevust. Nad ei taha olla seotud millegi negatiivsega ega paista ise negatiivses valguses. [3]
Tänapäeval kirjeldatakse konflikti kui mitte tingimata head või halba, vaid kui paratamatut. Siit ka 2 olulist järeldust:
a) paljudes situatsioonides võib konflikt olla hea, sest võib kaasa tuua positiivseid tulemusi. Enamus meist kardab konflikte kuna on näinud, et tõsised lahkarvamused kahjustavad suhteid. Tegelikult võib konfliktide edukas lahendamine muuta head suhted veelgi paremaks;
b) konflikt iseenesest ei ole ei hea ega halb ning võib viia nii negatiivsete kui positiivsete tagajärgedeni. Siit tulenevalt on peamiseks, millele tähelepanu pöörata, konflikti lahendamine (mitte selle vältimine või allasurumine). Mõningatel juhtudel on isegi kasulik konflikti stimuleerida leidmaks uusi ja paremaid viise edasiminekuks.[3]

2. KONFLIKTI TEKKEPÕHJUSED

Igas suhtes võib olla konflikte. Pole tähtis, kui lähedane või mõistev Sa oled, ikka on hetki kus Sinu ideed, vajadused või eesmärgid ei sobi kokku Sind ümbritsevate inimestega. Sulle meeldib lõõgastuda rock-muusikat kuulates, Sinu sõber aga kuulaks parema meelega klassikat; Sulle tundub, et teed oma tööd korralikult, aga Sinu ülemus ei näi sellega iialgi rahule jäävat; Sina tahad osta pesumasinat, aga Su abikaasa on veendunud, et kogutud raha tuleb tingimata autole kulutada jne. Teemadel , mille üle arusaamatused võivad tekkida, ei ole lõppu. Samamoodi nagu konflikt on elu tõsiasi, on seda ka tunded, mis temaga kaasnevad - viha, pettumus, jne. Inimestel on kalduvus selliseid negatiivseid tundeid vältida või teha nägu nagu poleks neid olemas. Ei ole ju haruldane , et sõbra käitumisest solvununa tõmbume mõneks ajaks endasse ning peidame oma haavumist justkui lootes, et küllap kõik laheneb iseenesest. Konfliktil on aga omadus kasvada kui seda ei lahendata ning samuti on ka tunnetega.[3]
Dean Barnlundi sõnul on kahe inimese kohtumisel kuus peegeldust:
1) Kuidas ma näen ennast.
2) Kuidas ma arvan, et teine näeb mind.
3) Teise inimese nägemus minust
4) Kuidas ma näen teist.
5) Kuidas teine arvab , et ma näen teda.
6) Teise nägemus endast.
Igaüks sünnib siia ilma oma ainulaadse geenikomplektiga. Me võime vaid aimata, kuidas daltoonik näeb rohelist ja punast värvi meist erinevalt või lõhnaõlide disainer eristab lõhnu millest meil pole aimugi.[1]

3. KUIDAS KONFLIKTIGA TOIME TULLA

Kuidas konfliktidega toime tulla?
Kuna konfliktid on paratamatud, siis tuleks meil õppida nendega võimalikult hästi toime tulema . Millised võimalused selleks on?

3.1. Domineerimine/võitlus

Selle strateegia kasutaja on maksimaalselt keskendunud omaenda huvidele ja minimaalselt teise poole huvidele. Domineeriv konfliktis osaleja peab ülimaks iseenda huve ning kasutab võimu (füüsilist, majanduslikku, intellektuaalset) teise poole mõjutamiseks. Edukas saab võitlev osapool olla juhul kui tal tegelikkuses tõepoolest on piisavalt palju võimu. Ei ole harvad juhud, kus mõlemad osapooled kasutavad võitlevat strateegiat. Sageli on sellel negatiivsed tagajärjed kuna raisatakse aega, energiat või raha ilma, et kumbki pool jääks tulemustega rahule. Kaotaja pool võib tunda ennast halvasti kohelduna ning äärmisel juhul otsida isegi kättemaksu. Kasulik võib see strateegia olla juhul, kui konflikt tuleb kiirelt lahendada või kui tuleb teha ebapopulaarseid otsuseid (nt. distsipliiniga seotud küsimused).

3.2. Tasandamine/kohandumine

See on eelmisele vastupidine strateegia. Harmoonia säilitamiseks võetakse maksimaalselt arvesse teise poole nõudmisi ja surutakse alla enda vajadused. Kuigi see võib tunduda allaandmisena, on see mõnes olukorras kõige otstarbekam. Nt. juhul kui konflikt on tekkinud ebaolulistel põhjustel või kui tõepoolest on oluline heade suhete säilitamine.

3.3. Vältimine

Püütakse jääda neutraalseks ja sisuliselt ei arvestata ei enda ega teise poole vajadustega. Mõnikord on otstarbekas kasutada vältimist kui ajutist alternatiivi. Kui konflikt on väga kuum, siis võib ajutine vältimine anda osapooltele aega maha jahtumiseks. Samuti võib ta anda aega, et osapooled võiks koguda lisainfot konflikti efektiivseks lahendamiseks. Kahjuks on inimestel kalduvus liiga sageli ja kergelt otsustada vältimise kasuks. Neid olukordi , kus vältimine on otstarbekas, on siiski vähem kui meile meeldiks.

3.4. Probleemilahendamine

See võiks olla teoreetiliselt parimaks konfliktiga toimetulekustrateegiaks, samas osutub ta praktikas kõige raskemini teostatavaks. Sel juhul püütakse lahendada konflikti arvestades maksimaalselt kõigi osapoolte huvidega . Probleemilahendamise puhul tegeldakse erimeelsuste põhjustega ning püütakse leida kõiki osapooli rahuldavat lahendust . Edukaks probleemilahendamiseks on tarvilik, et kõik osapooled oleks valmis maksimaalseks koostööks . Kõige suuremaks takistuseks on siin võitja-kaotaja mentaliteet (ainult üks saab võita ja seega teised peavad kaotama), mis väga sageli iseloomustab konfliktis osalejaid.

3.5. Kompromiss

See on kõigi eelmiste variantide vahepealne strateegia ja ühtlasi traditsiooniline konfliktiga toimetuleku meetod. Pole kaotajat ega võitjat ning ükski pool ei saavuta sel juhul maksimumi . Prbleeme küll ei väldita aga nendega ei tegelda ka sügavuti. Kompromiss on heaks lahenduseks juhul kui ressursse on võimalik võrdselt jagada (nt. raha). See võib olla ajutiseks lahenduseks eriti keeruliste ja raskete probleemide puhul. Samuti olukorras, kus osapooltel ei õnnestu täielikult rakendada probleemilahendusstrateegiat - sel juhul on see sobivaks tagataskuvariandiks. Olenevalt olukorrast on kõik need strateegiad kasutatavad. Mõnel juhul võib anda üks strateegia paremaid tulemusi, teisel juhul teine. [3]
Daniel Shapiro viis asted konfliktide lahendamiseks. [1]

KOKKUVÕTE

„Lõpuni ajamata asi ei kao kuhugi . See muudkui kordab ennast, kuni me seda tähele paneme , seda tunnetame , sellega tegelema hakkame ja selle ära klaarime.” Melody Beattie [2]
Referaadi tegemine oli minu jaoks väga huvitav, sain palju uusi teadmisi minu jaoks siiani väga tumedas valdkonnas. Omandasin palju uut, oskan nüüd kindlasti erinevates olukordades enesevalitsust säilitada ning konfliktidega toime tulla.

KASUTATUD ALLIKAD

1. Ülo Vihma. 2006. Inimene konfliktide keskel. Äripäeva kirjastus
2. Karin Vagiste. 2005. Rahune maha! . Eesti raamat
3. http://www.tnk.tartu.ee/0konfliktist.html [07.04.2012]