Stiimuli-reaktsiooni mudeli järgi saadab kommunikaator välja stiimuli, mis jõuab retsipiendini ja kutsub esile reaktsiooni. Mudel koosneb kolmest elemendist: kommunikaatorist, stiimulist ja retsipiendist. Kommunikaator on suhte algataja; teavet loov, töötlev, levitav inimene või inimrühm. Stiimul on ergutusvahend, ajendav põhjus; psühholoogias mõjur, millele organism reageerib, organismis vastureaktsiooni tekitav ärritaja. Retsipient on sõnumi saaja, vastuvõtja, adressaat. Shannoni ja Weaveri mudel Claude E. Shannoni ja Warren Weaveri teost ,,The Mathematical Theory of Communication" (1949) peetakse sageli üheks lähtepunktiks, millest hakkas välja kasvama kommunikatsooni uurimine. Kõnealune teooria tugineb II maailmasõja järel USA-s Belli telefonilaboris tehtud uuringutele. Shannon ja Weaver eristasid kommunikatsiooni uurimises kolme probleemide taset:
kõrval teistelegi teadusdistsipliinidele. Kommunikatsioon on ühe- või kahesuunaline informatsiooni edastamise protsess ning seda edastatakse sõnumi saatjalt vastuvõtjale. Ühesuunalist kommunikatsiooni võib nimetada ka informeerimiseks. Informeerimise puhul edastatakse teave sihtgrupile tagasisidet eeldamata. Mõnikord võib projektis osutuda vajalikuks meeskonnaliikmeid, kasusaajaid või laiemat üldsust informeerida. Suhtlemise komponentideks on : teabevahetus ehk kommunikatsioon tajumine ja tunnetamine mõjutamine Suhtekorraldus on juhtimise funktsioon, mis määratleb, loob ja säilitab kasulikke suhteid organisatsiooni ning erinevate sihtgruppide vahel, kellest sõltub organisatsiooni edu või ebaedu. Kommunikatsioon Organisatsioonis Joonis 1. Kommunikatsiooniprotsessi mudel.;(193.40.33.19/doc/OKmka03Anne.doc)
teised inimesed meie tegevusele reageerivad. Tagasisidet saame me eelkõige teistega vahetult suheldes. Suhete jaluleseadmisel püütakse oma suhtlemispartnereid mõjutada endale sobivas suunas. Seega pole suhtlemine ainult info edastamine ja vastuvõtt. Informatsiooniks võivad olla teated, ideed, faktid, hinnangud, mõtted, tunded. Suhtlemise käigus annab inimene oma ideede, arvamuste ja seisukohtade näol teisele inimesele üle mingit teavet eesmärgiga panna vastuvõtja aru saama edastatava teabe sisust. Seega määrab suhtlemise sisu see, kas vastuvõtja saab sellest aru või mitte. Seetõttu tuleb arvesse võtta osapoolte tundeid, taotlusi ja võimet mõista. Piltlikult väljendudes tekib efektiivse suhtlemise korral osapoolte vahel omapärane mõttesild, mis aitab neil vahetada tundeid ja teadmisi üle inimesi lahutava arusaamatuste jõe. Hea suhtlemine on sama tähtis kui inimestele vereringe.
olukordade mitmekesisuse tunnetamine ja neist aru saamine. Suhtlemisoskus on üks elu tähtsamaid oskusi. Kui oskad hästi suhelda, võidad eluks ajaks sõpru, sind hinnatakse koolis ja tööl, sind austatakse ja usaldatakse. Kui oled kehvemsuhtleja, avastad, et ühes või mitmes eluvaldkonnas jääb nagu midagi puudu (Suur 2007: 160). 1.1 Suhtlemise põhitunnused ja reeglid Igapäevases suhtlemises on koos neli omaette vaadeldavat tasandit: teabevahetus, iseenda ja teiste tajumine ja hindamine, suhtlemise osapoolte vastastikune mõjustamine ning suhete kujunemine lävivate inimeste vahel (Kidron 2004: 9). Põhitunnused: · Suhtlemine on sihipärane · Suhtlemisest ei saa hoiduda · Teadetel on sisuline ja suhtumuslik mõõde · Suhtlemisakt on pöördumatu · Suhtlemisel mängib kaasa teatav eetiline aspekt · Suhtlemises on koos tahtelised ja impulsiivsed osad · Suhtlemisakt pole korratav
2 Vahendatud ühiskondlik kogemus õppimine, suhtlemine .3 Inimesed on tootnud materiaalsed esemed, see on teabe talletamine, mis kannatab ka inimlikku kogemust nende kasutamine. Kombed, tavad säilitavad ja kannavad edasi seda teavet ja kogemust. Jäljendamine. Märgisüsteemid keel ja selle märgid(pildid, helid). Nende asjade säilitamine, .fikseerimine, mis kogusumma on kultuur, aitab inimese/gruppidel kasutada eelnevat .Suhtlemine on inimeste vaheline teabevahetus ja see on vastastikku mõjutav protsess .Teabelevi vormid ja omadused Olulised pöörded teabelevi arengus suuliselt suhtlemiselt kirja kasutamisele üleminek, trükikunsti kasutuselevõtt, suuliste/pildiliste teadete salvestamine, paljundamine, levitamine elektrooniliselt .raadio, kino, tv .Teateid vahetavate sotsiaalsete subjektide iseloom isikutevahelised, grupilised, massilised .1 .Teadete leviku iseloom. Kas on teatel kindel adressaat või hulgilevitamine .2
organisatsiooni, vaid püütakse muuta sihtgruppide hoiakuid ja käitumist. Suhtekorralduspraktikud planeerivad edastatavaid sõnumeid hoolega, et saavutada maksimaalseid muutusi sihtgruppide hoiakutes ja käitumises. 3. mudel: kahesuunaline asümmeetria ( Tampere) Suhtlemine on kahesuunaline- saatajalt saajale ja saaja tagasiside saatjale. Mudel kasutab teaduslikku veenmist ning jõupositsioonil on saatja, ke süritab saajat veenda tunnustama ja toetama saatja organisatsiooni. Selline suhtekorraldusmudel ei ole suunatud organisatsiooni muutmisele vaid, organisatsioon soovib muuta saaja suhtumist. Tagasiside põhjal üritab organisatsioon saata oma sõnumeid välja sihtrühmadele vastuvõetaval kujul. Tehakse uurimusi avalikkuse suhtumise väljaselgitamiseks ning uuringute eesmärk on võimalikult efektiivse kampaania loomine. Kahesuunaline sümmeetriline suhtekorraldus
02.09) Reklaam on kommunikatsiooni protsess, kus sümbolite/märkide kasutamine (reklaam ise) mõjutab väärtuste (raha ja kaupade) vahetamist. (Encyclopedic Dictionary of Semiotics 1992:12) Reklaamikeel - eesmärgiks lakoonilisus, täpsus, väljenduslikkus, emotsionaalsus, veenvus, ... Iseloomulik omadus – kõikvõimalike väljendusvahendite rohkus ning piiridel balansseerimine (NB! moel, mis täidab reklaami eesmärki ja ei kahjusta brändi). Eduka kommunikatsiooni võtmefaktorid: • Saatja peab teadma, mida täpselt ta tahab öelda. • Saatja peab teadma, millise auditooriumiga ta tahab suhelda. • Teade tuleb kodeerida vastuvõtjale arusaadavalt. • Saatja peab teadma, millist reaktsiooni ta vastuvõtjas tahab esile kutsuda. • Peab valima kõige efektiivsema kanali või kanalid. • Saatja kohuseks on välja arendada ka tagasiside kanalid, et hinnata reaktsiooni ja vajadusel suhtlust korrigeerida.
tõusu kui ka langust. Pigem peaks ignoreerima sellist praktikat ja tegema kulutusi reklaamile ka läbimüügi jätkuva langemise tingimustes. Reklaam kui kommunikatsioon Mõiste ",,kommunikatsioon" tekkis 19 sajandil ning silmas peeti sõnumite või signaalide transporti mingite vahemaade taha.Keskne idee: sõnumite transport vahemaa taha eesmärgiga kontrollida. See eeldab, et sõnumeid luuakse tsentraalselt, kõige olulisem osapool on saatja: raadiouudised, töömäärused, ajalehereklaam, ilmateated televisioonis, valgusfoori värvi muutumine... Olulisemad kommunikatsiooni määratlused: 1. sõnumite siirdamine a-lt b-le 2. tähenduste loomine ja vahetus 3. sümboliline protsess, mis loob, peab üleval ja muudab ühist sotsiaalset tegelikkust ja ühtsust 4. kommunikatsioon on sotsiaalne protsess, milles osalejad konstrueerivad üheskoos tegelikkust. See protsess on sotsiaalse
1. ORGANISATSIOONI JA JUHTIMISE OLEMUS 1.1. Organisatsioon Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsiooni loomise ning talitlemise peamine mõte on saavutada ühiselt tegutsedes rohkem ja väiksemate jõupingutustega kui eraldi tegutsedes. See tugineb nn sünergilisele toimele, kus 1+1>2. Oma laadilt võib sünergilist mõju liigitada järgmiselt: organisatsiooniline (inimeste otstarbekas rakendamine ühise eesmärgi, tööjaotuse, tegevuste ja toimingute kooskõlastamise teel); aineline (raha, teabe, seadmete, materjalide jm ressursside parem kasutamine); vaimne (soost, vanusest, haridusest, mõtteviisist jm faktoritest tingitud eripärasuste ärakasutamine). Organisatsioon ei ole eesmärk omaette, vaid on eesmärkide saavutamise keskkond ning selleks vajalike toimingute ja tööde täideviimise koht. Organisatsiooni tuleb vaadelda vahendina, mida kasu
sihtrühmani? Kuidas ma meelitan võimalikult suure osa oma sihtgrupist oma lehele? 5) Mis on minu sõnum? Kuidas ma saan oma sihtgrupile kasulik olla? Kuidas seda sõnumit võimalikult atraktiivselt esitada? Näide: eesmärk on saada oma valdkonna arvamusliidriks. Tegevused on sel juhul näiteks need: olen kursis oma valdkonnas toimuvaga, vahendan olulist ja kasulikku infot ka teistele ja kommenteerin seda asjatundlikult, kirjutan arvamuslugusid. Sobivaim kanal on ilmselt blogi, mida võiks toetada otsimootorite optimeerimine (et kui keegi otsib mõnda olulist selle valdkonna märksõna, siis ta satuks suure tõenäosusega teie blogisse) ning koduleht, ehk ka Twitter ja Facebook jne. Sihtgrupp võib olla näiteks (potentsiaalsed) kliendid, teised sama valdkonna esindajad ja ajakirjanikud, sh selle valdkonna ajakirjanikud. Konkreetne tegevuskava sõltub sellest, kus nad liiguvad, milliseid keskkondi internetis kasutavad, milliseid lehti loevad jne.
Kuressaare Ametikool Sirje Pree 2001 / 2006 Sisukord Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 2 Sisukord SISUKORD Sisukord ............................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................... 5 Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 Kontakt ............................................................................................... 12 Pertseptsioon ehk isikutaju ................................................................. 15 Välistunnuste taju ........................................................................... 24 Tundeseisundi taju ..............................................
Russell loobus mitte ainult mõttest, et denotatsioon ammendab märgi ja tähistatava semantilised suhted, vaid ka seisukohast, et kõik keeleväljendid on nimed. pärisnimi nimetab midagi niisugust, millel puudub üksikjuhtude paljusus, ja nimetab seda kokkuleppeliselt ad hoc, mitte kirjelduse kaudu, mis koosneb eelnevalt omistatud tähendusega sõnadest. /.../ Niisiis, kui nimi ei nimeta midagi, on ta tühi müra, mitte sõna Russell "On denoting" (1905) Russelli deskriptsioonide teooria toetub filosoofilisele eeldusele kahest teadmise tüübist: - teadmine kogemuse kaudu (a posteriori, sünteetiline): pärisnimed ja omaduste nimed, rangelt loogilises mõttes ka asesõnad see, too - teadmine kirjelduse kaudu (a priori, analüütiline) Analüütilised tõed on niisugused, mis on tõesed
tootearenduse grupis idee väljatöötaja (roll - tootearenduse projektimeeskonna liige). NB! Meenuta ka ,,Juhtimise aluste" ainest joonist ,,Juhid kui organisatsiooni ühenduslülid." Henry Minzberg on jaotanud juhi rollid tulenevalt ametlikust võimust ning mitte gruppidesse kuulumise vaid pigem situatsiooni- ja tegevusespetsiifiliselt järgmiselt: · Suhtlemisega seotud rollid: tseremoniaalne, juhtija-eestvedaja, sidepidaja; · Informatsiooniga seotud rollid: vastuvõtja, jagaja, kõneleja; · Otsustamisega seotud rollid: uuendaja, ressursside jagaja, arusaamatuste lahendaja, läbirääkija. Juhi karjääri kasuks otsustamine on mõne inimese puhul teadlik aastatepikkuse töö tulemus, mõne inimese jaoks organisatsiooni vajadusi arvestav paratamatus jne. põhjuseid võib olla mitmeid. Kindlasti ei tohiks seda valikut teha mõtlematult, sest ebaõnnestumisel ohustatakse mitte ainult isikliku mainet, vaid ka organisatsiooni head
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz PROJEKTIPERSONALI JUHTIMINE 3EAP Loengukonspekt Gerda Mihhailova Pärnu 2012 SISUKORD 1. PROJEKTIPERSONALI JUHTIMISE ERIPÄRAD ORGANISATSIOONIDES. .......... 3 1.1 Projektid ja projektipersonal organisatsioonikeskkonnas. ........................................... 3 1.2 Projektijuhi töö ning pädevused. ................................................................................ 13 1.3 Personalitöö korraldamise eripärad projektimeeskonnas. .......................................... 28 1.4 Stress ja stressijuhtimine ............................................................................................ 46 2. MEESKONNATÖÖ KASUTAMINE ORGANISATSIOONI PROJEKTIDES. ........... 50 2.1. Grupid ja meeskonnad organisatsioonis ning nende eelised. .................................... 50 2.2. Projektimeeskonna loomine, motiveerimine ja tööprotsessid ..........
Atributsiooniteooria peamised vaatepunktid on järgmised: 1) põhjused eelnevad tagajärjele ehk ajalise järgnevuse põhimõte. See seaduspärasus ilmneb juba varases eas -- kolmeaastased inimesed rakendavad seda printsiipi, kui nad sündmusi tõlgendavad. Inimestel on kalduvus nähtused omavahelistesse suhetesse asetada nii, et need näiksid loogilises järjekorras olevatena. Ebaõnnestumise korral tuuakse esile palju tegureid kui tagajärje loomulikke eeldusi. Näiteks, ruumis oli müra ja ta ei saanud eksamiks valmistuda. 2) ruumilis-ajaline naabrus ja kokkupuutuvus, mis seisneb selles, et põhjuseid arvatakse asuvat tagajärgede füüsilises või ajalises läheduses. Kui mõni asi kukub laul maha, siis arvatakse valdavalt, et sellega võib seotud olla kõige lähemal seisnud inimene. 3) väljapaistvus ehk printsiip, mille järgi tajumise seisukohalt kõige silmatorkavamat asjaolu peetakse ka nähtuse põhjuseks. Seda võib
4 Missiooni ja visiooni realiseerimine eeldavad strateegia väljatöötamist. Strateegias kui organisatsiooni üldises tegevusplaanis käsitletakse ressursside jaotamist ja teisi põhitegevusi, mis seonduvad keskkonnaga ja aitavad organisatsioonil lõppeesmärki saavutada. Eesmärk tulemus(ed) teatud ajaperioodi lõpuks 6. Juhi rollid H. Minzbergi järgi. Suhtlemisega seotud rollid : Tseremoniaalne, Juhtija-eestvedaja, Sidepidaja Informatsiooniga seotud rollid: Vastuvõtja, Jagaja, Kõneleja Otsustamisega seotud rollid: Uuendaja, Ressursside jagaja, Arusaamatuste lahendaja, Läbirääkija Henry Mintzberg avaldas 1973. aastal juhirollide kirjelduse, mis on muutunud populaarseksmudeliks, mille abil selgitada, mida juht peaks tegema. Mintzberg eristab kolme suurt rollidegruppi, mida on kujutatud skeemil 3. Juhi töö on nende rollide kombinatsioon. Mõned rolligaseotud ülesanded täidab juht ise, teised delegeerib alluvatele.
Kõrgel asuv eesmärk ja tee selleni jõudmiseks. Missiooni ja visiooni realiseerimine eeldavad strateegia väljatöötamist. Strateegias kui organisatsiooni üldises tegevusplaanis käsitletakse ressursside jaotamist ja teisi põhitegevusi, mis seonduvad keskkonnaga ja aitavad organisatsioonil lõppeesmärki saavutada. 6. Juhi rollid H. Minzbergi järgi. Suhtlemisega seotud rollid : Tseremoniaalne, Juhtija-eestvedaja, Sidepidaja Informatsiooniga seotud rollid: Vastuvõtja, Jagaja, Kõneleja Otsustamisega seotud rollid: Uuendaja, Ressursside jagaja, Arusaamatuste lahendaja, Läbirääkija 7. Kaasaegsele (s.t. 21.saj) juhile vajalikud pädevused. Administratiivsed oskused juhtimisfunktsioonidega seonduv, uued juhtimisvaldkonnad. Sotsiaalsed oskused konfliktide lahendamine, mõjutamine, eestvedamine, ... Meeskonnatöö oskused grupiarengu juhtimine, koosolekute läbiviimine, ...
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
TURUNDUSE ALUSED Sisukord 1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................1 2.TURUNDUSE JUHTIMINE (PLANEERIMINE).............................................................5 3.TURU SEGMENTIMINE JA TOOTE POSITSIOONIMINE.........................................13 4.TARBIJAKÄITUMINE....................................................................................................16 5.SUHTLUSTURUNDUS...................................................................................................26 6.TOODE JA BRÄND.........................................................................................................28 7.TURUNDUSKOMMUNIKATSIOON.............................................................................37 8.HIND.................................................................................................................................54 9.TURUSTUS.......
- Füüsiline kontekst – keskkondlikud tegurid - Sotsiaalne kontekst – suhte olemus - Ajalooline kontekst – eelnevad episoodid - Psühholoogiline kontekst – emotsioonid - Kultuuriline kontekst – uskumused, väärtused, hoiakud, tähendused, sotsiaalsed hierarhiad, religioon, osalejate rollid. - Teade – tähendus ja sümbolid (sõnad, helid, käitumised) - Kodeerimine ja dekodeerimine – väljendamine ja tõlgendamine - Kanal – teate edastamise vahend - Müra (eksternaalne, internaalne, semantiline) - Tagasiside Teate komponendid - Kognitiivne (taju, mälu, mõtlemine jne) - Afektiivne (emotsioonid) - Käitumuslik - Verbaalne - Keel (sümboliline, reeglitel põhinev, tähendus on inimestes mitte sõnades) - Mitteverbaalne - Märkide tähendus vastuoluline Suhtlemise printsiibid - Suhtlemine on eesmärgipärane - Teadvustatud ja mitte-teadvustatud eesmärgid - Suhtlemisprotsess on pidev
Kõnetegevuse psühholoogia 1)loeng SISSEJUHATUS Termin ise pärineb Moskva koolkonnast. Ljontev 3. oli looja sellel eriepdagoogikal? ,,Psühholingvisika ja emakeeleõpetus" võta see raamat!! Üks ülesanne on arendada lapse kõnet. Milles see aga seisneb? Kuidas sa mõistad seda? Nt sõnavara laiendamine: nt selleks suhtle lapsega, Mis teadmised on 3-aastasel koerast ja mis teadmised on koerast vanemal/õpetajal. ET laps kutsub koera kutsuks, vanem aga koeraks. Sna tähendust on paljude aasatte jooksule vaja edasi arendada. Ehk teadmiste lisamine olemasoleva teadmise juurde. Ehk psühholingstika aitab mõista seda lõiku üldse. Aga miks üldse keelt vaja on?: suhtlemiseks ja teadmiste hankimiseks. Suhtlemise kaudu saab inimene nii palju infot. Oluline on õpetada analüüsi, et mis on kõneleja kavatusus; ütluse emärk; mis vahe oli sellel mida ütleja ütles ja kuulja aru sai!! Naised tihti sõnamängus oskuslikuma
Hermann von Helmholtz (1821-1894) - Teadvustamata otsustuste tajuteoorija. James Gibson (1904-1979) Cornelli Ülikooli professor - Õkoloofiline tejuteooria (nt saab aru et tool on istumiseks). Stanley Smith Stevens (1906-1973) Ameerika psühholoog - Astmefunktsioon (stiimuli füüsiline suurus ja tajumulje) ψ=k*S^n ψ - tajumulje tugevus S - stiimuli füüsiline suurus n - spetsiifiline asendaja k - skaleerimiskonstant - Logaritmfunktsioonil ja astmefunktsioonil (kui n<1) on ühine see, et and suruvad tajumulje justkui kokku: tajumulje kasv muutub stiimuli intensiivsuse kasvades üha aeglasemaks. John Locke - «Essee inimese mõistmisest»
Turunduse alused I INNOVE õpiku konspekt 1. TURUNDUSE OLEMUS 1.1. Turundusega seotud põhimõisted Turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid nagu jäämäe tipp, turundus tervikuna on märksa keerukam elementide kombinatsioon. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil. Konkurentsi tihenedes ja turgude arenedes on turunduse roll muutunud järjest olulisemaks. Seda ka Eesti kontekstis – seoses sise
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused
tinglikult võib külastusväravaks pidada iga sissepääsu, teed, ka metsarada, kust siseneb kaitsealasse valdav osa külastajatest ja mis seetõttu on parimaks loenduslävendiks külastusvoo ja -koormuse uuringutes. Loendur (counter) on mehhaaniline või elektrooniline seade teatud kohta läbivate inimeste, loomade, sõidukite vms registreerimiseks (loendamiseks). Loendur võib koosneda mitmest komponendist, kuid selle tavapärasesse konfiguratsiooni kuulub saatja ja vastuvõtja. Logger/andmekogumisseade (logger/data collector) on seade, mida programmeeritakse teatud kindlate ajavahemike järel andmeid registreerima ja salvestama. Looduskeskus on külastuskeskus, milles korraldatakse ja suunatakse kaitseala külastus- tegevust ja loodusharidustegevust, aga ka toetatakse kaitsekorraldust, seiret ning uuringuid. Looduskeskus töötab üldjuhul antud kaitseala põhilise külastusväravana, kus jagatakse
o pere, kooli ja kaaslased (joonis 1). Kool Kaaslased Kõrged Pühendu- võimed mus Andekus Loovus Pere Joonis 1. Andekuse nn Renzulli-Mönksi mudel. Tavaliselt kasutatakse mõisteid “andekus” ja “talent” sünonüümidena, kuid näiteks Kanada psühholoog Françoys Gagné (2004) on oma mudelis eristanud andeid ehk eeldusi silmapaistvate sünnipäraste võimete kujul, mis oskuste süstemaatilise arengu protsessi tulemusena väljenduvad talen- dis ehk vilumuses mingis valdkonnas. Andekus tähendab tema tõlgendu- ses inimese kõrgel tasemel loomupäraseid võimeid vähemasti ühes – kas intellektuaalses, loomingulises, sotsiaalses või sensomotoorses – valdkon- nas, mis asetavad ta oma eakaaslaste hulgas tipmise kümne protsendi hulka.
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
