X.25 signaalid ja andmed Ühenduse loomiseks saadab ühenduse algataja (DTE A) sihtkoha jaamale (DTE B) ühenduse loomiseks ühenduse taotluse paketi Valmisoleku korral vastab sihtkoha jaam paketiga ühenduse aktsept, millega annab teada, et on valmis andmevahetuseks Vastuse (aktsepti) saamise järel saab jaam DTE A alustada andmepakettide saatmist Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 17 X.25 signaalid ja andmed Paketi saamisel võrgusõlm salvestab saabunud paketi ja kontrollsummade võrdlemisega kontrollib, kas edastus on toimunud vigadeta Vigade puudumisel saadab võrgusõlm eelmisele võrgusõlmele või jaamale aktsepti paketi vigadeta vastuvõtmise kohta Alles pärast aktsepti saamist, et pakett on vigadeta järgmises võrgusõlmes või jaamas, kustutab võrgusõlm vastava paketi mälust Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 18 X.25 signaalid ja andmed Aktsepti mittesaamisel saadetakse paketid
vastama mingi kindel IP-aadress. Selle-eest hoolitseb nimeserver ehk DNS (ingl. Domain Name System), mis tõlgib vastava andmebaasi alusel nimed numbrilisteks IP-aadressideks. 3.1 Interneti ajalugu Internet sai alguse ArpaNET'ist , mille projekteerimist USA Kaitseministeerium alustas 1958.a. veebruaris reaktsioonina venelaste sputniku üleslennutamisele 1957.a. oktoobris. 12 aastat hiljem, 1969.a. oktoobris hakkas tööle ArpaNET'i esimene võrgusõlm. USA Riiklik Teadusfondi loodud ülikoolidevaheline võrgumagistraal NSFNet, mis oli esimene TCP/IP protokolle kasutav laivõrk, hakkas tööle 1. jaanuaril 1983.a. ning seda kuupäeva loevad paljud Interneti sünnipäevaks. 1992.a. asutati Internetiühing (ISOC - Internet Society) ning 1993.a. avati firmadele ja eraisikutele juurdepääs Internetile. Internetil pole omanikku ja kõik sellesse ühendatud arvutid on sõltumatud. Selline
nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online- videod. Interneti ajalugu. · Internet sai alguse ArpaNET'ist , mille projekteerimist USA Kaitseministeerium alustas 1958.a. veebruaris reaktsioonina venelaste sputniku üleslennutamisele 1957.a. oktoobris. 12 aastat hiljem, 1969.a. oktoobris hakkas tööle ArpaNET'i esimene võrgusõlm. · 1992.a. asutati Internetiühing (ISOC - Internet Society) ning 1993.a. avati firmadele ja eraisikutele juurdepääs Internetile. · 1981.a. augustis oli Internetis 213 arvutit, esimene tuhat sai täis 1984.a., miljon 1992.a. ja 100 miljonit 2000.a. Internetikasutajate arv ületas 1 miljardi piiri 2005.a. Eestis kasutas 2006.a. Internetti 51,5% elanikkonnast, Euroopa Liidus keskmiselt oli see näitaja 51,9% Interneti kasutus. Interneti kasutus.
Igas võrgus on puhver, kuhu salvestatakse kõik töötlemist ootavad paketid. Kui puhver on täis, hakatakse sissetulevaid pakette ignoreerima. 7 11. Arvutivõrkude ja Interneti ajalugu Tänase Interneti kujundamist alustati 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET. 1969. aastal toimusid esimesed õnnestunud katsed pakettedastusprotokolliga - Esimene ARPAneti võrgusõlm. 1970 - ALOHAnet satelliitvõrk Hawaiil. 1972 - Esimene e-maili programm. 1974. töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja esialgse interneti arhitektuuri. Aastal 1983 käivitati esimene TCP/IP arvutivõrk 200 hostarvutiga ja DNS. 1993 formuleeriti HTML-i esimene versioon. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai veebi (World Wide Web, WWW) nime. Samal ajal töötati välja esimene mugava kasutajaliidesega brauser Mosaic ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata. 2012. aasta 30
Sigatüüka kool) analoogne representatsioon idee, millel on ühiseid omadusi objektiga, mida ta esindab. Nt kassi pilt ja kass tegelikkuses mentaalsed pildid representatsioonid, mis sarnanevad objektidega, mida nad esindavad, peegeldades otseselt nende tajutavaid omadusi sümboolne representatsioon mentaalne representatsioon, mille sisul ei ole esindatava objektiga ühiseid omadusi. Nt kassi mõiste ja kass tegelikkuses võrgusõlm koht võrgustikel põhinevates mentaalse representatiooni mudelites, kus mingit teemat puudutavad seosed kokku saavad. Assotsiatiivsed seosed võrgustikel põhinevates mentaalse representatsiooni mudelites seosed võrgustiku sümbolite vahel. Aktiivsuse levimine protsess, mille abil ühe võrgustiku sõlme aktiivsus levib assotsiatiivsete seoste kaudu übritsevatesse sõlmedesse. Suunatud mõtlemine mõtlemine, mis on suunatud kindlale eesmärgile
olukorda Analoogne represantsioon- idee, millel on ühiseid omadusi objektiga, mida ta esindab Mentaalsed pildid- represantsioonid, mis sarnanevad objektidega, mida nad esindavad peegeldades osaliselt nende tajutavaid osasid. Sümboolne represantsioon- mentaalne represantsioon, mille sisul ei ole esindatava objektiga ühiseid omadusi Propositsioon- seos subjekti ja tema kohta väidetu vahel Võrgusõlm- koht võrgustikel põhinevates mentaalse represantsiooni mudelites, kus mingit teemat puudutavad seosed kokku saavad Assotsiatiivsed seosed- mentaalse represantsiooni mudelites seosed võrgustiku sümbolite vahel Aktiivsuse levimine- protsess, mille abil ühe võrgustiku sõlme aktiivsus levib assotsiatiivsete seoste kaudu ümbritsevatesse sõlmedesse Suunatud mõtlemine-kindlale eesmärgile suunatud mõtlemine
Kusjuures paketti ei lükata enne kanalisse kui terve pakett on võrgusõlme kohale jõudnud. Liikumine võrgusõlmede vahel aeg, mis kulub liikumiseks ühest võrgusõlmest teise. 11. Arvutivõrkude ja Interneti ajalugu 1961 Kleinrock tuli välja järjekorra teooriaga (queueing theory), mis oli pakettedastuse üks põhialuseid 1964 Barani pakettvahetuse teooria 1967 ARPAneti arendamise algus (ARPAnet on esimene pakettedastusvõrk ja interneti eelkäija) 1969 Esimene APRAneti võrgusõlm 1970 ALOHAnet satelliitvõrk Havail 1972 ARPAneti avalik demonstratsioon; NCP (esimene otspunktide vaheline protokoll); Esimene e-maili programm; ARPAnetis on 15 võrgusõlme 1974 Vint Cerf ja Robert E. Kahn töötavad välja arhitektuuri võrkude ühendamiseks (teisisõnu interneti arhitektuur) 1976 Etherneti loomine Xerox PARCis (uurimis- ja arendusfirma IT valdkonnas) 70-ndate lõpp luuakse arhitektuurid nagu DECnet, SNA, XNA 1979 ARPAnetis on 200 võrgusõlme 1982 SMTP
riiklikke magistraalvõrke. Andmevahetuseks Internetis kasutatakse pakettkommutatsiooni ja TCP/IP protokolli. · Internet sai alguse ArpaNET'ist , mille projekteerimist USA Kaitseministeerium alustas 1958.a. veebruaris reaktsioonina venelaste sputniku üleslennutamisele 1957.a. oktoobris. 12 aastat hiljem, 1969.a. oktoobris hakkas tööle ArpaNET'i esimene võrgusõlm. · Kohalik arvutivõrk (LAN): · · · Bluetooth ja raadiopersonaalvõrk (WPAN), IrdA: · Bluetooth · 1998. a. Ericssoni, Inteli, Nokia ja Toshiba koostöös välja töötatud mobiilside spetsifikatsioon. See kirjeldab, kuidas mobiiltelefonid, sülearvutid ja elektronmärkmikud (PDA) saavad lihtsal viisil andmeid vahetada nii omavahel kui ka kodu- või töötelefonide ja lauaarvutitega lühikese vahemaa pealt (kuni 10m ).
käinud marsruudid kuulutatakse kehtetuks. Marsruutimistabelid arvutatakse ümber ja uus tabel saadetakse kohe kõigile naabritele. Need naabrid omakorda edasi oma naabritele jne. teade mõne sõlme „suremisest“ levib kiiresti üle kogu võrgu RIP-i kasutatakse põhiliselt väiksemates võrkudes. OSPF: Open Shortest Path First - kasutab Link State marsruutimisalgoritmi (ehk on veidi keerulisem) Iga võrgusõlm teab kogu võrgutopoloogiat ning lühim tee punktide vahel leitakse Dijkstra algoritmiga Suuremates võrkudes kasutatakse hierarhilist OSPFi, kus võrk on jagatud piirkondadeks, nii et Link State algoritm toimib ainult piirkondade piires ning iga piirkond on ühendatud võrgu tuumaga ehk „selgrooga, kusjuures marsruutimine piirkondade vahel toimib ainult läbi „selgroo“. OSPF eelised RIPiga võrreldes: o kõik OSPF teated on autentitud
on (hoitakse kõikvõimalikke kaugusi (ruutimiskulusid) DX(Y,Z) = kaugus X-st Y-sse, kui Z on järgmine samm). Iga iteratsiooni käigus leitakse minimaalne tee ruuterist X ruuterisse Y läbi ruuteri Z (ruuterist Z saabub info ruuterusse X tee Z->Y maksumusest). Iteratsioon toimub uuesti iga kord, kui muutub ruuteriga seotud tee ruutimiskulu või naabersõlm teavitab temaga seotud kulumuutusest. Ruuter teavitab oma naabreid vaid esimesel juhul. Iteratsioon jätkub, kuni ükski võrgusõlm enam infot ei vaheta, iga võrgusõlm suhtleb ainult oma vahetute naabritega. Ruutimistabel saadakse eeltoodud minimeerimise käigus, seal hoitakse infot parima vahendajasõlme kohta ning tee maksumust läbi selle sõlme. 33. Hierarhiline marsruutimine Ruutimisinfot ca 50 miljoni võimaliku sihtpunkti kohta ei saa hoida ruutimistabelites, internet on võrk võrkudest, iga võrguadmin tahaks kontrollida ruutimist oma võrgus. Hierarhiline ruutimise puhul:
Transpordikihi ühendus on kahe otspunkti vaheline kokkulepe ja nemad ei tea, mis vahepeal toimub ja teised kihid vahepeal ei tea, et kaks otspunkti on transpordikihi tasemel oma ühenduse loonud. Võrgukihi tasemel virtuaalkanali puhul ei ole tegemist kahe otspunkti vahelise kokkulepega selles mõttes, et vahepeal keegi ei tea mis toimub, vaid see on kahe otspunkti vaheline ja võrgusõlmede vaheline kokkulepe, kus marsruut on paika pandud. Virtuaalkanali puhul iga võrgusõlm teab, et temast läheb läbi kindel kanal ja kindel pakett ja see tuleb edasi kindlasse kohta saata. Transpordikihi tasemel ühenduse puhul võrgusõlmed ei tea sellest kokkuleppest mitte midagi ja see neid ei huvita, vaid öeldakse paketi IP aadressi ja et see läheb kindlasse ruuterisse. Järgmine sama IP aadressiga pakett võidakse saata hoopis teise ruuterisse. Transpordikihi ühendus ja allpool olevad virtuaalkanalid on täiesti erinevad asjad põhimõtteliselt. 6. TCP/IP mudel
de jada, kus 1 on auk (tuleb läbi) ja 0 ei lase läbi. Privaatvõrk - kolm aadressivahemikku privaatkasutuseks (nt firmasisese interneti jaoks),aga arvuti ei tohi olla marsruuter välisesse võrku • 10.0.0.0 - 10.255.255.255 (üks A klassi võrk) • 172.16.0.0 - 172.31.255.255 (16 B klassi võrku) • 192.168.0.0 - 192.168.255.255 (256 C klassi võrku) • Võrgukihi analüüsivahendid ICMP (ping) ja traceroute. ping käsk saadab paketi teele ja ootab vastust, saab teada, kas võrgusõlm töötab ja kaua läheb aega vastuse saamiseks erinevate pikkustega pakettide puhul. traceroute töötab nagu ping, aga näitab kõigi marsruuteriteni jõudmiseks kulunud aega eraldi. Võrgukihi seadmed: marsruuter, tulemüür. marsruuter ehk default gateway on seade kahe võrgu vahel, leiab õige tee ja saadab andmeid edasi. tulemüür ehk firewall on turvaeesmärgiga seade sise- ja välisvõrgu vahel, mis piirab liiklust andmetele, mis ei peaks sealt läbi liikuma. Piirab
sõlmel on (hoitakse kõikvõimalikke kaugusi (ruutimiskulusid) DX(Y,Z) = kaugus X-st Y-sse, kui Z on järgmine samm). Iga iteratsiooni käigus leitakse minimaalne tee ruuterist X ruuterisse Y läbi ruuteri Z (ruuterist Z saabub info ruuterusse X tee Z->Y maksumusest). Iteratsioon toimub uuesti iga kord, kui muutub ruuteriga seotud tee ruutimiskulu või naabersõlm teavitab temaga seotud kulumuutusest. Ruuter teavitab oma naabreid vaid esimesel juhul.Iteratsioon jätkub, kuni ükski võrgusõlm enam infot ei vaheta, iga võrgusõlm suhtleb ainult oma vahetute naabritega.Ruutimistabel saadakse eeltoodud minimeerimise käigus, seal hoitakse infot parima vahendajasõlme kohta ning tee maksumust läbi selle sõlme. 30. HIERARHILINE MARSRUUTIMINE ==> Tegelikult ei toimu ruutimine ideaalselt. Kõik ruuterid ei ole ühesugused ja võrk ei ole ,,lame" vaid hierarhiline. Kõiki sihtkohti ei ole võimalik hoida ruutimistabelis. Tegelikult võib
DX(Y,Z) = kaugus X-st Y-sse, kui Z on järgmine samm). Iga iteratsiooni käigus leitakse minimaalne tee ruuterist X ruuterisse Y läbi ruuteri Z (ruuterist Z saabub info ruuterusse X tee Z->Y maksumusest). Iteratsioon toimub uuesti iga kord, kui muutub ruuteriga seotud tee ruutimiskulu või naabersõlm teavitab temaga seotud kulumuutusest. Ruuter teavitab oma naabreid vaid esimesel juhul.Iteratsioon jätkub, kuni ükski võrgusõlm enam infot ei vaheta, iga võrgusõlm suhtleb ainult oma vahetute naabritega.Ruutimistabel saadakse eeltoodud minimeerimise käigus, seal hoitakse infot parima vahendajasõlme kohta ning tee maksumust läbi selle sõlme. 30. HIERARHILINE MARSRUUTIMINE ==> Tegelikult ei toimu ruutimine ideaalselt. Kõik ruuterid ei ole ühesugused ja võrk ei ole „lame“ vaid hierarhiline. Kõiki sihtkohti ei ole võimalik hoida ruutimistabelis. Tegelikult võib iga võrgu administraator tahta oma võrgus ruutimist hallata. //
koduvõrke, territoriaalvõrke, piirkondlikke ja riiklikke magistraalvõrke. Andmevahetuseks Internetis kasutatakse pakettkommutatsiooni ja TCP/IP protokolli. Internet sai alguse ArpaNET'ist, mille projekteerimist USA Kaitseministeerium alustas 1958. aasta veebruaris reaktsioonina venelaste Sputniku üleslennutamisele 1957. aasta oktoobris. 12 aastat hiljem, 1969. aasta oktoobris hakkas tööle ArpaNET'i esimene võrgusõlm. USA Riiklik Teadusfondi loodud ülikoolidevaheline võrgu-magistraal NSFNet, mis oli esimene TCP/IP protokolle kasutav laivõrk, hakkas tööle 1. jaanuaril 1983. aasta ning seda kuupäeva loevad paljud Interneti sünnipäevaks. 1993. aasta avati firmadele ja eraisikutele juurdepääs Internetile. Internetil pole omanikku ja kõik sellesse ühendatud arvutid on sõltumatud. Selline sisseehitatud anarhia on osutunud väga viljakaks, Internet kasvab väga kiiresti ja toimib suurepäraselt
Ülemaailmne arvutivõrkude võrk, mis ühendab kohtvõrke, laivõrke , linnavõrke, koduvõrke , territoriaalvõrke, piirkondlikke ja riiklikke magistraalvõrke. Andmevahetuseks Internetis kasutatakse pakettkommutatsiooni ja TCP/IPprotokolli. Internet sai alguse ArpaNET'ist , mille projekteerimist USA Kaitseministeerium alustas 1958.a. veebruaris reaktsioonina venelaste sputniku üleslennutamisele 1957.a. oktoobris. 12 aastat hiljem, 1969.a. oktoobris hakkas tööle ArpaNET'i esimene võrgusõlm. USA Riiklik Teadusfondi loodud ülikoolidevaheline võrgumagistraal NSFNet, mis oli esimene TCP/IP protokolle kasutav laivõrk, hakkas tööle 1. jaanuaril 1983.a. ning seda kuupäeva loevad paljud Interneti sünnipäevaks. 1992.a. asutati Internetiühing (ISOC Internet Society) ning 1993.a. avati firmadele ja eraisikutele juurdepääs Internetile. Internetil pole omanikku ja kõik sellesse ühendatud arvutid on sõltumatud
3. Who follows me (WF)- kes temale järgneb, ehk otsitakse, kes on peale seda kellele ta alguses pidi loa saatma. 4. Resolve contention (TS) 5. Set successor (SetS)- annab teada, mis järgnes temale, siis ei kao järjekord ära 6. Token (T)- tokeni saatmine Igale võrgusõlmele on määratud ajapiirang, kui kaua token tema käes saab olla. Iga võrgusõlm peab teadma oma naabri aadressi- Who Follows Me?. ● Kuidas andmed liiguvad (üldiselt): Luba (token) jääb ajutiselt saatjale ning andmed liiguvad saajale. Saaja saadab kviitungi vastu ning kui saatja saab selle kätte, antakse token edasi järgmisele. ● Ringist lahkumine viisakalt: Oletame, et nr 2 soovib ringist lahkuda. Ta saab loa nr 1, peale seda saadab välja paketi SetS 1-->3, ehk ühele järgneb kolm. See pakett jõuab nii 1 ja 3, panevad selle tulemuse
annaabi.ee 
