Telekommunikatsioon (0)

Telekommunikatsiooni
ajalugu
Referaat
Tallinn 2015

Table of Contents

Telekommunikatsioon 3
Telekommunikatsiooni ajalugu 4
Vanaaeg 4
Kirjavahetus 4
Telegraaf ja telefon 5
Raadio 6
Televisioon 7
Arvutivõrgud ja Internet 8
Telekommunikatsiooni mõjud ühiskonnale 9
10

Telekommunikatsioon

Telekommunikatsioon (nimetatud ka: elektrooniline side, kaugandmeside, kaugside) tähendab informatsiooni edastamist ja sidepidamist pikemate vahemaade taha. Varasematel aegadel on olnud telekommunikatsiooni vahenditeks visuaalsed signaalid . Nendeks on olnud majakate valgus, suitsusignaal, semafortelegraaf, signaalilipud ja optilised  halogrammid, samuti audiosõnumite kaudu kodeeritud trummiheli, sarveheli ja vali vilistamine. Tänapäeval kasutab telekommunikatsioon elektrilisi seadmeid: telegraafe, telefone, teleprintereid,raadiosidet, fiiberoptikat, orbitaalsatelliite ja Internetti.
Traadita telekommunikatsiooni revolutsioon algas 20. sajandi esimesel kümnendil. Traadita raadioside teerajajateks olid Nikola Tesla  jaGuglielmo Marconi . Marconi võitis oma jõupingutuste eest füüsikas 1909. aastal Nobeli auhinna .Teised väga olulised telekommunikatsiooni arendajad ja nende avastused: Charles Wheatstone  ja  Samuel Morse  (telegraaf),  Alexander Graham Bell (telefon), Edwin Armstrong ja Lee de Forest  (raadio), John Logie Baird ja Philo Farnsworth (televisioon).
Maailma võime vahetada teavet läbi kahesuunalise telekommunikatsiooni võrgu kasvas 281 petabait informatsioonist 1986. aastal 471 petabaidini 1993. aastal ning 2,2 eksabait informatsioonist 2000. aastal 65 eksabaidini 2007. aastal.[1]1986. aastal oleks see olnud informatsiooniliselt samaväärne tänapäeva 2 ajalehe lugemisega iga inimese kohta päevas ning 2007. aastal tervelt 6 ajalehe lugemisega. Arvestades taolist kasvu, mängib telekommunikatsioon üha olulisemat rolli maailma majanduses. Ülemaailmse telekommunikatsioonitööstuse tulu oli 2008. aastal hinnanguliselt 3,85 triljonit USA dollarit. Ennustatakse, et 2013. aastal on selleks 2,7 triljonit dollarit.

Telekommunikatsiooni ajalugu

Vanaaeg

Muistsed kreeklased ja roomlased kasutasid sõjateadete laialisaatmiseks põlevaid tõrvikuid. Mingi tähe edastamiseks tuli tõrvikut teatud arv kordi lehvitada, tõsta või langetada. Teate andis vahitornist vahetorni edasi signaalmeeskond.
Kreeklased kasutasid kodeeritud teadete edastamiseks ka päikesekiiri peegeldavaid peegleid. Kreeklaste teist märguande süsteemi kasutati juba 4. sajandil eKr. See toimis nagu optiline telegraaf ja töötas valgussignaalide mõjul. Sellega sai saata piiratuid sõnumeid ainult hea nähtavuse tingimustes.
Keskajal kasutati mägedes majakatest moodustunud signaaliahelaid, et edastada märguanne. Sel viisil sai edastada ainult vähest informatsiooni. Seega sõnumi tähendus, näiteks " vaenlane on tabatud", pidi eelnevalt olema kokku lepitud.
Hispaania armaada käigus kasutati majakate signaaliahelat Plymouthist Londonisse, et märku anda Hispaania sõjalaevade saabumisest.

Kirjavahetus

Nüüdse Iraagi alal elanud assüürlastel oli juba 4000 aastat tagasi väga hästi toimiv postiteenistus. Sõnum kirjutati väiksele savitahvlile, mis pandi saviümbrikusse. Rooma posti –cursus publicus'e – asutas 1.sajandil e.Kr Rooma keiser Augustus.
Nii muistsed kreeklased kui ka roomlased kasutasid teadete edastamiseks linde. Esimesed tuviposti kasutanud inimesed olid tõenäoliselt 12. sajandi egiptlased , kes edastasid sõjas käsklusi.
Lõuna-Ameerika indiaanlased  inkad  rajasid oma riigi eri osade ühendamiseks laiaulatusliku teedevõrgustiku. Sellel oli kaks peateed: 400 kilomeetri pikkune rannikutee ja Kuninglik tee, mis oli 5200 kilomeetrit pikk. Riiklikud jooksjad – chasquis'ed – ootasid teel kolmekilomeetrise vahemaa tagant. Nad vahetasid ja edastasid nii õukonnast lähtunud kui ka sinna jõudma pidanud teateid ja pakke .
Euroopas toimus 15. sajandil side ajaloo tähtsamaid läbimurdeid – leiutati trükkimine. Enne 15. sajandit kirjutati Euroopas kõik kirjad ja raamatud käsitsi. Trükikunsti leiutamisega sai raamatuid ja sõnumilehti toota palju suuremas koguses ja odavamalt ning toodang jõudis palju enamatele inimestele. 14. sajandil lõid Euroopa kaupmehed oma kulleriposti. 1627 avas Prantsuse valitsus mitmes suuremas linnas avaliku postkontori ja kehtestas postimaksud.
1806. aastal rajati USA-s tõhus postiteenistus – poniekspress. Posti viimiseks 3165 kilomeetri kaugusele kulus kõigest 240 tundi. Ratsanik läbis korraga 160-kilomeetrise vahemaa, vahetades hobust 25 kilomeetri tagant.

Telegraaf ja telefon

Claude Chappe semafori torn Nalbachis.
Charles Wheatstone ja William Fothergill Cooke konstrueerisid esimese kaubandusliku elektrilise telegraafi . Seda hakati kasutama 9. aprillil 1839. Wheatstone ja Cooke kirjeldasid oma seadet kui "tõestus juba olemasolevast elektromagnetilisest telegraafist". Ameerika Ühendriikidest pärit ärimees Samuel F.B. Morse ja füüsik Joseph Henry töötasid välja lihtsama versiooni elektrilisest telegraafist. Morse demonstreeris edukalt seda süsteemi 2. septembril 1837 . Morse kõige tähtsam tehniline tööpanus selle telegraafi juurde oli morsekoodi lihtsus ja tõhusus . See andis eelise Wheatstone'i keerulisemast ja oluliselt kallimast telegraafi süsteemist. Morse ja tema koostööpartner Alfred Vail arendasid koodi empiiriliselt. Esimene transatlantiline telegraafi kaabel saadi lõplikult valmis 27. juulil 1866, võimaldades esimest korda transatlantilist elektrilist sidet. Varasemat kaablit oli kasutatud mõned kuud 1859. aastal. See saatis tervitussõnumeid USA presidendi James Buchanani ja Suurbritannia kuninganna Victoria vahel.
1876. aasta märtsis patenteeris Alexander Graham Bell esmakordselt tavalise telefoni, mis on nüüdseks kasutusel üle kogu maailma. Oli ka teisi suuri leiutisi, nagu raadio, televisioon, elektripirn ja digitaalne arvuti. Rühm leiutajaid tegid eksperimentaalset tööd "kasutades hääle edastamiseks traati". Nii said nad kommenteerida ja täiustada üksteise ideesid. Peamised innovaatorid olid siiski Alexander Graham Bell ja Gardiner Greene Hubbard. Nad lõid esimese telefonifirma Ameerika Ühendriikides – Bell Telephone Company. See arenes hiljem välja firmaks nimega American Telephone & Telegraph Esimene kaubanduslik telefoniteenus loodi aastatel 1878 ja 1879 New Havenis ja Londonis.

Raadio

Raadio tegi võimalikuks tehnouuendus. 1888. aastal avastas saksa füüsik Heinrich Hertz elektromagnetilised lained. 1895 . aastal õnnestus itaallasel  Guglielmo Marconil võtta neid lained vastu 3218,6 meetri kauguselt . 1896 sai Marconi oma leiutisele patendi. 1901. aastal õnnestus tal luua side üle Atlandi ookeani (3600 km). Vene teadlane Aleksandr Popov võttis 1895. aastal vastu elektromagnetilisi lained allikast 64 meetri kaugusel. 1906. aasta jõuludeks oldi leiutist üsna palju täiendatud. Vastavate aparaatidega varustatud laevad võisid New Yorgi sadamas vastu võtta klassikalist muusikat ja piiblitsitaate. Seda võib nimetada raadio kui meediumi sünnipäevaks. Ingliskeelne sõna  broadcasting tähendas esialgu, et põllumees külvab enda ümber seemet. Broadcasting'i eeskujul võeti saksa keeles kasutusele Rundfunk ja rootsi keeles rundradio. Soomlastel on omayleisradio 1923. aastast. Samal aastal tuli käibele ka eesti sõna  ringhääling . Selle mõtles välja Hindrek Rikand, kes oli tolleaegne postivalitsuse ülem.
Esimeseks avalikuks raadiosaateks peetakse 1920. aastal toimunud USA presidendivalimiste tulemuste teatavakstegemist raadio kaudu. Sellele järgnesid muusika, spordiuudised ja jumalateenistus. 1922. aastal oli eetris esimene raadioreklaam .

Televisioon

Televisiooni puhul edastavad raadiolained nii pilti kui ka heli. Televisiooni põhimõtteline tehniline eeldus oli  Nipkow ' ketta   leiutamine 1884. aastal.
Esimene avalik telesaade oli 1925. aastal Londonis. 1926 korraldas Šoti insener John Logie Baird oma Londoni laboris esimese televisioonidemonstratsiooni. Televiisor näitas poisi näo udust pilti. Alguses ei suutnud Baird häält ja pilti korraga edastada, kuid 1930. aastal oli ta võimeline näitama oma stuudiost juba 30-minutilist näidendit. Algul oli televisioon must-valge.
Raadio levik oli kestnud 20 aastat, kuid televisioon murdis end läbi 10 aastaga. 1954. aastal algasid USA-s juba regulaarsed värvisaated. 1962. aastal kanti sidetehiskaaslase Telstar abil Ameerikast Euroopasse üle esimene värvitelevisioonisaade. Värvitelevisioonile pandi alus USA-s, kus 1953 näidati esimesi värvipilte. Suurbritannias alustas värvitelevisioon tööd 1960., Eestis 1970.1950. aastail õpiti pilti koos heliga lindile jäädvustama.
Eestis algas aastail 1934–1936 teleamatörism. 1955. aastal alustas tööd Tallinna telekeskus ja 1972. aastal oli esimene värvisaade. Esimesed videomagnetofonid olid kohmakad ja kallid. Neid kasutasid ainult telejaamad. 1970. aastal ilmusid müügile juba odavamad ja väiksemad videomagnetofonid. Neid sai ühendada koduteleviisoriga. Praeguseks on televisioon kõigis arenenud riikides valdav  meedium . Siingi on arengu vältel toimunud muutused: uudiste ja vestlussaadete kõrval on koha leidnud haridussaated, dokumentalistika , muusika jne. Film sai televisiooni näol endale uue kanali. Isegi näidendeid kohandatakse televisiooni tarbeks.
Kõige väiksem televiisor on TV-käekell, mille laskis 1982 välja Jaapani firma  Seiko . Selle ekraan on vaid 30-millimeetrine.

Arvutivõrgud ja Internet

Interneti väljatöötamist alustati 1960. aastatel USA-s. Tekkis tungiv vajadus ühendada standardsesse ning töökindlasse võrku akadeemilises, kaitse- ning sõjandusvaldkonnas töötavad arvutid . Seega võib internetti pidada külma sõja produktiks, mis võeti tsiviilalal kasutusse alles hiljem. Võrk konstrueeriti nii, et mitte ühegi arvuti rivist välja viimine ei kutsuks esile kogu võrgu halvamist. 1.septembril 1969 saadi esimene proovivõrk tööle. Tollal koosnes see küll ainult neljast arvutist ning kandis ARPANet 'i nime, mida vedas organisatsioon Advanced Research Projects Agency .[4] See jaotati hiljem tsiviilkasutusega ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseksMILNETiks. Aastail 1962–1968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk, mis arendati välja selleks, et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks  tuumasõja ) korral. See tehnoloogia võimaldas andmepakettidel jõuda sihtkohta isegi mõne võrgulüli kahjustuse korral, sest nende edastamiseks on mitu erinevat liini. 1969. aastal toimusid esimesed õnnestunud katsed pakettedastusprotokolliga  California Ülikoolis Los Angeleses (UCLAs) prof . Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid  Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/IP protokolli.
Aastal 1983 käivitati 200 hostarvutiga esimene TCP/IP  arvutivõrk . Järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommerts-arvutivõrk.
1980. aastate lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi. Seda juhtis inglane Tim Berners -Lee. Aluseks võeti uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language ).
1993. aastal formuleeris Tim Berners-Lee oma hüpertekstikeele (HTML-i) esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai veebi (World Wide Web, WWW) nime. Samal ajal töötas  Marc Andreessen Illinoisi Ülikoolist välja esimese mugava kasutajaliidesega veebibrauseri   Mosaic 1.0 ja Interneti. Veebi laialdasem levik võis alata.

Telekommunikatsiooni mõjud ühiskonnale

Kultuuriliselt on telekommunikatsioon suurendanud avalikkuse juurdepääsu muusikale ja filmile . Inimesed saavad omas kodus vaadata televiisoriga filme. Selleks ei pea minema videolaenutusse või kinno. Raadio ja internetiga saavad inimesed ilma muusikapoodi minemata kuulata muusikat.
Telekommunikatsioon on muutnud ka uudiste edastamise viisi. Mittetulundusühing  Pew Internet ja American Life Project viisid läbi uuringu, kus küsisid üle 3000 USA-s elava inimese käest, millisest allikast nad eile uudiseid said. Suurem osa inimestest vastas, et televiisorist või raadiost, mitte ajalehtedest. Tulemused on toodud järgnevas tabelis (kokku on rohkem kui 100% , sest mõned inimesed valisid rohkem kui ühe allika).
Kohalik TV
Riiklik TV
Raadio
Kohalik leht
Internet
Riiklik leht
59%
47%
44%
38%
23%
12%
Telekommunikatsioonil on suur mõju reklaamile. 2007. aastal teatas TNS Media Intelligence, et reklaami kulud Ameerika Ühendriikides kulutati meediumitele, mis sõltusid telekommunikatsioonist. Tulemused on toodud järgnevas tabelis. 
Internet
Raadio
Kaabel TV
Sündikaat
TV
Spot
Tv
Võrgu
TV
Ajaleht
Ajakiri
Väline
Kokku
Protsent
7,6%
7,2%
12,1%
2,8%
11,3%
17,1%
18,9%
20,4%
2,7%
100%
Dollarid
$11,31
miljardit
$10,69
miljardit
$18,02
miljardit
$4,17
miljardit
$16,82%
miljardit
$25,42
miljardit
$28,22
miljardit
$30,33
miljardit
$4,02
miljardit
$149
miljardit
Telekommunikatsioon tähendab informatsiooni edastamist ja sidepidamist pikemate vahemaade taha.