Eraldi käsitletakse efektiivsete koosolekute korraldamise eeldusi ning antakse ülevaade projekti maine kujundamise võtetest. Kommunikatsioon ja informatsioon Mõistetel "kommunikatsioon" ja "informatsioon" on palju käsitlusi ja definitsioone. Seetõttu selgitame esmalt, mida selles käsiraamatus nende terminite all mõistetakse. Informatsioon on igasugune kirjalik, suuline või visuaalne teave, mida edastatakse kommunikatsiooniprotsessis. Kommunikatsioon on ühe- või kahesuunaline informatsiooni edastamise protsess. Kommunikatsiooniprotsessis edastatakse sõnum saatjalt vastuvõtjale. Kommunikatsioon hõlmab saatja, sõnumi ja vastuvõtja vahelist vastastikkust toimet. Ühesuunalist kommunikatsiooni võib nimetada ka informeerimiseks. Informeerimise puhul edastatakse teave sihtgrupile tagasisidet eeldamata. Mõnikord võib projektis osutuda vajalikuks meeskonnaliikmeid, kasusaajaid või laiemat üldsust informeerida
Kommunikatsioon: I see on ühiskonna olemasolu alus: * võime suhelda,1teisest arusaada,kogemusi edasi anda. II- see on inimestevaheline teabevahetus ning selle käigus toimuv vastastiku mõjutamine. Auditoorium : 1)Üks vanuse aste, 2) Haridustase, 3) Absoluutne huvi. Kommunikaator sõnumiedastaja (kirjanik, näitleja jne) Informatsioon teavesisu. Meedia see on vahend,et teada anda informatsiooni. Intrapersonaalne suhtlemine iseendaga. Interpersonaalne isikutevaheline suhtlemine . Grupiline rühmasuhtlemine . Massikommnikatsioon massisuhtlus. Teabeliigid . 1. Regulatiivse teabe vajadus: · Vajadus tegevusjuhtide järele(kohustus ja vastutus ala) · Vajadus reguleerida inimestega suhteid 2. Tunnetuslik teabe vajadus: · Vajadus tunnetada iseennast (suhestumine) · Vajadus tunnetada oma tegevuskeskkonda. 3. Psüholoogiline teabe vajadused: · V...
Kultuuridevaheline kommunikatsioon KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on 19. sajandi mõtlejate (nt. Matthew Arnoldi) arvates kultuur ja mis on selle lähenemise probleemid? Matthew Arnold ütleb:" Kultuur on parim, mida on maailmas öeldud ja mõeldud." Kultuur peaks olema täiuse poole püüdlemine läbi ilu ja tarkuse. Lähenemise probleemid: 1) liiga universalistlik 2) europotsentristlik (muid kultuure peab küll huvitavateks, kuid mitte võrdväärseteks) nt kohustuslikus kirjanduses puudub Jaapani, Aafrika jne kirjanike teosed. 3) loob liiga jäiga eristatuse ,,Kõrge" ja ,,Madala" kultuuri vahel 4) ei vaatle elatud kultuuri tervikuna autentses kontekstis. 2. Mis on kultuur antropoloogide arvates (vrdl. Franz Boasi ja Clyde Kluckhohni definitsioone)? Franz Boas: arvab, et igasugune kultuur on unikaalne. Selle asemel, et lugeda raamatuid teistest kultuuridest, tu...
docstxt/12785978269324.txt
Isegi taju tasemel pole vastavus lainete ja ajuprotsesside vahel üks-ühene (näomaskinõgus pool tundub kumerana), tähendusetasandist rääkimata. Kui sisu on teksti "sees", siis on näiteks olemas ainult üks õige ajalugu, mis on türikutesse peidetud ja tuleb sealt "välja lugeda", õigustekstid on "absoluutsed", ühetähenduslikud (milleks sel juhul advokaadid, Ülemkohus jne?), kirjandusteosel on üks õige tähendus jne. Interferentsiaalne mudel: kommunikatsioon kui tõendite esitamine: Oma mitmetes vormides on kogu pragmaatika aluseks (Grice jt). Reddy kirjeldab seda "tööriistavalmistaja" (toolmaker's) metafooriga. Sperber ja Wilson räägivad sõnumi (taas)loomisest tõendite põhjal: kommunikatsioon kui tõendite esitamine. Sõnumi saaja alustab akustiliste või visuaalsete signaalidega ning alustab sealt sõnumi (taas)loomist, tarvitades (Reddy sõnastuses) "materjale" omaenese peas. See eeldab rikast sisemist keelt.
nad valdavad sama koodi) 3.Küberneetikast lähtuv - sisuliselt ikka torumetafooril põhinev - Shannon-Weaveri mudel Kanal (lained) on mudelis olulisemad, müra moonutab neid. Mudeli väärtus: seletab vajaduse keele liiasuse järgi. Samas: tähendus inimkeele mõistes on välja jäänud. Sisuliselt põhineb faksi metafooril. Tähendus selles mudelis: mingi märgi vastuvõtmisega vähenenud määramatus 4. Interferentsiaalne mudel: kommunikatsioon kui tõendite esitamine Oma mitmetes vormides on kogu pragmaatika aluseks (Grice jt). Reddy kirjeldab seda "tööriistavalmistaja" (toolmaker's) metafooriga. Sperber ja Wilson räägivad sõnumi (taas)loomisest tõendite põhjal: kommunikatsioon kui tõendite esitamine. Sõnumi saaja alustab akustiliste või visuaalsete signaalidega ning alustab sealt sõnumi (taas)loomist, tarvitades (Reddy sõnastuses) "materjale" omaenese peas. See eeldab rikast sisemist keelt. Relevantsusteooria sõnastuses
TEOORIA Efektiivne kommunikatsioon Tänapäeval on efektiivsel suhtlemisel, nii organisatsiooni siseselt kui ka organisatsioonide vahel, märkimisväärne panus ettevõtte edusse. Põhjus, miks see aina rohkem tähtsamaks muutub on see, et organisatsioonide töö muutub pidevalt keerulisemaks. Teadmised, õppimisvõime ja innovatsioon on organisatsiooni jätkusuutlikkuseks tähtsamad kui kunagi varem. Efektiivne kommunikatsioon on tähtis ka seetõttu, et kaasata uusi töötajaid ettevõttesse, juurutada usaldust ja austust ning muuda organisatsiooni produktiivsemaks. SHRM’i poolt 2008. aastal tehtud uuring Job Satisfaction väidab, et suhtlus tööliste ja juhatuse vahel on üks viiest tähtsamast aspektist töörahulolu juures. Ja töötajate rahulolu muudab ettevõtte tööd oluliselt produktiivsemaks. Kommunikatsioon hõlmab organisatsiooni töös väga paljusid aspekte. See
TARTU ÜLIKOOL Sugudevaheline kommunikatsioon Essee kultuuridevaheline kommunikatsioon FLGR.01.259 Tartu 2014 Sir Edward Burnett Taylor on öelnud, et kultuur on kompleksne tervik, millesse kuuluvad teadmised, uskumused, kunst, moraal, seadused, tavad ja kõik muud võimed või harjumused, mille inimesed on ühiskonna liikmetena omandanud. Kultuur ei ole miski, mis on inimesel juba sündides, vaid see omandatakse elu jooksul. Kultuur ei ole püsiv, vaid pigem lahtine ja pidevalt muutuv, see on pidevas protsessis.
MAINORI KÕRGKOOL Ettevõtluse instituut Ele-Riin Koobas KOMMUNIKATISOON ORGANISATSIOONIS Referaat Juhendaja : Mare Kurvits PAIDE 2009 Kommunikatsioon Organisatsioonis SISSEJUHATUS Suhtlemisel on meie elus erakordselt tähtis koht ja seda võib käsitleda mitmel tasandil. Sel on mitu elutähtsat funktsiooni ja seda ei saa vältida igapäevaselt ning on kõige edukam teatud põhiväärtusi jälgides. Kommunikatsioon on osa organisatsiooni juhtimisest, see on eesmärgile pühendatud teadlik ressursside juhtimine, mis lähtub organisatsiooni põhiväärtustest missioonist ja visioonist (arengukavad)
oluline. 2. Kodeerimise/dekodeerimise mudel kodeerimismetafooril. Märgil on kindel tähendus, mida saatja ja saaja jagavad (kui nad valdavad sama koodi) 3. Küberneetikast lähtuv mudel sisuliselt põhineb jälle torumetafooril. Sisuliselt põhineb faksi metafooril. Mudeli väärtus, seletab vajaduse keele liiasuse järgi. Eelnevad on väga ühekülgsed (osaliselt küll õiged). 4. Interferentsiaalne mudel kommunikatsioon kui tõendite esitamine. Aluseks on tööriistavalmistaja metafoor. Inimesele antakse tõendmaterjali, mille alusel ta püüab järeldada materjali andja kavatsusi, kasutades selleks igasugust konteksti, mida tarvilikuks peab. KOOD ON LÕPLIK, TEGELIKKUS LÕPMATU. Katsed luua ideaalset ühetähenduslikku koodi on luhtunud. Inimene ei jaga täielikult ei koodi ega ka konteksti. Keel on loomu poolest mitmetähenduslik. 3
Loeng 3 · Kommunikatsioon avalikus sektoris Kommunikatsioon erasektoris Kohalikud suhted PR integreeritud turunduskommunikatsiooni osana Sponsorlus ja heategevus · PR programmi ettevalmistus 5.2 PR programmi eesmärk positiivse olukorra säilitamine või ebarahuldavas olukorras positiivse muutuse esilekutsumine. Koosneb neljast etapist: · probleemide määratlus, uuring planeerimine ja programmi koostamine tegevuste elluviimine
docstxt/12785980769324.txt
docstxt/12785982749324.txt
docstxt/12785984459324.txt
docstxt/12785981479324.txt
docstxt/12785979539324.txt
docstxt/12785978659324.txt
docstxt/12785979039324.txt
Aine" Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse " Teema: Kommunikatsioon ja ühiskond Communio- lad k. ühendan kommunikatsioon on ühiskonna olemasolu alus. Inimeste võime üksteisega suhelda, teineteisest aru saada, oma kogemusi, elamusi, mõtteid edasi anda on eelduseks ühiskonna tekkele ja arengule. Kommunikatsioon kui ühendus inimeste vahel. Meie puhul eestkätt vaimne- informatsioon. Tänapäeva ühiskonda nähakse eestkätt kui infosidemeid. Igal pool tuleb sisse kommunikatsioon( nt. Turundus, poliitika, perekond)
Keskne idee: sõnumite transport vahemaa taha eesmärgiga kontrollida. See eeldab, et sõnumeid luuakse tsentraalselt, kõige olulisem osapool on saatja: raadiouudised, töömäärused, ajalehereklaam, ilmateated televisioonis, valgusfoori värvi muutumine... Olulisemad kommunikatsiooni määratlused: 1 sõnumite siirdamine a-lt b-le 2 tähenduste loomine ja vahetus 3 sümboliline protsess, mis loob, peab üleval ja muudab ühist sotsiaalset tegelikkust ja ühtsust 4 kommunikatsioon on sotsiaalne protsess, milles osalejad konstrueerivad üheskoos tegelikkust. See protsess on sotsiaalse süsteemi ehituskivi. Kommunikatsioon on operatsioon, mille abil sotsiaalsed süsteemid end loovad ja taasloovad. Realism (Rene Descartes) on seisukoht,et inimtunnetus annab võimalikult täpselt edasi temast (inimestest) sõltumatut reaalsust. Konstruktivism (Immanuel Kanti) on seisukoht, et meil puudub neutraalne juurdepääs meist sõltumatule reaalsusele
Side- ehk kommunikatsiooniteenused Keila Kool 2012 Juhendaja: Eve Torv Autor: Alesja Zuk Sisukord. · Side e kommu- · Satelliitside vajadus nikatsiooni teenus · Satelliitside: GPS · Side · GPS kasutusalad · Sidevahendite · GPS kasutusalad tehnoloogilised · Satelliit, GPS uuendused. · Telegraafside · Side jaguneb · Telegfraafside · Sidevahendite ajajoon · Telefoniside · Postiside · Telefoniside · Postiside Eestis · Telefoniside · Postisid...
majanduslikust ja poliitilisest survest, ajakirjanike ja teiste massikommunikaatorite suhteline autonoomia meediaorganisatsioonides); 3) ühiskonna erinevate häälte võimalused kanalitele ligi pääseda; 4) pakkumise kvaliteedist tulenevad hüved vastuvõtjate jaoks, mida võib käsitleda olulisuse, mitmekesisuse, usaldusväärse, huvi, originaalsuse ja isikliku rahulduse kriteeriumidest lähtudes. (McQuail 2000) Kommunikatsioon mõjutab igaüht, sellest järeldub, et kommunikatsioon omab meie üle teatud võimu. Üheks kommunikatsiooni vahendajaks on meedia. Raivo Palmaru on oma raamatus ,,Juhatus kommunikatsiooniteooriasse" tsiteerinud McLuhanit: "Kogu meedia töötleb meid nii põhjalikult, et ei jäta ühtegi osa meist puutumata" (Palmaru, 2003). Meedia toimimiseks on vaja meediume. Kuid mida siis meedium teeb? Rangelt võttes on meedium instants, mis vahendab üht reaalsust teisele, reaalsuse üht seisundit teisele. Üldistuse tasemel võime tõdeda,
Kommunikatsioon ja teadmus klassikaline informatsiooni juhtimine versus teadmuse juhtimine Uurimistöö Tartu 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS.....................................................................................3 1. Kommunikatsioon klassikaline informatsiooni juhtimine.................................4 2.Teadmusjuhtimine............................................................................................................7 KOKKUVÕTE.......................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................11 SISSEJUHATUS
organisatsiooni jaoks töötajate suhlemisoskus ja võime edastada informatsiooni selgelt ning kokkuvõtlikult, keskenduksingi esmalt justnimelt õigete oskustega inimeste värbamisele. Tänapäeval eksisteerib väga mitmeid organisatsioone, mis tegelevad personalivärbamisega teiste organisatsioonide jaoks. Valiksin pikaldast kogemust ja oskusi omava firma, kellele sõnastaks väga selgelt nõudmised kandidaatidele, sealhulgas suhtlusoksuse. Kommunikatsiooniteadlased väidavad, et kommunikatsioon on organisatsiooni organiseerimise aspektist äärmiselt vajalik, kuid ei tohiks eeldada, et kommunikatsiooni rohkus on alati seoses kommunikatsiooni kvaliteediga. (Keyton, J., et al. 2013) Seetõttu leian, et juhina peaksin üritama kehtestada kvaliteetse kommunikatsiooni toimimise. Kindlasti ei ole see lihtne ülesanne, sest kommunikatsioon toimub organisatsioonis väga mitmel tasandil. Kuid siiski leian, et juhil on siinkohal oluline roll
- saadetud sõnumid kirjeldavad isikut (sh. kes soovitakse olla) - teemad, sõnad, eneseväljendus, rõhuasetused jne - enda esitlemine, mulje loomine, (viisakus kui strateegia) - enda ja teiste defineerimine (kes olen mina X-ga suheldes, kes on X) Kommunikatsiooni suunamine/kujundamine Teadmine (skeemid – sisaldavad organiseeritud teadmist) iseenda, rolli, põhjuste kohta, skriptid, kategoriseerimine Motiivid – kommunikatsioon on suunatud eesmärgile Hoiakud Isiksus Emotsioonid Vanus (nt lihtsustamine, selgitamine, “pudikeel”) Sugu (nt ekspressiivsus) Kultuur Küsimuste esitamine Vestluse juhtimise tehnika Küsimuste esitamise funktsioonid: - info kogumine - kontroll interaktsioonides - huvi loomine teema vastu - huvi väljendamine - vastaja teadmiste kaardistamine - tähelepanu hoidmine Tüübid: suletud/avatud, juhtivad (sõnastus määrab vastuse*),
Kordamisküsimused Test Ülle Toode [email protected] 1. Kommunikatsiooniprotsessi toimemehhanism (loengumaterjal) SÕNUMI SAATJA (sender) -> SÕNUM (message) -> KODEERIMINE (encoding) VASTUVÕTJA (receiver) -> SÕNUM (message) -> LAHTI KODEERIMINE (decoding) 2. Kirjeldage, kuidas toimib poliitiline kommunikatsioon (McNair, lk 3-15) poliitiline kommunikatsioon on eesmärgipärane poliitikasse puutuv suhtlus, milleks võib olla: poliitikute või teiste poliitika subjektide spetsiifiliste eesmärkide saavutamisele suunatud mistahes vormis toimuv kommunikatsioon; poliitikutele suunatud mittepoliitikute sõnumid; poliitikute ja teise poliitiliste subjektide kohta käiv kommunikatsioon ja poliitika üle arutlemine 3. Poliitilise kommunikatsiooni võtmeelemendid (McNairi skeem, lk 3-15) 4
Kultuuridevaheline kommunikatsioon KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on kanooniline suhtlussituatsioon (Lyons)? Suuline suhtlus (loomuliku keele märkide abil) kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad. 2. Nimetage põhilised kommunikatsioonimudelid. Millistel generatiivsetel metafooridel nad põhinevad? 1) Rahvamudel põhineb torumetafooril. 2) Rahvamudel teaduslikul/formaliseeritud kujul põhineb kodeerimisel, märgil. 3) Küberneerikast lähtuv Shannon-Weaveri mudel põhineb faksi metafooril. 4) Interferentsiaalne mudel Reddy kirjeldab seda ,,tööriistavalmistaja" metafooriga. 3. Esitage kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus (Milton Bennett). See on inimsuhtluse ja kultuuri koosmäng ja vastasmõju. 4. Mis on mingi mõiste prototüüpne esindaja (Rosch)? Mingi mõiste prototüüpne esindaja on see isend/alaliik, mis kerki...
1.2 Kommunikatsioon ühiskonnas. MINU LISA 2 Kommunikatsioon- suhtlemine; sotsiaalne protsess mis seob ühiskonna tervikuks. Massikommunikatsioon- massisuhtlus; informatsiooni ühiskondlik korraldus, mille käigus tehniliste vahenditega levitatakse teavet laiadele rahvahulkadele. Massimeediumid- massikommunikatsioonivahendid. Interaktiivne kommunikatsioon- suhtlusviis, mille puhul infotarbijal on võimalik valida infot Ja selle alusel reageerida/vastata, avaldada arvamust saadud teabe kohta; (peamine vahend internet) Tuntumad Eesti sotsioloogiafirmad on EMOR ja Saar Poll. Massikommunikatsioon demokraatlikus ja mittedemokraatlikus ühiskonnas: Demokraatlik ühiskond 1. Ajakirjandus on vaba. 2. lubatudKasutada tohib teiste riikide massiteabekanaleid. 3. Infoallikaid on palju. 4. Teabe eest vastutab väljaandja. 5. Võimu ja ametnike tegevus on avalik. 6. Valitsuse ja poliitika kritise...
TALLINNA ÜLIKOOL Pedagoogiline Seminar Noorsootöö Pille-Riin Pruus Suulise ja kirjaliku kommunikatsiooni praktikum Iseseisvad tööd Juhendaja: Katrin Aava Tallinn 2014 Sisukord Suuline ja kirjaliku komunikatsiooni praktikum Pille-Riin Pruus Sisukord.............................................................................................................................................................1 ...........................................................................................................................................................................4 Sissejuhatus.....................................
Kordamine ühiskonna konrtolltööks! 1. Ühiskonna sektorid! o Avalik sektor e. poliitika valdkond (poliitika+riigiasutused) o Tulundussektor e. erasektor (majandusvaldkond) o Mittetulundussektor ettevõtted, mis ei too sisse kasu (kõik kasumit mitte teenivad kodanike ühendused, nt : kaalujälgijad) 2. Kommunikatsioon ühiskonnas! Suhtlemine ehk kommunikatsionn on info vahetamine. suhtlemine massikommunikatsioon interaktiivne Vahetu suhtlemine Massikommunikatsioon tehniliste vahenditega levitatakse teavet suurtele rahvahulkadele Interaktiivne kommunikatsioon suhtlemine arvuti/interneti vahendusel Vahetu suhtlemine otsene suhtlemine inimesega 3. Massikommunikatsiooni vahendid e. massimeediumid! · TV
ajalugu on kui paratamatu teerada minevikust olevikku. Taibates antud teeraja põhiprotsesse, on võimalik ignoreerida ajaloosündmuste detaile. Herbsti, Petersi ja Schudsoni jaoks pole aga ajaloolistes muutustes midagi paratamatut. Nende sõnul on ajalugu ajaperioodide vältel läbistatav ning konflikti poolt rõhutatud. Kuna ajalugu on suhteliselt ebatõhus, loevad ajaloolised detailid sama palju kui tulemused. Poliitiline kommunikatsioon on nii kultuuriline kui hoiakuline: poliitilise kommunikatsiooni uurimus eeldab, et tähendus peitub indiviidide eelistustes. Kuna minevikust pärit indiviidide eelistuste alased andmed on äärmiselt piiratud, kalduvad poliitilise kommunikatsiooni uurijad ajalugu ignoreerima. Samas on poliitika sümbolite, rituaalide ja piltide (kultuurilised tehismõisted, mis kinnistavad poliitilist tähendust) komplekt
kättesaadav mida vaid vajame mõistuse toitmiseks, justnimelt infot. Aga miks me siis ei ole siiamaani mõistma hakanud globaalprobleemide suurust? Selleni peaks jõudma igaüks ise. Töö käigus jõudsin nii mõnegi, huvitava asjaolu mõistmisele lähemale, nagu näiteks kuidas meie tänapäeva kaupade hind sõltub. 8 Kasutatud kirjandus 1. L.Vahtre, M.Nutt.(2014). Lähiajalugu III Gümnaasiumiõpik, Kommunikatsioon ja üleilmastumine. Tallinn:Maurus Kirjastus OÜ. 2. https://et.wikipedia.org/wiki/Globaliseerumine 3. https://et.wikipedia.org/wiki/Auto 4. http://www.taskutark.ee/m/uleilmastumine-ja-maailmamajanduse-areng/? auth=dGFza3V0YXJr 5. https://et.wikipedia.org/wiki/Mobiiltelefon 9
ORGANISATSIOONIKÄITUMINE JA JUHTIMINE Referaat Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1KOMMUNIKATSIOONI LIIKUMINE ORGNAISTASIOONIS.......................................4 1.1Vertikaalne kommunikatsioon organisatsioonis............................................................4 1.2Horisontaalne kommunikatsioon organisatsioonis........................................................4 1.3Diagonaalne kommunikatsioon organisatsioonis..........................................................5 2KOMMUNIKATSIOONIPROTSESS JA SEDA TAKISTAVAD TEGURID.....................5 2.1Kommunikatsiooni füüsilised takistused.......................................................................5 2.2Tajuga seotud kommunikatsioonitõkked.......................................................................5
"The Sex And The City" Naljakas mõelda, kui suurejooneliselt seda filmi enne esilinastust reklaamiti. Ja mitte ainult Eestis, vaid üle kogu maailma. Mingil põhjusel oli aga minul hirm seda vaatama minna. Kartust tekitas ehk mõte: "Kas ei saa jälle tegu olema viimase püüdlusega surnud "brändist" veel viimane kopikas välja pigistada ja püüuga surnule elu sisse puhuda?" Enda suureks üllatuseks ja meeleheaks avastasin et nii ei olnud. Tegu oli vägagi nauditava kinoelamusega. Sooviksin alustada mainides, et tegu on pigem täiesti iseseisva filmiga, kui seriaali jätkuga. Seriaali viimases jaos saavad kõik otsad pealiskaudselt ja kiirelt kokku tõmmatud ja kõikide peategelaste probleemid leiavad siiski õnneliku lahenduse nagu õigele seebile kohane. Nii et vaatajad said naeratus näol ja rõõmupisar silmis teleka kinni keerata ja oma ,,teleka sõbrannadega" hüvasti jätta. Film õhkab natukene tõsisemat ja reaalsem...
pidevalt. Uudiste kirjutamine ja lugemine on rituaal, kombetalitus, ja ühtlasi ka teatraalne akt. Lugejani jõuab see, mida talle esitatakse. Need kaks vaadet ei eita ega välista teineteist. Rituaalimudel ei eita informatsiooni levitamist ja hoiakute muutmist. Ta vaid väidab, et me ei mõista kommunikatsiooni nii kaua, kuni ei käsitle seda kui tseremooniat ega mõista kommunikatsiooni seost sotsiaalse korraga. Kommunikatsioon on sümboliline protsess, kus luuakse, säilitatakse, parandatakse ja kujundatakse ümber ühist sotsiaalset tegelikkust ja ühtsust. Me püüame konstrueerida, säilitada, parandada ja ümber kujundada sotsiaalset reaalsust. Me loome ja anname edasi oma teadmisi ja hoiakuid reaalsusest. Selleks loome mitmesuguseid sümbolistruktuure: kunst, teadus, ajakirjandus, religioon, mütoloogia, ,,terve mõistus".
Kultuuridevaheline kommunikatsioon KORDAMISKÜSIMUSED, vastatud 1. Mis on kanooniline suhtlussituatsioon? a. Kanooniline suhtlussituatsioon on suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. (Lyons) 2. Nimetage põhilised kommunikatsioonimudelid. Millistel generatiivsetel metafooridel nad põhinevad? a. "rahvamudel" põhineb torumetafooril. Tähendus on sõna või teksti sees, kontekst ei ole oluline. (Reddy) Sel puhul on tekstid absoluutsed, ühetähenduslikud b. Rahvamudel teaduslikult kujul: kodeerimismudel - saatja ja saaja jagavad märgi tähendust, kui neil on ühine kood - kodeerimismetafoor c. Küberneetikast lähtuv teaduslik mudel (Shannon-Weaver) (ühekülgne) - faksimetafoor d. Interferentsiaalne mudel ("tööriistavalmistaja" metafoor) 3. Esitage kultuuri...
Tallinna Ülikool KOK6045. Kommunikatsioon ja ühiskond Kertu Soodla, Rain Uusen (SST-1), Lilian-Kristina Küüts (KOSKB) Kommunikatsioon ja võim Kommunikatsioon kui riigivõimu ja rahva sõber ning vaenlane ESSEE Juhendaja: Barbi Pilvre Tallinn, 12. oktoober 2012 Ideaalses ühiskonnas kasutab riigivõim (ehk valitsus) kommunikatsiooni kõiki vorme, tehnoloogiaid, meetodeid ja strateegiaid selleks, et hoida rahvast võimu kõrgeimat kandjat
Teaduslikke idealisatsioone ja mõttelisi mudeleid, printsiipe ja seadusi esitavate mõistete ja väidete, mõtteliste eksperimentide ja tõestuste terviklik süsteem Teadmiste, arvamuste, väärtuste ja normide terviklik loogiline süsteem, mis inimese mõttetegevusena vastandub praktikale kui materiaalsele tegevusele Suhtekorraldusega seotud alad Äri Juhtimine Organisatsioonikäitumine Sotsioloogia Politoloogia Psühholoogia Meedia ja kommunikatsioon Massikommunikatsiooni teooriad Kaks teooriat aitavad mõista meedia suurt mõju Uses and Gratification Theory Agenda Setting Theory Uses and Gratification teooria Inimesed on aktiivsed meediakasutajad ja valivad, kuidas ja millal meediat kasutada vastavalt sellele, mis kasu nad sellest saavad Miks kindlad sihtrühmad meediat kasutavad? Kas: Meelelahutuseks? Vajaliku info leidmiseks? Agenda Setting teooria
Suuline ja kirjalik kommunikatsioon. Sõnastikutöö
SKK kodutöö
1. Leidke, mida tähendavad ,,kalvados", ,,huur", ,,soppama", ,,déjà-vu" ja
,,mammaal", ,,lumekamp", ,,mõistekiri" ja meditsiin valdkonnas
,,resident". Leidke ka hääldus ja tähtsad vormid (nt käändsõnal omastav
mille? tegusõnal ehk verbil da-tegevusnimi mida teha?)
kalvados <-e> õunaviin
huur igavesti noor ja ilus neitsi islamiusuliste paradiisis
soppama
arvamuseks Ekslik üksmeel- isik eeldab, et ta esindab enamusega sarnast seisukohta Peegeltaju-teatav rühm eeldab, et ka kõik teised esindavad sama seisukohta Ebarealistlik optimism- minuga seda ei juhtu Kolmanda isiku efekt- arvamus, et teised on ajupesust /meediast enam mõjutataud kui arvaja ise Vaikuse spiraal- vähemusse jäämise hirmul ajel minnakse vooluga kaasa Poliitiline kommunikatsioon Kommunikatsioon on protsess, mille käigus Saadetakse ja võetakse vastu sõnumeid Millele luuakse tähendusi Mis loovad meid ümbritseva sotsiaalse reaalsuse Poliitiline kommunikatsioon on Pol. Institutsioonide kommunikatiivne v kommunikatiivsete institutsioonide poliitline tegevus Poliitilise sisuga teabe levitamisel Poliitiliste eesmärkide saavutamiseks Toimijad poliitilises kommunikatsioonis: kodanikud, auditoorium
docstxt/130176616634924.txt
Maturitní otázka c. 23. Means of communication Introduction A few centuries ago people knew only a few kinds of communication. They could speak to each other, they could send their message from one place to another by smoke signals, they used mail. Later on, they also had some newspapers. The first expansion of media was when the radio and television were invented. The second and the biggest boom started in 1960s when the first communication satellite was launched into orbit. There are 4 main media: Newspapers, TV, Radio and the Internet. Today's people take this as an ordinary thing and we don't realise that we nearly can't live without it. Media are very important for us. They give us big amount of information, so big that we can't remember all that things. They help us to understand things and if you have lots of information you are able to make your own decisions. This is connected wi...
Kommunikatsiooni vahendid Kommunikatsiooni vahendeid on mitmeid, ning need jagunevad veel omakorda osadeks. Kommunikatsiooni vahendid võivad olla näiteks nii virtuaalsed, kui ka käeva katsutavad, ehk päris, ning virtuaalsed kommunikatsiooni vahendid asuvad katsutavate, ehk reaalsete kommuniktsiooni vahendtite sees. Enam levinud kommunikatsiooni vahendid on avrutid, sest seal on mitmeid erinevaid programme, mida saab kasutada lihtsaks ja kiireks suhtluseks, ning see on ka kõige odavam, sest et enamus arvuti programmide eest ei nõuta lisatasu, ning seetõttu on see üks kõige kasulikkematest vahenditest. Selleks et kasutada arvutit kommunikatsiooni vahendina, on vaja ainult internetti, ning arvutit, ning loomulikult peab olema ka olemas elekter. Arvuti on ka üks viimasel ajal levinumaid kommunikatsiooni vahendeid, ning see on juba võrdväärne ka telefondega, sest nondeson isegi programme mill...
ühiskondlik ja mis pole suunatud kasumi saamisele ega võimu teostamisele. - Kodaniku ühiskond - on avalik elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodaniku organisatsioonid ja ühendused. - Eraelu – iga indiviidi isiklik elu. - Moraal – moraalnormide kogum - Tava – Ajalooliselt väljakujunenud reegel - Õigusriik – Riik kus valitsetakse õigusnormide alusel, mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad. 2. Kommunikatsioon … ehk suhtlemine. - Massikommunikatsioon – suurte massidega suhtlemine ehk infot antakse korraga suurtele massidele. - Massimeedia – Massikommunikatsioonivahend | - Interaktiivsedkommun.vahend – internet, telefon. 3. Kellest koosneb ühiskond? - Demograafia – Rahvastiku teadus. Uurib iivet ja millised rahvused riigis elavad. - Iive – Rahvaarvu muutumine sündimuse ja suremuse ning rahvastikurände tagajärjel. - Integratsioon – ehk lõiming
docstxt/135162076748.txt
docstxt/135162101065.txt
docstxt/135162097473.txt
docstxt/13516208433.txt
docstxt/135394109954.txt
docstxt/135394106052.txt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
