· Esimesed kooli aastad veetis ta Orge koolis. Järgmisena asus Koort õppima neljaks aastaks Tartu linnakooli, pärast seda läks veel aastaks H. Treffneri eragümnaasiumisse, kus lõpetas viienda klassi. Tartu- aastatel tärkas tal ka huvi kunsti vastu, mis teda juba 1902. aastal viib Stieglitzi kunstikooli Peterburis. · 1905. aasta revolutsiooniliste sündmuste sunnil lahkub ta Peterburist, hiljem ka Eestist ning siirdub Soome ja sealt edasi Pariisi · 19051908 õppis ta Pariisi Kaunite Kunstide Koolis Ecole des Beaux-Arts ning järgneval kahel aastal Adleri, Collini ja Lucas' eraateljeedes. Esimesed Pariisi-aastad kujunesid tema jaoks väga raskeks ning majanduslik kitsikus ning nälg olid tema alalisteks kaaslasteks. Siis tegi ka Koort tänaval oma esimese viiuliesinemise, millega teenis natukene raha. · 1910. aasta suvel tutvus Koort oma tulevase abikaasaga Mari Uu...
Meloodia asendub akordikaga. Meloodia on liikuv, voolav. Huviobjektid idamaine (pentatoonika- Jaapani ja Jaava mõju) harmoonia asemele (toonika, subdominant, dominant). Üritati leida sisemist avarust kujutada valgust (polüfoonilised võtted ühel hetkel kihiti). Palju programmilist muusikat ja muusikat, mis kujutas inimesed ja looduse suhteid. Impressionism tõi muusikasse harmoonia kombinatsioonide- mitmevärviliste ,,laikude" peenima koloriidi, instrumentide ebahariliku kõrvutamise, koloriidi valitsemise meloodilise joonise üle. Uute kõlavärvide otsinguil hakati kasutama uudseid, seni kasutamata mänguvõtteid, traditsioonilistel pillidel. Palju tarvitati sordiine, et kõlavärvi tumedamaks muuta. Samuti hakati kasutama tavatute pillide kooslusi või kirjutati traditsiooniliste pillide partiid mitte iseloomulikesse tessituuridesse (näiteks flöödi
*Kodanlike revolutsioonide aeg *Romantiku tõde on tundetõde (mõistus võib eksida, tunne ei eksi kunagi) *Ülistati tundevabadust. Armastus. Kaunis on rõhutatult kaunis, inetu jäägitult inetu. MUUSIKA: 1. viisid erakordselt kaunid. Nn lõputu meloodia 2. vormivabadus- hüljati klassikalised vormiskeemid 3. programmilisus- teosele anti kaasa kas sõnaline sisuseletus või võeti muusikateose aluseks mõni kirjandusteos 4. rahvusliku koloriidi taotlus (algas rahvakunsti kogumine) Lemmikžanrid: 5. soololaul (mis sageli koondati tsüklitesse) 6. instrumentaalminiatuur (valsid, masurkad, polkad jne) 7. tähtsal kohal ka sümfoonia, ooper, ballett, operett 8. uus žanr- sümfooniline poeem (1- osaline poeetiline üht filosoofilist mõtet kandev instrumentaalteos). Rajajaks F.Liszt.
Sellega seoses sagenes näitustegevus, muuseumielu, kunstiharidus, kunstnike organiseerumine ja kunstikriitika. Enim mõjutatud olid Ants Laikmaa, Aleksander Värdi, Adamson-Eric, Kristjan Raud ja Paul Burman. Ants Laikmaa maalis peamiselt pastelltehnikas. Tema lemmikteemaks oli maastik, mida ta maalis enamasti erksate värvidega. Tuntumad on tema protreed Eesti haritlastest. Olen näinud tema pastellmaali ,,Lääne neiu". Aleksander Vardi koloriidi nüansirikkus ja elegants on köitnud nii kunstikriitikuid kui ka publikut. Kunstniku palett muutus hiljem hõbedasest rohekaks ja roosakaks tooniks. Tema ampluaasse kuulusid maastiku- ja linnavaated, lillemaalid ja natüürmordid. Ma olen näinud Aleksander Vardi maali ,,Pojengid koerakesega". Adamson-Ericu maalide valitsevaks zanriks oli natüürmort, hiljem maalis ka maastikumaale ning akte. Kristjan Raud on tuntud pliiatsi- ja söejoonistustega
Keskseks teemaks on tarbimisühiskonna argipäev. Kunst on suunatud tavainimestele. Ei idealiseeritud, pigem populariseeriti. Väga sõjavastane. Erksad värvid ja kontrastid. Kasutati koomikseid ,kaubamärke, reklaami, poptähti, kuulsaid filminäitlejaid. Roy Lichtenstein sündis 27. Oktoobril 1923 ja suri 29. Septembril 1997. Roy Lichtensteini teosed kujutavad endast mõne üksiku kujundi suurendust. Tema maal säilitab koomiksipildikesele omase tingliku joonistuse ja koloriidi, kuid palju kordi suurendatud kujund mõjub ühtäkki uudsena. Teos ,,Whaam!" on üks tuntumaid popkunsti töid. See valmis 1963. Aastal. See asub Londoni kaasaegse kunsti galeriis Tate Modern. Vasakul paneelil näidatakse lennukit, mis tulistab raketi, mis parempoolsel paneelil tabab teist lennukit ning see plahvatab. Kärbitud ja toimetatud kiri ,,Whaam!" Teos ,,Drowning girl" (uppuv tüdruk) valmis aastal 1963. Praegu asub see New-Yorgi kaasaegse kunsti muuseumis
harmoonilisemalt koostatud kujundusest kompositsioon viitab sellele, et see võis olla maalitud oreliluugi kaunistuseks, võib-olla koos nüüdseks kadunud ripatsiga. Püha Helena nägemust tõelisest ristist kujutavad kaks inglit, kelle rist ilmub talle magama minnes. Külmad rohelised, soojad oranzid ja kuldsed toonid geomeetrilisus Kunstiteost tutvustav video Kokkuvõte, analüüs Minule meeldib valitud teos selle loo, koloriidi ning sümbolite tõttu. Ma ei teadnud varem kunstniku kohta midagi seega õppisin tema elulugu ja teoseid Õppisin ka kuidas analüüsida teost Valisin teema, kuna kunstniku nimi tundus tuttav Kasutatud allikad ● https://et.wikipedia.org/wiki/Paolo_Veronese ● https://artsandculture.google.com/asset/the-dream-of-saint-helena- paolo-veronese/OgFLD5E6sP7KPw?hl=en ● https://artuk.org/discover/artworks/the-dream-of-saint-helena- 115564
Vali rõivaesemeid, mis on kaunistatud helmeste, aplikatsioonide või paeltega Vali luksuslikke kangaid nagu angoora, kasmiir,siid ja siidsatääni. Seelikud või kleidid koos kampsuni või ilusa jakiga sobivad suurepäraselt. Õhtuti eelista kihilist rõivastust ja vali sellised kangad nagu tsekiinide ja teemanditega kaunistatud sifoon või pits. Täiusta oma väljanägemist kõrgekontsaliste rihmikutega. Kuidas oma koloriidi täiustada. Hele-meresinine+pastellroosa, tinahall+kahvatu helesinine, hele rohekasinine+ hele aprikoosikarva. Sügav-söekarva+õhetavroosa, rukkilillesinine+ kahavtukollane, sügav tumelilla+ samblaroheline. Soe- korallpunane+ kreemikas, hallroheline+ sinakasroheline, merevaigukarva+ tammetõrupruun. Jahe- intsensiivne roosa+ beebiroosa, taevasinine+ keskimine hall, särav sügavsinine+ jäine roheline.
Esiplaanil toimub tegevus: vannet andvad mehed ning kurbade naiste grupp; tagaplaanil seevastu on ainult sambad ja tühi ruum. Põhirõhk läheb antud kompositsioonis mõõkadele ning seejärel esimesele vennale, sest mõlemat on rõhutatud kontrasti abil (hele toon musta fooni taustal). Naiskujud tasakaalustavad inimeste omavahelist kompositsiooni, nendes puudub ärevus ja pingestatus, mis on omane neljale mehele. Koloriidi abil on rõhutatud esiplaanil seisvaid mehi, naiste riiete värvus sarnaneb rohkem foonile. Üldiselt on koloriit rahulik ja harmooniline.
suhtumist ideaalidesse. 6. Romantikutele olid olulised kohalik kloriit, legendid, muistendid ja eeposed. 7. Romantismiaegne inimtüüp on tundeinimene, keda iseloomustab elav kujutlusvõime, spontaansus ja ülitundlikkus. 8. Romantikute lemmikteemad olid isiksuse tundeelu, alateadvus ja intuitsioon. Armuunelmad, kire ülistamine ning ka õnnetu armastus on romantilise kunsti meelisteemad. 9. Romantilisele kunstile on omased karakterite, meeleolude ja koloriidi julge kontrastsus. Kaunis on rõhutatult ilus, inetu jäägitult võigas. 10. Muusika on kõikidest kunstidest kõige võimekam inimese tundeelu kajastama. Seepärast seadsid romantikud muusika aukohale. 11. Lõputu meloodia on väljendusrikkuse ja avara hinguse taotlus. Nii nimetati viisi, kus harjumuspärast kadentsi ei ilmunud kaua aega. 12. Vabas vormis muusikateosel puudus tihti vormiskeem ja muusikaliste mõtete kulgu määras ainult helilooja fantaasia. Nad
2. püüti tugineda loodusteadustele, kus domineeris kirjeldav meetod (üksikud faktid). 3. loobuti lokaaltoonidest; läbimaalimine. 4. loobuti (äärejoontest) joonistustest, inimese silm ei näe looduses joont-äärt. 5. tuleb maalida seda mida näed. 6. tuleb maalida vabas looduses. 7. tuleb maalida õigesti valgust. 8. valgus- varjus on sama värvuse erinevad toonid. Esimene näitus 1874, viimane 1886, kokku 8. Manet: hulgas rasked tuhmid varjud ja pruunikad koloriidi pildid heledad. ,,Keiser Maximilani hukkamine". Glaude Monet: 1874 ,,Impressioon. Tõusev päike" siit nimetus. Maalis vaateid mitmeid kordi, kuid erinevatel kellaaegadel. Edgar Degas: pastellmaalid, sest talle imponeeris joon. Teemad: ballett, hobused. Tegi ka skulptuure. Pierre-Auguste Renoir: figuur maastikus: päikeselaigud läbi puuvõra, akt. Camille Pissarro tänavad. Alfred Sisley eeslinnas. Sklp: hetke püüdmine. Rodin ,,Mõtleja"
Kompositsioon kunstis (kõnekeeles kompa) on teose, näiteks heli-, kirjandus- või kunstiteose, paigutuslik tasakaal. Graafika (kreeka sõnast graphikē) on üks kujutava kunsti põhiliike, millesse kuuluvad joonistus-, joonestus- ja kirjakunst, joonistus- ja paljundustehnikad. piltl (olustikuline) omapära, (olustikulised) iseloomulikud jooned. Lavastuses on tabatud ajastu koloriiti. Kreeka filmikunst on tugeva rahvusliku koloriidiga. Kohaliku, lokaalse koloriidi loomiseks tarvitab autor murdesõnu. Ls. lokaal|koloriit, üldkoloriit. Motiiv on teo sooritamise otsene põhjus. Pastell on kuiv värvipigment, millest valmistatud pehmet kriiditaolist pulka kasutatakse joonistamiseks. ruumilise eseme kujutamine hrl. tasandil nii, et säilib mulje ruumilisusest, ruumivaade. Perspektiivi seadused. Õiges perspektiivis joonistatud vaade. Tsentraalprojektsioonis tehtud kujutis. Ls
TEKSTIILLIIGID: 1.KANGAD 2.VAIBAD 3. ÕMBLUSTÖÖD 4. TIKANDID 5. PITSID 6. KOOTUD ja HEEGELDATUD, ka PÕIMITUD, PUNUTUD ESEMED 7. POSTAMENDID PÜSTTELJED KANGA KUDUMINE LIHTTELJED KANGA KUDUMINE LIHTTELJED 1. KANGAD KANGAEHNIKAD: liht-ja algkangad, tuletatud ja liitkangad, kiri-ja zakaarkangad. Kudumine ja trükkimine Vana Egiptus. Kirjamine Mesopotaamia. Kudumine, kirjamine ja trükkimine koos Kreeka. Kangaid jaotatakse: materjali, ornamendi, kudumistehnika, koloriidi ja töötluse järgi. Funktsiooni järgi jaotatakse kangaid: riietus-ja dekoratiiv-e sisustuskangad. LIHTKANGAD ALGKANGAD LABANE TOIMNE LIHTKANGAD ALGKANGAD ATLASS LIHTKANGAD TULETATUD KANGAD NURKTOIMNE KOERIPS LIHTKANGAD LIITKANGAD DRELL DAMAST KIRIKANGAD SÕBAKIRJALINE KIRIKANGAD SÕBAKIRJALINE PÕIMKANGAD NAASTPÕIME PINDPÕIME PÕIMKANGAD GOBELÄÄNKANGAS fragment ZAKAARKANGAD ZAKAAR ZAKAARKANGAD BROKAAT Kangad VAIBA LIIGID: 2. VAIBAD 1
Jan van Eyck (1395-1441) "Arnolfini abielupaar" 1.Töömõõdud: 82.2 × 60 cm 2.Maail asukoht: National Gallery (rahvusgalerii) , Londonis 3.Tehnika: Õlivärvitehnika 4.Värvid: koloriidi põhivärvid , punane ja roheline 5.Kompositsioon: Kompositsioon on terviklik , midagi ei saa juurde panna ega ära võtta. Keskpunktiks on abielupaari käed ja peegel. Kompositsioon on tasakaalus , sest mees ja naine esiplaanil tasakaalustavad teineteist. Esemete ja figuuride kujutamisel on kasutatud valgust ja varju. Kasutatud on kontrasttoone punast ja rohelist. 6.Pildi fookus: Fookuseks on peegel ja abielupaari käed. 7.Ruumi kujutamine: Abielu paar oli maalitud hubases toas
neogootika), b)ekleptika() 6.Romantismi üld: pöördus salapärase keskaja poole.kunstnikele meeldisid ka loodusrahvad, metsik maastik, kõik see, mida tsivilisatsioon polnud jõudnud puudutada. köitsid sündmused, milles oli palju õilsust, traagikat, julmust. Et mõjutada vaatajat, kasutati vaatajate südant liigutavaid süeesid, vastandati maalidel head ja kurja, ilusat ja inetut, elu ja surma. Üle kõige hinnati koloriidi ilu ja selle väljendusvõimalusi. Ajastu kangelased olid vabadusvõitlejad. lemmikteemasid oli kihutavad või tagajalgadele tõusnud hobused, ratsanik uljalt mõõgaga vehkimas.Igatsus kaugete aegade järale.Romantikud pettusid mõistuse kunstis(inimese pea ei suuda maailma mõistusega haarata.Rom on pigem ellu suhtumine kui kunsti stiil 7.Romantiline inimtüüp:sale,ilus, peen, paheline,kahvatu jume,oskab ujuda, vehelda, tulistada, on
..................... 2011 Sissejuhatus Impressionismi mõista pärineb Prantsuse 19.sajandi lõpu maalikunstist. Impressionism sai nime Claude Monet' maali järgi ,,Impressioon. Tõusev päike". Sõna ,,impressioon" tähendab muljet. Impressionistlik muusika pööras erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Impressionistlik teemakäsitlus tõi endaga kaasa süvenenud tähelepanu peentele nüanssidele, detailirohkuse ja sillerdava koloriidi. Hakati eelistama mitmesuguseid helilaade (täistoonlaad, pentatoonika) ning sellega seoses kasutama ka vabamaid harmoonilisi järgnevusi. Kindlate piirjoontega meloodia asendub sageli kooskõladega, selgepiiriline vorm kooskõlade vaba voolavusega, lähenedes mõnikord peaaegu improvisatsioonile. Impressionistid kirjutasid palju programmilist muusikat, väga palju oli teoseid, mis peegeldasid inimese suhet loodusega. Maurice Ravel (1875- 1937) Ravel oli teine suurkuju Prantsuse 20
Laulud (tsükkel ,,Kaugemale armastatule", ,,Koopaorav", ,,Kõik taevad laulavad" jt) 1.Romantism muusikas (millal oli, isel. jooned muusikas, uued ja armastatumad zanrid) 19.saj (20.saj algus) viisid erakordselt kaunid. Nn lõputu meloodia vormivabadus- hüljati klassikalised vormiskeemid programmilisus- teosele anti kaasa kas sõnaline sisuseletus või võeti muusikateose aluseks mõni kirjandusteos rahvusliku koloriidi taotlus (algas rahvakunsti kogumine) soololaul (mis sageli koondati tsüklitesse) instrumentaalminiatuur (valsid, masurkad, polkad jne) tähtsal kohal ka sümfoonia, ooper, ballett, operett uus zanr- sümfooniline poeem (1- osaline poeetiline üht filosoofilist mõtet kandev instrumentaalteos). Rajajaks F.Liszt. 1
) dirigentid 10. Iseloomustada impressionistlikku muusikat. Impressionism sai alguse prantsuse maalikunstist 19. saj. 70-ndatel aastatel. Stiili nimetus on tulnud Claude Monet` maali järgi ” Impression, soleil levant “1874 (Mulje, tõusev päike). Oluliseks muutus isiklike muljete edasiandmine loodusest, peened nüansid, valguse ja värvi mäng. Impressionistlik orkestrikäsitlus tõi endaga kaasa süvenenud tähelepanu peentele nüanssidele, detailirohkuse ja sillerdava koloriidi. 11. Kirjelda hilisromantilist helikeelt. iseloomulikud jooned:hiigelkoosseisud, vaskpuhkpillide meeletu osatähtsus, kromatisme täis harmoonia, ebapüsivà tonaalsuse (laulja laulab, aga puudub helistik) täielik puudumine 20.-ndal sajandil. 12. Kuidas on Mahleri sümfooniad ja laulutsüklid omavahel seotud? Ta kasutab sama materjali ja nende aluseks ja ideeks on tsüklid. 13. Kellena ja kus nad töötasid (Mahler ja Strauss) ? Nad töötasid dirigentidena teatris.
1. Romantism (millal oli, isel. jooned muusikas, uued ja armastatumad zanrid) 18.-20. saj. Kaunid meloodiad, programmilisus-kaasas sisuseletus või aluseks kuulus kirjandusteos. Vormiskeemid hüljatakse, rahvusliku koloriidi kasutus. Uus zanr-sümfooniline poeem- 1-osaline, poeetilist mõtet kandev sümfooniline teos Lemmikud-soololaul , operett 2. Beethoveni loomingu üldiseloomustus Muusika iseloomulikeks joonteks on: selgelt välja joonistatud karakterid; jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid; pateetilisus ja heroilisus. Beethoven oli oma aja muusikamaailmas üks mässajaid. Oma poliitilistelt vaadetelt oli ta uue aja inimene, kes ei tunnistanud seisuslikke vahesid. 3. Beethoveni looming (loetelu)
Figuurid moondusid, Maneristlikud pildid mõjuvad rahutult, inimesed on neil tihtipeale pikaksvenitatud. Tähtis oli ilutsemine, elegantsus. Ebatähtsad olid harmoonia ja sümmeetria. Kasutati väga ebatavalisi värve ning valgus ja varjud oli ebaloogilised. Tintoretto (1518-1594) tegutses Veneetsias. Pani aluse manerismile. Tiziani õpilane. Taotles naturalismi, dramaatilisust ja dünaamilisust. Teoste meeleoli oli sünge, tume koloriidi kasutus, valguse rahutu käsitlemine, rõhk asus maali serval, diagonaalsed kompositsioonid. Maalis palju seinamaale. Usulised ja mütoloogilised teosed. ,,Püha Markuse ime,, , Veneetsia Scuola di San Rocco 56 suurt seinamaali.
luuletajate Baudelaire’i, Verlaine’i ja Mallarme loomingus. Muusikasse jõudis impressionism esimest korda 1890-ndatel. Impressionistlik muusika pööras erilist tähelepanu just instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Nii nagu maalikunstis muutus värvilaikude poeesia omaette eesmärgiks, nii tõi ka impressionistlik orkestrikäsitlus endaga kaasa süvenenud tähelepanu peentele nüanssidele, detailirohkuse ja sillerdava koloriidi. Impressionismi on nimetatud uue muusika kevadeks ja kõige positiivsemaks klassikalise muusikastiiliks 20. sajandil. Impressionism tähendabki minu jaoks justkui tõusvat päikest, kevadet ja usku tulevikku. Impressionistlik muusika tekitab minus heaolutunnet ja tasakaalustatust. Eriti meeldib mulle vool just seepärast, et seal on enamasti selge meloodia ning kõla on puhas ja meeldejääv. Lisaks on meloodia rõõmsa meeleoluga ning ei tekita
nationalgallery.org.uk/paintings/peter-paul-rubens-portrait-of-susanna- lunden-le-chapeau-de-paille) Võrdlus: a) Paljudel kunstniku teistel teostel on ka kujutatud inimese portreesid ning väga paljude nende pilk on samuti suunatud kunstniku poole. Samas on Rubens maalinud ka palju pilte, mille temaatiline haare on väga lai, alates Piiblist kuni maastikupiltideni välja. ((Kangilaski 2004: 132) b) Võrreldes samastiili viljeleja Anthonis van Dyck'iga, siis on nad erinevad näiteks koloriidi kasutamise poolest: Rubens kasutas rohkem selgemaid ja kirkamaid toone, kuid van Dyck kasutas palju pruunakamaid toone. Anthonis van Dyck kujutab oma teostel peamiselt inimeste pingelist hingeelu, kuid seda vabas olekus. (Kangilaski 2004: 134) c) Võrreldes Rubensi töid näiteks Itaalia kunstniku Caravaggioga, siis minule meeldivad Rubensi tööd rohkem, sest nendel paistavad inimesed palju konkreetsemad ja tõelisemad, kui Caravaggio piltidel olevad isikud. (Kangilaski 2004: 121)
geometriseeritud kujundite rahulik kontuuride rütm. Ka Tartu töödes, eriti maalikompositsioonides näeb vormide tugevat, ent rahulikku stilisatsiooni. Kubistlik geometriseeritud vormikõne avaldus ilmekalt ta tollases raamatugraafikas (Johannes Barbaruse luulekogu "Geomeetriline inimene", 1924). Kümnendi teisel poolel ilmneb vabaloomingus stiililist ebajärjekindlust, kümnendi lõpul aga lähenemist realistlikule looduslähedusele koos kerge stilisatsiooniga ja koloriidi pehmenemisega. Sellises vormikõnes lõi Vahtra õnnestunud maastikke, natürmoorte ja portreid ("Vana talumees", õli, 1930). Õieti oli see suundumine natuuritruuduse poole üleeuroopaline nähtus ja tähistas üldist avangardismi vaibumist ning neokonservatismi võidukäiku. 1930. aastate teisel poolel viljeles J. Vahtra taas innukalt raamatugraafikat ja mitmesuguseid graafilisi tehnikaid. Elu lõpuaastail domineeris monotüüpia ja õlimaal,
Teatud kaugusest vaadates segunesid need optiliselt, andesid kõrvuti olevad puhtad värvid õige tooni.) ; · temaatika ja kompositsioon. (Impressionistid tõid oma maalile suurlinna elu. Nad kasutasid tasakaalustamata kompositsiooni, ootamatuid vakursse, eeskujuks fotograafia. Peamiseks motiiviks maastik.) PLEIN-AIR = VABA-ÕHK Eduard Manet (1832-1883)- Maalidel vastandus heledust ja tumedust. Mõjutas impressioniste oma tööde koloriidi ja huviga kaasaja vastu ja ise sattus hiljem nende mõju alla. ,,Olympia", ,,Eine roheluses". Nende kahe maali süzee on klassikaline, kuid kujutatu on paigutatud kaasaega. ,,Baar Folies-Berqere´s" Claude Monet (1840-1926)- Oli kõige puhtakujulisem impressionist. Ta on maalinud erinevatel kellaaegadel ja erineva ilmaga heinakuhjasid, vesiroosidega tiike ja paplialleed. ,,Rowen'i katedraal", ,,Kaljud Belle- Ile'is". Auguste Reinoir (1841-1919)- ,,Tütarlaps lehvikuga", ,,Vihmavarjud"
looduslähedaste rahvaste ilu. Maale: ,,Kollane Kristus" , ,,Nägemus pärast jutlust e. Jaakobi võitlus ingliga" . Paul Cezanne Prantsuse maalikunstnik, keda peetakse sillaks impressionismi ja kubismi vahel. Esialgu kujutas tumedaid vägivaldseid sündmusi. (,,Kaardimängijad"). Hakates impressionismiga tegelema sai suure tagasilöögi kriitikutelt, kes pidasid Cezanne ruumi kujutamist ja vorme rohmakateks. Impressionismist eemaldudes võttis siiski üle värvide ilu ja valgusküllase koloriidi. Edasi tahtis ta ühendada looduse vormid stereomeetriliste kujunditega (näiteks silinder, kuup, koonus). ,,Saine-Victoire'i mägi". Ta lõhkus ka tsentraalperspektiivi. Maal pidi olema vaimse tähenduse allikas. Teoseid: ,,Poiss punase vestiga", ,,Sinine vaas", ,,Natüürmort kummutiga", ,,Natüürmort õunaga", ,,Suplevad naised". Georges Seurat. Teda peetakse noeimpressionismi rajajaks (puäntillism ehk
nüüdsest toimus see peamiselt kohvikutes, millest kujunesid välja kuulsad kunstirahva kohvikud. MUUSIKA Impressionism on suund muusikas, mis sai alguse Claude Debussy loomingust. Muusikas tekkis impressionism sajandivahetusel. Impressionistlik muusika pöörab erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Impressionistlik orkestrikäsitlus tõi endaga kaasa süvenenud tähelepanu peentele nüanssidele, detailirohkuse ja sillerdava koloriidi. Impressionismis elas uuel kujul edasi rõõmsameelne kirjeldav romantism. Impressionistid kõnelevad poolihääli, sosinal, väljendatakse ainult positiivseid meeleolusid, põhitähelepanu meeleolu loomisel.Eriti hästi saavutatakse seda tämbriga. Soe, pehme harmoonia, ei ole teravaid viisikäike, glissando (meloodia libistamine), habras rütm. Esimeseks impressionistlikuks teoseks oli Stéphane Mallarmé luulest inspireeritud Claude Debussy loodud sümfooniline poeem "Fauni pärastlõuna"
Popkunst - Pidasid abstraktset ekspressionismi liiga elitaarseks ja elukaugeks. Claes Oldenburg leidis,et kunst peab valikuta kjutama kõike seda, mis on olemas. Vaataja võib vastavalt oma hoiakutele ja ideoloogiale popkunstist välja lugeda nii tarbimisühiskonna ülisust kui ka pila. Vaieldamatu on ainult visuaalse kogemuse teravus. Roy Lichtensteini teosed kujutavad endast mõne üksiku kujundi suurendust. Tema maal säilitab koomiksipildikesele omase tingliku joonistuse ja koloriidi, kuid palju kordi suurendatud kujund mõjub ühtäkki uudsena. James Rosenquist ei toetu oma piltides ühele valmiskujundile, vaid koondab ootamatus seoses motiive või fragmente väga erinevatelt tsivilisatsiooni aladelt. Paljud tema teosed kõnelevad siiski eelkõige entusiasmist kasutada mitte ainult kõikväimalikke tehiskeskkonna motiive, vaid ka uusi materjale. Õlimaali kõrval või ühenduses rakendab ta ka metalli, plastmasse, puitu, neoontorusid ja muud sellist.
Ajapikku muutusid helilooja poeemid arendatumaks ja pikemaks. Ooperimaailmas tekitas tõelise tormi Straussi ooper ,,Salome" . Impressionism- Impressionismi mõiste pärineb maalikunstist, Monet'ilt. Impressionism tähendab muljet. Impressionistlik muusika pööra erilist tähelepanu instrumentidele ja orkestri kõlavärvidele. Impressionistlik orkestrikäsitlus tõi endaga kaasa süvenenud tähelepanu peentele nüanssidele, detailirikkuse ja sillerdava koloriidi. Kahtlemata kõige mõjukam impressionistlik helilooja oli Claude Debussy.Ta kujundas ka uue klaverimängu stiili.Tema suurim teos oli ooper ,,Pelleas ja Melisande". Teine suurkuju sajandi alguses oli Mauric Ravel kelle andekus avaldus juba 14 aastaselt, kui temast sai Pariisi konservatooriumi üliõpilane. Raveli muusika üheks iseloomulikuks jooneks on küllalt selgete piirjoontega väljajoonistuv teema. Tihti kasutas hispaania traditsioonilistest tantsudest pärit rütme
o SININE PERIOOD 1901-1904 Peateema muserdatud inimene, raske töö jne Hallikas ja sinakas koloriidis Figuuri tahtlik moonitamine väljendusrikkuse huvides o ROOSA PERIOOD 1904-1906 Kujutab loovaid isikuid, nt tsirkuseartiste Melanhoolne alatoon Lähedased ekspressionistlikule kunstile Koloriidi tinglikkus Joonistuse vägivaldsus Viitamine motiivi allegoorilisele ja assotsiatsioonilisele tähendusele „Naer läbi pisarate“ o 1907 „Avignoni neiud“ aluseks foto Cezanne’lik laad, v-a kaks parempoolset figuuri – mõjutatud neegerskulptuuridest Tendents kujutatava lahutamine osadeks ja püüe näidata seda korraga
Ta reisis palju ringi elades nii Peterburis, Pariisis ning reisis Ahvenamaal, Normandias, Norras ja veel paljudesse Euroopa riikidesse. Kondrad Mägi Ateljeest on välja kasvanud arvukalt pallaslikku maalitraditsiooni kandvaid kunstnikke: Alo Aarsalu, Margus Meinart, Andres Rõhu. Teose peateemaks ja kontekstiks on Pühajärv ning teda ümbritsev maastik ja taevas. Valisin selle teose, sest Kondrad Mägi on üks minu absoluutseid Eesti lemmikkunstnike, haarates mind enda muinasjutulise koloriidi ning lendleva maastikumaaliga. Tema teostes leian alati positiivsust ja muinasjutulisust mis mind kõnetab ja sooviksin, et selline teos oleks ühel päeval ka minu kodu seinal. Minu esmase tähelepanu teose juures haaras maastiku äärmine muinasjutulisus.Tugev koloriit ja sügavad toonid ning peegeldav vesi. Mida enam ma teost silmitsesin justkui armusin sellesse. Selle teose puhul ei ole väga suurt tähtsust minu jaoks kust nurga alt seda vaadelda.
Detail Genti altaril · On öeldud kui vaadata Genti altari pilti "kummardamine", siis luubiga vaadates on mehel käes oleva raamatu tekst Prantsuse keeles, ning loetav. · Maalikunsti ajaloo üheks tippsaavutuseks on "Arnolfini abielupaar", millel Jan van Eyck kujutab kaupmees Giovanni Arnolfini kihluspäeva koduses abielukambris. · Pildi fookus: Fookuseks on peegel ja abielupaari käed. · Värvid: koloriidi põhivärvid , punane ja roheline · Tehnika: Õlivärvitehnika · Maail asukoht: National Gallery (rahvusgalerii) , Londonis · Luubiga jälgides võib näha toolile Graveeritud sünnitajate kaitsepühaku Margareta figuuri Margareta figuuri Legend · Margareta oli Antiookia paganliku preestri tütar, sündis 3. sajandil. Ta lasi end ristida ja andis tõotuse jääda neitsiks. Kui tüdruku isa viskas oma ristiusku pöördunud tütre
kelle liikmed olid predviisnikud. Prantsusmaa realistid lähtusid hollandlaste realismist, õukondlik. Maaliti varjurikast metsamaastikku. Naivistlikud maalid. Maalitakse palju vabas õhus. Hõbehall koloriit, lüürilised meeleolud. Kuulsamad realisti maalijad on Gustave Courbet, Jean Baptiste Camille Corot, Charles Francois Daubigny, Jules Dupre jt. Saksamaa realistid on Wilhelm Leibl, Adolf Von Menzel. Talupoeglik temaatika, mida iseloomustab inimpsüühika vaatlemisoskus ja koloriidi varjutundlikkus. Realism arenes Euroopa põhjapoolsetes maades välja iseseisvalt. Kunstilt nõuti, et ta aitaks lahendada ühiskondlikke probleeme, seepärast pidigi kunst olema võimalikult objektiivne ning andma hea ettekujutuse tegelikkusest elust. Ilu peeti teisejärguliseks. Eesti rahvusliku kunsti sünd oli õnnelik ja loominguliselt viljakas aeg. Nagu mainitud oli J. Köler eesti rahvusliku kunsti rajaja. Ta oli päritolult talupoeg, kuid
Kuid nendel kahel alal olid hispaanlased ületamatud. EL GRECO (1541-1614) Hispaania maalikunsti suurajastu teerajaja. Õppis lühikest aega Tiziani ateljees, sai mõjutusi ka Tintorettolt. 1577. aastal asus Toledosse töötama. El Greco looming on omapärasemaid nähtusi kunstiajaloos. Tormilise temperamendiga on ta oma töödes ühte sulatanud hilisbütsantsi ikoonimaali traditsioonid, maneristliku vormikäsitluse ja veneetsia koloriidi. Ta lõi äärmiselt ilmeka vormikõne, millel on palju ühist moodsa ekspressionismiga. El Greco maalilaadi iseloomulikumad jooned: irratsionaalsus, omane nägemuslikkus ja viirastuslikkus rahutu, süngelt ekstaatiline ja pidulik meeleolu portreed, figuraalsed kompositsioonid usuteemadel. (Sageli sügav usu- ja leinatunde väljendus) vertikaalsusetaotlus – figuurid pikaks venitatud, väikeste peadega, teatav
muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu sõnast impression, mis tähendab muljet. kujutamise põhimõtte. Kuid realistid jäid siiski Impressionism on nii siis muljete maalimine. osalt veel vanade traditsioonide pinnale. Nad Impressionistid leidsid, et kestvaid olukordi maalisid endist viisi nelja seina vahel, säilitasid looduses maalida on raske, koguni võimatu, sest tumeda koloriidi ja tardunud loodusekäsitluse; valguse ja atmosfääri pideva muutumise tõttu neil puudus ka eriline huvi valguse ja õhu vastu. muutub lõpmatult ka loodusobjektide nähtav Säärane maalimisviis ei rahuldanud enam välimus. Kunstnik võib järelikult kujutada ainult põlvkonda, kes järgnes Courbet'le. Hakkas mööduvaid olukorda, fikseerida puhtmaaliliselt tärkama igatsus heledama ja õhulisema tajutud muljeid loodusest kogu nende
KÕRGKLASSITSIM:1800- 1830 tunnused: Lähtus peamiselt Rooma keisririigi aegsatest eeskujudest. Kasutati palju ümarkaari ja kupleid. Püstitati mälestusehitisi: sambaid, obeliske, auväravaid, võidukaari jm. Iseloomsutus: Range vorm, lihtne siluett, lagedad pinnad, pilastrite ja sammaste rohkus. Arhitektuur võimsamad hooneid ja võidukaari kaunistati skuptuuridega. maalikunst: Hakatakse uuesti rõhutama rahu ja tasakaalu Maalid koloriidi vaesed, ei olnud valguse ja varju efekte, temaatika oli antiikne või mütoloogiline teostus ülev ja suursugune Ajalooteema kõrval viljeldi ka portreemaale. arhitektuur: Omane oli sümmeetria, tasakaal ja suurejoonelisus, Hoonete fassaadid moodustasid võimsaid ja mõjusaid ansableid. Eestis esindavad kõrg klassitsisliku arhitektuuri peamiselt mõisahooned.(Raikküla mõisahoone.) Klasssitsism prantsusmaal: varaklassitsism: JACQUES GERMAIN SOUFFLOT , kavandas Pariiisi Pantheoni ja
ristatud kätele ja tagasihoidlikule poosile, on nende pilgus ja tumedates silmades pisut kurjust ja viha ning üldse mitte armastust. Figuuridele langev punane valgus jätab mulje, justkui oleks parajasti käimas sõda ning võimu juures olevad inimesed (ehk enamik pidusöögil osalejaid) oleks süütute inimeste verevalamises süüdi. Tegemist on Pavel Filonovi ühe tuntuima teosega, kuuludes tsüklisse ,,Juhatus ülemaailmsesse õitsengusse". See hiiglaslik maal oma huvitava koloriidi ja süngusega peidab endas sügavamat, ühiskonda analüüsivat kriitikat, ning seda ehk isegi rohkem kui teised Filonovi tööd, mistõttu on seletatav ka teose eriline mõju inimestele. Maali süzee on inspireetitud autori antiurbanistlikust hoiakust ning hirmust kaasaegse ühiskonna kasvava antihumaansuse ees, nagu seda tutvustaval sedelikesel pildi kõrval kirjas oli, kuid mis oleks paljudele selge ka ilma seda lugemata
variatsioonides inglise, austria, saksa, belgia, prantsuse, soome ja rootsi mõjutustega. Stiililiselt on pilt väga mitmekesine. Võrreldes Moskvaga on Peterburi ehitised vaoshoitumad seda on mõjutanud linna üldine rangelt klassitsistlik ilme. Linnas on rohkem tunda ka ratsionalistlikke jooni. Olulised on Soome mõjud. Nagu Soomeski on siin suur roll looduslikul kivil, antud juhul hallil graniidil, mis määrab ära fassaadi üldise vaoshoitud koloriidi ja dekoratiivsete skulptuuride iseloomu. Parimad juugendi näited on Kamennõi saarel Peterburi eliidi härrastemajad. Kuulsamaid näiteid on baleriin Matilda Ksesinskaja villa (1904 06). 3. Lalique`i looming näitab traditsiooniliste kullassepa traditsioonide suurepärast tundmist. Seda näeb mitte ainult vanade juveelitoodete jäljendamises vaid ka julguses, kuidas ta muutis oma kunstiprintsiibid küpse stiili uudsetesse vormidesse. Lalique`i
- tema parimad tööd lähenevad oma kompositsiooni tasakaalu ja piduliku suurejoonelisusega kõrgrenessansile, - kirikupildid hoopiski sügava usulise põhitooniga, elu lõpul sattus Savonarola askeetlusemõju alla, see süvendab äärmuslikku kirglikkust. PIERO della FRANCESCA (1410/20-1492) 11 Peamine tähelepanu perspektiivile, koloriidi- ja värvitehnilistele probleemidele ning valguse kujutamisele. Eriti valguse maalijana on oma aja meistritest ees. Ulatuslikumaks tööks on freskod San Francesco kirikus Arezzos. Iseloomulik: - rahulik kindlus, sünge tõsidus, - massiivne suurejooneline lihtsustav figuuristiil, mis on vägagi uudne ja omapärane, - valgusmotiivide julge käsitlus, - suur meisterlikkus freskomaalidel valgusefektide kujutamisel.
element, mis oli nii klassitsistide kui ka realistide lemmikuid, sest tavalises päevavalguses ei näe me selgeid, teravaid piirjooni. Samuti pidid kaduma lokaaltoonid, kuna impressionistid ei tahtnud näha ega näinudki suuri ühevärvilisi pindu. Oma muljet millestki maailmas, püüdsid impressionistid edasi anda väikeste visandlike erivärviliste pintslitõmmetega, et siis tajub pildi vaataja teatud kaugusest värvilaike just nii nagu vastavat lõike looduses. Värvi ja koloriidi suhtes olid neil samuti omad nõudmised ja tõekspidamised. ,,Laske päike sisse, kujutage asju nii, nagu nad heleda päikese paistel paistavad," rääkisid nad. See oli suur pööre, sest akadeemiline suund pidas õigeks tumepruunikat koloriiti ja raskelt mõjuvaid tuhme värve. Impressionistide maalid olid maalitud helgetes ja rõõmsates toonides. 4:)Miks pöörasid impressionistid palju tähelepanu valgusele ja õhule?Me näeme kõike ainult tänu
Huvist valguse maalimise vastu töötasid nad otse looduses, heleda päikesepaiste käes. Vahel maaliti ka samu asju aga erinevatel päevaaegadel või aastaaegadel, et saada erinevat meeleolu. Näiteks mõnda puud võis maalida varahommikul, päeval, õhtul, udus, päiksepaistel. Nad kasutasid heledaid puhtaid värve ja asetasid need lõuendile väikeste komataoliste pintslitõmmetega. Sellised värvilaigukesed andsid õige tooni alles teatud kauguselt vaadates. Värvi ja koloriidi suhtes olid neil samuti omad nõudmised ja tõekspidamised. ,,Laske päike sisse, kujutage asju nii, nagu nad heleda päikese paistel paistavad," rääkisid nad. See oli suur pööre, sest akadeemiline suund pidas õigeks tumepruunikat koloriiti ja raskelt mõjuvaid tuhme värve. Neid võlusid udused atmosfäärid. Domineerisid pehmed pastelsed värvid.Nende maalides oli näha lüürilist tundetooni, meeleolurohkust ja nüansirikkust. Vähenes ruumilisus. Oluline polnud sümmeetria, vaid värv
3) Antiikkultuuri käsitlev kirjandus (J. J. Winckelmanni teos "Antiikkunsti ajalugu"). Romantismi tunnused. Nimetus romantism kandub kunsti üle kirjandusest. Väärtuslikumad romantismi saavutused maalikunstis. Romantism seab esiplaanile isiku-ja loominguvabaduse, rõhutas tundeelu tähtsust. Eeskujusid leiti keskajast, eksootilistest idamaadest ja barokk-kunstist. Maalikunsti tuleb taas liikumine, järsud valguskontrastid, hoogne pintslikäsitlus. Pearõhk koloriidi Realismi iseloomulikud tunnused: Juhtiv koht maalikunstil. Kõiki elu külgi püütakse kujutada võimalikult tõepäraselt (alguse sai realistlik maali käsitluslaad maastikumaalis nn. Barbizoni koolkonna maalijate poolt). Hakatakse kujutama raske töö tegijat, suhtudes temasse lugupidamisega. 1874.a. eksponeeritakse C.Monet maali "Impressioon. Tõusev päike.", mille järgi saab vool omale nime. Impressionistid asetavad pearõhu vahetu mulje, hetke edasiandmisele.
Edasi paar kaldale tõmmatud paati ja valendav abajas. Mererannik kõrgendab aeglases tõusus maa suunas. Pildi keskel seisab saaretaat, pastlais ja kootud vammuses, ühes käes piip, teine aga tõestetud silmade kohale. Maali koloriit on mõõdukalt hele. Selle määravaks aksendiks on keskel istuvate naiste kirjud rõivad, mille valitsevaks värviks on punane. Õnnestunud kompositsiooni kõrval esinev aga maali juures ka märkimisväärseid puudusi. Need avalduvad esijoones valguse ja koloriidi ebaühtlases reziimis. Otseste akadeemiaõpingute tulemusena kujunes Jansenist tubli realist. 1914. aastal on värskelt abiellunud Jansen sunnitud tagasi pöörduma Peterburi. Ta leiab siin ka sobiva korteri ja nii asub ta nüüd juba koos perekonnaga jälle Neeva linna. Siia jääb ta kuni 1917. aasta kevadeni. Jansen, haigestunud 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni päevil, läks vastu raskele tervislikule kriisile. Kevadeks on Jansen
1929. a. toimunud võistlusele saadeti näiteks 96 laulu. Neist kaks auhinnati ja kolm tunnistati nimetamisväärseiks. Kõik need viis laulu olid Saare laulud. Kolmekümnendaist aastaist alates saab Saare looming, klaveriteosed kaasa arvatud, juba üldise tunnustuse osaliseks. Väga kõrgelt hindasid Saare loomingut jällegi lätlased. 1932. a., kui Riias esines Tartu ülikooli Akadeemiline Meeskoor, kirjutab üks sealne arvustaja, et Saar köidab omapärase koloriidi ja muusikalise mõtte värskusega ja lisab, et eesti muusika kujunemine omapäraseks rahvuslikuks muusikaks "läheb nähtavasti Saare kaudu nagu kiir läbi akna". Teise arvustaja otsus on veelgi tähelepanuväärsem: "Saarest saab omapärasemaid ja silmapaistvamaid heliloojaid kõigi Balti riikide rahvaste muusikas." Mõni aasta hiljem kirjutatakse Riias esitatud koorilauludest, et meisterliku faktuuri ja rahvusliku koloriidi kõrval
· Edvard Grieg · Ferenc Liszt · Fryderyk Chopin · Hector Berlioz · Giuseppe Verdi · Pjotr Tsaikovski ROMANTISM II · Tunded · Romantikud on öelnud, et mõistus võib eksida, kuid tunne ei eksi kunagi. · Esimesel kohal inimese sisemaailm · Neil on ebamaiselt kaunid ideaalid ja unelmad · Inimesed, kes kõiki tundeid välja näitavad · Romantilisele kunstile on omane karakterite, meeleolude ja koloriidi kontrastid. · Ilu otsinguid põgeneb kangelane minevikku, unistustesse, muinasjutu maale, looduslähedaste rahvaste juures, kuid leidmata hingerahu. · Viisid on enneolematult kaunid · Muusikal on tihe side kirjanduse ja kunstiga · Kasutati legende, eeposeid jne, ka instrumentaalmuusika loomisel. · Esikohal tekstiga seotud muusika · Vokaalmuusikast laulud Lavateostest ooperid · Uueks zanriks kujunes operett
kolmnurkne kompositsioon: - täiuslik psühholoogiline portree; Mona Lisaga rajas kunstnik uue suuna portreemaalis suuna, mis pani pearõhu inimese sisemise mina esiletoomisele. 17.Milline Itaalia 16.saj. kunstnik meenub esimesena, kui räägitakse nn. klassikalisest ilust?(Raffael) Millist teost seostad kl-se iluga?(Sixtuse madonna) Kas maalil on ka sügavam tähendus? Milline? kompositsiooni täiuslikkuse vormikõne suursugususe, figuuride sügava hingestatuse ja koloriidi mõjukusega esindab see tahvelmaal renessansi kunstiideaali klassikalist väljendust. Mis on eriline tema teoses ,,Ateena kool"? on pühendatud filosoofia ülistamisele suurimad antiikmaailma vaimukangelased elavalt diskuteerimas üksteisega. Kompositsiooni kesksed figuurid on Aristoteles ja Platon. Teos on vaba, loomulik, liikuv, kuid jääb äärmiselt sümmeetriliseks, tasakaalustatuks ja harmooniliseks. Suure tööhulga tõttu oli sunnitud kasutama abilisi. 18
maailm, tema parimad tööd lähenevad oma kompositsiooni tasakaalu ja piduliku suurejoonelisusega kõrgrenessansile, kirikupildid hoopiski sügava usulise põhitooniga, elu lõpul sattus Savonarola askeetlusemõju alla, see süvendab äärmuslikku kirglikkust. ● PIERO della FRANCESCA (1410/20-1492) 16 ● Peamine tähelepanu perspektiivile, koloriidi- ja värvitehnilistele probleemidele ning valguse kujutamisele. Eriti valguse maalijana on oma aja meistritest ees. ● Ulatuslikumaks tööks on freskod San Francesco kirikus Arezzos. ● Iseloomulik: rahulik kindlus, sünge tõsidus, massiivne suurejooneline lihtsustav figuuristiil, mis on vägagi uudne ja omapärane, valgusmotiivide julge käsitlus, suur meisterlikkus freskomaalidel valgusefektide kujutamisel.
Kas andsid siin tõuget hollandi maastikumaalijad või elama asumine maale, on raske otsustada. Võib-olla mõjusid mõlemad tegurid, kuid fakt on, et alates 1635. aastast väljus Rubensi ateljeest arvukalt žanripuhtaid maastikumaale. Rubenslik , värvirikas palett ülistab nüüd maastikku ja maaelu. Tähelepanelikult on meister vaadelnud Flandria lauskjat maastikku ning ateljees looduselamusi taaselustades on neile and¬nud punakaspruuni õhtuõhetuses või hommikupunas särava koloriidi. Dünaamikat ja dramaatilist pinget toovad maastikesse puude ja pinnareljeefide varjud. Rohkem kui kusagil mujal näeme siin valguse ja värvide seost. Enamasti liiguvad maasti¬kumaalidel inimesed, toimetades midagi igapäevast, näiteks karjatavad loomi. Ajastu moe kohaselt viis Rubens ka küla¬rahva peod maastiku foonile. 18.Rembrandt Tema stilistiline areng: 1650-60 aastatel loobus siledast maalipinnast ja hoolikast modelleerimisest
Mõlemad, nii Manet’ kui El Greco teos, kujutavad kunstnike lähedasi kaasaegseid ning ka friisilaadne kompositsoon ühendab kahe kunstniku tööd. Mõlemal teosel on kujutatud hulgaliselt meesfiguure, millest enamuse moodustavad portreed. Maalil kujutatud figuuride näod asetsevad mõlemal teosel ridamisi samal horisontaalsel tasapinnal. Vormilise sarnasuse kahe töö vahel leiab ta ka musta koloriidi domineerimisel maalil kujutatud figuuride riietuses, sammastel asetsevate valgustite paigutus Manet’ maalil vastab El Greco maalil tõrvikute paigutusele. Manet maalil rõdult poolenisti paistva jalapaariga võrdleb de Leiris El Greco maalil taevasse mineva krahvi jalgu. Ka El Greco teosel asub autori signatuur mõnevõrra ootamatus kohas taskurätikul, mis paistab ühe figuuri
Maarja kiriku koha peale, lisaks Tartu Ülikoolile tegi vana anatoomikumi,tähetorni ja Toome varemetesse raamatukogu, terve rea hooneid Tartu kesklinna(aadlielamud), hakati Toomemäge välja kujundama pargiks Geist ja Kranhals – kaubahoov Tartus Engler – siirdus 1815 aastal Helsingisse, suur osa Helsingi kesklinnast oli tema projekteeritud MAAL Prantsusma - Jacques-Louis David – tema maali iseloomustas range ülesehitus, skulpturaalsed poosid, äärmine lineaarsus, mütoloogia, ajalugu, koloriidi vastu huvi ei tuntud, 1805-1807 6,1 m kõrge ja 9,31 m lai Napoleoni keisriks kroonimine, oli hinnatud portretist Ingres 1780-1867 – jäi elu lõpuni klassitsistiks, eelkõige portretist, alasti maal „Suur odalisk”, „Türgi saun” Prud'hon – allegoorilised maalid, Õiglus ja Jumalik kättemaks, kes ajavad kuritegu taga, Gerard 1770-1837 – Gupid ja Psyche, Madame Recamier portree, ROMANTISM 19
ilusamana.Suur tähelepanu rõivastusele. 6. Hiiglaslikule kunstikollektsioonile pani aluse Katariina Suur. Talvepalee ruumidesse kogunesid tsaariperekona liikmed üksildustundidel, sellest ka prantsuskeelne nimetus ,,ermitage" mis tähendab eraklat. 7. Frans Hals- maalis ainult inimesi. Eriti ilmekad on suured grupipildid ja väga hästi õnnestusid tal naervad inimesed. 8. Jan Vermeer-on äratuntav maalide kollakates ja sinistes toonides koloriidi järgi. 9. Vermeer töötas ühe töö kallal väga kaua ja temalt on säilinud vähe pilte (ca 35), arvatakse, et ta rohkem ei jõudnudki. 10. Koloriit-maalikunstis pildi värvikäsitlus, värvide kogumõju, iseloomustav värving. 11. Rembrandt- eelistas tumepruuni, tumepunast ja kullakarva. Kasutab heledust- tumedust, valgust ja varju. Esiplaani figuurid heledad-valguses, tagaplaani kujud rohkem hämaras. 12. ,,Kadunud poja tagasitulek"-tema loomingu tipp. Mõistujutt varanduse ära raisanud
meistrina. Oja on partituuri lisanud märkuse: ,,See on ilu kaebelaul saatanast vallutet maailmale". Teos on impressionistlikult õhuline. Ojale iseloomulikult on ta siin ühendanud äärmiselt erinevad karakterid. See on küll lühiteos, ent palju sisutihedam ja värvikam kui nii mõnigi ulatuslik sümfoonia. Oja helikeel oli 1930. aastatel uuenduslik. Ta katsetas kunstlikult konstrueeritud helilaadidega, mis lisas mitmetele teostele huvitava kõlalise koloriidi (Klaverikvintett, ,,Vaikivad meeleolud"). Tema muusika on väga fantaasiarikas, leidlik, eriliselt sugestiivsete kujunditega, nagu kosmosefantastikast inspireeritud ,,Aeliita süit" (III osa Magatsitlite tants). Klaverikvintetti oli Oja alustanud juba muusikakooli ajal, põhiline osa tööst valmis aga pärast kooli lõpetamist. 1935. aastal Eesti Akadeemilise Helikunstnike Seltsi korraldatud kammermuusika võistlusel pälvis teos I koha. See on erakordselt pingeline ja terviklik teos,
annaabi.ee 
