Klassitsism ja romantism (0)

http://www.abiks.pri.ee
KLASSITSISM
1.Ladina keelest – classicus (esmaklassiline, ülim, parim)
2.Varaklassitsism kuni 1800, kõrgklassitsism peale 1800 
3. Arhidektuur – püütaxe vabaneda renessansiaegsest antiigi tõlgendamisest. Jõutaxe puhta antiigini(täpsed mõõtmed ja proportsioonid).Antiiktemplite koopiad (elumajad, lossid, kirikud)Näit:MADELAINE KIRIK PARIISIS (1806-1843).Ehitised lihtsad, ranfes, suurejoonelised, sümmeetrilised,reeglipärased.PARIISI PANTHEON (1764-1789).Tähe võidukaar Pariisis.
4. Sisearhidektuur on tagasihoidlik.Palju on trofeekimpe(kips,pronx) nt:lipud, mõõgad, kilbid-need näitasid sümboolselt, et riik on võitnud sõja või lahingu.(meeldis stalinile)
5. Skulptuur laenab teemat antiik mütoloogiast.Inimkeha kujutataxe alasti ja atleetlikuna.Itaallane- ANTONIO CANOVA(1757-1822) „Amor ja Psyche ”, ”Rusikavõitleja”Prantslane-JEAN ANTONIE HOUDON(1741-1828) „Voltaire”, „ Tiiger ründab krokodill ”Taanlane- BERTEL THORVALDSEN(1768-1844) „Janson kuldvillakuga”,” Aastaajad ”
6.Maalikunst: hakkab üle võtma reljeefi taolisi maale,värv pole enam tähtis(jääb tahaplaanile)Kindlad normid:mehine ja eetiline. Näited: a) Jacques Louis David „Tapetud Marat ” ”Oraatiuse vanne ”, b)Jean Auguste Dominigue Ingres oli hea portretist „Nero”,” Thomas Chatterton”
7.Klassitsismi kõrgemad(K) ja madalamad(M) zanrid:K-ajaloomaal,portree, religioosne maal, allegooriline ja mütoloogiline maal (suured kunstnikud ). M-maastiku-ja olustikumaal , natüürmort (madalad kunstnikud)
8.Akadeism- eluvõõras, rangeid klassikalisi eeskujusid jälgiv kunstisuund ; arenes välja 19. saj. Prantsusmaal klassitsismi põhjal, võeti kunstiakadeemiate õppekavadesse ning leidis pooldajaid valitsevates ringkondades.Salongikunst-oli esindatud salongides, salong -võõrastetuba; ruum kunstinäituste jaoks.
9.Mis on klassika ja klassikalisus L.Priimäe arvates? Klassikaline- kõrgeväärtuslik; antiikmaailma puutuv.
10.Klassikalise ajastu põhiteemad:(õilis lihtsus ja vaikne suurus, kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võtilema pahede vastu)
11.Apolloonilisus(A) ja dionüüsilisus(D). A-on klassikaline,selle puhul on inimene kunstnik, (Goethe maneer(maastiku maal),loodusväljendus(natüürmort) ja stiil. D-selle korral on inimene ise kunst
 
ROMANTISM
1.Uus pargistiil- loodus park.Taotletakse metsikust ja vaheldusrikast üldmuljet.Looduslik,seiklusrikas, ehitati varemeid, et olex romantilisem.
2.Maalikunsti näited: Inglased-a) William Blake (oma mütoloogia=piibel+antiik), b)William Turner (kuulsamaid marioniste e.mere maalijaid)
3.Marionist on mere maalija
4.Hispaanlane Fransisco Goya „Ülestõusnute mahalaskmine”, ”Sõjakoledused” .Sakslane Caspar David Friedrich (tähendusrikkad ja tundeküllased motiivid:kloostri varemed talvel, metsasalu kuupaistel) Prantslased a)Theodore Gericault (kirglikud tunded,tramaatika,liikumine)”Meduse’i parv ” b)Eugene Delacroix (vabaduse armastus)„Apolloni kaarik ”,”Vabadus viib rahva barrikaadidele”,”Chopin ja Sand ”,”Chiou veresaun ”, „Dante ja vergilius põrgus”.
5.Arhidektuur jagunes: a) Historitsism (ajalooline stiil, liide neo nt. neogootika ), b)ekleptika()
6.Romantismi üld: pöördus salapärase keskaja poole.kunstnikele meeldisid ka loodusrahvad , metsik maastik , kõik see, mida tsivilisatsioon polnud jõudnud puudutada. köitsid sündmused, milles oli palju õilsust, traagikat, julmust. Et mõjutada vaatajat, kasutati vaatajate südant liigutavaid süþeesid, vastandati maalidel head ja kurja, ilusat ja inetut, elu ja surma. Üle kõige hinnati koloriidi ilu ja selle väljendusvõimalusi. Ajastu kangelased olid vabadusvõitlejad. lemmikteemasid oli kihutavad või tagajalgadele tõusnud hobused, ratsanik uljalt mõõgaga vehkimas. Igatsus kaugete aegade järale. Romantikud pettusid mõistuse kunstis(inimese pea ei suuda maailma mõistusega haarata.Rom on pigem ellu suhtumine kui kunsti stiil
7.Romantiline inimtüüp: sale ,ilus, peen, paheline,kahvatu jume,oskab ujuda, vehelda, tulistada, on ateist , devooniline jumalasalgaja, kangelane, kellel on minevikku, lonkab , armid ja haavad, esitab saatusele väljakutse, näeb noorem välja,salapärane süü või tegu minevikust, kodutu, külaline, ei austa end vaid keskkonda, langeb kangelasena, tunneb sõjakunsti.