Postimpressionistid (0)

POSTIMPRESSIONISTID - kunstnikud , kes tegelesid mõnda aega impressionismiga, kuid pettusid selles ja valisid uue suuna (iga kunstnik erineva), seetõttu on postimpressionismi raske pidada konkreetseks stiiliks või vooluks. Kasutatakse ainult prantsuse kunsti kohta.
Vincent van Gogh Hollandi maalikunstnik . Tegi kokku umbes 900 maali ja 1100 graafilist tööd. Tema tööd on valminud umbes 10 aasta jooksul, kuna 37aastasena tegi ta enesetapu (põdes ka vaimuhaigust). Varasem looming kujutas rahutute pintslilöökidega maalitud olustikumaale lihtrahva elust või lihtsatest asjadest ( koloriit tume-porine). Oma maalidega tahtis ta kaasa tunda vaestele. (Maal ,, Saapad ") . Oma soovi aidata inimesi väljendus ka misjonäritöös. Töötas mõnda aega ka Belgias kaevanduspiirkonnas (pidi sealt lahkuma , kuna sattus konflikti kirikuvõimuga kaitstes kaevureid). Pärast seda elas mõned aastad Pariisis, kus tema koloriit muutus heledamaks ja puhtamaks (üldine meeleolu rahulikum). (Maal ,,Päevalilled"). Aastal 1889 kolis Lõuna-Prantsusmaale, kus muutus tema looming veelgi isikupärasemaks ja värvid intensiivsemaks. Hakkas värvidega oma tundeid ja ideid väljendama (kiri vennale ). Tema elus oli ka mitmeid hingelisi tagasilööke. Näiteks tüli Gauguiniga ja süvenev vaimuhaigus . Oma elu lõpuni pidas ta end impressioniostiks. Tema kunst polnud ta elu ajal hinnatud (lugu, et oma elu ajal õnnestus tal maha müüa ainult 1 maal). Mõningaid töid: ,,Autoportree kinniseotud kõrvadega", ,,Tähisöö", ,, Kirik " . Puutus oma elu ajal kokku ka Pissarroga.
Paul Gauguin Oli prantsuse maalikunstnik. Tema ema oli Peruu päritolu, ka oma varase lapsepõlve veetis Gauguin Peruus , kus puutus kokku kohaliku keraamikaga. Hiljem asus tööle pangaametnikuna. Jõukus lubas tal ka tegeleda maalide kollektsioneerimisega. Puutus kokku Pissarroga. Ta jättis ametnikutöö ja asus maalima. Siiski kaldus ta impressionismist kõrvale. ,, Impressionism on justkui silmad ilma ajuta!". Oma loomuselt oli ta egoistlik ja kõrge enesehinnanguga . Ta suhtles palju kunstnike ja kriitikutega. Jõudis veendumusele, et kunst peaks endas kandma vaimset ja hingelist sõnumit. Oma eeskujuks võttis primitiivsed ja eksootilised kultuurid. (Maalid ,, Turg ", ,,Kust me tuleme?") Ta pidas lääne kultuuri mandunuks. Otsis nii öelda
,,kadunud Paradiisi ". Ta otsingud viisid ta kaluriküladesse ja hiljem Okeaaniasse. Sealsetes kultuurides oli kunst sisult religioosne ja mütoloogne, vormilt aga arhitektuurlik. Sellest tingituna hakkas tegema seinamaale või tahvelmaale, mis meenutasid seinamaalinguid. Oma maalidel vähendas ta tsentraalperspektiivi ja varju osatähtsust. (Kujutused muutusid tasapinnalisteks ja siluetitaolisteks. Usk arhailiste vormide tähenduslikkusesse). Ta teosed muutusid süntetistlikeks (monumentaalne värviga katmine ). Hiljem maalis lihtsalt lõunamaist loodust ja looduslähedaste rahvaste ilu. Maale: ,,Kollane Kristus" , ,,Nägemus pärast jutlust e. Jaakobi võitlus ingliga " .
Paul Cezanne Prantsuse maalikunstnik, keda peetakse sillaks impressionismi ja kubismi vahel. Esialgu kujutas tumedaid vägivaldseid sündmusi. (,,Kaardimängijad"). Hakates impressionismiga tegelema sai suure tagasilöögi kriitikutelt, kes pidasid Cezanne ruumi kujutamist ja vorme rohmakateks. Impressionismist eemaldudes võttis siiski üle värvide ilu ja valgusküllase koloriidi. Edasi tahtis ta ühendada looduse vormid stereomeetriliste kujunditega (näiteks silinder, kuup , koonus). ,, Saine -Victoire'i mägi". Ta lõhkus ka tsentraalperspektiivi. Maal pidi olema vaimse tähenduse allikas. Teoseid: ,,Poiss punase vestiga", ,,Sinine vaas", ,,Natüürmort kummutiga", ,,Natüürmort
õunaga", ,,Suplevad naised".
Georges Seurat. Teda peetakse noeimpressionismi rajajaks (puäntillism ehk looduse edasi andmine punktitaoliste värvilaikudega). ,,Pühapäeva pärastlõuna Grande - Jatte 'i saarel". Ta tajus , et värvilised objektid oma varjuga mõjutavad üksteise nähtavat värvust. Nn täiendvärvuse varjundid. ,, Seine Grande-Jatte'i saarelt nähtuna". Tema pintslitõmbed olid punktitaolised, mitte impressionistide moodi komakujulised. Ta tajus ka seda, et värviliste pigmentide segamine annab lõpuks musta tooni ja värviliste valguste segamine valge valguse.
Ta puutus kokku ka Paul Signaciga, kellest sai Pärast Seurat neoimpressionistide koolkonna juht. Seurat on teinud Paul Signacist ka portree. Tema kuulsaimad teosed ,,Tee Portieux's" ja ,,Antibes'i sadam".
Henri de Toulouse -Lautrec. Oli aadliperekonnast pärit. Lapsepõlves saadud luumurdude tõttu kasvas tast moondunud kehavormidega kääbus. Asus elama Pariisi äärelinna Montmartri, mis oli tähtis meelelahutuse piirkond. Tegelas ka litograafiaga, plakatid. ,, Reklaamplakat Jane Avrilist", naiskloun ,, Moulin Rouge'is". Tema kunstistiilist kasvas hiljem välja jugendstiil, kus domineerisid tumedad piirkontuurid ja milles esineb palju erootikat.