Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kokkuvõte oliulisematest teemadest popkultuur ja -muusikas". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
muusika, rmastus, armu, figuur, revolutsioon, afroameerika, rahuldus, tehnoloogia, armastaja, figuurid, sõdur, mässaja, rahulduse, spinoza, kramp, nietzsche, valgustus, üleinimene, lihtsust, masinlik, apollo, dionysos, piire, suuteline, avastama, vastand, orjad, õiglus, popkultuuri, 60ndatel, püüelda, kultuuriruumis, rockmuusika, kirjutataksekasutuslikkusest. Kunst pidi asuma argistest motiividest kõrgemal. Vastandus massi maitsele. Suur probleem, millega tollane esteetika võitles oli romaan. Idee kaunitest kunstidest loodi romaani vastu. Kant nimetas seda mehaaniliseks. Jõuti järeldusele, et hea kunst on see, mis lükab tahapoole emotsioonid, hea kunst see mis toimib intelekti kaudu. Halb kunst see mis juhindub emotsioonidel, tekitab naudingut. Kunagi oli muusikat vaadledud paraleelselt retoorikaga. Muusika pidi inimesi veenma, olema selline, et suudab inimestele mõju avaldad, veenda milleski. Kui muusikat hakati vaatama kui kunsti, siis tulid paljud muutused: tähendas teatud struktuuri. Ülesehitus muutus. 2ks muutuseks: vähem oluline oli subjekt kes muusikat kuulab, olulisem see mida kuulab. Retoorika mõte oli, et inimene kuulab muusikat ja saab sellest rõõmu. Helilooja ei loo inimese taju jaoks vaid inimese kujutlusvõime jaoks. Muusika vastuvõtt ei ole sensuaalne protsess
Popkultuur ja popmuusika Mässaja arhetüüp. Mässu ja revolutsiooni teatav vastandus. Sartre on teinud vahet mässajal ja revolutsionääril. Sartre’le tuginedes saame tuua välja neli aspekti, mille põhjal eristada. 1) revolutsioonid toimuvad tuleviku nimel. Mässaja jaoks on kohe praegu. 2) igasugune revolutsioon on kantud uue korra nimel. Mässu taga on kaos. 3) revolutsionäärid taltsutavad oma iha. Mässajad lasevad ihad vabaks 4) Revolutsiooni loogika on uue maailma loomine kollektiivselt paljudele teistele. Mässu loogika on puhtalt individualistlik. Mässu ja revolutsiooni vahe tegemine on väga omane populaarmuusikaga seotud plahvatuse kirjeldamisel. 60ndatel plahvatushetk. Siis hakati popmuusikat siduma teatavate revolutsioonilistele ideedega
Popkultuuri teooriad 27.03.09 Tõnis Kahu Esimene suurem nn plahvatus peale sõjaaega ROCK MUUSIKA revulutsiooniline murrang mäss/vastuhakk so. rockmuusika algtõukeks. 60" revulutsioon, 70" punk muusika. Räp/hip-hop - ameerika mustade vaba sõna väljendus (vastuhakk,ülestõus). Olla võimalikult tsiviliseeriamata- ja läbi selle seda ka müüakse. Rockmuusika plahvatus räägib in õigluse, võrdsuse tasakaalust, samas on anti- demorkraatlikud. Rock muusika ajalugu on reaktiivne. Alati protesti vorm. Rockstaarid kulutamise/raiskamise/hävitamise lood. 4 erinevust Mäss v/s Revolutsioon: Revulutsionääri pakutud rahuldus, mida ta püüdleb ja väärtustab on kollektiivne
Apollo oli korrastaja, valvas piiride ja piiritluse, seaduste üle. Dionysos oli vastupidine – veinijumal; joobmuse, ekstaasi, ka viljakuse jumalus. Apollooniline printsiibi aluseks analüütilisus. On olemas asjade vorm, kuju andmine. Kõige apolloonilisemaks kunstiks skulptuur. Kaudsest luuakse kord. Dionüüsilisus lõhub inimese karakterit. Ekstaatiline loovus – individuaalse karakteri lõhkumine. Kõige dionüüsilisem kunst muusika. afekt(iivne) Mõlemad jõud olid Nietzsche jaoks olemas kreeka tragöödiates; teda huvitasid kõige rohkem ekstaasid, primitiivsed rituaalid. Tema arusaama järgi kr. tragöödiate olemus on mõista seda, et kõik, mis on sündinud, on ka surelik – arusaam tsüklilisusest. Imetleb selle tõttu, et tragöödiates seisavad inimesed vastakuti surmaga ja ei ole kristlusele omast „pääsemist“. Kristlikus lääneühiskonnas ei ole levinud see, et elu jaotamine käib elu surmaga koos.
kultuuri kohta. Tal on kaks printsiipi: apollooniline ja dronüüdiline. Apollo on päikesejumal, mõistuse ja korra jumalus, kontrollib seadusi, hoolitseb piiride eest. Appollooniline printsiip tähendab asjade eristamise viisi, asjade vorm on appollooniline, individuaalse vormi andmine millelegi. Dionysos on pidutsemise, ekstaasi,viljakuse, purjusoleku jumal, seksuaalne identiteet on kahtlane. Teda kasvatati kui tüdrukut. Dinüüsiline prisiip hävitab piire ja muusika teeb just seda. Dionüüsiline kunst on muusika. Muusikat võime loomu poolest pidada dionüüsiliseks. Modernsuse vastu oli Nietzsche. Principinm individuationis- individuaalsus printsiip. Lääne inimene soovib olla individuaalne. Dionüüsiline printsiip lammutab individuaalsust. Dionüüsilistes rituaalides ülistasid inimesed ise ennast aga koos selle hävinguga(surm). Judeorkristlik printsiip on see,et leitakse vahendeid surma tõrjumiseks, kusagil on taevas kuhu
nietzsche jaoks on need kaks printsiipi tasakaaluliselt olulised inimese arengus apollooniline üldises plaanis tähendab kõigi analüütiliste eristuste alust kogu asjade kord on apollooniline, kui me anname asjadele kuju, me teostame seda printsiipi. nietzsche pidas kõige apolloonilisemaks skulptuuri. ka homerose eepilist luulet pidas nietzsche korrastatud kunsti mudeliks. kõige dionüüsilisemaks kunstiks nietzsche pidas muusikat. muusika mõjub otse kehale, inimese individuaalsus lahustub muusikas, mõistusele see aga ei mõju. tuletame meelde hamleni rotipüüdjat, või lugu sellest, kuidas vihane pillimees, pärast külarahvaga tülliminekut, mängis nii, et külarahvas tantsis ennast surnuks milline oleks tolleaegne muusikaesteetika? klassikalise muusika ideaal oli visuaalne ideaal : muusika on parim partituuris. kant väitis, et muusika on kasvatamatu : hästikasvatatud on ta ainult partituuris,
Selleks ei loodusest aru saada peame õppima erinevaid kultuure tundma. Kusagil eksisteerivad rahvad, mis on puutumatud tsivilisatsioonist, puhtad. Peame avastama kultuuri seal, kus tsivilisatsioon pole rahvast puutunud. Hakati otsima kadunud salajasi kultuure (nt eesti tol ajal). R. Williams: Indiviidide või indiviidide grupi vaime intellektuaalne esteetiline protsess. Kultuuri mõiste avamine kunstitoeste abil (raamatud, muusika jne) Kultuur on inimeste elamise viis, seega sinna alla kuulub kõik, mis me teeme. Ideed on mõjutanud kultuuriteooriat Nietzsche, Freud, Marx Nietzsche "Tragöödia sünd muusika vaimust" Niezsche teeb olilise järelduse Lääne kultuuri kohta kõrvutades seda antiikkultuuriga. Apollooniline (asjade eristamise alus, kõigil asjadel on oma vorm. Vorm on apollooniline. Skulptuurid nt.) ja dionüüsiline (hävitab piire ja lagundab individuaalsust: muusika, mis murrab läbi inimese
metoodikat kasutades. Positiivsete teadustena pidas Comte silmas matemaatikat, astronoomiat, füüsikat, keemiat, bioloogiat ja sotsioloogiat. ARTHUR SCHOPENHAUER (17881860) Peateos "Maailm, kui tahe ja kujutlus". Muuhulgas kirjutanud laiale lugejaskonnale mõeldud raamatu "Elutarkus". Schopenhauer uskus, et tahe on maailma tõeline olemus, mille võimuses kõik inimesed on. Inimeste surelikud minad on kõigest universaalse tahte tööriistad. Tahtest võib jagu saada kunstide, eriti muusika vaatlemise kaudu. Tahte ainuke soov on eksisteerida üksnes kujutluste maailmas. Schopenhauer põlgas seltskondi, sest neis ei toimu midagi tähelepanuväärset ja tarka. SØREN KIERKEGAARD (18131855) Protesteeris ratsionalismi vastu. Religioosne filosoof. Eriti suunas oma filosoofia Hegeli vastu. Väitis, et Hegel käsitleb ainult suuri ideid, mille taha kaob ära inimene. Kierkegaard tähtsustas indiviidi, mitte liike ega tervikut. Oma ajastut iseloomustas ta kui põlgust
· Turul inimeste ärakasutamine · Tarbimine massiline ja automaatne · Inimeste kooslusmass kerge manipuleerida · Kommertskultuur on nauditav, kerge 5. Popkultuur on osa poliitilisest võitlusest · Hegemoonia (Gramsci) kultuuri kaudu tekkinud grupid veenavad teisi · Inkorporeerimine ideed, mis tunduvad konfliktsed 6. Populaarkultuur on rahva enese kultuur, rahva enda poolt loodud · Inimeste määratlemisviis · Rahvas ise teeb valiku 2 · Kas muusika on midagi, mida plaadifirmad loovad või muusika nn loob plaadifirmad jne? Massikultuur ohustamas eliidi väärtusi parempoolsed Rahvast manipuleeritakse, mure inimeste pärast, kes langevad manipulatisooni ohvriks vasakpoolsed 19.sajandi Euroopa võttis omaks M. ARNOLD'i väited ("Culture and Anarchy" 1869) *vaatas populaarkultuuri muu kultuuri sees *kultuur tema jaoks: 1.Kultuur kui TEADMISTE VARAMU ehk parim, mis maailmas öeldud ja öeldud
Popkultuur enamusekultuur. 2. Popkultuur on vastandatud kõrgkultuuriga. Populaarkultuur on justkui päriskultuurist ülejäänud osa, mis päriskultuuri hulka ei kuulu. Näide selle kohta, et kõrgkultuuri eristatakse madalast: KÕRGKULTUUR: klassikalise muusika kontserdil pole nauding kõige tähtsam. Naudingut tuleb edasi lükata. MADALKULTUUR: Kui minna klubisse tantsima, siis on nauding kohe kätte saadav. Prantsuse sotsioloog Bourdiey väitis, et kõrge ja madala jaotus pole midagi absoluutselt, üle aegade kestvat. // Kuid kui me vaatame
Engels oli hea kirjamees, kes viimistles Marxi kirjutatud teoseid. Londonis kirjutas ta oma peateose „Kapital“. Oma mõjuvõimult võib selle kõrvale asetada üksnes Piibli. Londonis elas ta slummis nälja piiril ja 3 tema 6-st lapsest surid. Ta oli krooniliselt haige ja kui tema abikaasa, kellega ta oli 40 aastat abielus suri vähki, siis kustus ka Marx. Ka tema teosed kirjeldavad vaesust. Marx oli teoreetik. Ta ei olnud Lenini-sarnane revolutsioonijuht. Revolutsioon on tema element, siiski pürgis ta teaduslikkusele ja püüdis oma teooriaga tungida alusmüürideni. Marx annab materialismile uue sisu. Filosoofia põhiküsimuseks saab teadvuse ja tegelikkuse suhe. „ühiskondlik “ tootmine, „tootmissuhted“ ja majanduslikud formatsioonid on tema olulisemad mõisted. Ta on majandusteadlane. Materiaalsed tootmissuhted vajutavad oma pitseri kõikjale. „Vaimul“ lasub kohe algusest peale needus, olla koormatud mateeriaga. Ta on
EETIKA Eetika normatiivne (ainult ei vaatle, vaid ka ütleb, kuidas peaks käituma. vaatleb seda, mis on ja samas nõuab, kuidas peaks olema) teadus. pärineb Vanast Kreekast, Aristoteles looja, 4. saj. eKr. Uurib, mis on õige ja mis vale. Käitumisjuhiseid vaadatakse läbi moraali (lad. k. sõnast mors, kr. k. eetos inimgrupi moraalikogumik, mida peetakse heaks. 3D Eetika I eetika mõõde tegeleb sellega, kuidas minu ja teise inimese suhted peaksid olema. Määrab ära selle, mis hea ja mis kuri, mis õige ja mis vale. Sellega puutume kõige enam kokku. II eetika mõõde tegeleb sellega, kuidas ma peaks suhtuma iseendasse. Võin olla hea teiste inimeste vasu, enda vastu halastamatu. III eetika mõõde tegeleb sellega, mis on inimkonna eesmärk ja kuhu inimkond suundub. Mis on inimese eksistentsi eesmärk. Eetika, filosoofia, religioon tihedalt seotud. Eetikakriis mille järgi mõõta, mis on hea või halb? moraalitus
Teemad on läbisegi. Kasuta otsingut! ÕIGE VASTUS ON ESITATUD RASVASES KIRJAS!!! Aristoteles eristas loomulikke ja kunstlikke asju. Erinevus on tema arvates selles, et · loomulikud on need inimese loodud asjad, mida inimesel tõesti vaja läheb (nt maja), kunstlikud aga need inimese loodud asjad, mida tegelikult vaja ei lähekski (nt ehted) . Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest ja kunstlikkusest võidakse küll rääkida ka teistes tähendustes, kuid praegu on jutt Aristotelese arusaamast. · loomulikud asjad tekivad iseenesest, kunstlikud asjad loob aga inimene · loomulikud on need inimese loodud asjad, mis on kooskõlas valmistaja kavatsusega, kunstlikud aga need, mis ei ole kooskõlas valmistaja kavatsusega (nt ebaõnnestumise tõttu). Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest ja kunstlikkusest võidakse küll rääkida k
· Algavad Euroopa misjoneerimise aastad. vabanenuna kõigist asjust, tõused sa jumaliku Misjoniajastud pole aga parimad filosofeerimiseks. pimeduse olemuse-ülesesse kiirgusesse. Aga kui · Euroopa kujuneb kolme suure röövrahva sa tahad teada, kuidas need asjad toimuvad, siis rüüstamise objektiks. palu armu, mitte õpetust." · Valgustus · Bonaventura · Muutumatute printsiipide tõde haarab inimene (kui Giovanni Fidanza muutuv olend) üksnes jumalikust valgusest · u. 1221 - 1274 valgustatuna (illuminatsiooniteooria).
vanematele. Noored hakkasid määrama seda, mis üldse turul toimub. Paternalism - isalik suhtumine, natuke kahtuslik ja umbusklik suhtumine, et meie teame paremini, mis noorte kasvatamiseks on vaja. BBC - tähekombinatsioon, mis hoolitses selle eest et see mis noortele pakutakse peab olema ka hariduslik ajaviide. Ameerika pakkus puhtalt lusti. BBC-d vihkasid enamik Briti noored. 50datel ei saanud ka Briti noored ameerika kultuuri väga kergelt kätte. Britid lõid oma muusika kultuuri, Biitlid jne. Muutus tuli 54 aastal Britanniasse tuli kommertstelevisioon. Ka 60ndatel ei saanud ameerika muusikat väga lihtsasti kätte. Kuigi tänapäeval vaadatakse BBC-d positiivse alatooniga, sest see suutis säilitada Briti oma identiteedi mingil määral. Briti majandus sõltus väga suuresti Ameerika abist. Probleemi tektias Ameerika sõdurite kohal olek sõjaväe baasides ja nende suhe kohalike inimestega. Kuigi Suur-Britannia oli
Etoloogiline antropoloogia - inimest ja tema loomust püütakse määratleda ta bioloogilisest olemusest lähtudes. Inimene kui mõtlev loom. Klassikaline filosoofiline antropoloogia - inimest vaadeldakse kui liitsubstantsi, mis koosneb mitmest algest. Kristlik antropoloogia - inimene on eriline kogu loodu hulgas, kusjuures on ta jumala palge järgi loodud ning oskab vahet teha heal ja kurjal. Inimene on ka jumala erilise tähelepanu, armu ja karistuse objekt. Inimest iseloomustab ka millegi puuduva igatsus, millest inimene veel enne oma sündi ilma jäi. Romantismile omane antropoloogia - inimest mõistetakse kui isiksust, kelle saladus väljendub tema loomingus. Inimene on maailma kroon tänu oma kujutlusvõimele. Konstruktivistlik ja strukturalistlik antropoloogia - Inimese "mina" on vahendatuse protsesside tulemus (Hegel). Inimene on ühiskondlike suhete summa. (Marx) Inimest mõistetakse läbi tema "mina"
Autor kaob (kõike teadva jutustaja kadumine), mitte lineaarne, mitmekihiline, vihjeline ja katkendlik kogemus, fragmentaarsus, intertekstuaalsus. Vormi eksperimendid, alateadvus (psühhoanalüüsi mõju), teadvuse vool-sisemonoloog, müüdid, sümbolid, enesesüüvimine, analüüs, mõtisklus ja mälestus, psüholoogilne aeg, avatud algused ja lõpud. Modernistlik luule: tunnused- eklektilisus, luule ei põhine ühtsel kultuurisüsteemil, ärapöördumine tehnoloogia ja teadvuse saavutustest, linn oluline teema ja motiivid. Kaasaja probleemid, keel ja struktuur, müüdid ja sümbolism. Absurditeater- olemise mõttetus, näidates igapäeva elu absurdsust sunnitakse publikut otsima ehtsat olemist. Kummastumine- tegelased liiguvad kui unenäos, ei üllatu millestki ning see üllatab/kummastab publikut- paneb teda mõtlema. Psühhoanalüüs mõjutas: sisemonoloog, teadvuse voll (lause hävitamine). Aineks inimese sisemaalim.
Kunagi väljendasid inimesed end oma töös, nüüd töötatakse selleks, et võimaldada vaba aega. Vaba aeg: päris elu asendamine millegi võltsiga. Ainult kunsti kaudu saame me selle tagasi. Massikunst puudutab inimeste vajadusi ja pärisprobleeme, aga pakub neile valesid lahendusi. Populaarkultuur pakub otseseid lahendusi massi vajadustele, kuid need lahendused on halvad. Alamklassi kultuur hakkab segunema keskklassi omaga. Nt. afroameerika muusika oli alamklassi muusika, mille keskklass võttis üle. (Leavis oli kahe maailmasõja vaheline teoreetik). 2) amerikaniseerumine läbi Briti diskursuse. Mis väärtusi sellele vastandati ja milliseid omistati? Tarbimiskultuur tekkis juba 1920-tel, 30-tel. Tarbimisühiskond töötati sisse noorte kaudu, keda suunati moodi ja meelelahutust (kino, muusika - jukebox, heliplaadid) tarbima. (Noored on tulevik, seega tuleb neisse suhtuda teatava õrnusega.) Noortel puudusid oma täiskasvanuks saamise rituaalid
Pidusöök (Platon) Pidusöök on Platoni armastusele on pühendatud dialoog. Selles kirjeldatakse koosviibimist (sümpoosioni), kus iga osaline peab ette kandma kiidukõne armastusele. Eelviimasena, pärast viit eelnenud kõnet, esineb Sokrates oma filosoofilise armastusekontseptsiooniga. Viimasena esineb hilinenud Alkibiades, kes esitab Sokratest armastaja ideaalina. Taustaks on mehe homoseksuaalne armastus nooruki vastu, millel oli oluline koht nooruki sotsialiseerimisel. Heteroseksuaalsete suhetega ei seostatud vaimset armastust. Näitekirjanik Aristophanes räägib armastusest müüdi kaudu: kunagi koosnes inimsugu meessoost, naissoost ja mõlemasoolistest olenditest. Igaüks neist olenditest oli ligikaudu kerakujuline, nelja jalaga, nelja käega, kahe
süviti. Kui näiteks Fichte käsitles sünteesi nõnda, et vastuolu kadus ning mõlemad vastandid said osaliselt piiratud, siis Hegel leiab, et need ületatakse täielikult imelises kolmekordses mõttes. Toimub kolmes tähenduses: kõrvaldatus (seadus ületatakse), hoitus (midagi pannakse kõrvale, hoitakse millegi jaoks alles), esiletõstetus (enam ei nähta teesi ja antiteesi esiletõstetud vastanditena). Näiteks tees on absolutism, antitees (teesi vastand) on revolutsioon. Selle tulemusena ei jää kumbki püsima, need ületatakse täielikult ning tekib vabariik või midagi sarnast. Süntees ei ole tees ega antitees, vaid midagi vahepealset. Hegeli filosoofias muutub keskseks mõisteks absoluutne vaim, mille eneseväljenduseks on kogu maailma protsess ning kogu maailmas toimuv on absoluutse vaimu eneseväljendus. Vastavalt dialektika põhimõtetele toimub see kolmes astmes: Loogika loogika all peetakse tavaliselt silmas
Tänapäeval on abielu lihtsalt nagu paber või leping, sest lihtne on lahutada. Intsest ehk seks õe, venna, ema või isaga on vale ja õigluse puudumine, sest see on ka bioloogiliselt kahjulik. Armastus Armastusvormid väärtustavad teineteist ja võivad esineda korraga. · Eros Eros on seksuaalne armastus, füüsiline kirg või füüsiline lähedus, mille eesmärk on saada rahuldus. Lähedased eros-suhted saavad püsida lühikest aega, näiteks üheöösuhe. Selle taga pole midagi, mis kahte inimest koos hoiaks. · Storge Storge tähendab heasoovlikkust, meeldivust. Näiteks kui toit on hea, võib öelda, et sa armastad seda kokka toidu pärast. · Filia Filia on sõprus. See on Platoni arvates kõrgeim armastuse vorm. Intelligentsed inimesed suudavad armastada agape ja filia järgi, · Agape Agape on armastusevorm ema ja lapse, jumala ja inimese vahel
1. 1. METAFÜÜSIKA -- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala positsioon) 2. EPISTEMOLOOGIA-- Mida me saame teada? Teadmise ja tunnetuse probleemid. 3. EETIKA -- õpetus moraalist, mida me peame tegema? Mõistekasutus on lõtv, räägitakse ka eetilisest elust - moraalse elu tähenduses. Lääne traditsioonis on eetika olnud tihedalt seotud metafüüsikaga, mis pidi andma moraalinormidele püsiva aluse. 4.LOOGIKA -- õpetus mõtlemise struktuurist. Alates Aristotelesest arusaam, et väiteütlusel (logos apofantikos) on kindel struktuur. Kuna filosoofia koosneb väidetest, mitte näit. hüüatustest, siis saab seda loogiliselt analüüsida. Levinud määratlus analüütilises filosoofias: filosoofia on keele loogiline analüüs. 5. ESTEETIKA -- filosoofiline
Esimene kristlik voorus on enese alandamine(vastandumine Aristotelesele). ,,Kes ise ennast ülendab, seda alandatakse. Kes ise ennast alandab, seda ülendatakse." Ise ei pea ennast teistest kõrgemale tõstma. Selles tsitaadis väljendub kristlik alandlikkuse voorus. Aquino Thomas: püüab lepitada kristlikku alandlikkust ja au. Ta toob näidetena välja kristlikud pühakud, nt Pauluse ja Franciscuse, kes peavad end väärituks kõiges peale neile osaks langenud Jumala armu. Nad peavad ennast väärituks oma pattude pärast, aga kui Jumala au ja ligimese hüve seda nõuavad, on nad valmis suurteks, ennastsalgavateks tegudeks, unustades iseennest selle juures. Ja kui selle eest osutatakse talle au, siis ta võtab selle vastu, aga viitab sealjuures Jumalale ja muus osas ta sellest ei hooli (maistest hüvedest ja rikkustest). 14. Feodaalne au Feodaalau sai alguse barbarite vallutustest Rooma riigi aladel. Barbarite hõimuliidritest kujunes välja aadlisugu
Hinge alam osa(sureb koos kehaga) Iseloomu omadused Armastuse/tunnetuse allikas Intellekt Mõtlemine Tõde, tõe allikas Kristlik inimkontseptsioon. · Erilisus kogu loodu hulgas: jumala palge läbi loodud Inimene tunneb head ja kurja · Inimene on Jumala erilise tähelepanu, armu ja karistuse objekt · Maist elu iseloomustab millegi puuduva igatsus, millest inimene jäi ilma veel enne oma sündi · Teispoolne päriskodu ja transtsentreerumine Romantismi antropoloogia: · Inimene on....isiksus, mille saladus väljendub tema loomingus. · Inimene on lõputult rikka, omapärase, unikaalse sisemaailmaga subjekt · Inimene on maailma kroon tänu oma kujutlusvõimele
tagasitõmbumine aktiivsest elust, õnne (rahu) leidmine iseendas, ennast Lahendused: tundma õppides, sõprus on suurim õnn Ühiskondlik lahendus heas riigis (Ühiskondlikust lepingust) (Neo-)augustiinlus (nt Blaise Pascal) Inimest peab varasest noorusest õpetama samastuma riigiga -> kannab hingeline distantseerumine maailmast, Jumala armu ootus, valmistumine igaveseks eneseimetluse üle riigile eluks Individuaalne lahendus (Émile) Subjektiivse õnnekontseptsiooni kujunemine 17. saj. T. Hobbes Inimene kasvab üles isoleerituna kogukonnast Inimesed, nagu kõik kehad, alluvad liikumise seadusele>Inimese panevad liikuma Eneseküllasus, piiratud soovid, tõeline inimlik sõprus
Kõrgem osa mõistus ehk intellekt, mis on võimeline mõtlema ning avastada tõde, pole seotud inimese tunnetega. Keha on võimeline tundma iha, on naudingu objekt. Platoni arvates on inimese hing surematu, intellekt on igavene. Kristlik antropoloogia- inimene on jumala palge järgi loodud olend, looduse kroon, on loodud kõrgeimaks, loodust valitsevaks, jumala palge järgi loodud. Ainus eetiline olend, kes on võimeline eristama head ja halba, seab elu eetiliste printsiipide järgi. On jumala armu ja karistuse objekt. Jumal ootab inimese poolt vastuarmastust ning ka tõestust sellele, austust ning meelespidamist. Inimene igatseb midagi, millest juba enne sündi ilma jäi, mis viitab, inimese elule teispoolsuses. Romantismile omane antropoloogia- inimese ,,mina", tema saladus peitub ennekõike isiksuses, mida saab tajuda vaadates selle inimese loomingut. Isiksuse saladus väljendub loomingus. Inimese looming on seotud tema isiksuse sügavate kihtidega, kuid looming ei suuda väljendada
· seega armastatakse konkreetseid ilusaid omadusi, mitte inimest kui tervikut 2. Apostel Paulus Jumala armust. Pauluse armastusekäsituse ühiskondlik- poliitilised tagajärjed Apostel Pauluse (?-64/67) "agape" (arm) Piibli "armastus" = kr k "agape" (vs. eros, philia). Käsud: "Armasta (agapao) Jumalat", "Armasta ligimest nagu iseennast" Kristuse "armu-õpetus". Paulus: "Ma tänan alati oma Jumalat teie pärast Jumala armu eest, mis teile on antud Kristuses Jeesuses! Te olete ju kõige poolest saanud rikkaks temas, igasuguses sõnas ja igasuguses mõistmises, kuna tunnistus Kristusest on teis kinnitatud, nii et teil ei ole puudu ühestki armuannist, oodates meie Issanda Jeesuse Kristuse ilmumist. Tema kinnitab teid ka lõpuni, et te oleksite laitmatult puhtad meie Issanda Jeesuse Kristuse päeval." (I Korintlastele, 1) Paulus, Armastuse kiitus
Hegemooniaks ei piisa ainult poliitilisest võimust, vaid tuleb muuta ka inimeste teadvust. 6) Millistes sfäärides võitlus toimub. Popkult on rahva enda poolt loodud kult, nende enese määratlemise viis. Rahva eneseväljendus mitte peale surutud. Kommertslik suhe algse tõe moodustamine, loomine. Nt kas muusika oli ennem puhas või loodi plaadifirmade poolt? Folkloor sünnib kollektiivsena, esitatakse enese kogemusena. Järeldused: popkult poliitika jaguneb 1. Parem tiim mass ohustab eliidi kõrgkultuuri väärtusi 2. Vasak tiim rahva manipuleerimine ja ärakasutamine Nt. Inimesed loevad rämpskirjandust üks pool tunneb õhtu, et kõrgkult kaob, teine pool näeb, et inimesi kiusatakse. Matthew Arnold (24.12.1822 15.04. 1888) Inglise poeet, kultkriitik. Oli eliit
Kordamine filosoofia eksamiks 1.Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine, praktiline teadmine, teoreetiline teadmine. Loov teadmine on poeetiline teadmine. Teadmine mis aitab midagi ära teha, tekitada, sünnitada.Ala oskusteave. Teoreetiline teadmine - vaid iseenda , mitte millegi muu pärast. Praktiline teadmine (eetiline teadmine) võimaldab hästi ja õnnelikult elada. Sofia käib teoreetilise teadmise alla .Sõnas filosoofia sisaldub sõna philos sõber, armuke ja sõna sophia- tarkus. Filosoofia on tarkusearmastus. 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus on teadmine Jumalikest ja inmlikest asjadest. Teadmine taevalikest ja maistest asjadest. A)Taevased : kehalised ja kehatud. Kehalised: materjaalsed objektid ja 4 olulisemat teadust (füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia). Kehatud: jumal või jumalad (teoloogia), hing (psü
" Kõigel on põhjus - kausaalsusõpetus. Leukippost tunneme Demokritose kaudu. Demokritos võttis üle Leukippose õpetusviisi. Nimetati "Naerev Demokritos", kuna suhtus kaasaegsete rumalusse huumoriga. Päris suure varanduse, mille kulutas reisimisele. Koju Atterasse jõudes elab tagasitõmbunult. Laste kasvatamist ei talu. Ei raja ühtegi koolkonda. Samal ajal väga mitmekülgne. Tema koguteosed on jagatud 5 gruppi: eetika, füüsika, matemaatika, muusika, käsitöö. Olemas on 2 asja - tühi ruum ja aatomid. Absoluutne tekkimine ei millestki on võimatu. Ruumi täidavad olev ja mitteolev. Ruumi täitev alge koosneb lõpututest pisiosadest - aatomitest ( - viimne jagamatu osake). Tõeline on vaid tühi ruum selles liikuvate aatomitega. Aatomid ise on erineva suuruse ja kaaluga. Aatomid kombineeruvad ning annavad erinevaid nähtusi (arv on piiramatu). Asjade omadused tulenevad aatomite suurusest, kujust, korrast
1. Tunda filosoofia valdkondi (metafüüsika, epistemoloogia, eetika, loogika, esteetika) ning mida nad uurivad. Metafüüsika - küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Tänapäeval ei ole metafüüsika populaarne, valitseb relativistlik-liberaalne kõigi arvamuste suhtelisus. Kuna maailm ei ole enam metafüüsiliste küsimuste jaoks avatud, siis elab moodne filosoofia igavesti oma lõppu läbi. Käesoleva kursuse lähtekohaks siiski, et metafüüsika on esimene filosoofia -- mitte ainult ajalooliselt, aga ka tähtsuse poolest. Kõigis filosoofia reformimise kavades on sees varjatud metafüüsika, arusaam oleva tervikust (kuna metafüüsika fundamentalismina ei ole moes, siis sageli nüüd varjatud kujul). Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala positsioon).
16. sajandi rahutustest lähtuvat: Kodanikuhumanism (Machiavelli ,,Discorsi"), eeskujuks Rooma vabariigi aegne korraldus · aktiivne, vooruslik elu kogukonna teenistuses. Õnn on kogukondlik nähtus (enda ohverdamine kogukonna heaks) Individualism (nt Montaigne) · tagasitõmbumine aktiivsest elust · õnn (rahu) on leidmine iseendas, ennast tundma õppides · sõprus on suurim õnn head sõbrad (Neo-)augustiinlus (nt Pascal) · hingeline distantseerumine maailmast · Jumala armu ootus, valmistumine igaveseks eluks Subjektiivse õnnekontseptsiooni kujunemine 17. sajandil: Thomas Hobbes Inimesed, nagu kõik kehad, alluvad liikumise seadusele uutlaadi filosoofiline süsteem. Rakendas tollaseid loodusfilosoofiaalaseid ideid, - mis seotud Descarte'iga -, kes hakkasid maailma käsitlema mehhanistlikult. Inimese panevad liikuma ihad. Hea ja kuri on seotud inimeste ihadega ei ole absoluutset ega loomupärast head ja kurja, vaid hea ja kuri on
Kuus positiivset teadust, astmeliselt liikudes edasi: 5) 1.Matemaatika 2.Astronoomia 3.Füüsika 4.Keemia 5.Bioloogia 6.Sotsioloogia Iga järgneva jaoks on vaja eelneva teadmisi. 1. lihtsam 6. kõige keerulisem. Mida keerulisema poole, seeda aeglasem on areng olnud. Paljud teadused polegi veel jõudnud positiivsesse staadiumisse nt psühholoogia. Ka ühiskonna areng tugineb kolmele mõtlemistasandile. Teoloogilisele vastab feodaalne ühiskond (Jumal pannud valitsejaks), Prantsuse revolutsioon tõi kaasa metafüüsika võidu teoloogia üle ning positivism keskendub teadlaste kainele mõistusele, riiki peaks juhtima praktiliste elualade inimesed e majandusinimesed. Üksikisik peab end allutama ühiskonna üldisele suunale/tahtele. Kõikehõlmavat vabadust ei saa olla, sest kui me ei talu kõike lubavust teaduses nt 1+1 2 ei võrdu õun, siis ei talu seda ka ühiskonnas. Egoism asendub altruismiga (teiste huvid enda huvidest ettepoole)
annaabi.ee 
