See tagab, et kõik ratsionaalsed olendid jõuavad ühtede ja samade järeldusteni. Kant eristab 2 sorti imperatiivi: Mõistus on piisav selleks, et leida üles hüpoteetiline imperatiiv, moraaliseadus kui transtsendentaalne ja kõigi ratsionaalsete olendite jaoks kategooriline imperatiiv. universaalselt siduv. 19 20 A Free sample background from www.awesomebackgrounds
Algpatu põhjus on Looja keelust üleastumine ehk pattulangemine, mille esimene inimene Aadam sooritas Eedeni aias. Selle tagajärjel muutus inimese olemus rikutuks, tuli maailma seks ja inimsugu muutus surelikuks. Moraalne aritmeetika- Moraalse aritmeetika järgi millegi negatiivse andmine võrdub millegi positiivse äravõtmisega. Selle läbi, et ma sulle kahju teen, olen ma võtnud midagi väärtuslikku sinult. Kategooriline imperatiiv- on universaalne ja mõistuslikult parandamatu moraaliseadus, selle põhivorm on: toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus. Seneca: ,,Mitte lihtsalt elu pole hüve, VAID HEA ELU." Hippokratese vandest 3 kohustust: http://et.wikipedia.org/wiki/Hippokratese_vanne Eetika 3 põhiteooriat: teleoloogiline eetika, deontoloogiline eetika, vooruste eetika (ei ole kindel kas on õige vastus) Mis vahe on moraalil ja etiketil? Defineeri eetika.
* Idealism - teooria, mille kohaselt reaalsus on vaimne või sõltub olulisel viisil teadvusest. * Immanentne - Esemele või nähtusele seesmiselt omane, loomusest tulenev. * Induktsioon - Üksikult üldisele liikuv tuletusviis. Tulemus on tõenäoline, aga mitte paratamatult tõde tagav. * Irratsionaalne - Mõistusega loogiliselt mitteseletatav. * Kategooriline imperatiiv - Kanti eetika ülim moraaliseadus, mis on absoluutne ja eranditeta. "Tegutse nii, et sinu tahte maksiim võiks ühtlasi igal ajal olla maksev üldise seadusandluse põhimõttena." * Loogika - õpetus mõtlemise seadustest, mille ,,isa" on Aristoteles. * Materialism - teooria, mille kohaselt reaalsus lõppkokkuvõttes on materiaalne. Idealismi vastand. * Metafüüsika - uurib reaalsust kui sellist; reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest.
• Me võime kasutada mõistust oma tegutsemismaksiimide universaliseerimiseks. Kant arvas, et igaüks meist oleks võimeline mõistuse abiga jõudma täpselt ühe ja sama, ideaalse moraaliseaduseni. • Kanti süsteemil on tegelikult sügavalt religioosne mõõde.- 1) inimese tingimusteta väärtustamine 2) inimeste võrdne väärikus 3) moraali ülim õigustamine Kehtiv religioosne eetika ja kehtiv filosoofiline eetika on sarnased. Moraaliseadus käsib meil olla moraalselt täiuslikud. Me peame olema võimelised moraalset täiust saavutama. Kuid me ei saa saavutada täiust selles elus, sest ülesanne on oma loomult lõpmatu. Järelikult peab ka olema teispoolne elu, kus me jätkame ideaali poole liikumist. Jumal jõustab moraaliseadust. Moraaliseadus lõpeb õiglase tasuga õnne näol, vastavalt voorusele kui „täielikule hüvele“. 5
Jonathan Wolffi raamat annab hea ülevaate kogu poliitikafilosoofia kesksetest mõistetest, tutvustades ka suuremate mõtlejate (näiteks: Milli, Rousseau, Platoni, Rawlsi ja Nozicki) vaateid. Seda raamatut lugedes sain põhjaliku ülevaate erinevatest valitsusvormidest nagu näiteks liberalism, feminism, individualism, libertaarlus, kommunitaarlus, anarhism. Locke tuli välja mõttega, et loodusseisundit valitseb moraaliseadus, mida võiks teostada peaaegu iga üksikisik. Ta väidab ,et algselt oleme me külluse, mitte puuduse seisundis, ning vaikiva eeldusega, et inimestel on sageli otsene motiiv moraaliseadust järgida. Hobbes eksis aga arvates, nagu oleks äärmise puuduse olukord meie loomulik seisund, tema sõnul on inimesele loomupärane kaastunne või haletsus mis takistab sõja puhkemist, ta väidab et me ei oska õelda kuidas käituks ''loomulik inimene''. Nii Rousseau, Locke kui Hobbes on samal
Kommete metafüüsika oleks teooria moraalse reaalsuse loomuse ja struktuuri kohta, kohustuste ja väärtuste kategoriseering. See vastaks näiteks küsimustele, mis on kohused, mis liiki kohused on olemas, mis on hüve, mis liiki hüved on olemas. Vastused peavad toetuma metafüüsilisele printsiibile; see nõuab aprioorset lähenemist. Ainuke asi, mis on tingimusteta hea, on hea tahe. See on lähedane hea inimese mõistele. Hea inimese teeb heaks see, et tal on tahe, mille määrab moraaliseadus. Hea inimene teeb ainult otsuseid, mida ta peab moraalselt väärtuslikeks, pidades moraalseid kaalutlusi otsustavateks. Sellist iseloomu hindavad Kanti järgi kõik tingimusteta. Praktilise filosoofia mõistuspärane alus-Kant rõhutab, et tema praktilise filosoofia alus (st õigustus) on mõistuses. Kõrgeim praktiline seadus on ise mõistuse seadus. Rõhutades, et see alus on aprioorne, vastandub Kant püüule rajada moraali vaadeldavatele faktidele
Mis on hea? Hea olemusest eudaimonism Isiklikku või kollektiivset (sotsiaalne-)õnne ülimaks väärtuseks pidav õpetus. utilitarism Kõlbelisust inimese heaolu tagava kasulikkusega samastav eetiline õpetus. nihilism Kõige eitamine, teooria mille järgi pole olemas mingeid väärtusi. stoitsism Sisemist rahu ja sõltumatust ülimaks väärtuseks pidav eetiline õpetus. Kategooriline Kanti eetika ülim moraaliseadus, mis on absoluutne ja eranditeta. imperatiiv "Tegutse nii, et sinu tahte maksiim võiks ühtlasi igal ajal olla maksev üldise seadusandluse põhimõttena." "Aukartus elu Elu ja selle kaitsmist ülimaks väärtuseks pidav eetiline õpetus. ees." A.Schweitzer Tahtevabaduse küsimus ja sellega seotud mõisted: dederminism Teooria, mille kohaselt kõigil sündmustel on seaduspärased põhjused ja
Seda isegi siis, kui ei õnnestu leida ühtki seaduse täpse järgimise näidet.Kant leiab, et inimese eesmärk maailmas on kõrgeima hea saavutamine. Kõrgeima hea komponentideks on aga moraalsus ja õnnetunne. Piiritu moraalne progress madalamatelt astmetelt kõrgematele on võimalik vaid siis, kui postuleerida mõistusliku olendi piiritult kestvat eksistentsi - ehk hinge surematust. Omakorda õnnetunne on võimalik siis, kui loomuse ülima põhjusena postuleerida Jumala eksistentsi. Moraaliseadus viivat Kanti järgi kõrgeima hea mõiste kaudu religioonini ja toimub kõigi kohustuste tunnistamine jumalikeks käskudeks. Kanti peateoseks on "Puhta mõistuse kriitika" (1781, teine olulisel määral ümbertöötatud väljaanne 1787). "Puhas" mõistus tähendab antud juhul enam vähem sedasama, mis teoreetiline mõistus, mis avaldus ratsionalistlikes filosoofiasüsteemides ja reaalteadustes Kanti kriitilist filosoofiat, nagu ta enda filosoofiat tihti
Mis on hea? Hea olemusest eudaimonism Isiklikku või kollektiivset (sotsiaalne-)õnne ülimaks väärtuseks pidav õpetus. utilitarism Kõlbelisust inimese heaolu tagava kasulikkusega samastav eetiline õpetus. nihilism Kõige eitamine, teooria mille järgi pole olemas mingeid väärtusi. stoitsism Sisemist rahu ja sõltumatust ülimaks väärtuseks pidav eetiline õpetus. Kategooriline Kanti eetika ülim moraaliseadus, mis on absoluutne ja eranditeta. imperatiiv "Tegutse nii, et sinu tahte maksiim võiks ühtlasi igal ajal olla maksev üldise seadusandluse põhimõttena." "Aukartus elu Elu ja selle kaitsmist ülimaks väärtuseks pidav eetiline õpetus. ees." A.Schweitzer Tahtevabaduse küsimus ja sellega seotud mõisted: dederminism Teooria, mille kohaselt kõigil sündmustel on seaduspärased põhjused ja
Mis on hea? Hea olemusest eudaimonism Isiklikku või kollektiivset (sotsiaalne-)õnne ülimaks väärtuseks pidav õpetus. utilitarism Kõlbelisust inimese heaolu tagava kasulikkusega samastav eetiline õpetus. nihilism Kõige eitamine, teooria mille järgi pole olemas mingeid väärtusi. stoitsism Sisemist rahu ja sõltumatust ülimaks väärtuseks pidav eetiline õpetus. Kategooriline Kanti eetika ülim moraaliseadus, mis on absoluutne ja eranditeta. imperatiiv "Tegutse nii, et sinu tahte maksiim võiks ühtlasi igal ajal olla maksev üldise seadusandluse põhimõttena." "Aukartus elu Elu ja selle kaitsmist ülimaks väärtuseks pidav eetiline õpetus. ees." A.Schweitzer Tahtevabaduse küsimus ja sellega seotud mõisted: dederminism Teooria, mille kohaselt kõigil sündmustel on seaduspärased põhjused ja
universaliseeritavad o Kategooriline imperatiiv katse testida, kas subjektiivsed maksiimid (käitumisprintsiibid) sobivad moraaliseaduseks; · Kanti meelest ei ole moraalsed kohustused sõltuvad vastava soovi olemasolust · Moraalinõudmised on kategoorilised: sa pead tegema seda ja punkt · Kant eitab seda, et moraalselt toimima motiveerib meid soov saada õnnelikuks. · Moraaliseadus on meie enda sees. · Kategooriline "peab" on inimestele kui ratsionaalsetele olenditele siduv, sest neil on mõistus. · Inimestel on sisemine väärtus inimväärikus, sest nad on ratsionaalsed olendid. · Meil pole mingeid kohustusi loomade suhtes, nad on vaid vahendid eesmärgi saavutamiseks. · Inimene on eesmärk. · Pea kõigist lugu, ära tee kellestki vahendit! · Inimelu eesmärk on määratletav kahese kohustusena: o Omaenese täiuslikkus
Jumal ei hinda meid mitte selle järgi, kui edukalt oleme oma ülesandeid täitnud, vaid kui tõsiselt oleme oma põhimõtete järgi elanud. · Olulised pole mitte arvamused ja tulemused, vaid sisemine headus Hea Tahe. Ratsionalism · Moraalireegliteni jõutakse ratsionaalse mõtlemise abil. Abiks on loogika. · See tagab, et kõik ratsionaalsed olendid jõuavad ühtede ja samade järeldusteni. · Mõistus on piisav selleks, et leida üles moraaliseadus kui transtsendentaalne ja kõigi ratsionaalsete olendite jaoks universaalselt siduv. Moraalikohustus · Moraalikohustustel on imperatiivne (käskiv) jõud. · Kant eristab 2 sorti imperatiivi: o hüpoteetiline imperatiiv, o kategooriline imperatiiv. Hüpoteetiline imperatiiv · Hüpoteetiline imperatiiv on tingimuslik. · See ütleb, mida tuleks teha oma soovi rahuldamiseks. · "Kui tahad saada A, tee B!" · Näit: Et saada terveks, võta rohtu!
See teooria pigem kritiseerib moraali, kui hoidub sellest. Mõtlemisest hoidumine. Subjektivism- moraal on igaüksiku tunde küsimus, pole võimalik põhjendada inim- kogukonna piires kehtivaid norme. Eeldatakse, et inimeste soovid on erinevad. Moraal on privaatne. Relativism- pole olemas universaalset moraaliprintsiipi, kuid kõik printsiibid on õigustatud kultuurilise heakskiiduga- tunnistab moraali ühiskondliku heakskiitu. Absolutism- tugineb sellel, et inimloomus on ühesugune ning moraaliseadus või tunne tuleneb rangelt sellest. Moraaliseaduse kujundiks peetakse mõistust. Objektivism- selle järgi on olemas universaalsed moraaliprintsiibid, kuid erinevates olukordades võivad printsiibid teineteist üles kaaluda, st. ei ole jäika printsiipide hierarhiat. 4. Isekus-altruism-omahuvi Isekus- omahuvi äärmus, kus lähtume alati enda soovist, kasust, vaatamata, mida see teistele inimestele kaasa toob. Omahuvi- kirjeldus, kus normaaljuhtudel käitub inimene oma soovidest
need pigem head kõrvalproduktid, aga mitte moraalse teo põhjustajad. Moraali imperatiivid Kant sõnastas üldised moraaliprintsiibid, ta nimetas need hüpoteetiliseks ning kategooriliseks imperatiiviks. Hüpoteetiline imperatiiv on pigem soovituslik käitumisjuhis ning see ei kehti moraaliotsustustele. Hüpoteetiline imperatiiv on: kui tahad A, tee X. Näiteks: „Kui tahad olla terve, toitu tervislikult ning tee sporti“. Kategooriline imperatiiv on absoluutne moraaliseadus, selle põhivorm on: toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus. Selleks, et teada, milline otsus on moraalselt õige, peab see läbima kategoorilise imperatiivi testi. Oletame, et mul on vaja laenata raha ning selleks tuleb mul anda lubadus raha hiljem tagasi maksta, samas ei plaani ma oma lubadusest kinni pidada. Testime seda näidet
intuitsiooniga. Näiteks võtame olukorra, kus teie uksele koputab naabrinaine, kes palub, et teda vägivallatseva mehe eest varjaksite. Te peidate naabrinaise riidekappi. Siis murrab teie uksest sisse naise mees, kes küsib, kas naine on teie juures. Teil on alust arvata, et mees kavatseb oma naise tappa. Kanti järgi peaksite alati tõtt rääkima, sest tõerääkimine on kategoorilise imperatiiviga testitud absoluutne moraaliseadus. Kuid meie moraalne intuitsioon võib öelda, et naise elu tuleb kaitsta ning te ei peaks vägivaldsele mehele ütlema, kus naine on. Samas võib argumenteerida, et ehkki te püüate valetades kaitsta naise elu, võib mees vihastada ja teile haiget teha või isegi tappa ning seejärel ka oma naise üles leida ja tappa. Võib-olla mehe viha lahtub ja ta läheb hoopis minema. Kanti järgi kui te valetate ja mees teeb seepeale midagi halba, jääb see teie südametunnistusele
8. Millist rolli mängib Hobbesi käsitluses suverään? Suverään on see, kes karistab seadustele mitteallujaid, hoides sellega inimesi seaduse juures. 9. Milline on Locki arusaam loodusseisundist? Locki järgi on loodusseisund täiusliku vabaduse seisund, võrdsuse seisund ja on seotud loomulike seadustega. Kellelgi pole õigust kedagi teist alla suruda. 10. Millise rolli annab Locke oma teoorias karistamisele? Locki järgi on isegi loodusseisundis olemas teostatav ja tõhus moraaliseadus, mida toetab loomulik karistamisõigus. Hobbesi järgi ei ole mõtet karistada, sest muidu tuleb see karistatu samasuguseid tõekspidamisi omavate sõpradega tagasi. 11. Mis osa mängib omand Locki käsitluses? Me kõik oleme Jumala omand, tema teenrid. 12. Kuidas mõistab Rousseau loodusseisundit? Nõustub, et loodusseisundis eksisteerib enesesäilitamistund, kuid lisab, et seal on olemas ka kaastunne ja seega ei ole konflikt nii kerge tekkima nagu Hobbesi ja Locki järgi. Meil on
autonoomiat. Religioosne moraal sarnaneb laste allumisele vanematele. Autonoomia on kõrgem reflektiivne kontroll oma elu üle. 11. Milles seisneb Jumaliku käsi teooria ? Mis on Euthyphroni dilemma ? Jumaliku käsu teooria ehk JKT selle kohaselt on eetika printsiibid lihtsalt Jumala käsud. Nad ammutavad oma kehtivuse tõsiasjast, et Jumal on need käsud andnud, ja nad tähendavad "Jumala poolt kästud". Ilma Jumalata poleks üldkehtivat moraali. Moraaliseadus samastatakse jumaliku tahtega. Kolm teesi: - moraal saab alguse Jumalast. - Moraalne õigsus Jumala poolt tahetud. Moraalne väärsus Jumala tahte vastane. - Kuna moraal on rajatud jumalikule tahtele, mitte sõltumatult eksisteerivatele tegutsemisalustele, siis pole täiendavaid tegutsemisaluseid tarvis. Ta annab au Jumala kõikvõimsusele. Kui Jumal poleks moraali allikas, tunduks ta justnagu vähem suveräänne või meie elus vähem vajalik.
· Inimene on autonoomne annab ise endale seadusi. · Osutab mitte ainult Homo sapiens liigi esindajatele, vaid kõigile võimalikele ratsionaalsetele ja autonoomsetele toimijatele. · Teised võivad aidata täita meie eesmärke, kuid ei ole pelgalt vahendiks, vaid neid tuleb ka seejuures kohelda kui eesmärke iseendas, austusega. Inimväärikus · Olles ratsionaalne ja autonoomne (ise endale seadusi andev), on inimesel väärikus. · Moraaliseadus on mõistuse seadus, ratsionaalne olend kehastab seda. · Inimesi tuleb kohelda kui eesmärke, kui vabasid ja autonoomseid olendeid. Eetika alused, 8. loeng:VOORUSEETIKA Vooruseetika e areetiline eetika · Vooruseetika on teooria, mille järgi eetilise hinnangu aluseks on eelkõige inimese iseloom, mitte tegu (deont. eetika) ega selle tagajärjed (teleol. Eetika). · Milline inimene on hea? Milliseid iseloomujooni oleks hea endas arendada? · Aret kr
Seda isegi siis, kui ei õnnestu leida ühtki seaduse täpse järgimise näidet.Kant leiab, et inimese eesmärk maailmas on kõrgeima hea saavutamine. Kõrgeima hea komponentideks on aga moraalsus ja õnnetunne. Piiritu moraalne progress madalamatelt astmetelt kõrgematele on võimalik vaid siis, kui postuleerida mõistusliku olendi piiritult kestvat eksistentsi - ehk hinge surematust. Omakorda õnnetunne on võimalik siis, kui loomuse ülima põhjusena postuleerida Jumala eksistentsi. Moraaliseadus viivat Kanti järgi kõrgeima hea mõiste kaudu religioonini ja toimub kõigi kohustuste tunnistamine jumalikeks käskudeks. Kanti peateoseks on "Puhta mõistuse kriitika. "Puhas" mõistus tähendab antud juhul enam vähem sedasama, mis teoreetiline mõistus, mis avaldus ratsionalistlikes filosoofiasüsteemides ja reaalteadustes Kanti kriitilist filosoofiat, nagu ta enda filosoofiat tihti ka nimetab, võib käsitleda
Imperatiiv on üldine põhimõte, mis on samal ajal ka universaalne (suunatud kogu inimkonnale). Imperatiive liigitab Kant hüpoteetilisteks ja katekoorilisteks. Hüpoteedilised ütlevad seda, mida tuleb teha etteantud eesmärg saavutamiseks. Kategooriline imperatiiv on orienteeritud teomotiividele ja seega on absoluutselt ja paratamatult kehtiv ning määratleb ühtlasi ära ülima moraalse motiivi. Kategooriline imperatiiv on moraaliseadus ise. 5.Kategoorilise imperatiivi kaks tuntuimat sõnastust: Toimi üksnes vastavalt sellistele maksiimidele, mille puhul sa võiksid ühtlasi tahta , et nad saaksid üldiseks seaduseks. Talita nõnda, et sa inimkonda nii oma isikus, kui ka ükskõik kelle teise isikus, suhtuksid alati kui eesmärki ja mitte kunagi kui ainuüksi vahendisse. 7 8 WITTGENSTEIN JA ANALÜÜTILINE FILOSOOFIA 1
valdkonda. Religioon palja mõistuse piirides 1793 - Kas mõlema kriitika tulemused kõrvaldavad religiooni? - Muidugi oma usku teadmiste kaudu tõestav dogmatism muutus ülearuseks. - Religiooni vajalikkus tuleneb aga tegutsemisest lähtudes. lähtudes. See on praktilise mõistuse otsus, et me vajame usku vabadusse, surematusse ja Jumalasse. - Moraaliseadus nõuab meilt, et elaksime kõrgeima õnne vääriliselt. - See seisund on inimese poolt maapeal aga saavutamatu. - Konsekventne moraalne toimimine pole võimalik ilma usuta vabadusse, surematusse ja Jumalasse. Niisiis eetiline toimimine on praktiline jumalajaatus. - Tõeline kirik on I.Kanti järgi niisuguste inimeste ühiskond, keda ühendab veendunud aukartus ühise kõlblusseaduse vastu. - Kristlus on ainus moraalselt täiuslik religioon.
kuuluvad täiusliku teadmise koosseissu (ring on ümmargune) ■ tema arvates ei ole apodiktiliselt (ilma vastuväideteta) võimalik väita, et Jumalat pole olemas ega seda, et Jumal on olemas ■ tunnistab inimese vaba tahet ■ moraalifiolosoofia tugineb “puhtale mõtistusele” ja kohusetundele, ■ kategooriline imperatiiv- absoluutne moraaliseadus, moraali põhjus on moraalis eneses ning ei ole vaja empiirilist (kogemuslikku) selgitust, moraal on üldine ja paratamatu, “toimi nii, et sinu toimimise maksiim võiks saada pldise seadusandluse printsiibiks”, moraalselt tuleb käituda ainult seetõttu, et seda dikteerib moraalne kohus, ei tohi mingil juhul otsida kasu enda jaoks, isegi mitte kaudset ■ teadmine- on vaid üks osa meie käitumise ilmnemisest- oluline on küsimus, mida ma
Kant omistab suurema tähtsuse teo motiivile kui tagajärjele. 8. Milles seisneb kategooriline imperatiiv? Toimi ainult nii, mille kohta sa saad ise soovida, et sellest saaks universaalne seadus. 9. Selgitage universaliseeritavuse testi ideed! Et tegu saaks olla moraalne, peab selle aluseks olev printsiip olema universaliseeritav. 10. Milles erinevad hüpoteetiline imperatiiv ja kategooriline imperatiiv? Kategooriline imperatiiv on absoluutne moraaliseadus, hüpoteetiline imperatiiv on pigem soovituslik, ei kehti moraaliotsustustele, nt kui tahad X-i, tee Y. Kui tahad olla terve, tee sporti. 11. Esitage Kanti eetikateooriale vähemalt kaks vastuväidet! See teeb võimalikuks triviaalsed teod (nt. Igaüks peaks sidumist alustama paremast kingapaelast. Me võime selle ilma probleemideta universaliseerida, kuid sellel poleks mõtet.) See omistab emotsioonidele ebaadekvaatse rolli. Nt. talitatakse küll kategoorilise imperatiivi järgi,
Moraalseid tegusid tehakse heast tahtest ja kohusetundest (eetika = kohuse-eetika). Kui moraalse teoga kaasnevad muud emotsioonid (armastus), on need pigem head kõrvalproduktid, mitte teo põhjustajad. Moraali imperatiivid Kant sõnastas üldised moraaliprintsiibid hüpoteetilised, katekooriline imperatiiv. Hüpoteetiline imperatiiv pigem soovituslik käitmusjuhis ja ei kehti moraaliotsusustele. Kui tahad A, tee X. Kategooriline imperatiiv absoluutne moraaliseadus. Toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus. Selleks, et teada, milline otsus on moraalselt õige, peab see läbima kategorilise imperatiivi testi. 8) Utilitaristlik eetika ja deontoloogiline ehk kohuse-eetika (Pojman, 170-190; 215-241) utilitarism - Teooria, mille järgi õige tegu on selline, mis maksimeerib kasulikkust. Kasulikkus võidakse siinjuures määratleda naudingu (Jeremy Bentham), õnne (J. S
Seda isegi siis, kui ei õnnestu leida ühtki seaduse täpse järgimise näidet. Kant leiab, et inimese eesmärk maailmas on kõrgeima hea saavutamine. Kõrgeima hea komponentideks on aga moraalsus ja õnnetunne. Piiritu moraalne progress madalamatelt astmetelt kõrgematele on võimalik vaid siis, kui postuleerida mõistusliku olendi piiritult kestvat eksistentsi - ehk hinge surematust. Omakorda õnnetunne on võimalik siis, kui loomuse ülima põhjusena postuleerida Jumala eksistentsi. Moraaliseadus viivat Kanti järgi kõrgeima hea mõiste kaudu religioonini ja toimub kõigi kohustuste tunnistamine jumalikeks käskudeks. Kanti peateoseks on "Puhta mõistuse kriitika" (1781, teine olulisel määral ümbertöötatud väljaanne 1787). "Puhas" mõistus tähendab antud juhul enam vähem sedasama, mis teoreetiline mõistus, mis avaldus ratsionalistlikes filosoofiasüsteemides ja reaalteadustes Kanti kriitilist filosoofiat, nagu ta enda
Tuleb küsida: Mis juhtuks, kui kõik sellest lähtuksid? Kas sooviks sellist olukorda? Kui ei, siis on käitumine kõlbeliselt ebaõige. See võimaldab meil astuda väljapoole oma isiklike maksiimide piire ning hinnata erapooletult ja ebaisikuliselt, kas nad sobivad printsiipideks, mille järgi me kõik võiks elada. Näide: raha laenamisest. 42.Esitage Kanti eetikateooriale vähemalt kaks vastuväidet. Vastuolu intuitsiooniga- moraaliseadus on püha ja eranditeta. Räägi alati tõtt isegi, kui see toob kaasa süütu sõbra maffiale väljaandmise. Emotsioonide eiramine- emotsioonidele jäetakse ebaadekvaatne roll. Samas voorusteoreetikud arvavad, et emotsioonid on moraalse tegevuse kesksed aspektid. Õigus II? 43.Selgitage jaotava ja korraldava õigluse erinevust. Jaotav õiglus ehk sotsiaalne õigus: Mis hüvesid tuleks jagada (rikkus, võim)
sobivad printsiipideks, mille järgi me kõik võiksime elada. 7. Esitage Kanti eetikateooriale vähemalt kaks vastuväidet. 1. Triviaalsed teod Printsiip: Igaüks peaks alati enne kinni siduma parema kingapaela. Saame probleemideta universaliseerida, kuid sel poleks mõtet. See oleks triviaalne. 2. Vastuolus intuitsiooniga Kant arvab et kategooriline imperatiiv annab kitsenduseta absoluute! Moraaliseadus on püha ja eranditeta! Nt: “räägi alati tõtt”! Süütu A tuleb teie ukse taha, anudes varjupaika, sest maffia ajab teda taga. Peidate A oma keldrisse. Maffia kirvemees küsib “kas A on teie majas”. Kanti järgi oleks kõik OK, kui vastaksite jaatavalt. Teil poleks vastutust!3. Kohustuste konflikt Mul on kaks kohustust: 1. kohustus rääkida alati tõtt. 2. kohustus kaitsta alati oma sõpru. Kanti teooria ei näita, kuidas käituda siis, kui need kaks
igas olukorras, pole universaliseeritavad.) Kategooriline imperatiiv (KI on katse testida, kas subjektiivsed käitumisprintsiibid (maksiimid) sobivad üldisteks toimimisprintsiipideks (moraaliseaduseks).) KI 1.vormel: "Toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus." Maksiim on Kanti jaoks reegel, mille järgi tegija kavatseb toimida. Kant eitab, et moraalselt toimima paneb meid soov saada õnnelikuks. Moraaliseadus on meie enda sees. Kanti antropoloogia ütleb: Kanti silmis on inimesed loodud eriliste olenditena: inimestel on sisemine väärtus inimväärikus, sest nad on ratsionaalsed olendid. Meil pole mingeid kohustusi loomade suhtes, nad on vaid vahendid eesmärgi saavutamiseks. Inimene on eesmärk. Inimeste väärtus on üle igasuguse hinna. Eetika tarvilikud postulaadid: 1) vabadus ja vaba tahe 2) hinge surematus 3) jumala olemasolu Kanti arvates on inimeses sees olemas kalduvus kurjusele
Selleks, et tegu oleks moraalne, peab aluseks olev printsiip oma universaliseeritav. Tuleb küsida: Mis juhtuks, kui kõik sellest lähtuksid? Kas sooviksite sellist olukorda? Kui ei, siis on käitumine kõlbeliselt ebaõige. 8. Esitage Kanti eetikateooriale vähemalt kaks vastuväidet. .. Triviaalsed teod. Triviaalsete tegude korral pole mõtet universaliseerida, nt igaüks peaks alati enne kinni siduma parema kingapaela. .. Vastuolu intuitsiooniga. Moraaliseadus on püha ja ilma eranditeta, nt ,,räägi alati tõtt" .. Kohustuste konflikt. Kanti teooria ei näita, kuidas käituda siis, kui need kaks kohustust konfliktnevad, nt ,,räägi alati tõtt" ja ,,kaitse oma sõpru". .. Emotsioonide roll. Kanti teooriale on ette heidetud, et see jätab emotsioonidele (kaastunne) ebaadekvaatse rolli. Voorusteoreetikud arvavad teisiti. 9.-10. VABADUS 1. Nimetage neli filosoofilist probleemi seoses vabadusega.
Kant ei soovi mingit moraaliprintsiipi "leiutada" või "püstitada". Mitte Kant ei ole see, kes kategoorilise imperatiivi nõude inimestele suunab. Kant uurib meie praktilise mõistuse tegevust ja leiab sealjuures, et selle üldine printsiip on kategooriline imperatiiv. Nii nagu Kant, võivad kõik inimesed igal ajal sama tulemuseni jõuda, kui nad oma südametunnistuse häält kuulavad, mis neis kõneleb, ja kui nad selle puhast põhimõtet ellu viivad. Vabadus. See üleüldine moraaliseadus (kategooriline imperatiiv) on midagi, mida me võiksime järgida. Aga kas me seda üleüldse suudame? Sellise imperatiivi olemasolu meis endis omab vaid siis mõtet, kui meil on ka võimalus, kõik selleks teha, et seda täita. See tähendab, kui me oleme vabad seda järgima. See on selle lause mõte: Du kannst, denn du sollst! Sa suudad, sest sa oled kohustatud ! Praktiline mõistus sunnib meid, tahte vabaduse (
Triviaalsed teod. Printsiip: Igaüks peaks alati enne kinni siduma parema kingapaela. Saame probleemideta universaliseerida, kuid sel poleks mõtet. See igaüks peaks esmaspäeval 17.15 hüüdma “elagu filosoofia!” 2. Praegu on esmaspäev 17.15 3. Järelikult, igaüks peaks praegu hüüdma “elagu filosoofia”! Veel üks näidis - Ja makartist või oleks triviaalne. Vastuolus intuitsiooniga. Kant arvab et kategooriline imperatiiv annab kitsenduseta absoluute! Moraaliseadus on püha ja eranditeta! Nt: “räägi alati tõtt”! Kohustuste konflikt. Mul paremäärmuslane võiks arutleda nii: Ühelgi sotsialistil ei tohiks lubada õpetada Ameerika ülikoolis. Hertbert Aptheker on sotsialist. Järelikult ei tohiks Herbert Apthekeril lubada õpetada Ameerika on kaks kohustust: 1. kohustus rääkida alati tõtt. 2. kohustus kaitsta alati oma sõpru. Kanti teooria ei näita, kuidas käituda siis, kui need kaks kohustust konfliktnevad
fenomenaalne "mina" on oma tegutsemises liialt determineeritud.] Kokkuvõtvalt: Kant lõi otsustavalt lahku 18. sajandil valitsenud sensualistlikust empirismist, taandumata siiski põhjendamatusse ratsionalismi. "Teine" ehk praktilise mõistuse kriitika (1788) tegeleb moraaliküsimustega: 2) Mida ma pean tegema? "kaks asja täidavad meelt seda värskema ja suurema imeltuse ja aukartusega, mida sagedamini ja püsivamalt me nende peale mõtleme: tähistaevas meie kohal ja moraaliseadus meie sees" Kanti eetika püüab kompromissitult leida ühtainsat ülimat moraaliprintsiipi, millel oleks ka mõistuslik autoriteet, mis pigem juhiks kirgesid kui järgiks neid ning oleks siduv kõikidele mõistusolenditele. Iga inimtegu lähtub mõnest subjektiivsest printsiibist ehk maksiimist ning inimese moraalse väärtuse määrab täielikult see, kas tema tegevuse maksiimiks on austus moraaliseaduste vastu ehk kohus kuuletuda kategoorilisele imperatiivile ([lihtne rahvatarkusest
voorus on väärtuslik isiklikult, moraal ei kehti üldkehtivalt, sest muidu see kahjustaks elu; Kanti jaoks on voorus universaalne, hea iseendas, üldkehtiv. Kanti programm tähendab, et inimest kasvatatakse üldiste normide all. Miks üldine moraalinorm on halb (2 vastuväide) – see ruineerib elu, s. t. loomingulisust ja see on alati isikupärane. Vastuväide 3: mis on moraali motiiv – Kanti jaoks on see mõistuslik arusaam, et moraaliseadus on kõrgem väärtus, mille kaudu tuleb end defineerida. Nietzsche jaoks on see perverssus. Kui ma saan tegutseda nii nagu ma tahan, oma loomupärane kalduvus, siis see tegevus pakub mõnu ja meeldib – saab teostada ennast seal, mis on isikupärane ja loomulik. Kant ütleb, et kui pakub mõni, siis see pole moraalne. Revolutsiooniga pürgib võimule pööbel – Nietzsche – ei hinda demokraatiat, sest sellega seatakse samad üldväärtused. Nii ei saaks inimene oma loomulikke potentsiaale
See on praktilise mõistuse otsus, et me mõtleva subjekti ühtsuse idee ehk idee hingest. vajame usku vabadusse, surematusse ja · Hüpoteetiline, tinglik suhte viis vastab püüdlusele, Jumalasse. lõputust tinglike suhete reast jõuda kõigi ilmingute · Religioon palja mõistuse piirides ühtsuseni, kosmoloogilise ehk maailma ideeni. · Moraaliseadus nõuab meilt, et elaksime kõrgeima · Regulatiivsed printsiibid õnne vääriliselt. · Disjunktiivsele, välistavale suhete viisile vastab · See seisund on inimese poolt maapeal aga kõigi mõtlemisobjektide tingimatu ühtsuse idee, saavutamatu. kõrgeima olendi idee, ehk Jumala idee. · Konsekventne moraalne toimimine pole võimalik
annaabi.ee 
