Nt: Kui mingi seadus ei reguleeri tegelikkust nii, nagu seaduslooja seda kavandas, siis järelikult ei ole vastav seadus eesmärgipärane. Õiglus ei esita õigusele nõuet "igaühele võrdselt", pigem on see nõue "igaühele oma". (nt alaealistele kergemad karistused kui täiskasvanutele) Õiguskord sisaldab kahte liiki õiglust: võrdsustavat ja jaotavat. Õigussüsteem ühe maa õigus tervikuna (ehk rahvuslik õiguskord, mis sisaldab kõiki kehtivaid õigusnorme, antud riigi kohtupraktikat ja õigustraditsiooni tervikuna). Nt Eesti õigussüsteem, USA õigussüsteem jne. Õigusperekond üksikute (rahvuslike) õigussüsteemide kogum, mis on moodustatud ühiste tunnuste ja omaduste alusel. Läänelik õigus: - Romaani-Germaani õigusperekond (civil law); nt Saksamaa, Itaalia, Eesti. - Anglo-Ameerika õigusperekond (common law); nt Suurbritannia, USA. Mitte-läänelik õigus: - Kaug-Ida (nt Jaapan) - Aafrika Religioosne õigus:
m2 vaba pinda. Euroopa inimõiguste kohtu (EIK) praktika kohaselt on olukord, kus kinnipetaval on põrandapinda vähem, kui 3 m2, juba iseenesest konventsiooni artikli 3 rikkumise tuvastamise aluseks. Seega, on Tallinna Vangla minu suhtes rikkunud EIK konventsiooni artikkel 3. Interlakeni konverentsi (EIK initsiatiivil korraldatud interlakeni konverents 19.02.2010.a.) deklaratsiooni punktis B4 ,,C" kutsutakse lepingu osalisi riike otse kohaldama EIK i kohtupraktikat ning juhinduma konventsiooni sätetest. Konventsiooni artikkel 3 sisaldab demokraatliku ühiskonna üht kõige põhilisemat väärtust. See keelab mis tahes tingimusel piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistuse olenemata asjaoludest ja kannatanu käitumisest (vt näiteks Labita vs. Itaalia [suurkoda], nr 26772/95, punkt 119, EIK 2000-IV). Sellise kohtustuse olemasolu rõhutab EIK muuhulgas jargmistes kohtulahendites: ,,BROZIJNA
Kohtuistungi protokollis peab kajastuma enamvähem selline tekst, mida tunnistajad räägivad. Protokoll peab valmis olema 3 päevaga. Sekretär saadab välja kõik kohtukutsed ning nõudekirjad. Kohtukantselei: seal on kohtukantseleijuhataja, kes võtab vastu kõik avaldused ja kaebused. Kohtus on ka konsultant. Nad tegutsevad I ja II astme kohtutes. III astme kohtus e Riigikohtus on nõunikud. Ta valmistab ette kohtuotsuseid. Riigikohtus nõuniku ül on veel ka üldistada kohtupraktikat. Kohtukantseleis on veel ka tõlk(vandetõlk). On veel ka kohtusekretär, kes peab arvet kohtus arutluses olevate asjade kohta. Kohtukordnik on abipolitseiniku staatuses (kannab vormi, tal on relva kandmise õigus). Tema ülesandeks on tagada turvalisus ning juhatada inimesed õigesse saali. Kohtukordnik võib kätte toimetada ka kohtukutseid. On veel ka kohtukäskjalg. Tema ül on kohtukutseid, toimikuid ja nõudekirju edasi toimetada.
5. taganemisavalduse kehtivuse nõudeid (kohtupraktika) 6. ennetavat lepingu lõpetamise õigust 7. täiendava tähtaja määramise õiguslikku tähendust lepingu lõpetamisel 8. taganemise ja ülesütlemise õigust täidetud või tulevikus täitmisele kuuluva osa suhtes 9. mõjuva põhjuse doktriini kestvuslepingute ülesütlemisel ja selle kohaldamise kohtupraktikat 10.eeldusi kohustuste vahekorra muutumisele tugineva taganemisõiguse ja muutmise nõudeõiguse kasutamiseks (VÕS § 97) ÕIGUSKAITSEVAHENDID Nõudeõigused - rahanõue, asja väljaandmine Kujundusõigused - taganemine, ülesütlemine, hinna alandamine Vastuväited - täitmisest keeldumise õigus 1. Kaasus „Põlenud köögimööbel“ - vt seminar IV Ants (ostja) soovis OÜ-lt Köögikaup (müüja) tellida köögimööblit. Ants leidis, et OÜ
Rutiini selles töös ei teki. Aga nõuded tervisele? Töö on vaimselt pingeline ja vastutusrikas. Advokaat peab suutma käituda adekvaatselt ja tasakaalukalt ka keerulistes olukordades. See eeldab stabiilset närvisüsteemi ja võimet kontrollida oma emotsioone. Milliseid oskusi, teadmisi ja iseloomuomadusi on selles ametis vaja? Advokaadil peavad olema süvateadmised avaliku õiguse, eraõiguse ja karistusõiguse valdkonnas. Ta peab tundma õigusakte ja kohtupraktikat, oskama neid tõlgendada ja praktikas rakendada, omama otsustus-, analüüsi- ja loogilise mõtlemise võimet, tundma arvutit, valdama eesti keelt kõnes ja kirjas ning soovitavalt vähemalt üht võõrkeelt. Kasuks tulevad teadmised majandusest, raamatupidamisest, õiguspsühholoogiast. Kursis tuleb olla igapäevaelu arengutega nii riigi kui ka üksikisiku tasandil. Advokaat peab valdama läbirääkimistehnikaid ja oskama argumenteeritult oma seisukohti esitada ja kaitsta
kriminaalasi, on maksumaksjal ka revisjoni või üksikjuhtumi kontrolli ajal õigus keelduda tõendite ja teabe esitamisest seoses enese mitte süüstamise põhimõttega, mis tuleneb põhiseaduse § 22 lg 3. Maksuhalduril on kohustus isikut teavitada sellest, kui maksumenetluse kaasaaitamiskohustus enam ei kehti ning isikul on õigus tõnedite esitamisest ning selgituste andmisest keelduda seoses kriminaalmenetluse asjaolude ilmnemisega. Kui aga kohtupraktikat uurida, siis selgub, et maksumaksja poolt maksuhaldurile viimase poolt nõutud tõendite mitteesitamine ei keela maksuhalduril iseenesest maksuotsuse tegemist ega muuda maksukohustuslase kaasaaitamiskohustusest tulenevat võimalikku tõendamiskoormust (Haldusasi nr 3- 09-1248). Maksu määramise ega maksuotsuse täitmise edasilükkamine ei ole Põhiseaduse § 22 lg 3 eesmärgiks. Maksumenetluses ei ole maksukohustuslasel
Rikutud solidaarvõlasuhe 2.5. Osavõlausaldajad 2.6. Ühisvõlausaldajad 2.7. Solidaarvõlausaldajad 3. Kolmandad isikud 3.1. Piiritlemine, liigitus ja tüüpilised lepingud 3.2. Leping kaitsekohustusega kolmanda isiku suhtes 3.3. Lepingud kolmanda isiku kasuks Üliõpilane oskab: 1. Kontrollida nõude ülemineku kehtivust, võlgniku vastuväiteid ning teab, millised kõrvalkohustused lähevad üle koos nõudega; tunneb kohtupraktikat 2. Kontrollida kohustuse ülevõtmise kehtivust, uue võlgniku vastuväiteid ning eristada lepingu ülevõtmisest; tunneb ettevõtte üleandmise üldisi põhimõtteid ja tunneb sellekohast kohtupraktikat. 3. Tunneb ära isikute paljususe liigid, oskab sõltuvalt paljususe liigist formuleerida nõudeid, teab, millised on solidaarvõlgnike ja –solidaarvõlausaldajate omavahelised suhted ning suhted vastavalt
kontrollseisus ja varustada õigussubjektide ring vajaliku teabega. · Kodifitseerimine on kõige klassikalisem meetod; materjal on vaja kriitiliselt üle vaadata. Tänapäevased meetodid · Eestis võeti eeskuju Prantsusmaa doktriinist. 1. Reformaatorlik kodifitseerimine mingi õigusliku massiivi kriitiliselt läbivaatamine ja suures ulatuses uute osadega asendamine. Arvestatakse ka kohtupraktikat. 2. Konstantne kodifitseerimine eeldab eelnevate sisuliste analüüside olemasolu. Uut õigust ei looda, kuid õigusakte võidakse ümber sõnastada. 3. Konsolideerimine saadakse parem ülevaade kehtivast õigusest. Ei kaasne õiguskorra kvalitatiivseid muutuseid. Arvestatakse olemasolevat kohtupraktikat. 4. Kompilatsioon - õigusaktide grupeerimine, kus initsiatiiv võib tulla nii era- kui avalikust sektorist. 5
Solicitoridel sellist võimalust ei ole. Samuti ei ole võimalik sooritada erialaseid eksameid kohtunikuks saamiseks, nagu seda tehakse näiteks kontinentaaleuroopas. Selline traditsioon on tekitanud olukorra kus olulised positsioonid jagatakse kitsa ringi isikute vahel ja see omakorda võib olla nii kasulik kui ka kahjulik, kõik oleneb sellest kui konservatiivsed või liberaalsed on nende vaated. Selline kitsas ring võib tugevalt mõjutada kohtupraktikat ja kirjutatud õigust, sest võib tekkida olukord kus ühe kindla kitsa grupi poolt vastuvõetud arusaamad surutakse peale kogu ühiskonnale kasutades selleks aktsepteeritud mehhanisme. 6. Mis vahe on UK ja Ameerika õigusharidusel Inglismaa juristkond on ajalooliselt kujunenud läbi praktika ja töökäigus õppimise protsessi mitte akadeemilise hariduse kaudu. Akadeemilist õigusharidust on hakatud Inglismaal väärtustama alates 18. sajandil
abinõu peab kaasa aitama halduse üldisemate eesmärkide saavutamisele. HMSi § 3 lg-s 2 esitatud mõõdupärasuse põhimõttest on vahetult tuletatud menetluse lihtsuse ja kiiruse printsiip. Asja menetlev haldusorgan peab tegutsemisvõimaluste seast välja valima sellised, mis on muudest variantidest lihtsamad ja eesmärgi saavutamist kiirendavad ning säästlikud. Et hea halduse põhimõte on Eesti õiguskorras veel suhteliselt uus, siis ei ole sel alal veel märkimisväärset kohtupraktikat, ent Riigikohus on siiski mõningates lahendites hea haldustava põhimõtet täpsustanud. Üldise suundumuse kohaselt on ka halduskohtud hakanud oma otsuseid põhjendades ja haldustegevuse eesmärke seades üha rohkem kasutama hea halduse ehk hea haldustava mõistet. 2.5. Uurimispõhimõte ja selle rakendamine Erinevalt tsiviilkohtumenetlusest tuntud põhimõttele, mille kohaselt menetlusosalised
põhimõtted. Nüüd võib liikmesriigi vastu minna Euroopa Kohtusse. EL leping toob välja, et austatakse liikmesriikide eripärasid, see välistab ühtse kriminaalõiguse kehtestamist. Ainult kriminaalvaldkonnas on võimalik pidurdada eelnõu menetlust, kui see on vastuolus riigisisese korraga või tavaga. Siis algavad läbirääkimised. Euroopa vahistamismääruse kasutamisele võtt – see võeti vastu raamotsusega, sellega kaasnes palju probleeme ja kohtupraktikat, mis on ajendanud selle edasist arengut. See otsus lubab kodanikke liikmesriikide vahel välja anda – võib taotleda teiselt liikmesriigilt vahistamist ja üleandmist. Kui varem oli probleem kuritegevusega (organiseeritud kuritegevus, terrorism), siis keskenduti probleemile, tahaplaanile jäi kaitseõiguste ja põhiõiguste kaitse teemad. Nüüd on hakanud see muutuma, vastu on võetud mitmeid direktiive, mis olukorda on muutnud.
faktihulgas; 3) määratleb lahendamist vajavad õigusliku iseloomuga küsimused ja nende lahendamiseks vajaliku õigusharu ning leiab ja rakendab vajalikud õigusallikad ja –normid küsimuste lahendamiseks; 4) analüüsib, hindab ja otsustab, kas faktilised asjaolud on õigusliku hinnangu andmiseks piisavad; 5) kasutab töös analüüsivalt ja allikakriitiliselt rahvusvahelise, Euroopa Liidu ja Eesti õiguse põhiprintsiipe ning kohtupraktikat ja vaidlusi lahendavate organite praktikas ja erialakirjanduses väljakujunenud seisukohti õigusprobleemide lahendamisel; 6) esitab probleemide võimalikud lahendused, prognoosib lahenduse ja õigusvaidluse võimalikke tulemusi ning selgitab erinevatele tulemustele viivaid lahendusi; 7) valib välja olulised teoreetilised seisukohad ning kaitseb oma valikuid (vaidlustes jne); 8) argumenteerib oma seisukohti ja hindab neid kriitiliselt;
toimetistes kui ka kommentaarides. Esimese osa eemärgiks oleks välja tuua kehtiva seadusakti mõte, suhtumine ja seadusloome eesmärk. Samuti proovib autor välja tuua ka Euroopa Nõukogu raamotsuse 2004/757/JSK ning Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku ringluse vastase ÜRO konventsiooni, arvestades siinjuures karistuste määramisel olulisi aspekte. Teises osas käsitleb ja analüüsib autor eesti kohtupraktikat, siinkohal mitte niivõrd kaasust ennast lahates vaid tuues välja vangistuste, katseaegade ning rahaliste karistuste keskmised suurused ja pikkused. Kolmas osa püüab kahte eelnevat osa analüüsida, otsides kollisioone või konflikte seadusloome ja kohtupraktika vahel. Nagu töö hüpoteeski väljendab, on autor seisukohal, et eesti kohtupraktika annab aluse arvata, et karistuste määramisel on tuvastatav kohtunike liigne leebus
aga ette võimaluse kergendada ebamõistliku menetlusaja tõttu süüdistatava karistust. Seega, kuigi Velleste ja Andrejevi otsustes on EIK viidanud Eesti tõhusale kohtupraktikale, on nüüd- seks samalaadsed õiguskaitsevahendid lisatud ka KrMS-sse ning isik peaks oma menetlusõiguste kasutami- sel lähtuma kehtivast KrMS-st. Võiks eeldada, et kui EIK pidas kohtupraktikas väljakujunenud meetmeid tõhusaks, peaks ta samamoodi tõlgendama ka jõustunud seadusemuudatusi, kuigi kohtupraktikat selle kohta veel ei ole. Igal juhul on selge, et kriminaalmenetluse ebamõistliku pikkuse korral on süüdistatava ja tema kaitsja käsutuses piisavalt tõhusaid õiguskaitsevahendeid, mida tuleb kriminaalmenetluse käigus viimase kohtuastmeni kasutada. Selliste meetmete kasutamata jätmise korral on EIK silmis tegemist riigi- siseste õiguskaitsevahendite ammendamata jätmisega. Mis puudutab olukorda, kus menetluse kiirendamist kui ennetavat õiguskaitsevahendit ei olnud või-
õigusvastasuse tuvastamiseks. Seejuures ei saa põhjendatud huviks olle üksnes põhjendus, 7 et kaebus esitatakse avalikes huvides, vaid kaebuse esitama peab oskama põhjendada oma subjektiivsete õiguste rikkumist. 3. Kaebuse esitamise tähtaeg Einar Vene on käsitlenud halduskohtusse pöördumise tähtajaga seonduvat kohtupraktikat ning on asunud seisukohale, et üks enim menetlusvaidlusi põhjustanud koht halduskohtumenetluse seadustikus on kaebetähtaegade regulatsioon (2007:303). Halduskohtusse kaebuse esitamise tähtajad on toodud HKMS §-s 9. Sama paragrahvi lg 1 järgi kaebus haldusakti või toimingu peale tuleb halduskohtule esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal isik kaevatavast haldusaktist või toimingust teada sai või pidi teada
juhtumit omaette tuginedes ainult faktidele ning olles vaba osapoolte mõjutustest. Sarnaselt Euroopale, mõjutas CCC ka Eesti kriminaalõigust. Esmased näited, kus CCC leidis otsest kasutamist kriminaalkuritegude üle kohut mõistmisel on leitavad Tallinna ja Põhja- Eesti piirkonnas. CCC kohaldamise kõrgaeg oli nn Rootsi ajal aastatel 1561 kuni 1710. Rootslased kohaldasid CCC-t et vähendada kehtinud õiguslikku partikularismi ja standardiseerida kohtupraktikat. Kuigi rootslased proovisid igati vähendada Saksamaa mõju oma valdustes, säilis CCC siiski Eestis tugev saksa õigussüsteemi mõju ja kohaldatav Rootsi seadus ei suutnud seda oluliselt nõrgendada. Rootslased muutsid omalt poolt kehtivat seadust, lisades seadustikku oma norme ebamoraalsete kuritegude seadus (18.mai, 1653a.) ja abielurikkumise ja verepilastuse seadus (30.mai, 1698a.) ja sätted lapsetapmise ja kahevõitluste küsimustes (23. jaanuar, 1680a.)
ja teatav ettearvatavus. · Kohtuotsused on ka heaks tunnistuseka rahvusvahelise tavaõiguse või õiguse üldprintsiipide olemasolust. · Olulisimad on Haagi Rahvusvahelise Kohtu lahendid, millega on toodud mitmeid uuendusi rahvusvahelisse õigusesse, kuigi tegelt see tegevus ei ole kohtutele omane · Probleemis see, et kehtib palju alalisi ja ad hoc kohtuid. Võib tekkida hulk kohtupraktikat mis ei ole ühesugune või on konfliktne Autorite seisukohad · Võivad olla tõendiks rahvusvahelise tavaõiguse või üldprintsiibi olemasolu kohta · Võivad pakkuda teoreetilist raamestikku teatud valdkondades 3 · Probleemiks see, et autorid võivad olla mõjutatud poliitiliste või kultuuriliste sidemetega mi kultuuriliste sidemetega mõnede riikidega Teised võimalikud allikad
tsiviil-, kriminaal-, väärteo- ja haldusmenetlustes. Riigikohus Eesti Vabariigi kõrgeima kohtuna vaatab apellatsioonikohtu lahendeid läbi kassatsiooni- (otsuste tühistamise), kohtuvigade parandamise- ja teistimise korras, Riigikohus on põhiseadusliku järelvalve kohus. Kassatsioon Eesti kohtupraktika kohaselt tähendab apellatsioonikohtu otsustele esitatud edasikaebuste valikulist menetlemist eesmärgiga kujundada ühtset kohtupraktikat üldistamist vajavates küsimustes. Teistimine on jõustunud kohtulahendite läbivaatus uute asjaolude ilmnemisel. Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. Riigikohtu liikmed nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul. Muud kohtunikud, s.h. ka apellatsiooni- ehk ringkonnakohtute kohtunikud nimetab ametise Vabariigi President Riigikohtu ettepanekul. Riigikohus on sõltumatu täitevvõimu rahastusest ja teenistuslikust järelvalvest. I ja II
Kohustus järgida ELi õigust toob kaasa selle, et ELi õigus võib mõjutada kõiki ametiasutuste meetmeid. ELi õigust tuleb arvesse võtta, kui koostatakse uusi või ajakohastatakse olemasolevaid eeskirju, tehakse muud liiki otsuseid või kui sekkutakse vähesel määral, näiteks kui esitatakse teavet pressiteates. Arvestada tuleb ELi toimimise lepingut (esmase õiguse akt), määrusi, direktiive ja otsuseid (teisese õiguse aktid) ning samuti Euroopa Kohtu kohtupraktikat. Ametiasutuste vastu võetud eeskirjad Ühtlustama valdkondi käsitlevad eeskirjad Kui konkreetses valdkonnas puuduvad teisese õiguse aktid, võivad liikmesriigid vastu võtta oma siseriiklikke eeskirju nii, nagu nad seada sobivaks peavad. Need eeskirjad ei tohi siiski olla vastuolus ELi toimimise lepingus sisalduvate põhinõuetega ega Euroopa Kohtu poolt lepingu artiklite tõlgendamisel loodud kohtupraktikaga. Direktiive üle võtvad eeskirjad
Võib väita, et KarS vastab peatükis kasutatud Vabariigi Valitsuse määruse suuremas mahus, sest summa summarum, on HÕNTE peamiseks eesmärgiks, et seadusandja poolt koostatud seadused oleksid arusaadava ning ühese esitusega. 26 11. Uuritava õigustloova akti alusel tekkinud rakendamispraktika Pole kahtlustki, et KarS'i alusel tekkinud kohtupraktikat leidub kohtulahendites külluses, just seepärast, et õiguse subjektide käitumisvariatsioon on ühiskonnas nõnda laialdane, seda nii positiivses kui ka negatiivses mõttes. Kuna käesoleva töö uurimisobjektiks on KarS, siis toob autor siinkohal näitena välja Riigikohtu lahendi, kus õigustrakendavalt on orienteeritud just nn. ühiskonnas sisalduvatele käitumisvariatsioonidele, mis on negatiivsed ning seega õigusvastased süüteod
Kas see on probleem, et kohtul on väga vähe sõnaõigust – lepitakse kokku nii kvalifikatsioonis kui ka karistuses – avalikkus ei nõustu? Otsus võib olla süüdimõistev, kui üldmenetluses oleks inimene õigeks mõistetud. Kummalgi pole tegelikult kohustust kokku leppida – süüdistatav võib keelduda ja nõuda üldmenetlust ja ka teist kaitsjat. Väljapressimine – kui annad kedagi üles, saad parema diili. Kokkuleppemenetluses ei teki kohtupraktikat – õigusteadlaste jaoks halb, ei ole millestki kirjutada ja lahenduskäik on vale. Kohus kontrollib karistusraame, küsib kas süüdistatava vabatahe on kokkulepe. 3-1-1-79-05, 3-1-1-52-07, 3-1-1-70-12 – kohtu roll kokkuleppemenetluses. Käskmenetluse positiivsed ja negatiivsed küljed: Käskmenetlus on mõeldud menetlemaks kiriesti kergemaid kuritegusid, mille eest prokurör nõuab rahalist karistust. Selle näol on tegemist kirjaliku menetlusega, otsest istungit ei toimu.
See on olemas näiteks Saksamaal ja Prantsusmaal, kuid selle nõukogu funktsioonid on erinevad. Institutsiooniline lähenemine tähendab, kuidas on mingi aspekt üles ehitatud. Näiteks töövaidluste puhul on võimalik vaadata, milliseid vaidlusi lahendatakse ja kuidas neid lahendatakse. Institutsionaalse puhul vaatame, kes lahendab neid vaidlusi. Võrrelda tuleb tegelikku olukorda. Selleks, et võrrelda, peab olema väga palju informatsiooni. Selleks tuleb uurida ka olemasolevat kohtupraktikat. Erinevates riikides on palju sätteid, mis on küll olemas, aga mida ei ole rakendatud. Alati me otsime mingit mudelit, kuidas näiteks streigile piirangud seada või kuidas tagada töösuhte kestmine. Töökoha säilimist on võimalik tagada läbi mitme erineva meetme. Kui hakkame meetmeid vaatama, siis esimene on meede, mida nimetatakse elukestvaks õppeks. Selleks et inimene töökohta ei kaotaks, siis peab tal olema võimalus oma teadmisi pidevalt kaasajastada
§ 130 lg 1. Seal on ette nähtud, millise kahju hüvitamist on võimalik nõuda. Jutt on tekkinud kulude hüvitamisest, seal hulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulu jne. Väga suur osa kutsehaiguste ja tööõnnetuste kaasused. Põhjus väga lihtne: Eestis praeguse seisuga ei ole kindlustussüsteemi, mis kutsehaigused ja tööõnnetused kataks. Seega kannatanud on sellisel juhul alati sunnitud oma nõuetega minema tööandjate vastu. Selle kohta on ka väga palju kohtupraktikat. 3-2-1-68-11, mis on oluline selle tõttu, et kannatanu kasuks pöörati tõendamiskoormist pisut ümber. Nimelt eelneva praktika järgi pidi kannatanud hüvitise saamiseks tõendama mingi õigusnormi rikkumist tööandja poolt, siin aga sellist käitumist eeldatakse. Kutsehaiguse kaasused on keerulised ka selles mõttes, et kutsehaigus ei kujune välja momentaalselt. Tüüpilisel juhtumil on isik töötanud mitme tööandja juures ning
valitsusele. Monarh kui rahvuse sümbol on veel tänapäevalgi tähtsal kohal, sest kehtestab rahvuse ühtsust. Monarh kehtestab ka Euroopa riigivormides rahvuslikku ühtsust, ta on osa rahvuse kultuurist ja eneseteadvusest. Ehkki monarhidele kuulub vaid sümboolne võim näiteks Inglismaa kuninganna kinnitab peaministri nimetamise on rahvuse sümbolina monarh asendamatu. 47. Juriidiline praktika kui õiguse allikas: Selle all mõistetakse kohtupraktikat, mis ei ole õiguse allikas, kuid teinekord tõlgendamisel kasutatakse küll. Nt. Alamastme kohtud peavad võtma arvesse Riigikohtu otsuse. 48. Lüngad õiguses ja nende lahendamise meetodid: Igas õiguskorras esineb lünkasid. Lünkade probleem tõuseb kõigis õiguskordades, sest elu on väga dünaamiline. Eesti õiguskorraga seonduvalt lisandub siia teda iseloomustav oluline faktor õiguskorra ,,noorus". Kahtlemata on
käitumispraktikat (VÕS § 25 lg 1): Lepingupooled on oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Nii tava kui praktika puhul tuleb arvestada sellega, et üksnes kohus saab tunnistada teatud tavareeglid või praktika õiguslikult siduvaks. Kohtupraktikat ei peeta meie õigusruumis õiguse, sh tsiviilõiguse, allikaks. Autor on seisukohal, et praktikas on Riigikohtu lahend käsitletav õiguse allikana, mida ka teooria peab ajapikku hakkama tunnustama kui reeglit ja kui õiguse allikat. Autori sellist seisukohta toetab asjaolu, et Euroopa Kohtu otsused on õigusteooria kohaselt tsiviilõiguse allikaks tõsi, seda tulenevalt Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkusest siseriikliku õiguse suhtes.
käes on siiski palju raha, mis seisab lihtsalt. Bilansi seise mõjutavad ka teatud otsused. 30 Kapitali säilitamise reegel: kapitali ei tohi osanikele tagasi maksta. Üldine tagastamine on keelatud. Samas võib osanik ühingule laenu anda. Kas selle laenu võib tagasi maksta? Selle laenu peab tagasi maksma, kuna see on ikkagi laen. Kui ühingul tekivad makseraskused, (kohtupraktikat küll pole) aga siis on osanikule laenutagastamine keelatud, kuna osanik on ise see, kelle kontrolli all kogu ühing oli ja tema kontrollis seda, mis juhtus. Teine reegel: omaaktsiate/osade tagasiostmine on keelatud. OMA OSA (AKTSIA) OMANDAMINE Bilanss enne oma osa omandamist Aktiva Passiva Vara 4000 Osakapital 2500 Kasum 1500
Ringkonnak: kuna puu on kinnisasja oluline osa, siis sellega ei hävitatud asja, vaid kahjustati kinnisasja ja sellel puhul § 134 lg 4 ei kohaldu. Võiks rak prk reliikvia hävitamisel, lemmiku surma põhjust. Oluline, et isikul oleks selle asjaga eriline side. Sõltub kahjustuse raskusest. Isikuõiguste rikkumise korral on hüvitised väiksed. § 134 lg 5 annab kriteeriumid hüvitise suuruse üle otsustamiseks. Kindlasti tuleb arvest varasemat kohtupraktikat, ühisk elatustase, poolte süüküs. § 134 lg 6 karistuslikud kahjuhüvitised. Üldise suuruse määramisel saab arvest kahju tekitaja varalist posits, et hüvitis oleks temale mõjus. 18-13 mittevaralist kahju võimalik nõuda ka kohtu äranägemisel. Sellise nõude formuleerimisega 2 trikki: kui nõue nii esit ja kohus mõistab mingi summa välja, on hagi tervikuna rahuldatud ja hageja saab nõuda ka menetluskulud välja. Nimelt, kui väljanõutud hüvitis ei ole just
Kui rakendada ainult conditio sine qua non testi, siis ükskõik kumma teo eemaldame, A oleks siiski surnud, aga sellele tugineda ei tohiks. Nõue võiks olla mõlema isiku vastu, nii B kui ka C vastu. Oletame, et 2005. a saab A B süül kahjustada liiklusõnnetuses. A saab kehavigastusi ja talle pannakse jalaprotees. 5 aastat hiljem vahetab A lambipirni, kukub ja saab peapõrutuse ja sureb ära. Kas B peaks ka selle kahjustuse eest vastutama? Kohtupraktikat ei ole. Kas on olemas põhjuslik seos? Isegi, kui B vastutust jaatada, tuleks kahjuhüvitist § 139 või 140 alusel vähendada. 47. Mida tähendab nn "järeljõudev kausaalsus?" Järeljõudva kausaalsuse olukord: kannatanust lähtuvad asjaolud tekitavad samasugused tagajärjed nagu kahju tekitaja eelnev käitumine. Näide: kannatanu A on 63. aastane, B tekitab kehavigastuse. A nõuab saamata jäänud töötasu hüvitamist. B saab tugineda sellele, et A kõrge ea tõttu ei oleks ta enam
- üks kohtunik (kaebuse vastuvõetavus) - kas üldse kõik formaalsed tingimused on täidetud, kui vähemalt 1 on täitmata, siis saab kaebust tagasi saata - kolmeliikmeline komitee (kaebuse vastuvõetavus, sisuline otsustamine tüüpiliste rikkumiste puhul) - kui esimene kohtunik otsustab, et võetakse kaebus töösse, siis kolmeliikmeline komitee võib teha otsust kõige tüüpilisemate asjade suhtes, mille kohta on uba palju kohtupraktikat olnud ja mille vastu pole võimalik eksida - seitsmeliikmeline koda(ennekõike sisuline otsustamine) - keerulisemad juhtumid ❏ SUUR KODA - Sektsioonide üleselt moodustatakse 17-liikmeline suurkoda, mis ennekõike vaatab läbi: - kõige olulisemaid juhtumeid - apellatsioone ❏ Koja või suurkoja liikmeks on alati kaebealusest riigist valitud kohtunik ❏ Kaebus peab esmalt vastama teatud tingimustele:
kaubamärkidest eristatav, registreeritud või üldtuntud. Geograafilise tähise puhul tuleb rakendada suuremat avaliku võimu kaitset, sest geograafilisel tähisel puudub ainuomanik. Ta ei ole otseselt kellegi oma, vastupidiselt kaubamärgile, mis kuulub ainuomanikule. Geograafilise tähise ja kaubamärgi printsiipide ja erinevuste ning sarnasuste väljatoomisel kasutatakse töös nii Eesti, Euroopa Liidu ja rahvusvahelisi õigusakte ja Euroopa Liidu kohtupraktikat. Lõputöö koosneb kolmest peatükist. Esimeses peatükis käsitletakse intellektuaalse omandi liike ja õiguste saamise viise ja antakse ülevaade tööstusomandi ajaloost ja liikidest ning tutvustatakse geograafilist tähist ja kaubamärki üldiselt. Nimetatakse olulisemad rahvusvahelised organisatsioonid ja olulisemad lepingud. Teema käsitluses kasutas autor valdavalt võrdlevat meetodit. Terminoloogia põhineb Eesti õiguses kasutatavatel terministel.
meetmeid, et tagada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine kiirlaenuandjate poolt. 3.2. Kiirlaenudega seotud kohtupraktika (Käesolev alapunkt on koostatud Kristiine Naska magistritöö „Vastutustundliku tarbimisühiskonna kujundamine krediidisuhetes“ (EBS, 2013) alusel.) Kristiine Naska oma hiljutises magistritöös analüüsis juhtumi- ja dokumentaalanalüüsi kaudu kiirlaenudega seonduvat kohtupraktikat, eesmärgiga leida kohtulahendites reeglipärasused võlausaldaja nõudmistes ning tarbija ja kohtu seisukohtades. Sel eesmärgil töötas ta läbi kohtuinfosüsteemis (KIS) avaldatud 149 kohtulahendit, mis sisaldavad endas märksõna „kiirlaen“ (KIS 2013, online andmebaas, 1.10.2013). Kiirlaene käsitlevad tsiviilkohtumenetluse lahendid on 100% olnud I astme kohtu menetluses. 112 lahendit on
Peab tundma hästi kehtivat normi. Teadmisi normi olemusest , loogikast, liikidest, 137 struktuursetest seostest, funktsionaalsetest seostest jne 375. Kuidas kujundatakse ja esitatakse arvamus õigusliku sisuga küsimuses? Kuidas lahendatakse kaasuseid? Mis vahe on otsuse- ja ekspert-stiilis arvamusel? Vaadatakse läbi vastavad seadused ja õigusaktid, uuuritakse senist kohtupraktikat antud küsimustes ja välisriikide lahendeid antud küsimustele. Õigusliku, sealhulgas ka eraõigusliku kaasuse lahendamisel tuleb kasutada analüüsivat stiili, st tuleb toimida järgmiselt: 1) hüpoteetilise tulemuse esitamine; 2) selle tulemuse eelduste kirjeldamine; 3) eelduste kontrollimine; 4) tulemuse kindlakstegemine Otsuse stiilis arvamus tähendab, et otsus tehakse vastavalt seadusele. Ekspertstiilis
Tegu on üldisel põhimõttel või printsiibil rajaneva analoogiaga. 360. Mida oodatakse juristilt? Peab tundma hästi kehtivat normi. Teadmisi normi olemusest , loogikast, liikidest, struktuursetest seostest, funktsionaalsetest seostest jne. 361. Kuidas kujundatakse ja esitatakse arvamus õigusliku sisuga küsimuses? Kuidas lahendatakse kaasuseid? Mis vahe on otsuse- ja ekspert-stiilis arvamusel? Vaadatakse läbi vastavad seadused ja õigusaktid, uuuritakse senist kohtupraktikat antud küsimustes ja välisriikide lahendeid antud küsimustele. Õigusliku, sealhulgas ka eraõigusliku kaasuse lahendamisel tuleb kasutada analüüsivat stiili, st tuleb toimida järgmiselt: 1) hüpoteetilise tulemuse esitamine; 2) selle tulemuse eelduste kirjeldamine; 3) eelduste kontrollimine; 4) tulemuse kindlakstegemine Otsuse stiilis arvamus tähendab, et otsus tehakse vastavalt seadusele. Ekspertstiilis uuritakse seaduseid
5. Kriminaalasjades esitatavad süüdistused Ainult kohtud saavad mõista kellegi süüdi kuriteos, seda ei saa teha või prokuratuur .Kohtud peavad tagama õiglase ja erapooletu menetluse ning ära hoidma alusetu süüdimõistmise. 6. Õiguse kujundamine ja loomine Kuigi mandrieuroopa õigusruumis puudub stare decisis ja kohtud ei ole formaalselt võttes kohtud seotud eelnevate kohtuotsustega, järgivad nad tegelikkuses peaaegu alati eelnevat kohtupraktikat. Vastupidine olukord, kus sarnaste asjaolude põhjal tehtaks erinevaid otsuseid, tekitaks kahtlusi omavolis. 330. Millised on kohtunike kohustused? Kohtunik ja kohtunikuabi läbivad julgeolekukontrolli, mille viib läbi kaitsepolitseiamet. Kohtunik peab täitma oma ülesandeid erapooletult ja omakasupüüdmatult ning järgima teenistushuve ka väljaspool teenistust. Ta peab käituma laitmatult nii teenistuses kui ka väljaspool seda ja hoiduma tegudest, mis kahjustavad kohtu mainet
6) milline on uuritava õigusakti või -normi suhe enne ja pärast teda kehtinud teiste seonduvate õigusaktide või -normidega (õiguse allika probleem) - siin kasutatakse ajaloolise tõlgenduse võttena uuritava õigusakti (-normi) ning nende õigusaktide (-normide) vastandamist, mida uuritav õigusakt tühistas; 7) milline oli uuritava õigusakti või -normi sisu sättes ja mõttes omas ajas (sellega seoses uuritakse ka ajaloolisi kommentaare ning kohtupraktikat!); 8) kas ning kuidas muutusid ühiskonnas faktilised õigussuhted ja kas uuritav õigusakt (-norm) "püsis neil kannul"; 2) eriti pikka aega (st aastakümneid, prejudikatiivse õiguse aktide puhul isegi aastasadu) kehtinud õigusaktide ning -normide puhul ka seda, kuidas muutus ja muutub nende mõistmine ühiskondliku õigusteadvuse tasandil igal vastaval ajajärgul (ajaloolis-kriitilise õigusliku hinnangu tasand selle ajaloolises geneesis uuritava
oma eestimeelsuse (tema eeskujuks oli C. R. Jakobson) ja eesti keeles rääkimise pärast. Hiljem tema Jakobsoni-vaimustus jahtub selle demagoogiliste võtete pärast võitluses J. Hurdaga. Lugupidamine Jakob Hurda vastu aga tõusis. Jaan Tõnisson lõpetas Tartu Ülikoolis õigusteaduse. K. A. Hermann kutsus ta kohe peale lõpetamist 1893 Postimehe toimetusse tööle, kus ta sai 50 rubla kuus palka. JT pidas seal vähem kui aasta vastu ja läks Venemaale kohtupraktikat saama. Sealt kutsus ta tagasi Villem Reimann, kui Hermann otsustas Postimehe maha müüa. Koos osteti P ära, Tõnisson jäi selle omanikuks ja väljaandjaks 1896. aastast. Venestusaeg veel kestis. 1895 oli ajakirjandusel sumbunud maastik, mida kajastada puudus siht, aade. Oma väljaande "sisulise ja välimise täiustamise asemel" valisid väljaandjad-tmt-d mooduse, "mis näis poliitiliselt rasketes oludes kõige kindlam: hakati iseennast kiitma ja teisi mustama ning halvustama"
Kas see on probleem, et kohtul on väga vähe sõnaõigust lepitakse kokku nii kvalifikatsioonis kui ka karistuses avalikkus ei nõustu? Otsus võib olla süüdimõistev, kui üldmenetluses oleks inimene õigeks mõistetud. Kummalgi pole tegelikult kohustust kokku leppida süüdistatav võib keelduda ja nõuda üldmenetlust ja ka teist kaitsjat. Väljapressimine kui annad kedagi üles, saad parema diili. Kokkuleppemenetluses ei teki kohtupraktikat õigusteadlaste jaoks halb, ei ole millestki kirjutada ja lahenduskäik on vale. Kohus kontrollib karistusraame, küsib kas süüdistatava vabatahe on kokkulepe. 3-1-1-79-05 (kohtu roll kokkuleppemenetluses) kokkuleppemenetluse kohaldamise tingimused Kokkuleppe sõlmimine prokuröri, süüdistatava ja tema kaitsja vahel ei tähenda, nagu taanduks kohtu tegevus kokkuleppemenetluses pelgalt sõlmitud kokkuleppe n.-ö tehnilisele kinnitamisele
annaabi.ee 
