Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nutthallik ja pindselhallik (1)

3 KEHV
Punktid

Lõik failist

Nutthallik
  • Moodustab koheva valkja ämblikuvõrgutaolise kirme , millele tekivad väikesed mustad täpid. Need on eoslad.
  • Kirme koosneb igas suunas harunevatest läbipaistvatest seeneniitidest.
  • Ristvaheseinad seeneniitides ,puuduvad.
  • Kui on küllaldaselt toitu, siis kasvavad tal mõned seeneniidid otse üles. Nende tipus tekkivad kerajad tumeda nutid.
  • Eoste valmisel katkeb eosla kest, eosed vabanevad ja kanduvad õhuvooluga laiali. Sattunud soodsatesse tingimustsesse, hakkab eos idanema ning sellest areneb uus nutthalliku seeneniidistik.

Pindselhallik
  • Pindselhalliku mütseel koosneb sammuti läbipaistvatest seeneniitidest.
  • Ristvaheseinad jaotatud suureks hulgaks reastikku asuvateks rakkudeks.
  • Pintselhalliku haruneb osa seeneniite pintslitaoliselt, harudetippudes moodustavad eosed.
  • Valmides vabanevad seeneniitide otsast ükshaavalt.
  • Altpoolt tekib Järjest eoseid juurde.
  • Seeneniitide tõttu nimetatakse seda hallitusseent pintselhallikuks.

Võtud materjal: Bioloogi õpik
I osa .Lk 56- 57.


Nutthallik ja pindselhallik #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kummikomm12 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
odt

8kl tähtsamad faktid

· Kõik organismid koosnevad rakkudest, need rakud tekivad olemasolevate jagunemise tulemusena. · Rakk on organismide ehituslik ja talituslik üksus. · Ainurakne ­ kingloom, silmviburlane · Hulkrakne ­ seemnerakk, närvirakk · Eeltuumsed ­ bakterid (st organismis pole rakutuum eristunud) · Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust ­ kõiki rakus toimuvaid protsesse · Rakke eristatakse eel- ja päristuumseteks. · Rakutuuma katab tuumaümbris, selles olevate pooride kaudu toimub aine- ja infovahetus tsütoplasmaga. · Kromosoomid kannavad ja säilitavad infot organismi pärilike tunnuste kohta. · Tsütoplasmas paiknevad erineva ehituse ja talitlusega organismid. · Taimerakku katab lisaks rakumembraanile ka rakukest. · Taimerakkudes on plastiidid. Sp erinevad ka loomarakkude ja taimerakkude aine- ja energiavahetus. · Viirused koosnevad valgulistest kattest ja selle sees paiknevas pärilikkusainest. · Viirus on rakusisene parasi

Bioloogia
thumbnail
6
doc

METSAFÜTOPATOLOOGIA

METSAFÜTOPATOLOOGIA 1. TAIMEHAIGUSTE MÕISTE JA TUNNUSED Taimehaiguseks nimetatakse keerulist patoloogilist protsessi, mis tekib taimes haigustekitaja mõjul või taimele ebasoodsate kasvutingimuste tõttu. Haigusega kaasnevad muutused taime elutegevuses (ainevahetuses, hingamises, fotosünteesis, transpiratsioonis, kasvus ja arengus) ehituses ja välimuses. Taimehaigusi saab klassifitseerida mitmeti. Tekkepõhjuste järgi jagatakse taimehaigused nakkushaigusteks, mida omakorda põhjustavad seened, bakterid ja viirused ning mittenakkushaigusteks, mida põhjustavad ebasoodsad keskkonnatingimused ja parasiittaimed. Tekkekohtade järgi jagatakse haigused juurehaigused, tüvehaigused, okste ja võrsete haigused, viljade ja seemnete haigused, lehtede ja okaste haigused jne. Peremeestaime järgi jagatakse kuuse-, männi, lehise jne haigusteks. Haiguste välistunnused on väga mitmekesised: · Taimede närbumine ­ seen ummistab juhtsooned, vesi ei saa liikuda, okkad kollakad, lehed long

Metsandus
thumbnail
2
doc

Seened

Seened 1. Seened elavad mullas, vees, toiduainetes, taimedes, inimese ja loomade kehas, elamutes. Siiski põhiliselt mullas. 2. Seened vajavad eluks niiskust, soojust ja toitaineid. Seened ei vaja valgust. 3. Toitumistüübilt kuuluvad seened vabalt elavad heterotroofide hulka. Heterotroofid on loomse toitumistüübiga organismid. Seened toituvad väliskeskkonnast saadavatest orgaanilistest ainetest. Paljud seened toituvad surnud taimede, harvem loomade jäänustest, neid lagundades. Osa seeni saab toitaineid elusorganismidest, olled nende parasiidid või nendega sümbioosis. Elutegevuseks vajalikke toitaineid ja vett omastavad seened läbi rakukesta. 4. Enamik seeni koosneb peenikestest harunevatest seeneniitidest ehk hüüfidest. Need põimuvad omavahel ja moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Elutegevuseks vajalikud ained ja energia saavad nad orgaanilisi aineid lagundades. Seened paljunevad enamasti eostega.

Bioloogia
thumbnail
19
docx

Mükoloogia kordamisküsimused

Mükoloogia kordamisküsimused ∙ Seente määratlemine – mille järgi eristuvad seened teistest organismirühmadest. Seened on: 1) eukarüootsed 2) eoseid moodustavad 3) klorofüllita (heterotroofsed) 4) absorptsiooni teel toituvad 5) suguliselt või mittesuguliselt paljunevad 6) pikad torujad rakud e hüüfid e seeneniidid ∙ Seente positsioon eluslooduse süsteemis (elupuul). Kuulumine opistokontide hulka. Seened on loomadega – opistokondid lähemalt sugulased kui taimedega. Loomateadlaste arvates võis nende ühine eellane olla paljuski sarnane teatud koloniaalsetele protistidele ja elas vees. ∙ Kirjeldatud ja seni kirjeldamata seeneliikide arv. Ühtekokku arvatakse maailmas olevat 1,5 miljonit seeneliiki, millest teadus on siiani kirjeldanud ainult ligikaudu 70 000 liiki ∙ Seente erinevad kasvuvormid - seeneniidid, pärmirakud. Nende kasvamise eripärad. Enamus seeni on üles ehitatud mikroskoopilistest

Mükoloogia
thumbnail
7
doc

Seened

SEENED * Miks pole loomad? Primaarne saproobsus, hiljem parasitism Esinemine: · maas · vees · parasiidid Ehitus Üldjuhul rakud kestaga Alamatel vormidel esineb üherakulisust, enamasti hüüfidena (seeneniitidena). Sekundaarne üherakulisus: pärmide eluvorm heades tingimustes. Risomorf e seenenöör Sklerootsium ­tihe, enamasti kattekihiga hüüfiüpõimik Viljakeha ­ keerukamatel vormidel, paljunemisorganite kandja. Neis võib harva esineda tõelisi kudesid. Strooma ­ paljunemisorganite (sh. viljakehade) kandja ­ tihe hüüfipõimik. Paljunemine Vegetatiivne, sugutu, suguline. Vegetatiivne: · Oiidid ­ hüüfi rakkude jagunemisel tekkivad (ümarad) rakud (~eosed). Puudub puhkeperiood, suurem üleelamisvõime, neist areneb kohe uus hüüf · Klamüdospoorid ­ paksukestalised üleelamisrakud hüüfides · Blastospoorid ­ õrnad pungumisel eralduvad väikesed rakud (pärmidel) · Mütseel jaguneb aja jooksul kasvades sõltumatuteks osadeks Sugutu ­ paljunemisrak

Botaanika
thumbnail
11
rtf

Seened

Pärnu Koidula Gümnaasium SEENED Referaat Koostaja: Helen Halliste Juhendaja: Sirje Miglai Pärnu 2008 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................2 1. SEENED...............................................................................................................................3 2. SEENTE TÄHTSUS..............................................................................................................4 Seened orgaanilise aine lagundajatena....................................................................................4 Seente osa toiduaine- ja farmaatsiatööstuses..........................................................................5 3. SEENTE

Bioloogia
thumbnail
7
doc

SEENED

SEENED * Miks pole loomad? Primaarne saproobsus, hiljem parasitism Esinemine: maas vees parasiidid Ehitus Üldjuhul rakud kestaga Alamatel vormidel esineb üherakulisust, enamasti hüüfidena (seeneniitidena). Sekundaarne üherakulisus: pärmide eluvorm heades tingimustes. Risomorf e seenenöör Sklerootsium ­tihe, enamasti kattekihiga hüüfiüpõimik Viljakeha ­ keerukamatel vormidel, paljunemisorganite kandja. Neis võib harva esineda tõelisi kudesid. Strooma ­ paljunemisorganite (sh. viljakehade) kandja ­ tihe hüüfipõimik. Paljunemine Vegetatiivne, sugutu, suguline. Vegetatiivne: Oiidid ­ hüüfi rakkude jagunemisel tekkivad (ümarad) rakud (~eosed). Puudub puhkeperiood, suurem üleelamisvõime, neist areneb kohe uus hüüf Klamüdospoorid ­ paksukestalised üleelamisrakud hüüfides Blastospoorid ­ õrnad pungumisel eralduvad väikesed rakud (pärmidel) Mütseel jaguneb aja jooksul kasvades sõltumatuteks osadeks S

Bioloogia
thumbnail
33
doc

Mükoloogia eksam

Mükoloogia eksam 18.mai 2015 1. Sissejuhatus mükoloogiasse. Mükoloogia ­ seeneteadus on seeni uuriv teadusharu. Jäämees ­ elas umbes 5000 aasta tagasi. Ta kasutas seeni: kasekäsn, tuletael. Keskaegsed teadmised seentest: - seened ei ole iseseisvad organismid, nad on pigem taimede ja pinnase eritised - seened on mürgised kui nad kasvavad mürkmadude lähedal Persoon - termini ,,mükoloogia" looja. Fries - laiahaardeline seente süsteem. Bary - eksperimentaalne mükoloogia. Seente ontogenees. Seente morfoloogia. Kniep - tähtis panus seente seksuaalsuse ja geneetika uurimisel. Flemming - penitsilliini avastaja. Seente vanimate tõepäraste leidude vanus ulatub üle 500 milj. aasta. Kirjeldatud ca. 100 000 liiki, Eestist teda üle 6000 liigi. 2. Seente iseloomustus. Seened on üks eukarüootsete organismide riikidest. Seeneriiki eristatakse taimeriigist ja loomariigist. Erinevus on näiteks selles, et seentel koosneb rakukest kitiinist, taimedel tsellu

Bioloogia




Kommentaarid (1)

gustav12 profiilipilt
gustav12: hea , aitas
14:14 27-11-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun