Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Nutthallik ja pindselhallik (1)

3 KEHV
Punktid
Nutthallik ja pindselhallik #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kummikomm12 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
17
doc

Üldbioloogia eksami konspekt

Zoospooridega - sugutu Enamasti sugurakkude (emas -paigal hüüfil suur; isas- viburiga) ühinemisel moodustub puhkeeos (oogaamia), sellest 1n zoospoorid (meioos) 2) Ikkesseened Hulgatuumne seeneniit ­ haploidne seeneniit. Sugutu paljunemine: rakusisese tekkega eostega. Hulgatuumsete rakkude ühinemine, moodustub seigeos (puhkeeos) (seal meioos) Lülieoseid harva. Suguline protsess: hulgatuumsetel sugurakud --> puhkeeos --> idanemisel tekib sporangium. Selts: Nutthallikulaadsed Esindajad: Nutthallik, Täpphallik, Kõduhallikud. Selts: Putujhallikulaadsed Klass: Juusseened 3) Krohmseened - on 160 liiki. Mullas, sümbiondid rohttaimedel, sammaldel. Sageli klamüdospoorid Suguline enamasti puudub, sageli partenokarpseid seigeoseid 4) Seidseened (umbes 800 liiki, mütseel vaheseinteta, hüüfide kestas kitiini, põhiliselt sugutu paljunemine, zoospoore pole, enamik elavad maismaal, nt nutthallitus leival ja juurviljadel). 5) Kottseened Maailmas 50000 liiki. Eestis 2500 liiki

Bioloogia
thumbnail
62
doc

Üldbioloogia materjal

Bioanorgaaniline keemia Piiriteadus, mis uurib organismidel elementaar koostist ja seda mõjutavaid tegureid.elus organisimides on 70 ­ 90 elementi. 30 elementi on min. millega saab elus eksisteerida( eri liikidel eri elemendid). 1. makroelemendid ­ 97 ­ 98% · C/O/H/N/P/S ­ mittemetallid · Väikse aatommassiga Süsinik(C) Elu keskne element. Miks? Sest...: · 2 C aatomi vhel võivad moodustuda 3tüüpi sidemed. (üksiksidemed, kaksiksidemed, kolmiksidemed-mürgised need tavaliselt) · Ruumpaigutus võib muuta( eritingimustes võivad molekulid moodustada eri kuju) · C ahelad võivad anda eri struktuure.a) lieaarne b)hargnev c)tsükliline · C aatomi vahelised sidemed on piisavalt tugevad, et mitte ise ära laguneda, samas piisavalt nõrgad, et ensüümid neid lagundaks Vesinik(H) · Happelised bioelemendid määrvad ära ph (täiskasvanu maonõre: ph 1,5 ­ 2,5, happevihmad

Üldbioloogia
thumbnail
6
doc

Lühikokkuvõtte üldbioloogia eksamiks vajaminevast.

--> tekib puhkeeos --> idanemisel tekib zoosporangium. Selts: Vesihallikulaadsed Esindajad: Vähikatk, sääsevesihallik. Selts: Ebajahukastelaadsed Esindajad: Ebajahukasted, Kartulilehemädanik. Seeneriik Hõimkond: Ikkesseened Hulgatuumne seeneniit ­ haploidne seeneniit. Sugutu paljunemine: rakusisese tekkega eostega. Lülieoseid harva. Suguline protsess: hulgatuumsetel sugurakud --> puhkeeos --> idanemisel tekib sporangium. Klass: Ikkesseened Selts: Nutthallikulaadsed Esindajad: Nutthallik, Täpphallik, Kõduhallikud. Selts: Putujhallikulaadsed Klass: Juusseened Hõimkond: Krohmseened Hõimkond: Kottseened Maailmas 50000 liiki. Eestis 2500 liiki. Seeneniidid haplodsed, rakkudeks jagunenud. Lülieosed väga levinud. Sugulises protsessis eoskott kaheksa eosega. Eoskott areneb sageli viljakehas. (Kolme eritüüpi: peiteosla, sulgeosla, lehtereosla) Neid on kolm klassi: 1. ürgkottseened 2. pärmkottseened 3. päriskottseened (Nt

Üldbioloogia
thumbnail
23
doc

Üldbioloogia konspekt

Toimub a) surnud b) hukkunud rakkude asendamine Mitoosil tekkinud rakud võivad eristuda vastavalt asukohale (kambiumirakkude jagunemisel jääb üks rakk kambiumirakuks, teine rakk eristub vastavalt asukohale kas puitu (sage) või niineossa harvem) Eoseline paljunemine Eoseline paljunemine seentel Eoseline paljunemine hallikutel 1. eosed paljunevad nuttides, see iseloomustab alamaid hallikuid, kellel puuduvad rakuvaheseinad. Kõik eosed vabanevad korraga! Näiteks nutthallik. 2. paljunemine lülistunud eoskandjatega, see iseloomustab kõrgemaid hallikuid ja teoorias vabanevad eosed järkjärgult. Nt pintselhallik (hallitusjuustus) Eoseline paljunemine kübarseentel hõimkond kandseened Eoste moodustumine spetsiaalsete rakkude tippides kusjuures üks rakk võib anda kuni neli eost. Eoseid tootvad rakkud koonduvad kübaraalustele kihtidel, tekib eoslava. Eoslava võib esineda kolmel viisil: a) eoslehekestena (riisikad, pilvikud)

Üldbioloogia
thumbnail
31
pdf

Rakendusbioloogia õppematerjalid

Kandseened (kübarseened) Pinnases asub seeneniidistik ehk mütseel, mis koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Maapinnale arenevad viljakehad- jalg ja kübar. Kandseened paljunevad eoste ehk spooridega. Näiteks pilvikud, riisikad, kukeseened, puravikud jt. Hallitusseened On niitja ehitusega. Seeneniite nimetatakse hüüfideks. Hüüfid moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Hallitusseened paljunevad eoste ehk spooridega. Näiteks pintselhallik, nutthallik, kerahallik, küüneseene tekitaja (Trichophyton) jt. Pärmseened Pärmseened on üherakulised ovaalse kujuga. Pärmseened paljunevad pungumise teel. Näiteks pagaripärm. 3 Ø Biotehnoloogia v Funktsionaalne toit -toiduaine, mille komponendid avaldavad positiivset mõju (teaduslikult tõestatud) inimese organismile. Funktsionaalne toit parandab seedimist, vähendab haigusriske jne.

Bioloogia
thumbnail
12
doc

Kokkuvõte 8. klassi bioloogiast.

1. Loomaraku ehitus. Tsütoplasmavõrgustik koosneb arvukastest kanalitest ja nende laienditest, mida mööda liiguvad rakus ained. Golgi kompleksis sorteeritakse valke ja suunatakse neid edasi. Lüsosoomides lagundatakse raksu mittevajalikud orgaanilised ühendid. Ribosoomid on kõige väiksemad organellid. Neis sünteesitakse valgud. Osa ribosoome on seostunud tsütoplasmavõrgustikuga, osa on tsütoplasmas vabalt. Rakutuum juhib rakutegevust. Rakumembraan ümbritseb rakku. 2. Taimeraku ehitus. Mitokondrid varustavad rakku energiaga, mida on vaja tema elutegevuseks ja olemasolevate rakustruktuuride säilitamiseks. Hapnikku tarbides muundavad nad süsivesikutes ja rasvades peituva energia rakkudele kättesaadavaks. ON KA LOOMRAKUS. Tsütoplasma on raku sees. See sisaldab rohkesti vett ning selles on lahustunud orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid. ON KA LOOMARAKUS. Rakumembraan eraldab rakku teistest rakkudest kui ka ümbritsevast keskkonnast. Vakuool on õhukese membraaniga ümbritse

Bioloogia
thumbnail
2
doc

SEENED. SAMBLIKUD. PUUSEENED

Mütseel- Seeneniidistik Saprotroof- toitub surnud kudedest Mükotoksiin- Seente poolt eristatud mürk Metaboliidid- Seente ainevahetusjäägid Mükoloogia/Mükoloog- Seenteteadus/seeneuurija Mükoriisa- seenejuur Sporangium- Eoste moodustumise koht hallitusseentel Lamell- Eoste moodustumise koht kübarseentel mükoos- seente poolt põhjustatud nakkushaigus biotroof- Toituvad elusatest kudedest parasiit- Saab kasu, teisele kahju tehes koniid- Eos pintsel- ja nutthalliku 4 erinevust . 1. Nutthallik on hall, pintselhallik roheline 2. Nutthallikul rakuvaheseinad puuduvad, pintselhallikul olemas. 3. Nutthallikul moodustuvad eosed nuti taolistes eoslates, pintselhallikul pintslitaolistes. 4. Nutthalliku seeneniidistik kujutab endast üht harunevat paljutuumset rakku, pintselhalliku seeneniidid on ristvaheseintega jaotatud rakkudeks. võrdle pruunmädanikku ja valgetmädanikku. ( 3 erinevust , vist ) 1. Pruunmädanik levib kännupessil , valgemädanik levib tuletaelal. 2

Bioloogia
thumbnail
2
docx

IV töö - seened ja samblikud

· Seenehüüfide kogum moodustab seeneniidistiku ehk mütseeli. · Evolutsiooniliselt vanematel seentel puudub rakuvahesein. Hilisematel seentel on rakuvaheseinad. · Kogu mütseel on üks harunenud paljutuumne seenerakk. · Seeneraku ehitus: õhuke kitiinist kest, membraan, raku organellid nagu loomarakulgi(plastiide pole, võib olla vakuoole- võib leida neilt seentelt, kes kasvavad vees). · Üherakulised- pärmseened ja nutthallik. Seened Taimed Loomad Ei liigu Ei liigu Liiguvad Kest(kitiin) Kest(tselluloos) Puudub(glükogeen) Plastiidid puuduvad Olemas Puuduvad Glükogeen Tärklis Glükogeen Loomsed rasvad Taimsed õlid Loomsed rasvad

Bioloogia




Kommentaarid (1)

gustav12 profiilipilt
gustav12: hea , aitas
14:14 27-11-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun