Sammaltaimed (2)

Uurimustöö
Sammaltaimed
TkoG
7.b klass
ÜLDISELOOMUSTUS
Sammaltaimed on väikesed, kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed. Juured puuduvad kõigil sammaltaimedel. Nende asemel on kinnitumiseks niitjad väljakasvud – risoidid . Sammaltaimed omastavad vett ja toitaineid kogu keha pinnaga. Ehituse alusel eristatakse lehtsamblaid, maksamblaid ja kõdersamblaid. Lehtsammaldele on iseloomulikud varred ja lehed. Maksasamblad võivad olla kas lehtedeks ja varteks liigestunud või tallusjad ehk lehtedeks ja varteks liigestumata. Kõdersammalde hulgas on teada ainult tallusjaid samblaid.
PALJUNEMINE
Sammaltaimed ei moodusta seemneid, nad paljunevad peamiselt eostega. Eosest areneb uus taim, millel moodustuvad suguorganid. Viljastunud munarakust areneb taime tipmises osas eoskupar , milles moodustuvad eosed. Eosed levivad tuulega ja idanevad soodsates tingimustes. Samblad võivad paljuneda ka  vegetatiivselt (näiteks sigikehakestega). Mittesuguline paljunemine toimub vegetatiivselt või siis samade eostega. Sammaltaimed paljunevad vegetatiivselt ka sigikehakeste abil. Viimane on eriti iseloomulik maksasammaldele. Rohelised läätsekujulised sigikehakesed arenevad nende talluse pealispinnal paiknevates erilistes moodustistes – sigikehakeste mahutites.
Maksasambla sigikehakeste mahutid.


KASVUKOHAD
Sammaltaimed on niiskete kasvukohtade taimed. Nad kasvavad maapinnal, puidul ja kividel . Et sammaltaimed on tundlikud õhu saastatuse suhtes, siis ei suuda nad  kasvada tugevasti saastunud õhuga piirkondades.
HULK
Maailmas tuntakse kokku umbes 16 000 liiki sammaltaimi. Neist Eestis kasvab ligikaudu 530 liiki, milledest enamik (umbes 400 liiki) on lehtsamblad. Sammaltaimed põlvnevad arvatavasti ürgsetest rohevetikatest.
TÄHTSUS
 Sageli moodustavad sammaltaimed maapinnal lausalise katte. Samblavaip takistab vihma- ja lumesulamisvee kiiret äravoolu ja püsib seetõttu kaua niiskena. Tihe samblakiht on koduks paljudele väikestele putukatele ja ämblikele. Osaliselt kõdunenud turbasammaldest moodustub turvas , mida kasutatakse tööstuses ja põllumajanduses.
Siin on mõned näited sammaltaimedest:
Soosammal
Kuulub klassi lehtsamblad, sugukonda tahuksamblalised, perekonda soosammal. Kõrgus oleneb alumise otsa lagunemise kiirusest. Värvus puhas- kuni kollakasroheline, alusel pruunikas. Püstine mitteharunenud või harvem veidi harunenud vars . Enamasti on varred tihedalt üksteise kõrval. Varred on väga saledad , kaetud rohkete lühikeste punakas- kuni tumepruunide risoididega. Alusel on varred tumepruunid kuni mustad. Paljuneb eostega. Kasvab väga niisketes kohtades, sageli päris vees: madalsoos, siirdesoos, rabas, järvede ja jõgede kallastel. Eelistab lubjarikast kasvukohta.
Soosammal
Harilik karusammal
Kuulub klassi lehtsamblad, sugukonda karusamblalised, perekonda karusammal. Püstine või tõusev, väga tugev, mitteharunev vars. Paljuneb eostega. Laia levialaga, kasvab kõigil mandritel. Eestis sage. Kasvab niisketes soo- ja arumetsades, rabas ning sooniidul. Tavaliselt lubjavaesel pinnasel , mõnikord ka liivastes kohtades. Rabastumise üks kindlamaid tundemärke. Ilmub esmalt niiskematesse lohkudesse. Mitmetele putukatele talvitumis- ja elukohaks. Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Harilik karusammal
Metsakäharik
Kuulub klassi lehtsamblad, sugukonda ulmikulised, perekonda käharik. Lehed küllaltki suured: kuni 5 mm pikad ja 3 mm laiad . Voldilised, alusel kolmnurksed, ahenevad sujuvalt teravaks tipuks. Lehealus punakaskollane, leht ise veidi läikivalt kollakasroheline. Leherood on õhuke, kaheharuline ja ulatub kuni lehe keskpaigani. Lehed asetsevad vartel harali. Varred on tõusvad kuni püstised, küllaltki jäigad. Oksad on lühikesed ning tömbid, asetsevad varrel ebakorrapäraselt sulgjalt. Paljuneb eostega. Varjulembene sammal , kes kasvab metsades ja metsaservadel maapinnal: enamasti okas- ja segametsades, lehtmetsades tavaliselt puudub. Moodustab metsaalustel paksu koheva samblavaiba, milles on hea varjuda ja talvituda paljudel putukatel, ämblikel, hiirtel jt. Pesaehitusmaterjaliks lindudele ( tihased , käblik).
Metsakäharik
Kasutatud kirjandus:
http://bio.edu.ee/taimed/
www.google.ee
Bioloogia õpik põhikoolile