Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Rünk(saju)pilved (Cumulus) (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Rünk saju pilved-Cumulus #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Elluka98 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
docx

Kiudrünkpilved(Cirrocumul us)

Kiudrünkpilved Kiudrünkpilved (ladina keeles Cirrocumulus, lühend Cc) on üks kolmest kiudpilvede põhiliigist, kus on samuti cirrus(kiudpilved) ja cirrostratus(kiudkihtpilved) pilved. Kiudrünkpilved esinevad enamasti 5 12km kõrgusel. Nagu teisedki cumulus(rünkpilved) pilved, tähistab cirrocumulus konvektsiooni. Erinevalt cirrus pilvedest sisaldab cirrocumulus vähesel määral veepiisku, kuigi nad on ülijahutatud olekus. Jääkristallid on valdav komponent ja tüüpiliselt põhjustavad pilves olevate ülijahutatud veepiiskade kiiret külmumist muudates cirrocumuluse cirrostratuseks. See protsess võib samuti toota sademeid uduvihmana, mis koosneb jääst ja lumest. Seega on cirrocumulus pilved lühikese eluaega.

Keskkonnatehnoloogia
thumbnail
33
pdf

Niiskus pilvedes

D U S Skemaatiline läbilõige rünksaju- e. äikesepilvest M A A T E A D U S Orograafiliste sademete teke M A PILVEDE KOOSTIS: A T a) veepiiskades koosnevad pilved: madalpilved, E kõrgrünkpilved. A D U S M A PILVEDE KOOSTIS: A T a) veepiiskades koosnevad pilved: madalpilved, kõrgrünkpilved. E A b) veepiiskadest ja jääkristallidest koosnevad D

Maateadus
thumbnail
1
docx

Vihm ja pilved

Iga päev näeme taevas pilvi, mis on nii erineval kõrgusel ja samas ka erinevat värvi. Pilv iseenesest koosneb mikroskoopilistest avadest mida inimese silm ei suuda ilma abivahendita eristada ja veest mis asub pilvede sees. Kuna need avakesed on väga väikesed, ei saa veepiisad sealt hästi välja. Selleks et hakkaks sadama, on vaja päikest mis suurendaks neid avakesi kuni vihma hakkaks sadama. · Seega saime juba teada kus see vesi asub, kuid kuidas see sinna sattub? Pilved nagu teisedki elusolendid tahavad juua, sellepärast laskuvad nad õhtuti või hommikuti veekogude juurde (meie näeme seda uduna) ja imevad seda vett enda sisse. Seejärel tõusevad nad tagasi oma kodukohale. Veekandjad mis on enamasti valget värvi, joovad tihti magedat vett, tumedad aga soolast ehk merevett. · Teades neid fakte tekib küsimus, miks siis välku lööb? Vastus on väga lihtne. Tihti pilved laskuvad kõrgepingeliinideni ning koguvad endasse elektrilaengut ning

Füüsika
thumbnail
8
docx

Jutuke - Vikerkaar peale vihmasadu

usaldada, ja kohti, kus saab end tunda õnnelikuna ka reaalse põhjuse olemasoluta. Ta vaatas Jerome selgelt väljajoonistunud kontuure, piiritletuna hallikarva kivist. Ka siis, kui ta poleks Prints, oleks ta ikkagi kallim kui kõik tähed ja mered, mis loodud. Halltiib avastas, et nende riided on läbinisti niisked ning arvas, et vahepeal oli vähest vihma sadanud. Ja ta polnud eksinud, sest peagi kohakuti pilved hargnesid ja päikesejoad laskusid kiirtena maa poole. Seal, kus valgusvihk tihedam oli, sulandusid koitu seitse pastelset värvi ­ vikerkaar laotas oma sametised tiivad ühest veeservast teiste, sukeldudes nii suure hooga, et suure kaare alla tekkis veel teine, palju kahvatum vikerkaar ja vastupidiste värvijärjestustega. Elisa raputas Printsi ärkvele ja näitas talle taevaimet. Jerome vaatas kaua, pilgutamata

Kirjandus
thumbnail
32
docx

LOODUSNÄHTUSED VANARAHVA KÜSITLUSES

3. Materjal õpetajale 3.1. Loodusnähtused VIKERKAAR Vikerkaart õpitakse tundma vaadeldes. See, mis toimub üksikus veetilgas, toimub ka miljonites vihmapiiskades ja see tekitabki värvilise kaare. Kuidas tekib vikerkaar? Ükskõik, millal vikerkaar ilmub, ikka põhjustab seda valguse mänglemine veetilkadel. Harilikult on nendeks vihmapiisad, harva ka udupiisad. Kõige väiksematel piiskadel, millest koosnevad pilved, vikerkaar ei teki. Seetõttu ei teki vikerkaar ka lumel. Lumesaju või selgesse taevasse ilmuva vikerkaare puhul on lumi pooleldi sulanud või peegeldub vikerkaar piiskadel, mida sajab mõnikord ka selgest taevast. Piisad, mis tekitavad vikerkaare asuvad meist tavaliselt ühe kuni kahe kilomeetri kaugusel. Vikerkaar ei asu mingis kindlas kohas nagu reaalsed asjad, vaid on ainult teatavast suunast saabuv valgus. Vikerkaare kirjeldus Vikerkaar on osa ringjoonest

Füüsika
thumbnail
4
doc

Agrometeroloogia piletid

Kestuse järgi jaotatakse: 1)pika vältusega – üle 10 tunni, 2)keskmise vältusega – 4-10 tundi, 3)lühiajalised – alla 4 tunni. Tekkepõhjused : uurides nende tekkimist ja kujunemist antud kohas tuleks kõigepealt vaadelda üldklimaatilisi tingimusi. Öökülmasid mõjutavad pilvitus, õhuniiskus ja tuul. Hästi kaitsevad soojusekao eest maapinda ja taimi paksud ja tugevad pilved. Kaste tekkimine vähendab öökülma ohtu. Pilet nr. 12  Õhu(atmosfääri)koostis. Õhuvahetus aluspinna ja atmosfääri õhu vahel. Koostis – atmosfäär on maakera ümbritsev gaasikiht. Ülemist piiri on rakse määratleda, selleks on olemas kokkuleppelised kõrgused

Agrometeroloogia
thumbnail
16
doc

Hüdrometeoroloogia

See tähendab, õhk peab jahtuma, et temas olev veeaur muutuks küllastavaks ja sadestuks veepiiskadena. Õhus peavad olema ka kondensatsioonituumad, milledel veeaur saaks sadestuda (soolakübemed, mis ookeanidest ja meredest veepiiskadega õhku satuvad on ka tahmaosakesed, mis paiskuvad õhku tuleekahjude, vulkaanipursete ja inimtgevuse tagajärjel.Klassifikatsioon:Pilved on erinevate kujudega. Pilvede väline kuju peegeldab protsesse, mille tulemusena nad tekivad. Pilved ´´kõnelevad´´ meile atm. toimuvaid sündmusi. 1 klass Ülemised pilved (alus 6-10 km kõrgusel)Kiudpilved cirrus 7-10 km,Kiudrünkpilved cirrocumulus 6-8 km,Kiudkihtpilved cirrostratus 6-8 km,2 klass Keskmised kõrgusega pilved (nende alus 2-6 km kõrgusel),Kõrgrünkpilved altocumulus 2-6 km,Kõrgkihtpilved altostratus 2-5 km,3klass Alumised pilved (alus kõrgus alla 2 km),Kihtrünkpilved stratuscumulus 0,6-1,5 km,Kihtpilved stratus 0,1-0,7 km,Kihtsajupilved nimbostratus

Hüdrometeoroloogia
thumbnail
7
doc

HÜDROMETEORLOLOOGIA spikker

pilvepiiskade raadiusega üle 103 cm puhul ei sõltu hajumine lainepikkusest, murdumine ehk paindumine, mille tõttu liikumast. võivad kaugel paiknevad tegelikult Pinnase temperatuuri aastane käik mistõttu ongi pilved ja udu valged. eksisteerivad objektid ilmneda märksa · Celsisuse skaala järgi Maapinna temperatuuri aastane käik on Atmosfääris leiduvate lisandite ­ lähemana tegelikust. vastab Kelvini nullile 273,15°; 0°le määratud peamiselt päikesekiirguse veepiisad, jääkristallid, tolmukübemed ­

Hüdrometeoroloogia



Lisainfo

konspekt räägib lühidalt kuidas tekkivad runkpilved ja millised valj naevad ning mis ilma need võivad ennustada

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun