mandril punakam. Elab 7 aastaseks. Orava ladina keelne nimetus on Sciurus vulgaris L.Rahvas kutsub Oravat “Käbikuningaks” TOITUMINE Oravad söövad männi- ja kuuseseemneid, tammetõrusid, marju, seeni, puukoort ning puumahla.. Suurem osa oravate aktiivsusajast möödubki toitudes, halb ilm võib oravate tegevust tugevasti pärssida, sest nad suudavad ilma toiduta vastu pidada kõigest paar päeva. Sügisel hakkab orav talveks toiduvarusid koguma. Ta matab need salajastesse peidikutesse 20-30 cm sügavusele mulla alla, varud leiab ta tänu suurepärasele haistmisele.Oravad söövad meelsasti ka linnupoegi ja mune, tigusid, putukaid. Talveks kogub toiduvarusid. PALJUNEMINE Oravate jooksuaeg on jaanuarist märtsini ning pojad sünnivad pärast 36-42 päevalist kandeperioodi. Juhul kui on käes kehv käbiaasta, võivad pojad sündida alles suvel. Poegi
nähtust nimetatakse autokoprofaagiaks ehk refektsiooniks. See võimaldab halljänesel toidust omastada enamiku toitainetesse talletunud energiast. Halljänes on tavaline jahiloom, kellele peetakse jahti hagija, hurda või urukoeraga 1. oktoobrist 31. jaanuarini. Tarastatud aiandis võib neid maakonna keskkonnaameti loaga küttida aasta ringi. Ei ole looduskaitse all. 43 5. Orav ehk harilik orav ehk punaorav (Sciurus vulgaris) Rahvapäraselt hüütakse oravat käbikuningaks. Harilik orav on üks tuntumaid ning armastatumaid närilisi. Algselt oli ta okaspuumetsade asukas. Tänapäeval võib teda kohata ka linnaparkides ja aedades. Harilikult elavad oravad rikkaliku alusmetsaga tamme- ja pöögimetsades, ent on kohastunud ka lehismetsadega. Linnaparke asustavad oravad lasevad end väga tihti peost sööta, ent nende metsades elutsevad liigikaaslased väldivad inimesi.
Kõik kommentaarid