Orav (0)

Sisukord
Sissejuhatus
Orava tutvustus
Seisund
Väljanägemine
Elupaik
Pereelu
Toidulaud
Vaenlased
Levik ja arvukus Eestis
Huvitavaid tähelepanekuid
Sissejuhatus
Orav (Sciurus vulgaris) on väike halli või punakaspruuni värvi karvastiku ja pika koheva sabaga näriline, kes peaaegu kogu aeg tegutseb. Ta on pidevalt valvel, ronides väledalt mööda puutüvesid või hüpates oksalt oksale. Orava nägemine ja kuulmine on väga hea ja ta põgeneb väiksemagi müra puhul. Orav kuulub oravlaste sugukonda, näriliste seltsi ja imetajate klassi.
Orava tutvustus
Rahvapäraselt hüütakse oravat käbikuningaks. Harilik orav on üks tuntumaid ning armastatumaid närilisi. Alguses elas ta okaspuumetsades. Tänapäeval võib teda kohata ka linnaparkides ja aedades . Oraval on pikad tugevad tagajalad ja teravad küünised, mis aitavad kinnituda puukoorele. Tavaliselt ronib orav puu otsast alla, pea ees.
Seisund: Väheohustatud, orav ei ole Eestis looduskaitse all.
Väljanägemine:
Pikkus: keha 20-25 cm, saba 20-30 cm
Saba on väga vajalik, see varjab teda vihma ja päikese eest ning aitab puudel ronides või oksalt oksale hüpates tasakaalu hoida. Saba toimib nagu langevari, kui orav peab elu päästmiseks puu otsast alla hüppama. Orav saab saba kasutada ka signaalide edastamiseks teistele oravatele , lehvitades sabaga, et neid ohu eest hoiatada.
Kaal: 170-400 g
Eluiga: kuni 7 aastat.
Karvastik suvel punakaspruun, talvel šokolaadpruun, hallika varjundiga. Talvel on tal kõrvade otstes tutid . Kohev saba. Väga muutliku värvusega, kirjeldatud on üle 40 alamliigi ning palju punase ja pruuni värvusvormiga või punase, pruuni ja musta värvusvormiga rasse. Värvus võib väga muutlik olla ka ühe elupaiga piires, varieerudes peaaegu mustast tuhmkollaseni, k. a. kõik harilikud punakad ja pruunid vormid. Eestis on mustad oravad tavaliselt Saaremaal ja Hiiumaal. Täiskasvanud isastel on sigimisperioodil munandikoti nahk tumenenud, karvutu ja oranžikaskollaste laikudega. Sigival emasel on nisad tursunud ja karvutud. Kevadine karvavahetus kestab u. 6 nädalat. Tagakäppade jäljed on 5 varbaga, eeskäppade jälgedest tunduvalt suuremad ning jäljerühmas paiknevad nad eeskäpa jälgedest eespool . Eeskäppadel on 4 varvast. Kolju on ümar, laiade põsekaartega, kuid koonuosa on piklikum kui lendoraval. Igas lõualuupooles on väike pulkjas eesmine purihammas .
Elupaik: Oravaid võib kohata kõigis metsatüüpides: okas-, sega- ja lehtmetsades. Oravad elavad meelsasti ka linnaparkides ja surnuaedades, kus nad on palju julgemad kui metas ja tulevad tihti uudistama, kas inimestel neile midagi süüa pakkuda on. Suurema osa oma ajast veedavadki nad puu otsas, olles aktiivsed peamiselt päeval. Pole vist vaja lisada, et oravad on äärmiselt head ronijad ning ühelt puult teisele minemiseks sooritavad nad efektseid hüppeid, mitte ei tule puu otsast alla ja ei roni järgmist puud pidi uuesti üles tagasi.
Pereelu: Oravate jooksuaeg on jaanuarist märtsini ning pojad sünnivad pärast 36-42 päevalist kandeperioodi. Juhul kui on käes kehv käbiaasta, võivad pojad sündida alles suvel. Poegi on pesakonnas keskmiselt kolm, kuid on täheldatud ka 1-8 pojalisi pesakondi. Pojad iseseisvuvad 10 - 16 nädala jooksul. Oravad võivad aasta jooksul üles kasvatada kuni kaks pesakonda. 
Orava pesa meenutab mõnes mõttes linnupesa, sest see ehitatakse kõrgele puu otsa okstest ja samblast. Vahel kasutavad oravad pesitsemiseks ka õõnsusi. 
Toidulaud: Oravad söövad männi- ja kuuseseemneid, tammetõrusid, marju, seeni, puukoort ning puumahla. Oravad koguvad ka toiduvarusid, peites neid maa-alla või siis puuõõnsustesse või koorelõhedesse. Suurem osa oravate aktiivsusajast möödubki toitudes, halb ilm võib oravate tegevust tugevasti pärssida, sest nad suudavad ilma toiduta vastu pidada kõigest paar päeva. 
Vaenlased: Oravate vanelasteks on metsnugised ja suuremad röövlinnud. Eelnevatel aegadel oli Eestis oluliseks ohustajaks ka inimene, kuid kaasajal meil oravatele enam jahti ei peeta. Tema talvekasukas oli kõrges hinnas.
Levik ja arvukus Eestis: Oravad on levinud üle terve Eesti ning ka Saartel. Saaremaal võib vahest kohata orava tumedat versiooni, kes siis punake suvekarva asemel kannab tumepruuni suvekarva. Täpne arvukus on hetkel teadmata, kuid väikekiskjate arvukuse kasvuga on orava arvukus viimasel kümnel aastal vähenenud. Seepärast kohtab metsas oravaid küllaltki harva, kindlam viis oravaid näha on minna mõnda suuremasse linnaparki jalutama .
Huvitavaid tähelepanekuid: Kevadisel ajal näitavad oravad üles oma kiskjaoskusi, sest nende toidulauale lisanduvad linnumunad. Siis muutuvad armsad oravad halastamatuteks röövliteks. Üks siberi orav näris ühe päeva jooksul läbi 190 käbi.
http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/SCIVUL2.ht m
http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=195
http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_list&filter=1&klass=1&selts=26&sugukond=16
Referaat-oravast(AnnaAbi.ee)
Maailm-avastusretk piltides LOOMAD lk. 15
Eesti elusloodus lk. 274
Euroopa imetajad lk. 223