Savitahvel, silpkirjas lineaarkiri A, mida ei osata tänapäeval dešifreerida. Naiste ühiskondlik positsioon kõrge Knossos on Kreeta tähtsaim loss. Losside eripära: Sõjaliselt kindlustamata, labürintidega ehk paljude keerdkäikudega. Kunstis rahumeelne ja rõõmus temaatika 1600 – 1100 eKr Mükeene kultuur Balkani p/s-l koos kreeklastega Iseloomulikud tunnused: Ahhailased ehk kreeklased kohandasid Kreeta rahuliku lossimajanduse kombed oma sõjakale ühiskonnale Tööriistad ja relvad pronksist Kreeklaste kirjast arenes kreeka lineaarkiri B, mida tänapäeval osatakse tõlgendada Mükeene on Balkani p-s tähtsaim loss. Losside eripära: Losse ümbritsesid kükloobilised müürid, mis on võimsad kaitseehitised massiivsetest kiviplokkidest. Kunstis sõjatemaatika 1200 eKr toimus Vahemere idaosas rahvasteliikumine. 1100-800 eKr – tume ajajärk
Kreeta saarel kujunes välja Kreeta-Mükeene ajajärgul (II aastatuhandel eKr) omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhandete keskpaiku ka Kreeka maismaale, omandades seal uusi jooni ning on eeskujuks ka praegusele Euroopa kultuurile. Hellenite üheks suurimaks saavutuseks oli oma tähestiku (alfabeet) väljatöötamine foiniikia tähestiku alusel, mis koosnes teatavasti ainult kaashäälikumärkidest kuid mõeldi juurde ka täishäälikud. Roomlased võtsid Kreeka tähestiku üle ja kohandasid oma vajaduste järgi: nii võis tekkida meilgi Euroopas kasutatav ladina kiri. Skulptuurides olid kreeklaste saavutused suured kuna seal said nad avaldada oma huvi inimese vastu, eredamalt tulid esile iga meistri enda kunstilised tõekspidamised. Kujurite meisterlikkus aina kasvas ja nad muutusid aina andekamaks ning seetõttu on ka Kreeka skulptuur väga palju mõjutanud hilisemat Euroopa kunsti. Püüeldes täislikkusele igas vallas, kandsid kreeklased pidevalt hoolt ka oma keha arendamise
Nagu Kreekas oli sõjaväekohustus, oli ka roomlastel sama. Kõige rohkem võeti Kreeka kultuurist üle selle, et hakati õpetama vaimselt, see tähendab, et õpetati kirjatarkust ja kõnekunsti. Seda kõike tehti selleks, et noorelt hakkaksid inimesed kuulsaks riiklikul tasandil. Kreeka kultuuri õpiti, kuna see oli oluline roomlastele, samuti õpiti rooma kirjandust. Kreeka teater levis Roomasse üsna hästi, sest nad võtsid ka selle üle ja kohandasid endale paremaks. Teatrietendused kuulusid Roomas avalike mängude kavva nagu hobuste võidusõidud ja gladiaatorite võistlusedki. Ainus erinevus Rooma ja Kreeka teatri vahel oli see, et roomas puudus koor, näitlejate dialoogid vaheldusid laulupartiide ehk aariatega. Roomas käsitleti rohkem komöödiaid, mis olid Kreeka teatri eeskujul loodud. Roomlased võtsid veel üle ehituskunsti kreeklastelt. Nad tegid seda, kuna kreeklased olid rohkem arenenud selles valdkonnas
hiidlained purustasid Kreeta keskused. Sellele purustusele järgnesid mandrilt ahhailaste (kreeklaste esivanemad) rünnakud ja Knossos vallutati. Mükeene ehk hellaadilise kultuuri rajasid kreeklaste esivanemad, indoeurooplaste hulka kuuluvad ahhailased. Nad saabusid Balkanile juba 2000 eKr, kuid kõrgkultuur kujunes siin alles 15. saj. eKr, pärast Kreeta vallutamist. Ahhailased võtsid minose kultuuri üle, kuid kohandasid seda oma loomusele vastavalt, nii et kujunes ikkagi selge eripäraga uus kultuur. Kreetalaste kirja kohandasid ahhailased oma vajadustele loodi lineaarkiri B , mis on tänapäevaks desifreeritud. Kirja kasutati vaid majapidamisaruannetes ja seepärast ei aita see mõista nende ühiskonnakorraldust. Ilmselt juhtis ühiskonda sõjapealik koos kaaskonnaga. Tõenäoliselt olid lossid (ka seda kultuuri
jumalate austamiseks Lineaarkiri A- valdavalt majapidamisdokumendid, kuid ei mõisteta Lossides valitsesid arvatavasti preester-kuningad. Lossid olid kindlustamata. Naisel oli oluline roll. Kreetalased austasid eelkõige jumalannasi. Olulisel kohal oli härg. Mükeene tsivilisatsioon 1500 eKr vallutasid kreeklased Kreeta saare, osa losse purustati, Knossosest sai kreeka valitsejate tugipunktiks. Kreeklased võtsid omaks minoilise kultuuri ja kohandasid lineaarkirja oma keelele. (Lineaarkiri B- teadlastele arusaadav, majapidamisaruanded) Kerkisisid esile kindlustatud lossid- Mükeene(kiviplokkidest müüride ja kindlustatud väravatega). Losside ümber polnud erinevaid linnu. Riigid sõdisid omavahel. Losside eesotsas kuningas ja sõjapealik. Kangelaseepika Kangelaslaulud- Heraklese vägiteod, Iasoni mereretk kuldvillaku järele, Teeba kuninga Oidipuse kurb saatus. Kõige kuulsamaks sai Trooja sõja lugu- Trooja kuninga poeg Paris
originaalne, aga tegelikult see nii ei ole. Kreeka on küll võtnud asju üle oma naabritelt, kuid ometigi nende kiri pole üle võetud ei Egiptusest ega Mesopotaamiast, vaid on leiutatud kohapeal, ning nende elulaadi rõõmsale rahumeelsusele ei leia vastet kummastki nimetatud tsivilisatsioonist. Kreeklased omakorda võtsid suurel määral üle nii keetalaste materiaalse kultuuri kui ka nende lossimajanduse ja kohandasid selle kõik oma sõjakale ühiskonnale ning meelelaadile. KreetaMükeene kultuur on küll Idamaade tsivilisatsioonidest mõjutatud, kuid samas siiski omanäoline ja originaalne sulam kahe eri päritoluga rahva kultuurist. Ühtlasi tähistab KreetaMükeene ajastu Euroopa tsivilisatsiooni algust. Linnriiki valitsesid ning ka selle põhilise kaitsejõu moodustasid kodanikud. Paljudes
Kreeklastest hakkas ajaloo uurimisega põhjalikumalt tegelema Herodotos, nõndanimetatud ajaloo isa, kes kirjutas teose ”Historia”. Rooma tuntuim ajaloolane oli Titus Livius, tema suurteos kannab pealkirja „Raamatud linna rajamisest alates”. Rooma oli madalamal kultuuritasemel kui mitmed vallutatud alad. Selle ajendil moodustus hilisem Rooma kultuur etruskide ja teiste rahvaste mõjutustel. Esialgu roomlased ainult tõlkisid ja kohandasid Kreeka kirjandusteoseid ning vedasid sisse Kreeka meistrite kujusid. Hiljem hakkasid roomlased ka ise Kreeka eeskujul looma silmapaistvaid teatrinäidendeid, kirjandus-, retoorika- ja ajalooteoseid, mis on mõjutanud kogu hilisemat euroopa kultuuri. Filosoofia ja üldse teoreetilise teaduse alal ei ole aga roomlastel üldse oma saavutusi.
riigipoolse kontrolliga. Kindlasti leidub egiptuse mõjusid ka minoilises kunstis. Kuid tervikuna oli kreetalaste kultuur kahtlemata algupärane. Nende kiri polnud üle võetud ei Egiptusest ega Mesopotaamiast, vaid leiutatud kohapeal, ja nende elulaadi rõõmsale rahumeelsusele ei leia vastet kummastki nimetatud tsivilisatsioonist. Kreeklased omakorda võtsid suurel määral üle nii keetalaste materiaalse kultuuri kui ka nende lossimajanduse ja kohandasid selle kõik oma sõjakale ühiskonnale ning meelelaadile. Kreeta- Mükeene kultuur on küll Idamaade tsivilisatsioonidest mõjutatud, kuid samas siiski omanäoline ja originaalne sulam kahe eri päritoluga rahva kultuurist. Ühtlasi tähistab Kreeta-Mükeene ajastu Euroopa tsivilisatsiooni algust. Linnriiki valitsesid ning ka selle põhilise kaitsejõu moodustasid kodanikud. Paljudes linnriikides loeti kodanikeks kõiki vabu põliselanikest mehi
esivanemad, kes jäid küll oma kultuuritasemelt ja ühiskonna arengult minoilisest kultuurist maha, kuid tänu sõjavankrite kasutamisele saavutasid sõjalise üleoleku Egeuse mere piirkonnas. Umbes 1500 eKr vallutasid kreeklased (ahhailased) nõrgenenud Kreeta saare. Kreeklased võtsid allutatutelt üle minoilise kultuuri saavutused või kohandasid seda oma vajadustest lähtuvalt. ▪ Kultuuri kandjad, tänapäeva kreeklaste eelkäijad (ahhailased) ▪ Mükeenelased sõjakamad. ▪ Kindlustatud lossid (Kuulsaim Peloponnesose ps Mükeene loss), n-ö kükloopilised müürid, väravad Mükeene Lõvivärav. ▪ Lineaarkiri B- osatakse tänapäeval lugeda, majapidamisdokumendid ▪ Härjakultus ▪ Trooja sõda- Homerose eepos „Ilias“ 19
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Referaat: Kõnekunst Roomas Tallinn 2007 Roomasse jõudis retoorika ehk kõnekunst esimesel sajandil eKr. Roomlased võtsid üle kreeka kõnekunsti saavutused ja kohandasid neid oma oludele. Nad hindasid kõrgelt elava sõna ilu, väljenduse täpsust, stiili lihvitust ning esineja meisterlikkust. Roomas peeti kõrgema hariduse kõige tähtsamaks koostisosaks retoorikat ehk kõnekunsti. Poliitikute edu sõltus oluliselt selles kuidas nad suutsid vastaste seisukohti kummutada ja veenda teisi oamenda seisukohtade õigsuses - see tagas edu rahvakoosolekul, senatis ja kohtus. Iga roomlane, kes tahtis teha poliitilist karjääri, pidi kõnekunsti tundma.
Mesopotaamia eluolu. Mehel peaaegu piiramatu võim oma kodakondsete üle, tal võis olla armukesi, kuid naisel mitte, lahutamine lubatud, täideti valitsejate korraldusi, maksude sissenõudmine, linnades sõltumatud käsitöölise, kaupmehed, maal harisid põlde vabad talupojad. Hetiidi ja pärsia riikide iseloomustus. Hetiidide impeerium(1700-1200eKr)- Türgi aladel, kasutusel kiired hobukaarikud, sõjaliselt tugevad, võtsid üle Mes. kiilkirja, kohandasid sobivaks, esimesed raua sulatajad, kergekaarikuväe leiutajad, riiki juhtis kuningas- teistega võrdne, lihtrahvas vaba, majanduslikult sõltumatu. Pärsia riik- Iraani kiltmaal, areneb käsitöö, kujunevad linnad, 4 pealinna, riik jagatud satraapideks- asehalduskondadeks, rahvalt nõuti kuninga tunnustamist, maksude maksmist, rajati ühendusteesid- Suur- Kuningatee, olid tulekummardajad, sp ei ehitanud templeid, tekkis Mazdaismi usk. Foiniikia, iseloomustus
Kunst-meisterlikkus mingil alal(ehitus,-skulptuuri,- maali,-graafia- ja tarbekunst) Paleoliitikumi kunst (2 mln.-10 000 a. eKr) Koopamaalingud tehti sügavatesse koobastesse. Maaliti tuha ja ookriga. Maalid olid rituaalsed. Enam kujutati jahiloomi: härgi, põhjapõtru, siga, hobust, aga ka lõvi ja karu. Loomad olid kujutatud üsna detailselt. Kuulsamad koopad on Alfomera ja Lascaux. Skulptuure tehti kivist ja luust. Kujutati loomi ja naisi. Viimaseid nim. Veenusteks. Need olid ca. 20 cm kõrgused. Ornament muster. Tuntumad motiivid: CCCCC vee sümbol; tule sümbol; 0 päike. Mesoliitikumi kunst (10 000 6000 eKr) Koobaste asemel maaliti lahtistele kaljuseintele. Hakati tegelema primitiivse karjakasvatuse ja põlluharimisega. Kaljujoonistused olid enam skemaatilisemad ja mitte nii detailsed. Hakati kujutama r ohkem inimesi. Neid kujutati liikumises näit. jahtimises. Uus teema oli naiste ja laste kujutamine kodumajapidamises. Põhi...
14. Millised kirjatüübid olid Egiptuses käibel? 1. hieroglüüfkiri 2. hieraatiline e preestrite kiri 3. demootne e rahva kiri 15. Iseloomusta Egiptuse arhitektuuri ja kujutavat kunsti. Arhitektuuris kasutati savitelliseid, ehitati püramiide ja mastabasid, templeid. Olid suured neljakandilised sambad e obeliskid, uhked väravaehitised. Kujutav kunst sarkofaag, sfinks, urnid e kanoobid, kuhu pandi vaarao siseelundid. 16. Millised olid Mesopotaamia esimesed rahvad? Iseloomusta. Sumerid - kohandasid kiilkirja savitahvlitele, rajasid suurte templite ümber linnas, võtsid kasutusele ratta, rajasid niisutuskanaleid, kasvatasid otra, juurvilju, datlipalme ning sulatasid vaske ja valmistasid tööriistu. Semiidid võsid sumeritelt kõik üle, nemad kannavad peale sumerite välja suremist nende kultuuri edasi. 17. Millised suurriigid on Mesopotaamias olnud? 1. Akkadi riik rajajaks Sargon 2. Vana-Babüloonia riik Hamurapi, keda tunneme karmi seadustekogu järgi 3
Etruskide elamud Elamu koosnes suurest, laeava kaudu valgustatud keskruumist aatriumist ja selle ümber paiknevatest väiksematest ruumidest. Aatriumis paiknes kolle. Katuse keskel oleva avause kaudu valgus vihmavesi aatriumi keskel olevasse basseini. Kuna Rooma Fortuna Virilise tempel arhitektuur oli jätkuks nii kreeklaste kui ka etruskide arhitektuurile, võtsid nad üle nii ehitiste tüübid kui ka ehituskonstruktsioonid ning kohandasid ja täiustasid neid. Ehitiste tüüpidest võtsid roomlased kreeklastelt üle templid. Templid olid seotud ümbritseva arhitektuuri ja maastikuga (nagu Kreekaski). Ilmselt etruski eeskujul on suuremal osal rooma templitest fassaadil sügavad sammasportikused, külgseinte sambad asetuvad kas päris seinte ligidale või on kolmveerandsambad (pseudoperipteer). Sambad Roomlased kasutasid oma ehitustes meelsasti sambaid. Sammas oli eeskätt dekoratsioon, mis asetus paika range korra kohaselt.
Kreeka kõrgkultuur, Euroopa esimene tsivilisatsioon, sai alguse 2000. aastal eKr Euroopa kaguosas Egeuse meres paikneval Kreeta saarel. Kreeka kultuuri arengu saab jagada viieks tähtsamaks perioodiks. Need on Kreeta-Mükeene periood (Egeuse kultuuriperiood) 2000– 1100 eKr, tume ajajärk 1100–800 eKr, arhailine periood 800–500 eKr, klassikaline periood 500–338 eKr ja hellenismiajastu 338–30 eKr. Muistsed hellenid noppisid teadmisi Lähis-Idast ja Egiptusest, kohandasid endale omanäolise kultuuri. Miks võib Hellase kultuuri pidada Euroopa kultuuri hälliks? Tsivilisatsiooni lahutamatu tunnusjoon on kiri. Kreeta saare minoilise kultuuri lineaarkiri A sai alguse umbes 2000. aastal eKr. Kuna kiri on riigi tekkimise eeldus, võimegi Euroopa esmaseks kõrgkultuuriks pidada just minoilist kultuuri. Loodud lineaarkiri (mida tänapäeval ei osata lugeda) oli eeldus bürokraatliku lossimajanduse tekkeks. Umbes 1600 eKr tekkis
Maailm muutus, algas tsiviilelu allakäik ja paljud inimesed läksid mungaks, otsides rahu ja kaitset. Klooster täienes uute liikmetega ja kogudus sai väikeseks maailmaks, mis oli reguleeritud ja isemajandav, kuid selle maailmaga võiksid teised puutuda ainult juhul, kui munkade vaimsed ja materiaalsed vajadused seda tingisid. Selleks, et saada veel võimsamateks, ühinesid kloostrid ja moodustasid suuri kongregatsioonid. Mungad said kõige kõrgema kohta hierarhilises skeemis, mille nad kohandasid enda jaoks sobivaks. Nende arvates kristlase seas eksisteeris kolm ühiskonnaklassi: ilmikud, vaimulikud ja mungad. „Kuigi ükski neist kolmest pole patuta, on esimene hea, teine parem ja kolmas ülihea“. Saada mungaks tähendas teha valiku kultuuri ja hariduse kasuks. Kloostrites valitses intellektuaalne ja moraalne üleolek. Aadlitel oli soov kinkida poja Jumalale, sellega said nad õiguse eest- ja hingepalvetele. Tollastes aadli- ja rüütliperedes oli populaarne tava anda lapsi
Aristokraatial puudusid eesõigused Kodanikuõigused puudusid 10% Rahvakoosolekul loositi - tähtsad ametnikud Naabermaakonna elanikud muudeti orjadeks 5. Milline seos valitses muistse Kreeka ja Rooma kultuuriide vahel? Roomlased võtsid palju Kreeklastelt üle ja kohandasid endale sobivaks (Teater, usk, arhitektuur, kirjandus) 6. Kirjelda kreeka teatri välisilmet, etendusi Etendused toimusid amfiteatris, vabas õhus, päevavalgel. Etendused toimusid teatri keskel asuval platsi orkestral, mille tausta moodustasid puust dekoratsioonid ehk skenee. Näitlejad olid mehed, kandsid maske ja jalas koturne Mechane - õhkutõstmiseks
annavad aimu hoopis teistsugustest tempodest ja tantsude iseloomust. Ühelt poolt iseloomustab meie rahvatantsu tõepoolest rahulik laad, kuid teiste rahvastega võrreldes on eriline põhisammude liigirikkus suure laadiühtluse taustal. Valssi tantsib kogu maa, kuid erinevates paikades on samale tantsule lisatud või ära võetud nii palju erinevaid sammusid või krutskeid, et isegi ühe kihelkonna piires ei suutnud inimesed ühenimelist tantsu sarnaselt tantsida. Iga piirkonna inimesed kohandasid tantsu just endale, keskkonnale ja läbielatud sündmustele vastavaks. Tänapäeva rahvatantsurühmade repertuaaris ei kohta me eriti palju autentset etnograafilist loomingut. Esitatakse tantse, milles stiilid on segunenud. 1926. aastal avaldas Anna Raudkats raamatu "Eesti rahvatants", mille eesmärgiks oli tutvustada eesti tantsu ja elustada vanu rahvatantse seltskondades ning pidudel. Rahvatantsu populaarsus kasvas, kuid rahvatantse ei hakatud tantsima enda lõbuks (v.a
iseloomust. Ühelt poolt iseloomustab meie rahvatantsu tõepoolest rahulik laad, kuid teiste rahvastega võrreldes on eriline põhisammude liigirikkus suure laadiühtluse taustal. Valssi tantsib kogu maa, kuid erinevates paikades on samale tantsule lisatud või ära võetud nii palju erinevaid sammusid või krutskeid, et isegi ühe kihelkonna piires ei suutnud inimesed ühenimelist tantsu sarnaselt tantsida. Iga piirkonna inimesed kohandasid tantsu just endale, keskkonnale ja läbielatud sündmustele vastavaks. Tänapäeva rahvatantsurühmade repertuaaris ei kohta me eriti palju autentset etnograafilist loomingut. Esitatakse tantse, milles stiilid on segunenud. 1926. aastal avaldas Anna Raudkats (18861965) raamatu "Eesti rahvatants", mille eesmärgiks oli tutvustada eesti tantsu ja elustada vanu rahvatantse seltskondades ning pidudel. Rahvatantsu populaarsus kasvas, kuid rahvatantse ei hakatud tantsima enda lõbuks (v.a
kalorifeer sooja õhu kütteseadeldis (teine samasugune oli piiskopi keskmise eluruumi all). Ristvõlvid on kaetud pirnvöödi ja süvarihvadega profileeritud tugevate roietega, mis annab ruumile erilise võlu. Neid kannavad neli kaheksatahulist sammast. Selgusetuks on jäänud kagupoolseimat piilarit ümbritseva massiivse kaheksatahulise laua funktsioon. Nähtavasti toimusid siin mõnikord ka piiskopkonna valitsuse - kõrgemaist vaimulikest koosneva toomkapiitli istungid. XX sajandi algul kohandasid Saaremaa aadlikud saali oma maapäevade pidamise kohaks. Sellest ajast pärinevad ka Riias valmistatud neogooti stiilis uksed. Ruumi keskaegne ilme taastati 1976. a. Nüüd on see kasutusel kontserdisaalina. Ruumis paiknevad toolid on valmistatud kohalike meistrite poolt sajandivanuse mööbli eeskujul. Pilt 3 Kokkuvõte Linnused olid muinasajal heaks kaitseks ründajate eest. Kasutatud kirjandus 1
2) Itaalikud – poolsaare kesk – ja lõuna osas. Põhja poolt sisserännanud indoeuroopa hõimud. Nad jagunesid mitmeks keelelt lähedaseks rühmaks. Laatiumi maakonnas elasid latiinid, nendest pärinevad eeskätt hilisemad roomlased ja nende keelest sai Rooma riigi ametlik keel( Ladina keel). Harisid põldu ja kasvatasid karja. Eluviis lihtne ja karm. Hindasid sõjas vajalikke oskusi kõrgelt. Etruskid – apenniini ps loodeosas Etuurias. Võtsid üle kreeka tähestiku, kohandasid oma keelele. 12 suuremat linnriiki: aristokraatia. Uskusid paljusid jumalaid, häid ja kurje vaime. Avaldasid austust ka kreeka jumalatele. Surmajärgne elu. Ennustuskunst: ohvrilooma maksa, linnu lennu ning välgu ja müristamise järgi. 3) Rooma linn asub Kesk – Itaalias Tiberi jõe alamjooksul. Palatiumi küngas.Küngaste vahelisse orgu rajati sillutatud turu – ja koosolekuplats – foorum. Järsunõlvalisest Kapitooliumi künkast sai aga kindluse asupaik.
inimeste kodudes. Portreekunst, natüürmort ja maastikumaal. (meremaal). Natüürmortidel olid jahisaagid, puuviljad, lillevaasid, veinikarikad ja vaibad jne. · Portreemaal. Frans Hals. Nii grupi- kui ka üksikportreemaali sidus ta olustikulise tegevusega., millega saavutas erilise elavuse ja loomulikkuse. Tabas momenti, maalimislaad oli vaba ja hoogne, pintslilöögis olid jõulised ning selgesti loetavad. · Teised kunstnikud kohandasid kunsti vastavalt publikule. Inimesed poseerivad, maalimisviis siledam ja kuivem. · Olustikumaal. Jan Steen. Aineks võis olla ka mõni jutustus. Pieter de Hooch · Jan Vermeer van Delft. Üks suurim Hollandi maalija, kujutab interjööre, tavaliselt kas 1 või 2 inimesega. Tegevus on vähe tähtis, kasutas kargeid toone. · Natüürmort. Willwm Klaf ja Willwm Claesz Heda. Maalivad lopsakaid lillekimpe,
kui hotelli eelkäijatena. Võõraste rändurite (peamiselt kaupmeeste) majutamise vajadus käis käsikäes kaubanduse arenemisega, kaubanduskeskuste kujunemisega. Trahter oli koht, kus võis leida öömaja ja saada süüa (nii endale kui ka hobusele). Turisminduses kutsutaksegi 13.-15. sajandit rändkäsitööliste ajastuks. Edasist arengut Kesk-Euroopas seostatakse saksa linnade õitsele puhkemisega. Ööbimiskohad kohandasid end kiiresti külastajate nõuete ja rahakotiga, tekkisid erisuguse tasemega öömajad. Koos sellega muutus nende eesmärk üha rohkem majanduslikuks. 17. sajandi Prantsusmaalt pärineb nimetus hotell. Oma võõrustaja rolli eriliseks toonitamiseks nimetasid lossiomanikud oma mõisad hotelliks (ladina k. hostis külaline, külastaja). Esimesed võõrastemajad Ameerikas (Põhja-Ameerikas) asutati veeteede äärde, eriti just sadamalinnadesse (esimene võõrastemaja 1607.a.).
kalorifeer sooja õhu kütteseadeldis (teine samasugune oli piiskopi keskmise eluruumi all). Ristvõlvid on kaetud pirnvöödi ja süvarihvadega profileeritud tugevate roietega, mis annab ruumile erilise võlu. Neid kannavad neli kaheksatahulist sammast. Selgusetuks on jäänud kagupoolseimat piilarit ümbritseva massiivse kaheksatahulise laua funktsioon. Nähtavasti toimusid siin mõnikord ka piiskopkonna valitsuse - kõrgemaist vaimulikest koosneva toomkapiitli istungid. 20. sajandi algul kohandasid Saaremaa aadlikud saali oma maapäevade pidamise kohaks. Sellest ajast pärinevad ka Riias valmistatud neogooti stiilis uksed. Oma praeguse ilme sai see ruum 1976. a. Nüüd on see kasutusel kontserdisaali ja pidulike vastuvõtttude toimumiskaigana. Ruumis paiknevad toolid on valmistatud Saaremaal 1980. aastatel sajandivanuse mööbli eeskujul. Kabel Pidurefektooriumi kõrval konvendihoone lõunanurgas paiknev kabel on kõrgeim ruum linnuses
Kultuuri nimi tuleneb linnast Peleponnesose poolsaarel. Mükeene kultuuri mõjutused Kreeta Minoiliselt kultuurilt: ~15. saj. eKr, pärast Minoilise kultuuri allakäigu algust tungisid kreeklaste esivanemad Kreetale ja allutasid selle. Kreeklaste sõjalise edu aluseks peetakse sõjavankrite kasutuselevõttu. Ühiskonna- ja kultuuritasemelt madalama arengutasemega kreeklased võtsid üle kreetalaste kombed ja eluviisid ning kohandasid seda oma vajadustele. Mükeene kultuuri allakäik: ~1 200 eKr. - algas Vahemere idaosas ulatuslik rahvasterändamine. Samal ajal tungisid Kreeka lõunaossa uued kreeka hõimud ( doorlased? ) Mükeene tsivilisatsiooni lossid purustati järgnes kultuuri kiire allakäik ÜLESANNE Mükeene kultuuri iseloomulikud tunnused: VALDKOND SARNASUSED MINOILISE ERINEVUSED
Arvatavasti u 2000 eKr jõudsid Balkani poolsaarele ka indoerurooplastest kreeklaste esivanemad, kes jäid küll oma kultuuritasemelt ja ühiskonna arengult minoilisest kultuurist maha, kuid tänu sõjavankrite kasutamisele saavutasid sõjalise üleoleku Egeuse mere piirkonnas. Umbes 1500 eKr vallutasid kreeklased (ahhailased) nõrgenenud Kreeta saare. Kreeklased võtsid allutatutelt üle minoilise kultuuri saavutused või kohandasid seda oma vajadustest lähtuvalt. 3.2. Mükeene kultuuri lossid: Nagu minoilises kultuuris olid ka Mükeene kultuurile omased lossid. Paljudest neist kõige tuntum on Peloponnesose poolsaare põhjaosas asunud Mükeene, mis andis nime kogu tsivilisatsioonile. Samas arheoloogilised andmed seda ei kinnita, et Mükeene kultuuri piirkonnas oleks tekkinud ühtne riiklus. Lossid olid korralikult
hakati sel ajal majutust pakkuma tasu eest. 15.sajandil oli keskmises majutusasutuses 20 kuni 30 numbrituba ja toidukoht, lisaks pakuti ka mõningaid lisateenuseid (näiteks hobusetallid klientide hobustele). Kambritel (ehk praegustel numbritubadel) ei kasutatud numbreid, vaid neid nimetati tuntud isikute või linnade järgi. Hiliskeskajal (15.-16.sajandi algus) hakkas välja kujunema kapitalistlik majandus ning elanike jõukus tasapisi kasvas. Ööbimiskohad kohandasid end kiiresti külastajate soovide ja rahakotiga ning nende eesmärk muutus üha majanduslikumaks. 17.sajandil, mil algasid pikemad reisid postitõldadega, tekkis vajadus majutustingimuste parandamiseks. Reisid postitõllaga olid tihtipeale pikad ja väsitavad ning tolle aja rikkad reisijad hakkasid ööbimiskohtadelt nõudma mugavamaid majutustingimusi ja paremat toitu. Võõrastemajas olid tavaliselt olemas söögiruum, toad reisijatele, ruum postitõldade juhtidele ja personalile ning
· Religiooni kohta võib oletada leitud esemete põhjal. Kreetas oli naine tähtsal kohal, eelkõige austati erinevaid jumalannasid. Olulisel kohal oli ka härg, kes oli selle aja tähtsaim kultusloom. · Mükeene oli ühiskonna- ja kultuuritasemelt Kreetast nõrgem. Küll aga olid nad sõjaliselt väga tugevad (hobused ja sõjakaarikud). · Umbes 1500 ekr vallutasid kreeklased Kreeta saare ja võtsid kiiresti omaks kreetalaste minoilise kultuuri ja kohandasid lineaarkirja endale sobivaks. · Kreekas tekkisid kindlustatud lossid, kuulsaim neist Mükeene( klükoobilised müürid). · Kreekas ei tekkinud ühtset püsivat riiki, losside eesotsas seisid kaks valitsejat kuningas ja sõjaväepealik. Neile allusid sõjalised kaaskondlased, kes moodustasid eliitkaarikuväe. · Pärast Kreeta-Mükeene tsivilisatsiooni langemist levisid jutud selle aegsetest
· 60 eKr triumviraat (Caesar, Pompeius, Crassus) · 58-51 eKr Caesar vallutab Gallia · 45-44 eKr Caesari diktatuur, Caesari surm · 31-30 eKr kodusõda Antoniuse ja Octavianuse vahel. Octavianus saab riigi ainuvalitsejaks Algul Itaalias palju rahvaid, olulisemad olid etruskid, latiinid, samniidid ning kreeklased (linnad Tarentum ja Sürakuusa). Etruskid Tundmatut päritolu (arvatavasti Lähis-Idast). Võtsid üle kreeka kirja ja kohandasid endale (meie loeme, aga aru ei saa). Meresõitjad, kreeklaste ja foiniiklaste konkurendid. 12 suuremat linnriiki ja hulk pisikesi, mis moodustasid lõdvalt seotud liidu. Seinamaalingud hauakambrites kujutavad kreeklaste omale sarnanevat ühiskonna ja elukorraldust. Palju jumalaid, usk hauatagusesse (heasse) ellu, professionaalne ennustuskunst. Edendasid linnaelu ja kaubandust Itaalias. Algul Rooma kuningad etruskid, hiljem langesid ise Rooma võimu alla. Rooma tekkimine
sajandist e.m.a. 2.sajandini e.m.a. Esindajad: küünikud (Antisthenes, Diogenes), epikuurlased (Epikuros), stoikud (Zenon, Seneca, Epiktetos, Marcus Aurelius), skeptikud. Stoikud Stoitsismi üldine definitsioon: hellenistliku ja rooma filosoofia (3. saj eKr 2. saj kp eKr 6. saj pKr) suund, mis pooldas mõistuse järgimist. Kreeka kunst, filosoofia ja usund avaldasid suurt mõju rooma ideoloogiale, kuid omandatavaid kultuuriväärtusi kohandasid roomlased oma vajadustele ja arendasid edasi. Nii juhtus hiljem ka stoitsismiga. Rooma kujunes juba vabariigi lõpul üheks stoitsismi leviku peakeskuseks. Stoikud moodustasid koolkonna, mille rajajaks oli Vana-Kreeka filosoof Zenon Kitionist (umbes 336 264 e.m.a). Stoikute koolkond teeb oma ligi viiesaja-aastalise kestvuse vältel läbi kolm üksteisest eralduvat perioodi. Koolkonna vanem ajajärk, vanem stoiklus, kannab klassikalist ilmet ja on suhteliselt sõltumatu teistest
lahendamisest. Kristlus e ristiusk on maailma levinuim usund. See põhineb usul ainujumalasse, kes olevat muutnud oma poja Jeesuse Kristuse inimeseks ning saatnud ta taevast maa peale. Kristluse põhialused sisalduvad piiblis. Kristlus tekkis 1.saj m.a.j. arvatavasti Palestiinas. 1. aastatuhande jooksul ristiusustati peaaegu kogu Euroopa, pärast maadeavastusi levis see laialdaselt kogu maailmas. Algselt rõhutas kristlus inimeste võrdsust ning oli sp rõhutud ja õigusteta kihi usund. Hiljem kohandasid valitsevad klassid selle oma huvidele. Alates 4. saj-st oli kristlus Rooma riigi valitsev usund, keskajal feodaalkorra ja alates 19.saj kodanluse võimu tugi. Apostel Pauluse ristiusk Püha Paulus - (ladina k tähendab paulus "väike, tähtsusetu"), paganate apostel. Paulus sai apostliks alles pärast Jeesuse surma. Enne kristlaseks pööramist olnud ta äge kristlaste vaenlane. Paulus pani aluse kristluse levikule kogu Rooma impeeriumi territooriumil, eelkõige kreeklaste seas
60 eKr – triumviraat (Caesar, Pompeius, Crassus) 58-51 eKr – Caesar vallutab Gallia 45-44 eKr – Caesari diktatuur, Caesari surm 31-30 eKr – kodusõda Antoniuse ja Octavianuse vahel. Octavianus saab riigi ainuvalitsejaks Algul Itaalias palju rahvaid, olulisemad olid etruskid, latiinid, samniidid ning kreeklased (linnad Tarentum ja Sürakuusa). Etruskid Tundmatut päritolu (arvatavasti Lähis-Idast). Võtsid üle kreeka kirja ja kohandasid endale (meie loeme, aga aru ei saa). Meresõitjad, kreeklaste ja foiniiklaste konkurendid. 12 suuremat linnriiki ja hulk pisikesi, mis moodustasid lõdvalt seotud liidu. Seinamaalingud hauakambrites kujutavad kreeklaste omale sarnanevat ühiskonna ja elukorraldust. Palju jumalaid, usk hauatagusesse (heasse) ellu, professionaalne ennustuskunst. Edendasid linnaelu ja kaubandust Itaalias. Algul Rooma kuningad etruskid, hiljem langesid ise Rooma võimu alla. Rooma tekkimine
formatsioonis, võites tänu oma armee-organisatsioonile palju suurema hulga vastasi siis relvastus ja võtted kujunesid vastavalt. Legionääri amunitsioon koosnes Gladiusest, Piliumist, Kandilisest Suurest Kilbist ja plaatturvistikust ,,Lorica Segmentanta". Barbarid (Enamjaolt Gootid ja Gallid), puutudes Impeeriumiga kokku, võtsid roomlastelt üle palju kasuliku, sealhulgas ka relvastust. Roomlased aga kohandasid oma arsenali, uute võimalike vaenlaste vastu võitlemiseks. Roomlaste mõõgavõitlus oli põhiliselt baseeritud Kilbi kasutusel distantsi järsu vähendamisele rünnakul. Sellega seoses olid peaaegu kõik mõõgalöögid lõikava iseloomuga ning tulid kilbi alt või ülevalt. Koos Lääne-Rooma hävinguga kadusid ka endised sõjapidamismeetodid asendudes germaanlaste traditsioonidega. See muutus oli
22.2 Etruskid. Etruskid on tundmata päritoluga rahvas . Mõnede teadlaste arvates on nad pärit Väike-Aasiast ja mõned arvavad , et nad on Itaalia põliselanikud . Kohe kindlasti pole nad aga ei kreeklaste ega ka itaalikute hulgast. Nad Nad elasid loode-Itaalias Etruuria nimelises maakonnas . Nad suhtlesid tihedalt nii foiniiklaste kui ka kreeklastega .Nendelt on saanud etruskide kultuur mõjutusi . Nad võtsid üle kreeklaste tähestiku ja kohandasid selle oma keele. Nii saab nende kirja lugeda, kuid nende keel jääb arusaamatuks , kuna sellel puudub sarnas ühegi teise keelega. Nende ajalugu ja kultuur on tuntud ainult mälestusmärkide ja kreeka ning rooma kirjanike allikatest. Nad olid meresõitjad , kaupmehed , ehitusmeistrid , metallitöötlejad , rajasid korrapäraselt planeeritud linnu , kuivendasid soid , ehitasid teid, sildu ja veejuhtmeid . Neil kujunes 12 suuremat linnriiki, mis moodustasid lõdva seotud liidu
muid sõjas tarvilikke omadusi. Kreeklased Itaalias juurutasid viinamarja- ja oliivikasvatust, tõid kaasa linnriikliku ühiskonna korralduse, tähestiku, rahamüntimise, Homerose eeposed, oma jumalad ja müüdid, sammuti ka aristokraatliku elulaadi. Etruskid Etruskide päritolu on tundmatu. Nad käisid tihedasti läbi kreeklaste ning foiniiklastega ning nende kultuuris võib leida mõjutusi mõlemalt poolt. Nad võtsid üle kreeklaste tähestiku ning kohandasid selle oma keelele. Etruskide ajalugu ja kultuur on tuntud üksnes arheoloogiliste mälestiste ja kreeka ning rooma autorite teoste poolt. Etruskid olid ettevõtlikud meresõitjad ning kaupmehed, suurepärased ehitajad ja metallitöötlejad. Nad rajasid korrapäraselt planeeritud linnu, kuiendasid soid, ehitasid teid, sildu ja veejuhtmeid. Neil kujunes 12 suuremat linnriiki. Täpsemad andmed linnriikide kohta puuduvad, kui on teada et seal valitses aristokraatlik kord
Ühtne riik, kuid mitte etniliselt - itaalikud (kesk- ja lõunaosa). Kesk- Itaalias latiinid (itaalikute haru), neist pärinesid hilisemad roomalsed ja nende keel. Eluviis lihtne ja karm - palju sõdu, hinnasti vaprust jms. Eriti suur oli kreeklaste mõju. Rajasid hulga linnu - Taras, Sürakuusa. Kreeklaste tulekuga astus Itaalia ajaloo valgusesse. Itaalia varases ajaloos olulised veel ETRUSKID. Päritolu tundmatu. Mõjutused foiniikialt ja kreeklastelt. Võtsid üle Kreeka tähestiku ja kohandasid. Keel tänaseni arusaamatu. Meresõitjad, kaupmehed, suurepärased ehitajad ja metallitöötlejad. 12 suuremat linnriiki, mood. lõdvalt seotud liidu -> aristokraatia? Hauakambrid. Uskusid paljusid jumalaid, surmajärgne elu, ennustuskunst. 8.-6. saj eKr mõjuvõimsaim rahvas Itaalias, al 5. saj eKr langesid Rooma riigi võimu alla. Rooma linn Kesk-Itaalias Tiberi alamjooksul. U 600. a'ks eKr - algne linn. Foorum, Kapitoolium. Hiljem kinnitati - 21. aprill 753 a eKr
Programm aitas stimuleerida avalikku debatti selle üle, milline on ettevõtjate roll ja vastutus kutsehariduse pakkumisel. Lühiülevaade Põhjamaade programmidest Alasoini (2009) märgib oma ülevaates, et Põhjamaade programmide ühiseks jooneks on suunatus töökohtade muutusele ja innovatsioonile suure hulga kas siis ühe ettevõtte tasandil või ettevõtete võrgustikus läbi viidud projektide rahastuse abil. Projektid, mille eesmärgiks oli organisatsiooni muutus ja innovatsioon, kohandasid universaalseid strateegiaid kohalikele oludele. Põhjamaade programmide õppetunnina märgib Alasoini (2009), et programmi raames tuleks traditsioonilise lähenemise asemel, kus projekt viiakse läbi ja parimad praktikad tuvastatakse väikeses hulgas progressiivsetes ettevõtetes, kasutada märksa ambitsioonikamat lähenemist. Selle raames rahastatakse suurt hulka projekte, kusjuures üksikud ettevõtted või ettevõtete ja
tuumikala. Samas oli see võimas ja kindel. 1595 vallutasid hetiidid Babüloni linna. See ei toonud küll kaasa nende ülemvõimu, kuid tegi Vana-Babülooniale lõpu. Võimule tõusis hoopis kassiidi soost dünastia (Iraani rahvad). Mesopotaamia kultuur ja religioon Mesopotaamia rahvad austasid paljusid jumalaid. Nende puhul on võimatu vahet teha sumeri ja semiidi jumalate vahel. Semiidi võtsid väga suurel määral sumeri kultuuripärandi üle ning kohandasid enda kultuuri. Jumalad seostusid linnadega, igal jumalal oli üks või mitu lemmiklinna, nendes linnades olid selle jumala jaoks templid. Inimeste ülesanne oli jumalat teenida. Templeid oli suuremates linnades palju. Need jagunevad kahe tüüpi: 1) astmiktempel 2) kahe siseõuega madal tempel. Tempel oli polüfunktsionaalne nähtus, näiteks haridusasutus. Templi eeshoovi juurde avanesid ka koolid. Peale selle oli tempel majanduskeskus, tal olid suured valdused nii Sumeri ajal kui ka hiljem
ilmselt lühemana. Sellest annab tunnistust loodepoolseima piilari teistest erinev kuju. Vlvid on kaetud pirnvöödi ja süvarihvadega profileeritud tugevate roietega, mis annab ruumile erilise vlu. Selgusetuks on jäänud kagupoolseimat piilarit ümbritseva massiivse kaheksatahulise laua funktsioon. Nähtavasti toimusid siin mnikord ka piiskopkonna valitsuse - krgemaist vaimulikest koosneva toomkapiitli - istungid. XX sajandi algul kohandasid Saaremaa aadlikud saali oma maapäevade pidamise kohaks. Sellest ajast pärinevad ka Riias valmistatud neogooti stiilis uksed. Ruumi keskaegne ilme taastati 1976. aastal. Nüüd on see kasutusel suurepärase akustikaga kontserdisaalina. Saali ehteks on Lüübeki kunstnikule Henning von der Heidele omistatav tammepuust
suhtelised ja muutlikud. Kõikide seaduste taga on inimene, kes lähtub eelkõige kasust, mistõttu on ka seadusi palju ning need on vastuolulised. Softid arvasid, et õige on see mida inimene õigeks peab.Millisena asjad meile näivad, sellised nad meie jaoks ongi. (Aava 2003: 10) 4 Retoorika Vana-Roomas Roomlased võtsid üle kreeka kõnekunsti saavutused ja kohandasid neid oma oludele. Nad hindasid kõrgelt elava sõnu ilu, väljenduse täpsust, stiili lihvitust ning esineja meisterlikkust. Roomas peeti kõrgema hariduse kõige tähtsamaks koostiosaks retoorikat. See tagas edu rahvakoosolekul , senatis ja kohtus. Iga roomlane, kes tahtis teha poliitilist karjääri, pidi valdama kõnekunsti. Vabariigi ajal püüdsid saanud noored roomlased õppida kõnekunsti tuntumate riigimeeste või advokaatide juures, jälgides või jäljendades nende esinemisi
3. Millised murded kujunesid Antiik-Kreekas kirjanduskeelteks? Kas oskate zanriti tuua näiteid murrete kasutamise kohta? Kreeka kirjanduskeelteks said aioolia murre (arhailine keel; osaliselt Homerose eepostes; monoodilises lüürikas), dooria murre, joonia murre (Homerose eepostes; didaktilises eeposes; Herodotose ,,Historia") ning atika murre (proosakirjanduses) 4. Kuidas on Kreeta-Mükeene ajajärk mõjutanud kreeka kirjandust? ~1900 eKr jõudsid esimesed kreeka hõimud Kreetale. Nad kohandasid kohalikku kirja lõid lineaarkirja B. Lisaks on Kreeta-Mükeene ajajärgust pärit kangelaseeposte motiivid ning see ajajärk etendas määravat osa Kreeka mütoloogia lõplikus kujunemises. Tähtsamate kreeka müütide tegevuspaigad on kohad, mis esinevad mükeene kultuuri keskustena. See ajajärk on olnud kreeka heroiliste muistendite tuumiku ajalooliseks baasiks ja need muistendid sisaldavad rohkesti mütologiseeritud ajaloo elemente. 5. Homerose eeposed
Kaasaegsed Montessori koolkonnad on siiski enamjaolt hüljanud tema filosoofia selle tahu. [1] Jean Piaget Mängu kohta Piaget` kongnitiivse arengu teoorias on sageli valesti mõistetud. Piaget pidas kohanemist sõltuvaks kahest protsessist akommodatsioon ja assimilatsioon. Mäng ,,manifesteerib assimilatsioonile omast juhtpositsiooni akommodatsiooni ees". Piaget arvates etendasid lapsed juba loodud käitumisviise või skeeme mängus ja kohandasid reaalsust nendele vastavaks (viidates sellistele episoodidele, kus ka tema tütar Jacqueline kujutles magamist). Selles leidub kriitikat nii mõnegi Groosi käsitlusviisi aspekti kohta (mäng kui eelhajutus), kui ka seisukoha kohta, et mängul on õppimises oluline roll. Piaget` jaoks oli õppimine seotud rohkem reaalsusega kohanemisega. Seda rõhuasetust võib seostada Montessori mõjuga, kuna Piaget viis oma uurimustööd läbi muudetud Montessori koolis ning oli palju aastaid
sajandi lõpul ja 16. sajandil, et saada parem ülevaade 1492. aastal rajatud Jaanilinna linnuses toimuvast.1. aprillil 1558 algas Narva pommitamine Jaanilinnast. 11. mail puhkes Narvas suur tulekahju. Vene väed kasutasid segaduse ära ja vallutasid linna, kuid linnust vallutada ei suutnud. Linnuse kaitsjatega saavutati kokkulepe ja neil lubati vabalt lahkuda.1559–1581 oli linnus Moskva tsaaririigi valduses.6. septembril 1581 vallutasid rootslased Narva, hõivasid linnuse ja kohandasid vana konvendihoone läänetiivas asunud refektooriumi asehalduri residentsiks. Selleks murti seintesse ka uued suured akna avad. 1586. aastal ehitati läänehoovi Suur Kivisaal.Aastal 1593 plahvatas Pika Hermanni tornis püssirohi, kuid torn korrastati 1638. aastal. Samal aastal rajati lääne-eeshoovi ka praeguseks lammutatud arsenal.Rootsi võimud kavandasid linnuseehituste täiendamiseks ka linnust ümbritseva Narva
poolsaarele umbes 2000 a eKr. Ühiskonna ja kultuuri tase oli võrreldes kreetalastega selgelt madalam. Tegu oli aga palju sõjakama rahvaga. Lahingutes kasutasid nad hobukaarikuid. 15. saj eKr tungis osa kreeklasi üle mere Kreeta saarele ja hakkasid seal valitsema. 6. Lineaarkiri A: Kreeta kun. Minose ajal savitahvlitel silpkiri. (tp. ei osata desifreerida) 7. Lineaarkiri B: Mükeene kultuuri esindajad indoeurooplased kohandasid Kreetalaste kirja enda vajadustega ja see kannab nimetust lineaarkiri B (tp. osatakse tõlkida) 8. Ahhailased: Kreeklased nimetavad oma Mükeene kultuuri aegseid esivanemaid ahhailasteks. 9. Doorlased: Üks kreeka hõime. Elasid Dorises (Kesk-Kreekas), Peloponnesosel (Argolis, Messeenia, Lakoonia), Kreetal, Rhodosel ja Kos'i saarel, Väike-Aasia edelaosas, Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias. 10. Joonlased: Joonlasi peetakse Kreekasse rännanud hõimudest vanimaks.
Nad juurutasid viinamarja- ja oliivikasvatusi, töid kaasa linnriikliku ühiskonnakorralduse, tähestiku, rahamüntimise, Homerose eeposed, oma jumalad ja müüdid, aristokraatliku elulaadi. Etruskid elasid ps loodeosas Etruuria maakonnas. Nad pärinevad Väike-Aasiast (Troojas). Tegevusalad: meresöitmine, kauplemine, ehitamine, metallitöötlemine. Neil oli 12 suuremat linnriiki. Surmajärgneelu oli neile tähtis (hauakambrid). Ennustuskunsti rituaalid oli kirjas püha raamatus. Nad kohandasid kreeka tähestiku enda järgi, kuid sellest ei saada aru. Rooma linn asub Kesk-Itaalias Tiberi jöe alamjooksul Latiumi mk. Arheoloogilistel andmetel rajati see 600 eKr karjuste ja maaharijate asulate ühinemise tagajärjel. Pärimuse järgi tegi seda Romulus 21.apr 753 eKr. Romuluse ja Remuse isa oli Mars ja ema Rhea-Silvia, kes oli kuninga tütar. Lapsed hüljati, emahunt imetas neid ja karjus kasvatas üles. Hiljem tapsid om vanaisa. Romulus tappis Remuse, sai esimeseks kuningaks. Koos
· Mandrilt järgnenud ahhailaste kreeklaste esivanemate rünnakud ja Knossose vallutamine. 2. Mükeene tsivilisatsioon a. Kujunemine: · Rajajateks indoeurooplastest ahhailased (u 1500 eKr). · Olid sõjaliselt kreeklastest üle, kasutades hobuseid ja sõjakaarikuid. · Ahhailased võtsid üle minoilise kultuuri, kuid rajasid selle baasil uue ja omanäolise tsivilisatsiooni. · Lineaarkiri B: kohandasid kreetalaste kirja oma vajadustele, mis on tänapäevaks desifreeritud (peamiselt majandusaruanded). b. Lossid ja ühiskonnakorraldus: · Labürinditaolised ruumid (kuulsaim oli Mükeene loss). · Ümbritsevad nn kükloopiliste müüridega (massiivsed kiviplokid). · Lossid olid arvatavasti omavahel sõjajalal olevate riikide keskuseks. · Ühiskonda juhtisid kuningad ja sõjapealik oma kaaskonnaga.
Retoorika teenis Vana-Kreeka ühiskonnas demokraatliku korra (valimised, kohus, kohtumised jne). Kõnekunsti arendamisele Kreekas on ka tugevasti mõjutanud kaubandus: kaubanduse toimingud nõudsid advokaatide osalemist, kelle ülesandeks oli arutleda ja sõlmida kaubanduslepinguid. Põhjalikuks retoorikas iidsetel aegadel oli teooria argumentatsiooni avaliku esinemise. (Udalõh 2010: 8-10) 1.2 Retoorika Vana-Roomas Roomlased võtsid üle kreeka kõnekunsti saavutused ja kohandasid neid oma oludele. Nad hindasid kõrgelt elava sõna ilu, väljenduse täpsust, stiili lihvitust ning esineja meisterlikkust. Roomas peeti kõrgema hariduse kõige tähtsamaks koostisosaks retoorikat. See tagas edu rahvakoosolekul, senatis ja kohtus. Iga roomlane, kes tahtis teha poliitilist karjääri, pidi kõnekunsti tundma. (Aava 2003: 21) Poliitiline struktuur Vana-Rooma nõudis arendada praktilist ilukõne peamiselt oma poliitilist vormi
(Kuressaare piiskoplinnus, kuupäev puudub). 12 Ristvõlvid on kaetud pirnvöödi ja süvarihvadega profileeritud tugevate roietega, mis annab ruumile erilise võlu. Neid kannavad neli kaheksatahulist sammast. Kagupoolseimat piilarit ümbritseb massiivne kaheksatahuline laud, mille ümber toimusid mnikord piiskopkonna valitsuse ehk krgemaist vaimulikest koosneva toomkapiitli istungid. XX sajandi algul kohandasid Saaremaa aadlikud saali oma maapäevade pidamise kohaks. Sellest ajast pärinevad ka Riias valmistatud neogooti stiilis uksed. Saali ehteks on tammepuust altarireljeef "Maarja kroonimine", mille valmistas tõenäoliselt Lüübekis sündinud ja õppinud puunikerdaja ja maalija Jürgen Dreyer (Ülevaade arhidektuurist, kuupäev puudub). 2.1.4. Kabel Pidurefektooriumi krval konvendihoone lunanurgas paikneb kabel krgeim ruum linnuses.
väiksemateks gruppideks, aga nad sarnasesid üksteisele. Itaalial on väga tugev mõju Kreeka kultuurist, nende kolooniate tõttu . Itaaliased võtsid kreeklastelt üle ühiskonnakorralduse, tähestiku, rahamüntimise, eeposed, jumalad, müüdid ja aritokraatliku eluviisi. Etruskid Etruskide päritolu on tundmatu, aga arvatakse, et nad on pärit Väike-Aasiast, aga mõned arvavad, et nad on Itaalia põliselanikud. Nad võtsid omaks kreeka keel ja kohandasid seda endale, selle tõttu me suudame seda tänapäeval lugeda. Nende kultuuri ja ajalugu saab ainult oletada arheloogiliste väljakaevamiste tulemusena. Nad olid osavad meresõitjad ja kaupmehed, suurepärased ehitusmeistrid ja metallitöötlejad. Nad ehitasid korrapäraseid ehitisi ja palju hauakambrid. Etruskid uskusid paljudesse jumalatesse, headesse ja kurjadesse, millele lisandusid Kreeka omad. Palju oli ka ennetuskunsti, näiteks lindude lennu järgi. Rooma linna loomine
Ka baltlased, kuid mitte eestlased. Nende algkodu oli kuskil Idaeuroopas või Kasahstanis. 3000 eKr lõpp-2000 a algus eKr. rändasid välja. Umb. 2000a eKr rändasid Balkani ps kreeklaste esivanemad, aarialased Indiasse, pärslased Iraani, hetiidid Väike-Aasiasse. Euroopasse germaani rahvad, keldid, itaalikud. hetiidid:1700 eKr Väike-Aasias, kultuuri vahendajad Euroopa ja Lähis-Ida vahel.Võtsid kasutusele hobukaariku, sõjakaarikud tõid edu vallutustel, kohandasid kiilkirja oma keelele. 1300 eKr hakkasid kasutama rauda, 1200 eKr varises riik kokku tundmatu katastroofi tõttu(pealinn Hattusa purustati). Hetiidi impeerium-kõik allusid hetiidi kuninga ülevõimule. Pärsia suurriik: Suurriigi eesotsas seisis suurkuningas, kes sõitis mööda maad ringi, peatudes riigi neljas pealinnas-Susas, Persepolises, Ekbatanas ja Babülonis. Kogu riik oli jagatud asehaldurkondadeks e. satraapiateks, mida juhtisid kuninga määratud asevalitsejad e. satraabid
annaabi.ee 
