2011. aastal oli tootlikkus 10,4 ehk muutus 2012 ning 2011 aasta vahel on -8,6%. Inimkapitali tootlikkus (HCROI): (müügitulud – (kogukulud - tööjõukulud))/tööjõukulu EUR’ 000 2013. aastal : (173 651 –(189 835-20 664))/ 20 664 = 0,21 2012. aastal : (159 422 –(174 974 -16 803))/ 16 803 = 0,07 2011. aastal : (147 802 – (167 580 -14 494 ))/ 14 494 = -0,36 2. Organisatsioonide tööjõukulu osa kogukuludes (%) ja selle muutus viimase kolme aasta jooksul 2013 aastal oli ettevõtte kogukuludeks 189 835 tuhat eurot, millest 20 664 tuhat € kulus tööjõule. Seega tööjõukulu osa kogukuludest oli 10,88 % Tööjõukulud suurenesid võrreldes eelmise perioodiga 23% 2012 aastal oli ettevõtte kogukuludeks 174 974 tuhat eurot, millest 16 803 tuhat € kulus tööjõule. Seega tööjõukulu osa kogukuludest oli 9,60 % Tööjõukulud suurenesid võrreldes eelmise perioodiga 18%
Tootmistegurite nõudlust nimetatakse tuletatud nõudluseks, sest seda ei ole võimalik täpselt määrata Vastus: Õige Vale Väär Töötamise alternatiivkulu on teenitud palk Vastus: Õige Vale Õige Test4 Võrdsete võimaluste loomine eeldab tavaliselt tulude ümberjaotamist ühiskonnas Vastus: Õige Vale Sotsiaalne deprivatsioon kirjeldab inimese kehva majanduslikku olukorda Vastus: Õige Vale Õige Vaestel inimestel on siduvate kulude osatähtsus kogukuludes suurem kui rikastel Vastus: Õige Vale Õige Mida suurem on Lorenzi kõvera paine, seda võrdsemalt on ühiskonnas tulud jaotunud Vastus: Õige Vale Progresseruv maksumäär tekitab inimestes huvi teha võimalikult palju tööd Vastus: Õige Vale Õige Otsese vaesusega on tegemist siis, kui inimesel on probleeme oma füsioloogiliste vajaduste rahuldamisega Vastus: Õige Vale Õige
Lisaks tulu, mis kulutati varem vallasiseseks transportimiseks aastas umbes 10 000 eurot. Kooli ülalhoidmiseks võivad kulud aastas olla keskmiselt 50 000 eurot. 10 aasta kulud kokku on 5,6 miljonit eurot ja tulud 43 000 055 eurot. Puhastulu on kokku 37 400 055 eurot. 5 Rae vald, „“Peetri lasteaed-põhikool“, rae.kovtp.ee/et/peetri-lasteaed-pohikool (24.05.2013). 6 Statistikaamet, „Kululiigi osatähtsus Rae valla eelarve kogukuludes, 2011“, www.stat.ee/ppe-56233 (24.05.2013). 8 Puhastuluse nüüdisväärtuse leidmiseks, tuleb iga aasta puhastulu läbi jagada diskontoteguriga. Autorid võtsid diskontoteguriks i=5%. Puhastulude nüüdisväärtuseks on 27 717 413, mis on suurem kui 0, seega on projekt efektiivne ehk majanduslikult tasuv. Kokkuvõtvalt saab öelda, et Rae valla Peetri aleviku Lasteaed-Põhikooli juurdeehituse projekt
VALE 4. Vaesuslõks on olukord, kus tulude suurendamine halvendab tegelikult inimese majanduslikku olukorda. ÕIGE 5. Ühiskonna hüvede jaotamine vastavalt võimetele tagab kõigile inimväärse elu. VALE 6. Subjektiivne rahulolu on inimese rahulolu talle kuuluvate aineliste ressurssidega. ÕIGE 7. Otsese vaesusega on tegemist siis, kui inimesel on probleeme oma füsioloogiliste vajaduste rahuldamisega. ÕIGE 8. Vaestel inimestel on siduvate kulude osatähtsus kogukuludes suurem kui rikastel. ÕIGE 9. Mida suurem on Lorenzi kõvera paine, seda võrdsemalt on ühiskonnas tulud jaotunud. VALE 10. Minimaalne toidukorvi maksumus moodustab ühe inimese elatusmiinimumi. VALE Test 5 1. John Maynard Keynes kirjutas oma raamatu ''Tööpuuduse, raha ja intressi üldine teooria'' 1946.a Bretton Woodsi konverentsiks. VALE 2. Neoklassikaline makroökonoomika peab üldise tasakaalu tekkimiseks oluliseks rahaturgu ja hinnataset. VALE 3
Piirkulukõver lõikub keskmise kogukulu kõveraga viimase miinimumpunktis. 22. TC = FC + VC * .. ühikut 23. ATC = AVC+AFC , TC = AVC+AFC * ühikut' Pikal perioodil pole firmal mingeid püsikulusid. FIRMA KOGUKULUD (TC)=TC+TFC FIRMA PÜSIKULUD(TFC)=(TC 0 ÜHIKU KORRAL) KESKMISED PÜSIKULUD(AFC)=TFC/Q(TOODETUD ÜHIK) KESKMISED MUUTUVKULUD(AVC)=TVC/Q(TOODETUD ÜHIK) KESKMISED KOGUKULUD(ATC)=TC/Q(TOODETUD ÜHIK) PIIRKULU(MC) - Piirkulu arvutamiseks jagatakse muutus kogukuludes muutusega tootmismahus Optimaalse tootmismahu kuldreegel MC =MR Kõik punktid, mis asuvad tootmisfunktsiooni kõveral (A ja B) on vastavuses tehniliselt efektiivse tootmisvariandiga. a) 20/4 = 5 (Hind/kogus) b) Hind 20 hind ca15 = 5 SEMINAR 3 NÕUDLUS JA PAKKUMINE TULUEFEKTI ARVULINE SUURUS: NÕUDLUSE JA PAKKUMISE MUUTUSED: HINNA ELASTSUS: Elastuskoefitsient, e = DQ / Dp >> 1, väga hinnatundlik e. väga elastne nõudlus
Piirkasumimäär arvutatakse : piirkasumi kogusumma / kogutulu Piirkasumit arvutatakse : müügitulu muutuvkulude kogusumma Kui ettevõtte tegevusvõimenduse tase on 5 ja ettevõte soovib saada 30% kasumikasvu siis müügitulu peab kasvama 6 % Tegevusvõimenduse aste = piirkasum / kasum (üldjuhul kasutame ärikasumit, aga tähistame niisama kasumina) Tegevusvõimendus on näitaja, mis arvutatakse püsivkulude osatähtsusena kogukuludes ning kajastab firma tegevusriski. Suure võimenduse korral toob müügikäibe väike langus kaasa suure languse ärikasumis, neil on suur piirkasumimäär ja kõrge kasumilävi. Tegevusvõimenduse aste on piirkasumi ja ärikasumi jagatis. Ohutusvaru väljendatuna rahas : oodatav müügitulu müügitulu kasumilävepunktis. Seega lõpuks alates kasumi saamise hetkest teenitud müügitulu on ohutusvaru. Hinnalisandimäär - %, mida paneme toote hinnale otsa, et oma kulusid katta. Arvutatakse
süsteem peab olema ammendav st. iga element mingist kogumist peab kuuluma ühte klassi. 16. Kuluartikliteks jaotuse põhimõtted: variant 1 · eristada kuluartiklid, millele soovitakse omistada erinevaid hinnalisandeid; · eristada kuluartiklid, mis saavad olema eelarvestatud ja tegelike kulude omavahelise võrdluse objektiks; · eristada kuluartiklid, mille järgi soovitakse teostada kontrolli nende osakaalu järgi kogukuludes. variant2 Eelarve dokumentatsiooni on tavaliselt sisse viidud oluline jaotus, et ehituskulud on nende tekkiseloomu järgi jaotatud kuluartikliteks. Kulupositsioon: KE- kaus. elemendid TL- töö liigid TJ- tööjõud Kuluartikleid peab olema vähemalt üks mingil kulupositsioonil nt. Lammutustöö, esineb ainult tööjõud.
Tervishoiuteenuste turg (Metsa, Meiesaar : 2001) Joonis kujutab tervishoiuteenuste turgu. Selgelt on näha, et finantseerimise segasüsteemi korral (nii avalik rahastamine kui patsientide omaosalus), toimib turg kõige paremini. Kuidas on rahastamise mudelid korraldatud teistes riikides ? Kõige sagedasemalt kasutatavad näitajad riikide tervishoiu rahastamise võrdlemisel on : · tervishoiu kogukulude osakaal sisemajanduse koguproduktist; · avaliku sektori osakaal tervishoiu kogukuludes ning tervishoiukulude osakaal avaliku sektori kogukulutustest; · tervishoiu kogukulu elaniku kohta, korrigeerituna ostujõu pariteedile või hinnamuutustele. Eesti tervishoiu kogukulude osakaal SKPst on olnud suhteliselt stabiilne, varieerudes vahemikus 5,1-6,1% SKP-st. Tervishoiukulud inimese kohta aga jäävad Euroopa keskmisest kaugele (kahjuks puuduvad autoril värsked andmed antud näitaja suhtes) - Eestis kulutati 2003
Kui palju kasvaks ärikasum? Millist ärikasumit on oodata 100 000 eurose käibe korral? Selleks, et tõsta käivet kavatseb AS Tubli alandada müügihinda 5 euro võrra ja suurendada reklaamikulusid 2 000 euro võrra. Pärast neid samme prognoositakse müügimahu kasvu 60% võrra. Kas antud plaan on mõttekas? Tegevusvõimendus (operating leverage) kajastab firma tegevusriski Teda iseloomustatakse püsivkulude osatähtsusega kogukuludes: mida suurem on püsikulude osatähtsus kogukuludes, seda suurem on firma tegevusvõimendus ja ka tegevusrisk VÄLDITAVAD KULUD- kulud, mida saab välistada mõne tootmissisendi muutmise või kõrvaldamisega Mittevälditavad kulud on kulud, mida ei ole võimalik välistada tootmismahtude muutumisel PÖÖRDUMATUD KULUD- juba tehtud kulud, mida praegused ja tule- vased otsused ei muuda, väldi ega vähenda
11 394 2005 925 8 137 736 2 804 565 9 811 469 10 589 2006 474 7 273 508 3 070 323 9 805 018 13 693 2007 099 8 408 615 3 704 376 9 598 740 15 970 11 402 16 482 2008 792 336 4 714 936 869 Tegevusvõimendus kajastab ettevõtte tegevusriski: mida suurem on püsikulude osatähtsus kogukuludes, seda suurem on ettevõtte tegevusvõimendus, mis tähendab, et müügikäibe väikese protsentuaalse muutusega kaasneb suur protsentuaalne muutus põhitegevuskasumis. Kapitalimahukaid ettevõtteid iseloomustavad suured püsi- ja väikesed muutuvkulud, suure töömahukusega ettevõtetes on situatsioon vastupidine, seega ka tegevusvõimendus, piirkasumimäär ja kasumilävi madalad.
Kuivõrd fikseeritud tootmissisendite mahtu ei saa lühiajaliselt muuta, siis ei sõltu fikseeritud kulude suurus tootmismahust. - Muutuvkulu (VC) on muutuvsisendiga seotud kulu. Kuivõrd muutuvsisendite mahtu on võimalik lühiajaliselt muuta, siis järelikult sõltuvad kogu muutuvkulud tootmismahust. Piirkulu - Piirkulu (MC) on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. - Piirkulu arvutamiseks jagatakse muutus kogukuludes muutusega tootmismahus Keskmine kulu - Keskmine kulu (AC) on kulu ühe toodangu ühiku kohta. - Keskmine kogukulu (AC) jaguneb omakorda keskmiseks püsikuluks (AFC) ja keskmiseks muutuvkuluks (AVC) Kulud Kulukõverad - Keskmiste püsikulude kõver (AFC) on langev, sest tootmismahu suurenedes jaotub püsikulu järjest suurema koguse toodete vahel. - Nii keskmise muutuvkulu (AVC) kui ka keskmise kogukulu (AC) kõverad on U-kujulised.
Finantstulud ja -kulud kokku -315 750 -421 000 -387 000 -262 000 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 104 861 555 978 3 695 026 4 055 608 Tulumaks Aruandeaasta puhaskasum (- 104 861 555 978 3 695 026 4 055 608 kahjum) Transpordikulude osakaal 22,4% 19,1% 28,5% 27,9% kogukuludes Transpordikulude osakaalu muutus kogukuludes varieerub, kuna erinevate tootmismahtude juures on püsi-ja muutuvkulude suhe erinev. Samuti on transpordikulu planeeritud ilma muutusteta, kuigi reaalne on transpordi kallinemine, kuid samas ka tihenev konkurents võib hoida hinnad ka stabiilsena. 8. Kuluarvestus oma transpordi soetamisel Tabel 6: Soetatavad autod: Aasta Mudel Senine läbisõit Kaubaruumi Hind koos Hind ilma
Vastus: Õige Vale Question 2 Võrdsete võimaluste loomine eeldab tavaliselt tulude ümberjaotamist ühiskonnas Vastus: Õige Vale Question 3 Progresseruv maksumäär tekitab inimestes huvi teha võimalikult palju tööd Vastus: Õige Vale Question 4 Sotsiaalne deprivatsioon kirjeldab inimese kehva majanduslikku olukorda Vastus: Õige Vale Question 5 Vaestel inimestel on siduvate kulude osatähtsus kogukuludes suurem kui rikastel Vastus: Õige Vale Question 6 Mida suurem on Lorenzi kõvera paine, seda võrdsemalt on ühiskonnas tulud jaotunud Vastus: Õige Vale Question 7 Subjektiivne rahulolu on inimese rahulolu talle kuuluvate aineliste ressurssidega Vastus: Õige Vale Question 8 Minimaalne toidukorvi maksumus moodustab ühe inimese elatusmiinimumi Vastus: Õige Vale Question 9
Vastus: Õige Vale Question 2 Võrdsete võimaluste loomine eeldab tavaliselt tulude ümberjaotamist ühiskonnas Vastus: Õige Vale Question 3 Progresseruv maksumäär tekitab inimestes huvi teha võimalikult palju tööd Vastus: Õige Vale Question 4 Sotsiaalne deprivatsioon kirjeldab inimese kehva majanduslikku olukorda Vastus: Õige Vale Question 5 Vaestel inimestel on siduvate kulude osatähtsus kogukuludes suurem kui rikastel Vastus: Õige Vale Question 6 Mida suurem on Lorenzi kõvera paine, seda võrdsemalt on ühiskonnas tulud jaotunud Vastus: Õige Vale Question 7 Subjektiivne rahulolu on inimese rahulolu talle kuuluvate aineliste ressurssidega Vastus: Õige Vale Question 8 Minimaalne toidukorvi maksumus moodustab ühe inimese elatusmiinimumi Vastus: Õige Vale Question 9
Jaguneb kaheks: püsikulu (FC) kulu, mille suurus ei muutu, kui firma muudab oma tootmismahtu ja muutuvkulu (VC) kulu, mille suurus firma tootmismahu suurenedes muutub. V V Piirkulu täiendava tooteühiku vamistamise täiendav kulu. V W W Arvutamisel jagatakse muutus kogukuludes muutusega tootmismahus. Keskmine kogukulu(AC)- AC=TC/Q on kulu ühe toodangu ühiku kohta. Jaguneb omakorda V V Keskmine püsikulu VV ja Keskmine muutuvkulu VV W W Firmateooria: kasumi maksimeerimine Majandustlik kasum on kogutulu ja kogukulu vaheline erinevus. Piirtulu ja piirkulu:
vastseid, täisid (kolme liiki: väliselt mõjuvad, sissesöödetavad, hingamisteid kahjustavad). 2) Fungitsiidid – kasutatakse seen- ja viirushaiguste (taimehaiguste) puhul; 3) Herbitsiidid – kasutatakse ebasobivate taimede hävitamiseks. Pestitsiidide kasutamisel nii pos kui neg mõjud. Pestitsiidide efektiivsust võib leida enamsaagi abil kattetulu meetodil. 3.2. Söötade kasutamise efektiivsus Söödakulude osatähtsus on loomakasvatuse kogukuludes 50 – 70%. Söötade üldefektiivsuse näitajaks on toodang 1 söötühiku kohta, st Psü = P/sü, Kus P on toodangu hulk kg-des ja sü – kulutatud söötühikute kogus. Praktikas kasutatakse söötade üldefektiivsuse väljendamiseks rohkem ülaltoodud näitaja pöördsuurust (sü/P), s.o sööda erikulu, mis näitab kulutatud söötühikute hulka 1 kg toodangu kohta. Söötade majanduslikku efektiivsust hinnatakse rentaabluse näitaja abil, mille
V 54.Kogukasulikkus saavutab maksimumi seal, kus piirkasulikkus = . T 55.Turumajanduseks nimetatakse niisugust majandussüsteemi, kus ostja ja müüjad vahetavad kaupu vabalt kokkulepitud hindade alusel ning ressursside paigutajaks turul on „nähtamatu käsi“. T 56.Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. V 57.Piirkulu arvutamiseks jagatakse muutus tootmismahus muutusega kogukuludes. V 58.Kui kauba L hind tõuseb, siis asenduskauba H nõudluskõver jääb paigale. V 59.Kui kauba L hind tõuseb, siis asenduskauba H nõudluskõver nihkub paremale. T 60.Oligopolse turu oluliseks tunnuseks on see, et iga ettevõte peab arvestama, kuidas konkurendid reagerivad tema tegevusele. T 61.Pakkumise pikaajaline proportsionaalselt suurem kasv võrreldes nõudmisega ei mõjuta (pikaajaliselt) tasakaaluhinda. T
67. 68. 69. 70. 71. 72. 73. 74. 75. 76. 77. 78. 79. 80. 81. 82. 83. 84. 85. 86. 87. 88. 89. 90. 91. 92. 93. 94. 95. 96. 97. 98. 99. 100. Transpordi ja intralogistika tehnoloogiad (EEK) 10/9/2012 14:21 10/9/2012 15:51 50.0% 71.0 (71.0/100.0 punkti) Seoses saadetiste suuruse vähenemise ja saadetiste arvu suurenemisega transpordikulude osatähtsus logistika kogukuludes üldjuhul võib nii väheneda kui ka teatud tingimustel suureneda ei muutu väheneb suureneb Kuidas on omavahel seotud üldjuhul transpordi- ja laokulud? transpordi- ja laokulusid tuleb käsitleda üksteisest lahus, ühe muutumine ei saa mõjutada teise muutumist transpordikulude vähendamisel vähenevad ka laokulud transpordikulude muutumine ei põhjusta üldjuhul laokulude muutumist transpordikulude vähendamisel suurenevad laokulud Transpordilogistika ülesanneteks pole
Ühele töölisele tuleb päevas kulutada samuti 25 krooni. Tööliste hulga suurenemine toob endaga kaasa muutuvkulude suurenemise. Kogukulu on kogu püsikulu ja kogu muutuvkulu summa. Seega tooks kolme töölise palkamine endaga kaasa kogu muutuvkulu 75 krooni ning kogu püsikulu 25 krooni. Kogukulu oleks sellisel juhul 100 krooni. Piirkulu on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. Piirkulu arvutamiseks jagatakse muutus kogukuludes muutusega tootmismahus. Kui tootmismaht väheneb 10 kampsunilt 4 kampsunile, väheneb kogukulu 75 kroonilt 50 kroonile. Muutus tootmismahus on 6 kampsunit ning muutus kogukulus on 25 krooni. Neist kuuest kampsunist ühe piirkuluks on seega 4.17 krooni (25/6). Keskmine kulu on kulu ühe toodangu ühiku kohta. Keskmine kogukulu (ATC) jaguneb omakorda keskmiseks püsikuluks (AFC) ja keskmiseks muutuvkuluks (AVC).
muuta, siis järelikult sõltuvad kogu muutuvkulud tootmismahust Keskmine kulu KESKMINE KULU (AC) – kulu ühe toodangu ühiku kohta Keskmine kogukulu (AC) jaguneb omakorda keskmiseks püsikuluks (AFC) ja keskmiseks muutuvkuluks (AVC) Piirkulu PIIRKULU (MC) – kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra Piirkulu arvutamisel jagatakse muutus kogukuludes muutusega tootmismahus Kulukõverad Keskmiste püsikulude kõver (AFC) on langev, sest tootmismahu suurenedes jaotub püsikulu järjest suurema koguse toodete vahel Nii keskmise muutuvkulu (AVC) kui ka keskmise kogukulu (AC) kõverad on U-kujulised Keskmise kogukulu ja keskmise muutuvkulu kõverate vaheline vertikaalne kaugus on võrdne keskmise püsikuluga. Tootmismahu suurenedes see vahemaa väheneb, sest keskmised püsikulud
Väärindushind on majanduslikku efektiivsust väljendavaks näitajaks kogu loomakasvatusharule ning juhul, kui söötade hind antud ettevõttes kujuneb kõrgemaks, kui väärindushinna arvutuste aluseks olev suurus, kujuneb kasum toodanguühiku kohta ja ka rentaablus tunduvalt madalamaks. 15. Söötade üldefektiivsusse ja sööda erikulu näitajad ning neid mõjutavad tegurid Söödakulud on peamiseks kulurühmaks loomakasvatuses. Nende osatähtsus loomakasvatuse kogukuludes on 50..70%, olenevalt loomakasvatusharust. Söötade üldefektiivsuse näitajaks on toodang 1 söötühiku kohta. Seda nimetatakse ka söödatootluseks ehk kasutatud söötade efektiivsuseks, seda näitajad (psü) võib leida: psü=P/sü (P-toodangu hulk kg, sü-kulutatud söötühikute kogus). Praktikas kasutatakse söötade üldefektiivsuse väljendamiseks rohkem ülaltoodud näitaja pöördsuurust
4.2.4. Kululiikideks jaotamise põhimõtted Kululiik – ehituskulude element selle tekke iseloomu järgi (tööjõud, materjalid jne.) Kululiikideks jaotamise põhimõtted: - Eristada kululiike, millele soovitakse omistada erinevaid hinnalisandeid - Eristada kululiike, mis saavad olema eelarvestatud ja tegelike kulude omavahelise võrdluse objektiks - Eristada kululiike, mille järgi soovitakse teostada kontroll nende osakaalu järgi kogukuludes Praktikas levinud kululiikideks jaotamise viisid: 2 kululiiki: tööjõud, muud 3 kululiiki: tööjõud, alltöövõtt, muud 4 kululiiki: tööjõud, masinad, alltöövõtt, muud 5 kululiiki: tööjõud, masinad, ehitusmaterjalid, alltöövõtt, muud NB!! Igal eelarve kulupositsioonil võivad esineda üks või mitu kululiiki! EVS 885:2005 kohaselt on Eestis kululiigid jaotatud järgnevalt: Kululiik Kirjeldus
20. Tööandja täieliku konkurentsi turul värbab täiendavalt töötajaid seni kuni: MRP ületab töötasumäära. Arvestustest 7.1 1. Progresseruv maksumäär tekitab inimestes huvi teha võimalikult palju tööd. Väär 2. Mida suurem on Lorenzi kõvera paine, seda võrdsemalt on ühiskonnas tulud jaotunud. Väär 3. Otsese vaesusega on tegemist siis, kui inimesel on probleeme oma füsioloogiliste vajaduste rahuldamisega. Tõene 4. Vaestel inimestel on siduvate kulude osatähtsus kogukuludes suurem kui rikastel. Tõene 5. Sotsiaalne deprivatsioon kirjeldab inimese kehva majanduslikku olukorda. Väär 6. Ühiskonna hüvede jaotamine vastavalt võimetele tagab kõigile inimväärse elu. Väär 7. Vaesuslõks on olukord, kus tulude suurendamine halvendab tegelikult inimese majanduslikku olukorda. Tõene 8. Subjektiivne rahulolu on inimese rahulolu talle kuuluvate aineliste ressurssidega. Tõene 9. Võrdsete võimaluste loomine eeldab tavaliselt tulude ümberjaotamist ühiskonnas.
võimalik muuta. a) Õige b) Vale 2. Keskmine muutuvkulu iseloomustab muutuvkulusid ühe toodetud ühiku kohta. a) Õige b) Vale 3. Ettevõte toodab odavaima võimaliku tootmistehnoloogiaga sellises punktis, kus samakoguse joon puutub samakulu joont. a) Õige b) Vale 4. Kuivõrd fikseeritud tootmissisendite mahtu ei saa lühiajaliselt muuta, siis ei sõltu fikseeritud kulude suurus tootmismahust. a) Õige b) Vale 5. Piirkulu arvutamiseks jagame muutuse kogukuludes muutusega tootmismahus. a) Õige b) Vale 6. Tootmistehnoloogiat, mis kasutab väikeses koguses kapitali ühe töölise kohta, nimetatakse tööintensiivseks tehnoloogiaks. a) Õige b) Vale 7. Kui piirtoodang on väiksem kui keskmine toodang, hakkab keskmine toodang vähenema. a) Õige b) Vale 8. Samakulu joon ehk isokost iseloomustab selliseid tootmistegurite kombinatsioone, mis maksavad sama palju. a) Õige b) Vale 9. Püsikulu arvutamiseks jagame kogukulud muutuvkuludega.
OÜ Liverpooli ohutusvaru = 120 000 - 72 000 = 48 000 eurot ehk ettevõtte müügikäive võib väheneda maksimaalselt 48 000 euro võrra, ilma et firma kahjumisse satuks. Ohutusvaru võib väljendada ka protsentuaalselt – ohutusvaru määrana ehk osatähtsusena müügikäibest: ohutusvaru määr = ohutusvaru / eelarvestatud (tegelik) müügikäive Tegevusvõimendus kajastab firma tegevusriski ning seda iseloomustatakse püsikulude osatähtsusega kogukuludes: mida suurem on püsikulude osatähtsus kogukuludes, seda suurem on firma tegevusvõimendus. Suure võimenduse korral toob müügikäibe väike langus kaasa suure languse ärikasumis, nendel ettevõtetel on suur piirkasumimäär ja kõrge kasumilävi. tegevusvõimenduse aste = piirkasum / ärikasum Müügikäibe muutus n% võrra toob kaasa ärikasumi muutumise tegevusvõimenduse aste*n% võrra
turule. Enamasti toimub siis tootmismahtude vähendamine mille tulemusena hind turul tõuseb ja kartelli kasum suureneb. Kartelle luuakse tavaliselt sellistes valdkondades kus tarbijad ei saa oma tarbimist oluliselt vähendada. Selliseks kaubaks on näiteks bensiin. 11. Piirkulu ja piirtulu Piirkulu on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. Piirkulu arvutamiseks jagatakse muutus kogukuludes muutusega tootmismahus. Kui tootmismaht väheneb 10 kampsunilt 4 kampsunile, väheneb kogukulu 75 kroonilt 50 kroonile. Muutus tootmismahus on 6 kampsunit ning muutus kogukulus on 25 krooni. Neist kuuest kampsunist ühe piirkuluks on seega 4.17 krooni (25/6). Piirtulu on kogutulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. 12. Mastaabi efekt: mastaabi sääst ja mastaabi kulu Teine põhjus monopoli tekkimiseks on seotud mastaabisäästuga
Ühele töölisele tuleb päevas kulutada samuti 25 krooni. Tööliste hulga suurenemine toob endaga kaasa muutuvkulude suurenemise. Kogukulu on kogu püsikulu ja kogu muutuvkulu summa. Seega tooks kolme töölise palkamine endaga kaasa kogu muutuvkulu 75 krooni ning kogu püsikulu 25 krooni. Kogukulu oleks sellisel juhul 100 krooni. Piirkulu on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. Piirkulu arvutamiseks jagatakse muutus kogukuludes muutusega tootmismahus. Kui tootmismaht väheneb 10 kampsunilt 4 kampsunile, väheneb kogukulu 75 kroonilt 50 kroonile. Muutus tootmismahus on 6 kampsunit ning muutus kogukulus on 25 krooni. Neist kuuest kampsunist ühe piirkuluks on seega 4.17 krooni (25/6). Keskmine kulu on kulu ühe toodangu ühiku kohta. Keskmine kogukulu (ATC) jaguneb omakorda keskmiseks püsikuluks (AFC) ja keskmiseks muutuvkuluks (AVC). Kui toodetakse 10 kampsunit on keskmised püsikulud 2
ekspert konsultant jne. 5. Finantsressurssides domineerivad deposiidid ja teised, peamiselt lühiajalised kohustused. Seetõttu inrtessikulud muutuvad sageli koos turu intressimääradega, mille tõttu tekivad raskused aktivate struktuuri ja hindade kujundamisel. Omakapitali osatähtsus on väike. 6. Suurem osa aktivatest on esindatud finantsnõuetena. 7. Põhivara osatähtsus aktivates ja püsikulude osatähtsus kogukuludes on suhteliselt väike. 8. Erinevate riskide, sealhulgas spetsiifiliste pangariskide lai spekter. 9. Tegevuse kõrge reglementeeritus ja tugev keskpanga kontroll. 10. muud. Kommertspankade põhitüübid: 1. toodete ja teenuste tunnuste järgi: · universaalsed · spetsialiseeritud: hüpoteegi-, investeerimis-, innovatsiooni-, väliskaubanduspangad. 17 2. klientide tunnuse järgi:
- töötundide ja ületundide arv töötaja kohta Tootlikkuse mõõdikud näitavad kui tõhusalt organisatsioon tööjõudu kasutab. Töö tõhususe mõõdikud on näiteks: - aastakäive töötaja kohta võrreldes sama näitajaga eelmisel aastal - aasta puhaskasum töötaja kohta võrreldes sama näitajaga eelmisel aastal - toodangu/teenuste maht töötaja kohta aastas võrreldes sama näitajaga eelmisel aastal - tööjõukulude osakaal kogukuludes võrreldes sama näitajaga eelmisel aastal Arengut ja töömotivatsiooni iseloomustavad mõõdikud on tihedalt seotud juhtimistegevusega, töötaja arenguvõimalustega ja töötajate motivatsiooniga, neid mõõdikuid peaks jälgima koos ja arvestades näitajate omavahelist mõju (nt kuidas mõjutab läbiviidud arenguvestluste arv töötajate rahulolu ja tööjõu voolavust). Arengut ja
238. Hariduskulude suhe SKP-ga: tase ja dünaamika Eestis ning võrdlus EL keskmisega viimasel kümnel aastal? 4-3 % ja langenud. 239. Teadus- ja arenduskulud kokku SKP suhtes: tase ja dünaamika Eestis ning võrdlus EL keskmisega? 0,6-1,6 kasvav. ELs 1,8-2 ja stabiilne. 31 240. Valitsusektori kulud üldistele valitsemissektori teenustele suhe SKPga ja osatähtsus valitsemissektori kogukuludes: tase ja dünaamika Eestis? 3-4 % ümber ja suhteliselt stabiilne. 241. Kulud riigikaitsele suhtena SKPga: tase ja dünaamika Eestis? 1,31-1,77 % vahepeal tõusev, siis langev, kuid kokkuvõttes tõusev. 242. Valitsemissektori kulud vabale ajale, kultuurile ja religioonile suhtes SKP-ga: tase ja dünaamika Eestis? 2 % ümber, kuid vahepeal natukene tõusev ja langev. 243. Valitsemissektori sotsiaalse kaitse kulude suhe SKP-ga: Eesti tase ja dünaamika
pakkujate sisenemist turule. Enamasti toimub siis tootmismahtude vähendamine mille tulemusena hind turul tõuseb ja kartelli kasum suureneb. Kartelle luuakse tavaliselt sellistes valdkondades kus tarbijad ei saa oma tarbimist oluliselt vähendada. Selliseks kaubaks on näiteks bensiin. 11. Piirkulu ja piirtulu Piirkulu on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. Piirkulu arvutamiseks jagatakse muutus kogukuludes muutusega tootmismahus. Kui tootmismaht väheneb 10 kampsunilt 4 kampsunile, väheneb kogukulu 75 kroonilt 50 kroonile. Muutus tootmismahus on 6 kampsunit ning muutus kogukulus on 25 krooni. Neist kuuest kampsunist ühe piirkuluks on seega 4.17 krooni (25/6). Piirtulu on kogutulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. 12. Mastaabi efekt: mastaabi sääst ja mastaabi kulu Teine põhjus monopoli tekkimiseks on seotud mastaabisäästuga. Sellisel juhul suudab üks
Lk 7. teine pool kuluartikleid (2-6 tk) KULUDE JAGAMISELE KULUARTIKLITEKS JÄRGIDA PÕHIMÕTTEID: 1. Eraldada kuluartiklid, millele soovitakse avastada erinevaid hinnalisandeid (kasumid, riskid) 2. Eraldada tuleb kuluartiklid, mis saavad olema edaspidi eelarvestatud ja tegelike kulude omavahelise võrdlemise objektiks. 3. On vaja eraldi välja tuua kuluartiklid, mille alusel soovitakse eelarvet arve pakkumise ära andmist soovitakse kontrollida nende osakaalu järgi kogukuludes. Praktikas on levinud, et eraldat. 2-6 kuluartiklit. Süsteem, kus eristab: 1) tööjõud 2) ehitusmaterjalid 3) ehitusmasinad Nii jaotatakse ehituskulusid Eestis (ELJ ehituskulude Liigit. Juhend) ELJ varasem versioon oli ELE, kus oli 4-ks jaotamine. Samad punktid + alltöövõtt 5-ks jaotamine (järjekord on oluline): 1) tööjõud 2) materjalid 3) alltöövõtt 4) omad teenused 5) muu See on Soome klassifikatsiooni süsteem TALO-80
valitsemissektori üldkuludes? LK 14 S – H - T 238. Hariduskulude suhe SKP-ga: tase ja dünaamika Eestis ning võrdlus EL keskmisega viimasel kümnel aastal? Eurostat 239. Teadus- ja arenduskulud kokku SKP suhtes: tase ja dünaamika Eestis ning võrdlus EL keskmisega? EUrostat 240. Valitsusektori kulud üldistele valitsemissektori teenustele suhe SKP-ga ja osatähtsus valitsemissektori kogukuludes: tase ja dünaamika Eestis? [alla 10%-i] Eurostat 55 241. Kulud riigikaitsele suhtena SKPga: tase ja dünaamika Eestis? Eesti Statistikaamet 242. Valitsemissektori kulud vabale ajale, kultuurile ja religioonile suhtes SKP-ga: tase ja dünaamika Eestis? Eesti Statistikaamet 56 243. Valitsemissektori sotsiaalse kaitse kulude suhe SKP-ga: Eesti tase ja dünaamika
Ohutusvaru võib väljendada kas rahaliselt või naturaalühikutes. Ohutusvaru = eeldatav käive tasakaalupunkti käive Võrreldes oma ettevõtte ohutusvaru konkurentide näitajatega (kui on informatsiooni nende kulude struktuuri kohta) on võimalik saada teavet potentsiaalsetest probleemidest või võimalustest. Tegevusvõimendus kajastab ettevõtte tegevusriski: mida suurem on püsikulude osatähtsus kogukuludes, seda suurem on ettevõtte tegevusvõimendus, mis tähendab, et müügikäibe väikese protsentuaalse muutusega kaasneb suur protsentuaalne muutus põhitegevuskasumis. Kapitalimahukaid ettevõtteid iseloomustavad suured püsi- ja väikesed muutuvkulud, suure töömahukusega ettevõtetes on situatsioon vastupidine, seega ka tegevusvõimendus, piirkasumimäär ja kasumilävi madalad. Tegevusvõimenduse tase = piirkasum / ärikasum
Loomulikult teevad turundus, tootmine ja logistika nõudluse prognoosimisel tihedat koostööd. Püüeldakse selle poole, et nõudlust vähem prognoosida, pigem sellele võimalikult kiiresti reageerida. See eeldab äriettevõtetelt paindlikkust ja muutustega kaasaminekut, mis sõltub väga suures osas logistikakorraldusest. 6. Transport. Oks logistilisi võtmetegevusi, mis teostab materjalide ja kaupade liikumist ühest ruumipunktist teise. Logistilistes kogukuludes moodustavad transpordikulud suurima osa. 7. Ladustamine Korraldab laoruumi kasutamist. Samuti määrab kindlaks kasutatavate ladude omandivormi (firma omandusse kuuluv, renditud või üüritud laopind), ladude planeeringu ja sisseseade, mõjutab tootmise planeerimist, jne. Mida suurem on ajaintervall tootmise ja tarbimise vahel, seda suuremad on ladustatavad kaubamahud ja nendega seonduvad kulud. 8. Ettevõtete ja ladude asukoha valik. Strateegiline otsus, mis mõjutab mitte ainult siseneva ja
4.2.4. Kululiikideks jaotamise põhimõtted Kululiik – ehituskulude element selle tekke iseloomu järgi (tööjõud, materjalid jne.) Kululiikideks jaotamise põhimõtted: - Eristada kululiike, millele soovitakse omistada erinevaid hinnalisandeid - Eristada kululiike, mis saavad olema eelarvestatud ja tegelike kulude omavahelise võrdluse objektiks - Eristada kululiike, mille järgi soovitakse teostada kontroll nende osakaalu järgi kogukuludes Praktikas levinud kululiikideks jaotamise viisid: 2 kululiiki: tööjõud, muud 3 kululiiki: tööjõud, alltöövõtt, muud 4 kululiiki: tööjõud, masinad, alltöövõtt, muud 5 kululiiki: tööjõud, masinad, ehitusmaterjalid, alltöövõtt, muud NB!! Igal eelarve kulupositsioonil võivad esineda üks või mitu kululiiki! EVS 885:2005 kohaselt on Eestis kululiigid jaotatud järgnevalt: Kululiik Kirjeldus
Ühele töölisele tuleb päevas kulutada samuti 25 krooni. Tööliste hulga suurenemine toob endaga kaasa muutuvkulude suurenemise. Kogukulu on kogu püsikulu ja kogu muutuvkulu summa. Seega tooks kolme töölise palkamine endaga kaasa kogu muutuvkulu 75 krooni ning kogu püsikulu 25 krooni. Kogukulu oleks sellisel juhul 100 krooni. Piirkulu on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. Piirkulu arvutamiseks jagatakse muutus kogukuludes muutusega tootmismahus. Kui tootmismaht väheneb 10 kampsunilt 4 kampsunile, väheneb kogukulu 75 kroonilt 50 kroonile. Muutus tootmismahus on 6 kampsunit ning muutus kogukulus on 25 krooni. Neist kuuest kampsunist ühe piirkuluks on seega 4.17 krooni (25/6). Keskmine kulu on kulu ühe toodangu ühiku kohta. Keskmine kogukulu (ATC) jaguneb omakorda keskmiseks püsikuluks (AFC) ja keskmiseks muutuvkuluks (AVC). Kui toodetakse 10 kampsunit on keskmised püsikulud 2
Ainult ühikulu analüüsimine ja võrdlemine aegreas teise sarnase ühikukuluga annab informatsiooni juhtimisotsuste vastuvõtmiseks. Vastasel juhul võrreldakse võrreldamatuid asju ja tulemus ei pruugi peegeldada tegelikkust. Üldiseks põhimõtteks kulude olulisuse arvestamisel ja nende suuruse täpsuse määramisel on nende suurus. Suured kulud tuleks jaotada osadeks võimalikult täpselt. Väikeste kulumäärade puhul pole suur täpsus vajalik, kuna nende osakaal kogukuludes ei mõjuta palju kogukulude määra. Logistika osakulud omad omavahel tihti pöördvõrdelises sõltuvuses. Kui suurendada ladude arvu, vähenevad veokulud, suurenevad aga tellimuste töötlemise kulud ja laokulud. Kui transpordi ja laokulud on enamasti otseselt pöördvõrdelises sõltuvuses, siis sama ei saa öelda tellimuste töötlemise kulude kohta, sest need sõltuvad varude suurusest, mitte aga valitud veoviisist.
Ainult ühikulu analüüsimine ja võrdlemine aegreas teise sarnase ühikukuluga annab informatsiooni juhtimisotsuste vastuvõtmiseks. Vastasel juhul võrreldakse võrreldamatuid asju ja tulemus ei pruugi peegeldada tegelikkust. Üldiseks põhimõtteks kulude olulisuse arvestamisel ja nende suuruse täpsuse määramisel on nende suurus. Suured kulud tuleks jaotada osadeks võimalikult täpselt. Väikeste kulumäärade puhul pole suur täpsus vajalik, kuna nende osakaal kogukuludes ei mõjuta palju kogukulude määra. Logistika osakulud omad omavahel tihti pöördvõrdelises sõltuvuses. Kui suurendada ladude arvu, vähenevad veokulud, suurenevad aga tellimuste töötlemise kulud ja laokulud. Kui transpordi ja laokulud on enamasti otseselt pöördvõrdelises sõltuvuses, siis sama ei saa öelda 124
ja sarnasus, mis väljendub selles, et otsekulud on enamasti muutuvkulud ja püsivkulud enamasti üldkulud. Mõlemal juhul on ka erandeid. Eksisteerib tendents, mille järgi on püsivkulude osatähtsus ettevõtte kogukuludes viimastel aastatel pidevalt kasvanud. Kuna püsivkulud on vähemalt lühiperioodil muutumatu suurusega, pole oluline mitte niivõrd see, kui suur on toote või teenuse täpne (tootmis)omahind, kuivõrd hoopis see, kui palju toodet või teenust suudetakse ajaühikus toota ja turul müüa.
annaabi.ee 
